Ma ei suuda välja mõelda midagi häirivamat, kui see, kui inimesed mind emmeks kutsuvad. Oh appi, kui imelik see on! Ma ei tea isegi miks see mind nii väga häirib, aga kurat, häirib!
See tiitel on mulle nii uus, et ma isegi olen seda Mariga vesteldes ainult paar korda kasutanud, sest see tundub NII UTOOPILINE, et ma olen kellegi…emme. Õh, ma ei suutnud seda lausetki siia kirja panna niimoodi 😀
Ehk on asi selles, et ma ise ei ole kunagi oma ema emmeks kutsunud? Terve elu mäletan, et olen teda ikka Tiinaks kutsunud, nagu ta nimi on. Aga seda ma küll ei taha, et Marikene mind Malluks kutsuma hakkab. Noh, kui ta just VÄGA tahab. Sest TEMAL on õigus AINUKESENA mind emmeks kutsuda. On ju loogiline?
Seega tahaks ma endale näkku oksendada, kui keegi alustab minuga FB’is vestlust, et: “Noh, kuidas emme elab?”. Ma tahaks alati vastata: “KÄI PERSE, KAS MA OLEN SU SÜNNITANUD?! Ma arvan, et ma mäletaks seda… Seega palun ära kutsu mind emmeks. Sest ma EI OLE SU EMA!”.
Aga ma ei vasta.
Sest ma olen viisakas inimene.
Aga palun lõpetage mu emmeks kutsumine! PALUN!
Ma ei kujuta ette, et ma pöörduksin inimeste poole, kes juhuslikult kunagi lapse saanud on, hüüdnimega “emme”. Näiteks mu ülemus tööl on lausa MITME lapse ema. Kas ma oleks pidanud siis töömeile nii saatma:
Tsau emme!
Kuule, mitu tähemärki ma sulle kaanekat teen?
Mallu
Oleks see normaalne teie arust? Minu arust ka mitte 😀
33 kommentaari
Appi milline hunnik kibestunud eitesid siin on… Teid kutsuge lapsed kasvõi proua ( Teie Perekonnanimi). Kuidas saab öelda, et see on “näkane emmetamine”, kui enda väike laps ütleb oma ema kohta “emme”?
Ah, vist juhtub, kui EQ on pidama jäänud teismeikka ja terve maailm on paha ja “Suuri Probleeme” täis 🙂
Keegi pole öelnudki, et LAPS ei võiks emmeks kutsuda. Selgelt on ju kirjas, et tema on ainuke, kellel see õigus on. Point on selles, et naabrimehe emme ma ju ei ole, ega ju?
Alati kui ma kuulen kedagi kasutamas sõna “emme”, tuleb mulle silme ette Honey Boo Boo ema. Selline rokane ja ropp, suur ja higine. Selline on EMME.
Ema on ilus sõna. Lastel on emad. Ilus kui laps ütleb: “ema”. Mitte mingi näkane emmetamine. Ök.
Meie leppisime ka kohe kokku mehega, et üksteisele emme-issi ei ütle (v.a. siis lapsega teinetesest rääkides) Sõpruskonnas on üks paar, kes ise 20-dates ja nt. veiniõhtutel siis naispool ütleb, et helistab issile… no WTF? Võõrad mind emmeks kutsunud ei ole aga mehe vanaisa kutsub meie last tibuks (ka sõna, mida mina ei kasuta) ja mind tibuemmeks. Mitte kordagi pole ma vist kuulnud peale lapse sündi teda mind nimepidi kõnetamas. Kuna muidu ta on selline hea inimene ja muidu muhe siis pole märkust tegema hakanud aga sisimas alati nutan natuke.
