Eile, kui me Kardoga murderporni vaatasime, siis rääkis seal mitu korda petmisest. Ja muidugi sellest, et kui mõni naine teada sai, et mees on teda petnud, siis tormati kohe seda teist naist kirvega mõrvama. Et asi õiglane oleks, siis paremal juhul mõrvati mees ka kirvega ära, teisel juhul olidi mehe peale “väheke pahane” ja elati oma musiga edasi.
Aga tõepõhi on all. Kui Kardo peaks mingis hullushoos mind petma, siis ma kõigepealt läheks taoks vist küll selle eide ära ja alles siis Kardo 😀 Eks see ole vist see teema, et LOOMULIKULT on su enda mees selles süüdi, mitte mingi võõras naine, kes ei pruugi isegi teada, et mehel oma pere on. Isegi kui teaks, siis mis see tegelikult tema asi oleks. Vastutus on ikka mehe peal. AGA, palju kergem on ju süüdistada võõrast inimest kui oma meest.
Palju kergem on edasi elada, mõeldes, et oh see teine li*s su kalli mehe ära võrgutas. Mehed on nagunii ju lollid, ei osanud vastu astuda naiselikele kavalustele jne 😀 Kõike võib mõelda, peale selle, et sul on tõbras mees, kes sind petab.
“Ma ei saaks sind kunagi petta, sest ükski seks ei saaks olla…(mina arvasin, et nüüd tuleb siit “nii hea kui sinuga, mu eluarmastus)…seda kammi ja jama väärt, mis hiljem sinu poolt sellega kaasneks. MITTE ÜKSKI!” ütles Kardo ja väristas õlgu.
Damn, I’m hirmuäratav 😀
Aga kui me nüüd sõbrannandusele üle lähme, siis kui minu sõbranna tuleks minu juurde ja ütleks, et: “Appi, mu mees lasi mind suvalise Pillega üle”, siis ma kiruksin sõbrannaga koos seda Pillet igaveseks lirvaks, kelle elu eesmärk on suhteid hävitada.
Kui aga sõbranna tuleks külla ja ütleks, et: “Ah, amelesin mingi tüübiga, kellel naine olemas. Nüüd see eit minu peale mega vihane…” siis me kiruksime kooos seda vaimuhaiget naist, kes ei mõista oma meest süüdistada 😀
Hoes before bros!
Kumba teie süüdistaksite petmise korral? Kas arvate, et suudaksite mehe maha jätta? Kas ise olete üle aisa löönud kunagi? Aga suhtes oleva mehega mehkeldanud? Kritiseerima ei hakka siin kedagi, olen isegi pea kõikides paatides olnud 😀
(Täiesti offtopic, aga kellelgi soovitusel kustutasin ma kõik kirjad ära ja seega kaotasin ka nende aadressid, kellele ma pidin Malluka special jõulupakid saatma. Pliis saatke mulle uuesti enda aadressid!!)
26 kommentaari
Alati ei ole mees ka täielikult syydi selles. Kui mees on purjus on võimalus teda ka ära kasutada. Ja on olemas ka naisi, kes seda ära kasutavad lootes, et suhe läheheks pekki.
Sa oled ülimalt geniaaalne!!!! :
“Ma ei saaks sind kunagi petta, sest ükski seks ei saaks olla…(mina arvasin, et nüüd tuleb siit “nii hea kui sinuga, mu eluarmastus)…seda kammi ja jama väärt, mis hiljem sinu poolt sellega kaasneks. MITTE ÜKSKI!” ütles Kardo ja väristas õlgu. ”
Siiani naeran selle peale 😀
See on õige, et enamasti süüdistatakse naisi ja varem olin ka ise selline .
St enne ei mõelnud ka väga sellele, kui polnud tõsises pikaajalises suhtes ja nii, et on olemas laps .
Siis 2 meest tahtsid minuga suhet aretada, kel ühel oli pere täitsa olemas aga tahtis sealt välja saada.
Ja teisel rase naine kodus. Mina ei olnud neist teadlik tol ajal, alles peale teema lõppu – ja see viimane
teema saigi läbi sellepärast, et sain asjast teada . Loomulikult minu meelest oli see nende meeste süü,
aga muidugi oli ikka endal paha tunne ka . : ( Peale seda ikka õppisin tundma paremini, enne millegi
aretamiseks võimaluse andmist. . . Mul ka selline kogemus, et ühel vanemal tekkis kõrvalsuhe, millest kasvas välja abielu, ja sündis ka laps. Aga üldiselt on ikka nii, et teise õnnetusele oma õnne ei ehitata ja
kõik halb, mis sai teistele tehtud tuleb ka endale umbes samal kujul, aga hullemalt tagasi .
