Uncategorized

lugu sellest, kuidas minust hitleremme sai

16. jaanuar 2014

Kes siis ei mäletaks seda, kuidas ma hitleremmesid maha tegin. Paljudele jäi selline mulje, nagu selle postituse point oleks maha teha neid gruppe, kus rasedad/lapse saanud naised koos on. Tahaksin rõhutada, et seda ma kindlasti teha ei soovinud. Hitleremmede postituse kirjutamise ajalgi kuulusin ka mina oktoobrikate gruppi, kuhu kogunenud kõik naised, kelle tähtaeg oktoobrisse jäi. Meid ei olnud seal palju, kõik olid omavahel tsillid ja sõbralikud. Isegi selle suure intriigi järgi ei hakanud nad mind “kartma” või jumal teab mida. Võtsid kõike huumoriga – nii nagu see eluke ikka käib.

Nüüd on aga olukord nii, et meie väiksest armsast grupist, kus teadsime alguses igaühte ja tema sünnilugu ja lapse sünnikaalu, on saanud ikka kõvasti suurem grupp. Ei teagi miks mõned avastasid selle alles nüüd, kui lapsed lausa kolmekuused on, aga mis seal ikka, tulgu siis meiega ühinema kui soovivad.

Paraku on mõned ühinejad üdini pahatahtlikud, kes kasutavad ära seda, et “oo, see on ju see blogija mallukas” ja levitavad seal minu jagatud isiklikke asju. MIS isiklikke asju, võite te küsida. Kas siis see blogi polegi piisavalt isiklik? On, aga näed, ka mina saan veel salapärasem ja isiklikum olla, mida ma siia blogisse ehk kõikidele kirjutama ei tuleks. Kirsiks tordil otsustas üks nendest inimestest teha perekoolis selle teema, et Mari reptiil on 😀

Ma ei taha siin kõlada nagu “fafa, ma olen nii kuulus inimene, et issand, keegi ei tohi minust midagi teada”, aga need, kes kuuluvad mõnda sellisesse gruppi kindlasti teavad, et kui isiklikuks seal asjad minna võivad. Ja kuna mul leidub ikka veel omajagu pahatahtlikke lugejad, siis loomulikult ei tahaks ma, et need inimesed minu kohta sellist infot omaksid.

Ütlen ausalt, meie grupp on imetore. Kirjutada oskavad kõik, need kes ei oska, seda aitame heaga 😀 Idiootlike küsimusi ei küsita ja omavahel saab nalja heidetud. Ma mõistan, et kõikidel maailmas ei saagi olla sama huumorimeel, aga leian, et siis ei sobi nad hästi ka meie gruppi.

Nüüd tehti minust meie grupi adminn ja päris ausalt eemaldasime sealt nii mõnegi, kes 8 kuu jooksul ei ole suutnud ühtegi sõna öelda, ainult teiste eraelude kohta lugeda. Või siis mõne, kes igas teemas peab oma arvamust peale pressima ülbel ja ebameeldival moel. Hakkasingi hitleremmeks!

Üks selline viimast masti naistest läks päris kurjaks ja tormas mitmesse beebigruppi kaeblema, kuidas Mariann kujutab ette, et ta on printsess ja viskab inimesi valimatult kommuunist välja, sest keegi on julgenud öelda “tere emmed”. Kallis K****, kui sa seda lugema juhtud, siis ei, ma ei visanud sind grupist välja, sest sa ei nõustunud minuga. Ma viskasin su välja, sest sa oled kõigile ebameeldiv, üleolev ja ennnekõike meile võhivõõras. Palun laula oma nutulaulu kodus mehele, mitte ära saada meie grupiliikmetele südantlõhestavaid kirju, kuidas hoopis mind tuleks välja heita.