Mind häiris kunagi kohutavalt sama asi, aga sõna “emme” asemel oli sõna “rase”. Ise ma küll rase ei olnud, aga ühe “õnnistatud olekus” teismelisega pidin mingi aja sama katuse all eksisteerima. Niipea, kui teatavaks sai, et laps tulekul on, ei kasutatud enam inimese nime vaid sõna “rase”. Kõik päevad olid täis fraase nagu – ära joo raseda mahla ära!, rääkige vaiksemalt – rase magab, rase ütles, rase teeb, need asjad külmkapis on ainult rasedale jne. Ehk siis, inimese nime enam ei kasutatud, tema poole pöörduti ja temast räägiti uue nimega “rase”. Küsisin nende inimeste käest, et kas see natuke imelik pole? Kui mina rase oleks ja mind ainult nii kutsutaks, vastaks ilmselt, et mul on nimi ka olemas! Aga vaadati ainult nagu pooletoobist, väga veider igastahes 😀
Jaa, mind jõhkralt häiris, et mu elukaaslane oma vanemaid nimepidi kutsub… Et tema ütleb oma emale Mare ja mina ütlen ta emale Mare… siis me nagu oleks temaga võrdsed ja…. üldse. See justkui annaks mõista, et ema on talle mitte keegi. Samas on vb asi selles, et minu ema on mulle ikka veel emme ja isa on issi, missiis et ma teda 1x aastas näen. Ei suudaks talle iial vist Ain öelda või emmele Piret 😀 A mul on oma emaga ülisoojad suhted olnud ka terve elu ja ta ta suur süda pudeneks ilmselt kildudeks, kui ma talle “ema” või “Piret” ütleks. Võib-olla on vahe selles? Pole aimugi. Puudub kogemus vanemate nimepidi kutsumisega 😀
Täpselt minu mõtted, ainult selle vahega et mu ema nimi on Pille 😀 aga issi on Ain. Ja kui ma emale ütlen Pille, siis seda naljaga, ja ei mõtle seda nii, vaid ta on ikka mu emme 🙂
Kui võõras inimene ( ka parim sõber ) hakkab emmetama-issitama on minu jaoks ikka kaugelt rohkem kui imelik. Igal inimesel on üks ema ja üks isa ja on selle inimese asi kas ta neid tiitleid kasutab või mitte. Ei tea, ise ei ole lapsevanem aga kogu see võõrase inimeste emmetamineissitamine tundub kuidagi perversne..
Küll teil emmedel on ikka probleemid 😀 Mina olen küll oma sõbrannadele emme öelnud või soovinud õnne stiilis “Palju õnne värskele emmele!” ja ma pole seda kunagi halvaga mõelnud. Sünnitades saad ju emaks, mis siis valesti öeldakse ma aru ei saa? Loogiline, et ega ma ei arva, et kedagi nii kutsudes mõtlen, et ta mu ema on 😀
Täpselt minu mõtted 😀 iga kord tuleb öök kurku, kui keegi emmetama kukub. Kõige jaburam on see, kui elukaaslased teineteist emme-issitavad.
Mind pole keegi “emmeks” kutsuma hakanud. ma ei tea, et kas mul on sõprade ja tuttavatega vedanud või. Ikka kasutatakse mu nime v hüüdnime (Merka). Ainuke , kes seda tegi, oli haiglas üks lastetoa õde ja siis küll vihastasin. See oli kuidagi nõnda,e t “emme on suure töö ära teinud ja emme peab nüüd puhkama “. No ühesõnaga ei tahtnud nad last mulle kohe kätte anda, kuna mul oli väga pikk ja traumaatiline sünnitus. No vot siis olin küll pöördes, kui mingi oma 10 aastat noorem mimm käitub minuga nagu 15 aastasega. Aga kuna ma olin nii nõrk tol hetkel,s iis ei suutnud oma arvamust välja ka öelda. hea veel, et oli mõned tunnid hiljem jaksu laps enda juurde nõuda. Aga mees küll kasutab sõna “emme “, kui räägib lapsega, et a la “lähme otsime emme üles” ja huvitav on see, et 8-kuune justkui mõistab juba väga hästi kellest jutt käib:).
8 kuune ja nooremgi teab väga täpselt kes emme on 🙂
See on jah veidi kahtlane kui teised nii ütlevad. Aga oma lapse puhul ma küll ei kujutaks ette, et ta mulle nimepidi ütleks, EMME on maailma ilusaim sõna 🙂
Toon siia näite enda pere-elust 🙂 Kuna minu kaasa on pärit Aafrikast siis seal näiteks ongi täiesti normaalne kutsuda emasid emmedeks ( ehk siis mommy-deks) ja lisavad lapse nime. Mind kutsutakse Mommy Christabel ning Mommy Ibedji(kaksikute emme). Mind see ei häiri, kuna see on nende traditsioon ja olen sellega juba ära harjunud. Muidugi neid emmesid, kes ei kuulu “minu suguste” hulka nii ei kutsuta.
Olen ise küsinud sõbrannade käest kes on emadeks saanud, kuidas värske emme elab. Pole nagu mõelnud, et see võiks kedagi häirida. Mind isiklikult ei häiri see 🙂 Aga eks me kõik ole erinevad ja eks ma siis olen edaspidi igaks juhuks ettevaatlik 😀
Araabiamaades samamoodi peale lapse sündi enam ei kasutata emade -isade nimesid vaid viidatakse kelle ema või isa nad. Nii kui oli teada, et ma poissi ootan hakkas suguvõsa mu abikaasat Ibrahimi asemel kustuma Abu Salam’iks. Aga mina neil küll ennast ei luba kutsuda Salam-Silveri ema ja olen Ethel edasi ka pärast lapse sündi 🙂
Minu arust kaks kõige häirivamat asja ongi see, kui vastne ema ise hakkab “meietama” või kui kõrvalised isikud temast emme-vormis rääkima, nagu teda poleks kohalgi.