Ja see ütlus, et lollus & teadmatus ei vabanda midagi, peab ka paika .
Mina sain oma õppetunnid olenemata sellest kätte, et ise polnud justkui süüdi …
Aga tagajärjed on ikkagi olemas igal teol . Tekkis ka kõrvalsuhe oma töökaaslasega
mu eksil, just paar kuud peale tütre sündi . Ja läksime lahku (esialgu mõneks ajaks muidugi),
aga andestamisest ei tulnud midagi välja, ning see mees ka enam ei muutunud .
Kolm korda üritasime asja lappida ja selle aja sees sündis ka ühine poeg.
Ent kui peegel läheb juba katki, siis parandada pole seda päriselt võimalik.
Ja lapsed üldjuhul väärivad ka paremas õhkkonnas kasvamist, stabiilsust.
Igal juhul jh, ei soovita teha teistele seda, mida ise ei soovi tulevikus läbi elada.
Võib tunduda, et nii ollakse ise millegi poolest kellegist üle, või parem ja see
ei saa meil endil mitte kunagi juhtuda, sest oleme liiiiga lahedad ja üle teistest
naistest, aga tegelikkuses see nii pole .
Olen olnud mõlemas olukorras.
Kõigepealt sain ise petta, sain teada, et mu abikaasal on kõrvalsuhe ja kui tema käest seda küsisin, siis ta isegi ei eitanud seda. Ei tema ega tema uus naine. Olen päris keevalise iseloomuga ja temperamentne, nii et minul ei tulnud kordagi pähe mõtet oma mehele andestada. Liiatigi veel, et ta ei eitanud mitte midagi, kordagi ei palunud vabandust ega lubanud seda suhet ära lõpetada. Ja nagu hiljem välja tuli, olin mina küige viimane inimene üldse, kes sellest teada sai.
Läksime lahku ja siis tekkis mul suhe mehega, kellel oli pere olemas. Oli see siis minu haavatavus, lollus, kättemaksuhimu või ei-tea-mis-asi, et lasin asjadel nii kaugele areneda. Igatahes, temaga olid siiski piirid paigas- mina teadsin tema kodusest olukorrast kohe algusest peale ja teadsin, et ta ei jäta oma naist ega lapsi. Olin sellega nõus, reeglid olid ju paigas, kuid nagu ikka tekkisid minul tema vastu tunded. Avalikult me sellel teemal ei rääkinud, kuna me mõlemad ju teadsime, mis olukorras oleme.
See suhe kestis vahelduva eduga üle 2 aasta, kuid pean tunnistama, et praegugi tema peale mõeldes ei ole ma ükskõikne. Siiski on reaalsus temaga kuskil tänavanurgal “kokku põrgata” praktiliselt nullilähedane ja loodan ainult, et tal läheb hästi.
Mina olen aga uues suhtes ja oma praegust elukaaslast ei ole tulnud mõttessegi petta. Abielu purunedes arvasin, et ei suuda kunagi ühtegi meest enam usaldada, kuid aeg parandab mingil määral ikkagi haavu ja võin südamerahuga öelda, et mul on maailma parim mees ja ma ei teeks midagi, et talle haiget teha.
Tõde on see, et elus ei ole kõik ainult must-valge, julged teha, julge ka tunnistada.
ehh, kes ole mitmeid kordi petetud. ja tegelikult ka sama mees.
