0
Kassid LOOMAD

Facebooki jõud

30. detsember 2013

Eile jagasin Malluka Facebookis pilti kahest kassist, kes üldse ei tahtnud ära uputatud saada, vaid ihaldasid uue aasta vastu võtta tuttuues kodus. Lugu nende kassidega on selline, et minu sõbranna peika emal on maal talu. Talus on palju kasse ja vist ei ole ükski neist kastreeritud. Nemad arvavad, et see ongi maainimese elu – kass saab pojad, need uputatakse ära ja asi ants.

Sõbranna rääkis mulle juba ükskord seal külas käes, et nii kurb, et seal kassidega nõnda tehakse. Mina panin talle kohe südamele, et kui kunagi veel säärane olukord tekib, et ta kohe mulle teada annaks ja siis ma prooviks kuidagi enda blogi kaudu neid kuskile sokutada. Nii läkski.

Kujutage ette, seda pilti jagas üle 300 inimese ja SAMAKS ÕHTUKS olid mõlemad kassid Tallinnas, uutes kodudes. Ma olin lihtsalt nii rõõmus.

Üldse on see Facebook võimas asi. Inimesed leiavad tänaval silma jäänud mehi/naisi, leitakse kaotatud asju (ja mina kasse), tehakse reklaami ja müüakse oma tavaari. Vot see on VÕRGUSTIK, kallid inimesed. Ja just teie, mu kallid Facebooki sõbrad, mängisite selles rolli, et kahe kiisu elud on nüüd päästetud!

unnamed-300x225-7323390

                     Kiisu uues kodus põõnamas

Kui kellelgi kunagi veel säärast abi vaja on, siis jagan ja aitan hea meelega. Kõik kiisud väärivad oma kodu!

Aga kuidas teile Facebook abiks olnud on?

Loe ka neid postitusi!

17 Kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta M 31. detsember 2013 at 09:59

    Mina olen facebooki teel täpselt sama asja teinud. Elame maakohas ja kass käib väljas (isane) ja selgus et oli siis pojad teinud ja mul oli nii kahju nendest… Olid väljas külma käes kuskil kuuri all. Tassisin tuppa nad kuidagi, olid suhteliselt arad ja tegin fotod nind viisin ise autoga soovijatele ära kaa. Tahtjaid olid väga palju, aga kes ees see mees 🙂 Alles otsisin ise facebooki teel kassi, aga saime ikka mujalt 🙂 Facebook on jah üks imekoht. Tegelikult on tehtud ka grupp: Ära anda koduloomad, seal siis ka suht palju neid jagatakse 🙂

  • Avatar
    Vasta Sandra 30. detsember 2013 at 21:44

    Väga väga vägaaa tore uudis! Ma jagasin seda ka ning nii lootsin, et need imearmsad kassipojad endale kodu leiaksid 🙂 Jeee! Nüüd saab rõõmustada 😀
    See on tegelikult väga eriline ja oluline, et saame üksteist (ja kasse) niimoodi aidata! Aitäh sulle 🙂

  • Avatar
    Vasta midagi ajalehest 30. detsember 2013 at 19:10

    Midagi hoopis teisel, aga Sulle lähedasel teemal – ja see ema ei imetanud isegi mitte avalikus kohas. Mis siis veel avalikus kohas võib juhtuda! Võib-olla saad kirjutamisteema. http://www.tallinncity.ee/2646072/vahejuhtum-lastepolikliinikus-vooras-mees-tahtis-lapse-imetamist-pealt-vaadata

  • Avatar
    Vasta Viktoria 30. detsember 2013 at 18:15

    Ka mina vötsin kahest erinevast perest kassid endale. Suur loomaarmastaja nagu olen vötax köik endale. Mina lasin ma kassidele köik teha ja nyyd elavad röömsalt minuga Soomes, suvel käime muidugi Eestis nendega, sest nad tahavad ka reisida. Minu jaoks on nad täielikud pereliikmed ja eemal olex vördub mul nagu syda olex purux löödud. Sellepärast ei saa mina aru miks ja kuidas suudetakse loomi tappa- tänapäeval ju nii palju erinevaid asju kuidas hoiduda.

  • Avatar
    Vasta konkreete 30. detsember 2013 at 17:36

    ma ei ole uputamise poolt, ärge saage aru, aga kui seda tõõeeesti nii väga vaja teha on, siis na**ui lastakse kassidel juba nunnuks kasvada ja siis uputama hakatakse? Uputagu siis juba kohe, peale sündimist, kui nad veel üldse millestki aru ei saa ja lihtsalt pimedad vorstid on ja elu nagunii lühem kui 10minutit…

    • Avatar
      Vasta konkreete 30. detsember 2013 at 18:02

      “ärge saage aru” vahele käib ka sõna “valesti”. ups 😀

  • Avatar
    Vasta Anete 30. detsember 2013 at 17:25

    Tubli tegu! Aitäh! =)

  • Avatar
    Vasta Irina 30. detsember 2013 at 16:55

    Tubli oled, Mariann!
    Kena, kui keegi hoolib ka loomakeste saatusest:)

  • Avatar
    Vasta Jansa 30. detsember 2013 at 16:07

    Vahva! Tead, Mallukas, mis oleks veelgi vahvam? Kui nende pere emane kass saaks steriliseeritud ning oleks poegimisega lõpp 🙂

  • Avatar
    Vasta Pille 30. detsember 2013 at 16:06

    Sain eile tänu sulle ja Facebookile voodist lahti 🙂 Tnx

  • Avatar
    Vasta Kertu 30. detsember 2013 at 15:58

    Ma ka hakkasin meest seebitama kassipoja asjus, aga kiisud said enne juba uued peremehed, kui mina ma seebitamisega lõpuni jõudsin 😀 Igatahes, super, et kassikesed uue kodu leidsid 🙂

    • Avatar
      Vasta S. 30. detsember 2013 at 17:14

      Aga kui endiselt soovid, siis minulgi on kaks kassikest ära anda, hetkel küll vastsündinud, aga kahe kuu pärast uueks koduks valmis :). Samuti päästetud uputamisest. Asuvad Tartus, aga ilmselt saaks kuidagi kellegi kaudu ka mujale transpordi organiseeritud :).

      • Avatar
        Vasta Kertu 30. detsember 2013 at 20:55

        Pean siis edasi seebitama 😀

  • Avatar
    Vasta Kris 30. detsember 2013 at 15:35

    Tubli oled! 🙂
    Aga kas selle sõbranna peikaga ei saaks rääkida, et ta ise võtaks need kassid oma ema juures südamele ja teeks vajalikud opid ära? Ei ole ju nii kallis ja raske, vastupidiselt tagajärgedele.

  • Avatar
    Vasta Krissu 30. detsember 2013 at 15:34

    Mul on nii hea meel 🙂

  • Avatar
    Vasta Liinu 30. detsember 2013 at 15:24

    Kiidan tegijat 🙂
    Isegi olen endale 2 kiisut külapealt koju tassinud ja tore kui teisedki abituid loomakesi abistab 🙂

  • Avatar
    Vasta meow 30. detsember 2013 at 15:22

    Super! Nii hea meel. Loodan, et kiisusid armastatakse nende uutes kodudes ja et neist kasvavad maailmanunnud nurrumootorid, kellest peremehed iial ei tüdi 🙂 Aitäh Sulle, Mariann!