Endal mul küll lapsi pole, aga kui sugulastega kokku saadi, siis värske ema poole pöörduti samamoodi “Kuidas emme end tunneb?” Nagu teda polekski ruumis vms, maru raske küsida “Kuidas sa end tunned/kuidas sa ennast emana tunned” 😀
Sugulane õnneks võttis asja rahuga ja ütles: “mu emal läheb väga hästi, hetkel on tööl” 😀
Seda teemat/postitust mõistavadki ainult need, kellel on laps olemas 😀
Kas Kardo kutsub emmeks?
Ma oma abikaasat kutsun nt issiks. Lapsi meil pole. Ja nimepidi kutsuda on veider.
wtf ? 😀
Hea kiiksuga nali 😀
Mul oli mitmeid töökaaslasi, kes kutsusid oma poe juhatajat (ehk ülemust) emmeks… Aga no nad polnud väga mõistuse juures ka 😀
Mu esimene reaktsioon selle peale oli, et ma ei ole sinu ema.
Pärast esimest korda need vähesed, kes end unustasid, enam seda ei teinud:)
Ainult mu laps võib mind emmeks kutsuda, kui ta lõpuks rääkima õpib. Mees kutsub mind endiselt mu nimega nagu ennegi – ainult lapsega rääkides ütleb a la “emme tuleb varsti”.
Sama teema oli sõnaga “tiss”. Ma ütlesin mehele kohe, et see on nii inetu sõna, et meie laps saab rinnapiima, mitte tissi – tema oli nõus ja meie jaoks oli selge.
Vanaemadel oli natuke raskem, minu ema sai kiirelt aru, aga mehe emaga on mõnel korral olnud selgitamist. Korra ta küsis meil olles, et kas laps ikka tissi saab, mees vastas konkreetselt: “Ei.” Vanaema oli päris ehmunud näoga, kui mees siis selgitas, et meie laps on algusest peale rinda saanud:)
Kui teised enda kohta kasutavad, on mulle okei, ma lihtsalt ei taha, et keegi minuga suheldes seda kasutaks:)
Mul ka päris suva, kuidas teised iseennast kutsuvad ja kutsuda lasevad. MULLE lihtsalt ei meeldi 😀
Kõige rämedam lause, mida olen kuulnud vanemat generatsiooni kasutamas on: “Kas tahad natu-natu tissupiima?” Beat that 😀
Minu soovitus oleks see ,et eira neid inimesi kes sulle nii ütlevad.Sest nii on elu palju lihtsam.
Hahahaha.. eluhea postitus! Tahtsin mingit osa välja tuua ja kirjutada spot ooooon, aga ei saa, kogu tekst on nii hea! Sa suudad asjad väga humoorikalt kirja panna. Uus lemmikblogi! Way to go!
mind ka võõrad emmeks kutsunud. ma lihtsalt pole reageerinud sellele. mul on oma nimi ja ma pole mingile suvalisele emme 😀 . ainult lapsed kutsuvad mind nii. ja kaasa ka. ainult kui oleme ämma juures, siis ütleb ta mulle mu nime, ja ämma kutsub emaks. et segadust vältida 🙂
😀 Häiriks ka, õnneks ei ole kutsutud mind nii. Aga mis mind häiris oli see kui sõbranna ex teda emmeks kutsus. Ok, kui räägid lastega, et emme ….jne aga ta konkreetselt kutsus teda emmeks:D Täiega häiriv oli. Sõbranna õnneks meest issiks ei kutsunud:D:D
Mul oli samuti algul jube imelik, kui keegi mind Emmeks nimetas, kuidagi imelik oli 🙂 , Aga mul endal oli nt algul jube imelik oma last tema nimega kutsuda , haah, kõlab imelikult aga nii oli 🙂
mul oli ka imelik esimest last tema nimega kutsuda. 😀 teisega seda probleemi ei esinenud 😀
Mulle tuli naabrinaine nädal tagasi tite sünni puhul önne soovima ja alustas juttu sõnadega noh EMME, lõpuks ometi. Huvitav huvitav, ta vist unustas mu 5 aastase poja??? Mul kohe kihvatas sees. Aga ei ma kysikski ausalt kui keegi lampi mulle emme ütleb, et halloo millal ma sinu veel sünnitada jõudsin?? Aga ma pole vist viisakas inimene kah 😀
Jube head tähelepanukud ikka, selle uue elumuutusega! 😀
Hellyeah!!!