alul kui kokku saime, ütles et on vaba ja vallaline. u kuu peale koosolema hakkamist tuli mulle postkasti kirjake…et mina olen su armukese elukaaslane ja lapse ema!…kutsusin mehe enda juurde, näitasin totaalse rahuga kirja, küsisin et mis värk? … ülivaikse ja rahuliku häälega. ja siis tuli vastuseks et “on jah”…mokaotsast sosistades. ja küsis et mis ma nüüd teen? lasin tal asja ära rääkida et a’la naine on tropp ja last pole ta kunagi soovinud et pole tema omagi üldse ja muu selline jama. ei teagi kas asi oli nooruse lolluses või milles, aga “andsin andeks”…mõistus andis, kuid miski sees jäi. ei oskagi seda kirjeldada…hiljem, paari kuu pärast läksin günekoloogi juurde kontrolli, kus tuli välja et mul on 1 kerge haiguseke…ei midagi hullu. levib sugulisel teel. läksin mehe juurde, retsept taskus, rääkisin jutu ära ja küsisin et kust said?…ja vastus oli “no kust ikka, tema käest…”…et käis last vaatamas ja JUHTUS!!!…kogematta ausõna…polnud meelega…AUSÕNA!!! et ainult 1 kord, päris alguses 😀 … no ja jällegi mina noor ja naiivne uskusin seda… u aasta koos oldud, ja vots siis käis pauk. see miski mis mul sees oli kogu see aasta olnud ja uuristanud, pani mu nuhkima. otsisin üles ühe arvutigeeniuse, kes aitas panna arvutile mingi vidina, mis vestlusi salvestab. ja voilaaa…sain teada, et tööl olles on lõunad tunniajased, mille ajal käiakse “lõunal” eksi juures. lisaks oli vaja teises linnas “abi kolimisel”, jne jne…võtsin tüübi pihtide vahele, ja ütles et jah…KOGEMATTA AUSÕNA!!!…mai äss kogematta…selleks ajaks olin vanem ja mõistus oli justkui koju saabunud…hullult keema ajas. suurte sajatuste saatel tüüp lendas korterist…paar päeva ei tulnud enam. viimaks tuli, rääkisime asjad sirgeks ja küsisin, et tahad koos olla või mitte? ütles et vist ei…päris kindel ei ole…ja siis lendas paari taldriku saatel jälle korterist 😀 …
kui päris aus olla, siis alul oli miskit valesti. ei teagi kas asi oli selles, et olin viimaks aru saanud kui loll saab ikka inimene olla, või oli miski tunne selle mehe vastu ikka. ei teagi…paar nädalat olin suht katki omadega. võtsin puhkuse, sõitsin teise linna sugulastele külla. seal teises keskkonnas parandasin end siis. tagasi tulles oli kõik palju lihtsam. elu oli ilusam. kogemus missugune selle aastaga…kuid tempel mällu igaveseks. see tempel aga on sügav…praegu olen abielus. kaasa on aidanud mind üle sellest, mis siis toimus. kunagi oma suures naiivsuses arvasin, et mehed ongi sellised põrssad, et “ikka juhtub”…kuid ega ikka ei juhtu küll…
mehega olen rääkinud teemal “petmine”. mina ütlesin talle, et kuni olen tähtis, ta näitab seda, siis mina ei lähe kuhugile. ja kui tema läheb, siis ei näe ta mind ega lapsi enam…tema aga ütles nii, et miks ta peaks minema kuhugile, kui kodus on korras? ja tema poolt on sama, kui petan, läheb jalamaid…tagasivaatamata…
selles suhtes, et kui suhe on oluline, inimene on oluline, siis tuleb leida see miski endas ja teises, et mitte minna teise juurde. kui aga miski on suhtes katki, kasvõi imepisikese mõraga, siis on ka petmine kerge tulema. tean seda omast käest.
ja see et andestatakse…no ma ei tea. sa võid ju mõelda, et andestan, kuid kas leiaks kuskilt sügavalt selle pisi pisi seemnekese, mis idaneb ja juurdub ja jääb, ning mis ütleb tihti, et kas andestamine oli õige otsus?
ja leian ka seda, et enne tõsisesse suhtesse minekut, võiks sarved maha joosta. siis pole karta et suhte ajal seda enam juhtub…
ja see jutt et naine on süüdi et laps tuli…see on klassika 😀 ega mees oli paugu otsas kui puu käis onju.
selle eksi kohta aga mõtlen nii, et näeks teda….näeks ta autot…kritseldaks raisa täis…tõmbaks rämeda kriipsu kuhugile….selline viha on sees…ei usu et teine naine on süüdi…eks ikka soovid oma lapse isa tagasi saada. võhivõõras aga…nendele võib valetada nii et suu suitseb, ja ilma tõenditeta jäädakse ka uskuma. kuni käib pauk….
Mind on üks kord petetud. Ja mind ei huvitanud see teine naine üldse, sest mees (tegelikult, mõistuselt ja käitumiselt täiesti poisike) teadis, mis teeb ning vastutama peab tema. See, mis see eit tegi, jäägu tema südametunnistusele..oh wait! Nad on nüüd teineteisega suures armastuses ja suhtes.
Siiski arvan, et kui mees petab, siis ma läheks pigem talle kallale (ok, päris vägivaldseks ei läheks). V.a kui see naine teda uimastas, voodi külge sidus ja ratsutaks teda 😀
No mina ei tea 😀
Ma vist olin selles rollis kus võis mind “lits”iks nimetada…
Praeguse elukaaslase ja tulevase poja isaga hakkasime timmima, kui mees veel eelmises suhtes oli. Jõudsime ka ühel peol koos olla, ja samal peol musitasime, nagu 12aastased, ja magasime ühes voodis, that’s all. Ausalt 😀 Peale seda muidugi oli mehe eelmine suhe läbi. Aga mina olen ikkagi se libu ju, kelle pärast ta suhe läbi sai. 😀
Õnneks mind pole suutnud keegi petta. Olen asja juba eos ära lõpetanud, kui asi kahtlane tundub. Mega ettevaatlik selliste asjade pealt. mu ema oli ehe näide, millest õppust võtta, kuidas aru saada, et sind petetakse .
Aga ma vist ikkagi süüdistaks seda naist. Kas pole mitte nii et armukae naine teeb paremat taustauuringut kui CSI või KAPO??? ole eit ja uuri maad, kui võõra mehega semmima hakkad, ja pealegi. Meie mehed on ju,teate isegi, keremeelsed. Algul on iga uus ja põnev asi huvitav, kes ei läheks kaasa?
nii et ned naised on kõiges süüdi , ja jutul lõpp. 😀
Hmm, no ma oleks nii mehe, kui teise naise peale Samavihane. Ja ma kahjuks või õnneks selline inimene,kes ei anna asju andeks(väikseid annan,aga see vähe suurem keiss)
Ise pole üle aisa löönud AGA : (veits offtopic)
🙂
Kogemata olen suvaka kutiga käest kinni istunud linnas(läks kuulujutt lahti) Käisime sõpradega kuskil pubis ja meil oli suht väike laud. 2 tüüpi istusid kahekesi suure laua taga, me joinisime oma kaadriga. Algul istus mu sõbranna mu kõrval ja ma rääkisin üle laua sõpradega juttu. Järsku võttis käest kinni(sõrmseong vms) ja ma rääkisin oma pikad jutud lõpuni. Siis alles vaadates paremale avastasin,et see mingi suvakas tüüp ja sõbranna oli õues vms. 😀 Keegi oli näinud seda tuttavatest ja ulmelised jutud lahti. Mul oli ka naljakas, kui seda suvakat rasenda naisega poes nägin. Awkward 😀
Mul on pikk lugu, seda ei olegi võimalik lühidalt rääkida. See lugu on juba 5 aastat ja ikka kestab!
Aga olen ise olnud see, kes “vägisi” teise naise mehe ära võttis (olen nii võimekas) ja samamoodi seesama mees pettis ka mind, sellest 5st aastast pool aega, oma eksiga ka loomulikult. Ka siis sattus sinna, kui olime koos ühise lapse just saanud- ta läks haiglast “tööle”, “ei saanud vabaks” (oleks ta siis ilmagi olnud). Mutid (seebiooperis on minu eksi uus naine minu mehe eksi sõbranna ja rämedad minu heiterid) ladusid siis mulle faktid ja tõestused ette kui ta enam ei käinud sinna, lõpetas ära. Aga no vituviha oli ju nii suur, et enam ei tulegi, enam ei saagi. Ma ei tea mis on halvem tunne kui siis oli. Ma siiani ei saa aru, miks minul oli paha, kuigi mina ei olnud midagi valesti teinud. Ja nendest üks oli arvatavasti õnnetipus ja teine mõtles kuidas paska siluda.
Elame koos siiani. Andsin talle võimaluse, et mine ära, midagi ma ei taha, ei nõua, ka mitte lapsele ei taha midagi, kaon lihtsalt ära. Ei läinud, andis hunniku lubadusi, kahetses ja vandus ennast? Noh, see on loomulik käitumine kui mingi pask ikkagi välja tuleb, eksole. Aega läks aga aeg parandabki siiski haavu, kuigi usaldust on jube raske tagasi saada, siiani tegelen sellega.
Loomulikult on selles olukorras kõige enam süüdi mees ise, aga loomulikult on suurimad vaenlased oleme mina ja see eksnaine 😀 Eriti suur probleem on siiani sellel teisel naisel, siiani mõeldakse lugusid välja, et nad ikka käivad kokku, segatakse asja lapsi, kuna sealt poolt on tulnud ka ähvardusi lapse elude pihta jne (last ootasin siis sain kirjakesi: ma loodan et sa ta verena välja situd, jne), siis ei saa ma ka valvsust kaotada ja eladki nagu seebiooperis. Tahad head, rahu ja vaikust, aga no mitte ei lasta.
Ma usun et tegelikult saab iga naine reaalis aru et süüdi on siiski kõige enam kahepalgeline mees, aga see on selline omavaheline võimuvõitlus naistel, üksteist peab trumpama, kumbki peab võitma! Ainus asi mida me ei tunnista sealjuures on see, et õigem on minema kõndida ja leida endale mees, kes ei ole lükata- tõmmata, siia- sinna. Me oskame seda teistele soovitada siiralt, aga ise selles olukorras mitte ei saa sellest soovitusest aru.
Ikka loodame, et äkki kasvatame ümber, äkki saab suureks…
Siin loos on veel nii nii palju uskumatuid asju mis on olnud, aga seda kõike kirjutada nagu oli ja on, läheb pikalt. Saaks ehk isegi juba midagi raamatulaadset ehk.
Jube lugu! Mõttejõud on kõige tugevam jõud, millega on võimalik ka teise inimese saatust mõjutada. Sellepärast ma ei tahagi kunagi kellegagi vaenujalal olla ega soovi kellelegi kunagi halba.
Minu kõige räigem petta saamine on olnud see, kui ärkasin öösel üles ja vaatasin ca 15 min pealt kuidas noormees tütarlapsega asjatas mu kõrval. Olin algul šokis ja siis pistsin karjuma, asju pakkima ja loopima. Noormees ütles tollel hetkel oma kaitseks, et aga sa ei pidanud ju täna öösel tulema. Neiule soovisin edu!
Ma ei pidanud sinna minema. Mis teha kui telefoni vastu ei võeta ja sõnumeid ei loeta. Eks nii pidigi minema! Vähemalt sain jaole ja lolliks ei jäänud. 😀
Oh sa püha jeesus. BUSTEED 😀
Ojaa!!! Täiega! Temaga muidugi see case kahjuks kohe ei lõppenud, ta arvas, et on nii kõva mees, et ma peaks ta tagasi võtma. Ta ju ei teinud midagi hullu! 😀
Mind on korra petetud. Ex ise tunnistas üles alles pea 1,5 aastat hiljem ja rääkis ka täpsemalt mis oli juhtunud, kuigi ma ise sain sellest aru samal päeva, kui ta mind pettis.
(käisime sõbra sünnipäeval, kus üks eitedest läks mu exi tuppa meelitama ja sõna otseses mõttes kätt püksi panema ning teine hoidis mind Õues tegevuses(hoidis silma peal), et neile peale ei satuks)
Meie sõbrad vist peavad mind siia maani hulluks, et teda süüdistasin kunagi.
Enda puhul ei tea kas tegemist oli just petmisega aga olen õnnelik, et nii juhtus:
Olin ühe kutiga koos kokku Kaks kuud (selle aja sees nägin teda paar korda ja ühe korra sain rusikaga vastu vahtimist). Teise kuu alguses hakkasin tihedamini kokku saama teise mehega, kelle pärast ma siis lõpuks esimese pikalt saatsin. Nüüd olen selle mehega koos olnub pea 5aastat ja 4kuud abielus. 🙂
Mina ei saa aru, et kuidas naine, kes on ise petmist tunda saanud, suudab teha seda sama teistele?
Mind ei ole kunagi petetud, pole ka väga palju suhteid olnud, praegune mees pole kindlasti petnud. Aga mul läheb süda pahaks kui ma mõtlen naisele, kes suudab olla koos mehega, teades, et sellel mehel on laps ja naine.. Just see väike süütu laps, kes tahab oma issit..
Minu meelest on petmises süüdi mõlemad, nii naine kui mees, aga mees on rohkem, täiesti süüdimatu peab ikka olema, et oma naist niimoodi üle lasta.
Aga samas on petetud naisel minu meelest ikka väga suur õigus oma viha välja valada ka naise peale, juhul kui naine teadis.
Häbi-häbi naised, kes te suudate niimoodi teha teistele. Häbi loomulikult meestele ka, aga vaevalt, et nad siin lugemas käivad seda teemat..
PS oma mehe viskaks kohe kodus välja kui saaks teada, et ta on mind petnud, nii uhke olen küll, et selle alandusega edasi elada ei suudaks.
Mina ei saa aru, et kuidas naine, kes on ise petmist tunda saanud, suudab teha seda sama teistele?
Mind ei ole kunagi petetud, pole ka väga palju suhteid olnud, praegune mees pole kindlasti petnud. Aga mul läheb süda pahaks kui ma mõtlen naisele, kes suudab olla koos mehega, teades, et sellel mehel on laps ja naine.. Just see väike süütu laps, kes tahab oma issit..
Minu meelest on petmises süüdi mõlemad, nii naine kui mees, aga mees on rohkem, täiesti süüdimatu peab ikka olema, et oma naist niimoodi üle lasta.
Aga samas on petetud naisel minu meelest ikka väga suur õigus oma viha välja valada ka naise peale, juhul kui naine teadis.
Häbi-häbi naised, kes te suudate niimoodi teha teistele. Häbi loomulikult meestele ka, aga vaevalt, et nad siin lugemas käivad seda teemat..
Asi on vist nii, et enne, kui sul endal last/pere pole, siis sa näed maailma teistmoodi. Mul oli enne küll jumala pohhui, kas mehel oleks olnud naine vms, kui mina niisama…lõbutseda tahan 😀 Nüüd vaataks muidugi teise pilguga. Nooruse värk.
Ma olen selline väga armukade neiu, seega minu jaoks on petmine juba kõik mis läheb tavalisest sõprussuhest välja (flirt, suudlemine jne). Niiet ühe korra mu mees hakkas sebima oma kooliõde, kui sellest teada sain, siis pidi mees kodunt välja kolima. Mõeldes emotsioonide peale, siis olin mehe peale väga vihane, aga ka naise peale veits vihane (ta teadis, et me oleme koos), kuigi ei läinud talle kordagi midagi ütlema, vihkasin sisemuses 😀 Mehega leppisime ära paar nädalat hiljem, aga mu motoks on :”Ära usalda ja kontrolli kogu aeg” 😀
Mina süüdistaksin küll ainult ja AINULT oma meest, kes suudab olla nii jultunud, et mehkeldab minu selja taga teisega. Naised on niikuinii bitchid kõik, aga kui enda kallim noa selga lööb, pole selles teised naised süüdi. Ja sellise mehe, kes petab, jätaksin pikenalt mõtelamta maha. Ma ei suudaks teda enam kunagi usaldada ja vaadata nii nagu varem. Õnneks leidsin ma juba oma eluarmastuse, kellega varsti abiellun ning oleme ka petmisteemasid arutanud. Mulle tundub, et võin teda 100%liselt usaldada! 🙂
Mina küll selle nö li*si peale kuri ei oleks.No natuke ikka jah, aga kõige suurem vihahoog lähks ikka mehe pihta, sest tema, kurat, teab et tal naine olemas. See võõras naine võib ju arvata, et see mees oli vallaline või mida iganes. Seega õppige oma viha kontrollima ja suunama õigetesse kohtadesse 😀
Mul on endal kogemus, kus sain tuttavaks ühe tüübiga, tüüp oli ilus, ta jutt oli ilus jne. Käisime koos pidudel, lõbutsesime ja ka seksisime. Minuga koos oli ta kusjuures suhteliselt avalikult, kutsus mind sõprade sünnipäevadele jne. Mina seda “suhet” õnneks tõsiselt ei võtnud ja millalgi sain teada, et mehel tegelikult naine ja laps. Kutt muidugi rääkis, kuidas nad ammu lahus, naine on vana mõrd, last näha ei luba jne. Kuna tüüp tõesti ju minuga nagu armukesega ei käitunud, st. ringi liikusime vägagi avalikult, ei kahelnud ta sõnades kordagi. Kuni siis. Ei olnud ma mõnda aega selle kutiga suhelnud kuna ta oli kahtlaselt kontrolliv lihtsalt silmarõõmu kohta ja veits hirmus hakkas, olin tuttavatega peol ja minu juurde astus üks naine, keda nägupidi teadsin. Noh surprise! Muidugi oli ta selle tüübi naine, kellega nad elasid koos ning kasvatasid ka last. Mind tembeldas see naine litsiks ja ei-tea-kelleks veel ja hea, et kallale ei tulnud. Nüüd, mitu aastat hiljem ei suhtle kumbki meist selle mehega üldse, meie ta eksiga oleme aga head sõbrannad. Tüüp on mulle veel 150 euri võlgu nii, et hei kui loed siis kao tööle! :):) Tegelikult aga jah, sellistel lugudel on alati rohkem tahke kui osapooltele endale tihti tundub.
Alati on naine süüdi 😀 Planeerimata raseduse puhul öeldakse ka, et naine süüdi, sest mees tõepooles ei teinud mitte midagi…
Mina pettsin oma eelmist poissi.Saatsin teisele mehele kirjakesi .Asi oli selles ,et meie suhe ei .saanud edasi toimida kuna meil puudus seksuaal elu .Ta ise vaitis ,et ta on seda varem teistega teinud ,aga mulle ei suutnud toestada.Ta oli ainult sonade mees mitte tegude.Olen endale oelnud , et sa leiad kunagi selle harra oige.
Bros* 😀 Ära pahanda (:
Esimene mõte oleks ikka, et teine naine raisk süüdi ja tapaks ära.:D Üks mees kellega oli pikim suhe kooselu ja huinjadega, see suutis koos teise naisega korralikult keerata jama mulle. Siis andsin lubaduse mõlemile, et kui peaksin seda mordat juhtuma nägema, kütan lõustaga asfaldit. Pole 4 aasta jooksul kordagi kokku puutund kuigi tean, et läheduses on ta olnud küll. Korra nägin ühel üritusel, aga siis ei süvenenud eriti asja. Rohkem ei näinud:D Mu lubadus vist mõjub.:D
Ühe leidsin teise naisega voodist. Soovisin palju õnne ja jalutasin minema. Rohkem pole näind ega kuulnd.
Ise olen korra üle aisa löönd. Suhe oli suht lörr ka. Tunnistasin üles ja natukese aja pärast lõpetasin ise suhte. Ei kannatand enam seda välja.
Nüüd kui peaks mõne mehe olluse leidma kes suudab mind välja kannatada, ja petaks. No ilmselgelt saaks tema esimesena tutakat ja edasi otsustaks juba petmise taseme järgi.:D
Oeh, ühe korra on ikka ära proovitud mõlemad. Ja mõlemat korraga ikka. Siis oli pärast jube sitt tunne omal, aga nüüd juba naeran, et kui loll olin 😀
Mind on petetud kaks korda. Esimesel juhtumil noormees tunnistas selle mulle ise üles, olin pahane üksnes tema peale. Seda naist olen tulevikus näinud (kui mehega enam koos polnud) ning ei süüdista teda milleski, ta ei teadnudki, et me koos oleme. Olen selle poolt, et süüdi on ikkagi mees, sest kui kodus kõik korras oleks, ei läheks ta mujale otsima.
Teisel juhul oli tegemist minu sõbrannaga, kes minu noormehega niisama tatistas, minu sünnipäeval kusjuures, seksini asi ei jõudnud, aga siiski on minu jaoks suudlemine ka petmine. Sõbranna tuli ise sellest mulle rääkima, ütles, et mul on õigus tema peale pahane olla. Olin ka. Kuti võtsin sõbranna jutuga lihtsalt pihtide vahele ja kuna tema oli see, kes tagasi ajama hakkas, oli ka tema see, kes minu poolt suurema pettumuse osaliseks sai. Julged teha, julge tunnistada ka. Andsin küll andeks, aga fakt on see, et sõbrannaga suhtleme tänaseni, kutt on minu elust kadunud, lihtsalt ei suutnud edasi elada mõttega, et ta ükskõik millisel järgmisel peol mõne järgmise mu sõbranna rajalt maha võtab.
Ise olen olnud rollis, kus olen koos kutiga, kellel on tegelikult naine olemas. Pean ausalt tunnistama, teadsin, et tal naine on, lapsed ka, aga ma võtsin seda kui seks-suhet ja that’s it. Meil oli natuke fun, suhtleme tänase päevani väga lähedaselt, aga meie saladus on meie saladus ja viime selle koos hauda. Ilmselt, kui ta naine teada saaks, võtaksin selle süü enda peale, sest mina olin rohkem see, kes meest võrgutas ning mingite tunnetega siin eriti pistmist küll polnud, pigem põnevus, kas saan kätte. Olen bitch, tean..