Siiralt loodan, et nad mind välja ei heida, sest ükski teine grupp mind kindlasti ei tahaks. Liitusin täitsa huvi pärast sellise grupiga nagu “emmed ja issid” kust mind üsna kiiresti välja söödi, sest nad ütlesid, et kui mina seal seltskonnas olen, siis nad ei julge enam midgai rääkida, sest ehk ma muidu blogin sellest. Päris ausalt läksin mina sinna niisama ilma kaema ja titepilte vahtima, sest nagu te teate, olen ma nüüd full on beebimamma. Aga nagu öeldud, sinna mind ei tahetud 😀 Küberkiusati mind sealt kohe välja, räägiti kui nõme ja labane ma olen, ning pärast mu lahkumist juubeldati: “Sain SELLELE MALLUKALE ära panna! Olen hull tegija! Kes oleks võind arvata, et SEE MALLUKAS nii nõrk on, hihi!”.

tumblr_inline_mik3la2ryw1qz4rgp-1847374

Aga mis teha, hitleritsen oma grupis edasi ja viskangi jutti välja neid, kes lolli juttu ajavad. Ei tundu mulle väga suure patuna ju, või mis?

Kallid lugejad, kas teie olete FB’is kuskil beebidegrupis? Mis teile nende juures kõige rohkem ja vähem meeldib? Minule näiteks meeldib meie grupi juures see, et me kõik oleme nagu mõnus sõpruskommuun, kes juhtumisi lapsed said. Teinekord läheb kraaklemiseks, aga mitte üldse halvaga. Sest me oleme PADRUUGAD. Netipadruugad 😀

Loe ka neid postitusi!

60 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta Kätlin 21. jaanuar 2014 at 17:23

    Mina ka siiralt soovisin liituda, aga ka kahekordsel üritamisel ei võetud vastu oktoobrikate gruppi miskipärast. Jah, avastasin sõbranna soovitusel selle grupi alles nüüd, aga näedsasiis. Et siis miks ma sinna gruppi ei kõlba? 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 21. jaanuar 2014 at 17:25

      no ma proovin su lisada. liitu siis

  • Avatar
    Vasta Helen 17. jaanuar 2014 at 12:44

    Olen päris mitmes grupis. Sõimu osaliseks pole veel saanud. Olen tolerantne ja aksepteerin ka teiste arvamust. Inimesed on siiski erinevad ja ei saagi loota, et kõik samamoodi mõtleks.

  • Avatar
    Vasta Preili Ise 16. jaanuar 2014 at 22:29

    Olen mitmes fb grupis, osad siis salajased ning osad lihtsalt kinnised. Kuna kodus on kolm last, siis olen ka kolmes kasvuteemas: aprill, oktoober ja juuli.
    Aprilli grupp kujunes välja meil pereklubi rahvast, seal yldjuhul on vaikne elu ja suurt midagi enam ei toimu. Inimesed on juba suurte laste emad (varsti lapsed 5a), lisaks töö ja ka on kujunenud välja väiksemad seltskonnad kellega pidevamalt kohtutakse või suheldakse 🙂 .Kuid omavahel alustasime ootame koos teemas, hiljem lisandus veel osasid ja kõik teavad kõiki ja enamus on ikka ka kohtunud reaalis :). Üks väike armas pere mis sind alati aitab nii nõuga kui jõuga :).
    Siis on järgmise lapse grupp 🙂 , seal olen ma lusa kahes grupis 🙂 .Yks siis samuti välja kasvanud pereklubist kus ootasime koos ja kasvasime, teine siis perekoolist ja nupust kokku saanud grupp. Esimene on koguaeg olnud soe ja mõnusalt hubane kuis kõik teavad kõiki,kuid on ka paar inimest kes tõesti kirjutavad harva kuid muidu toredad :). Perekooli grupis oli algul väga palju rahvast ning seega pidevalt põrkusid igasugused ajsad ning ka jutud liikusid väljapoole: lõpptulemusena grupp jagunes kaheks ning väiksemas seltskonna solen ka mina. Seal me räägime kõigest, on omad jutud ja kõik tunneme yksteist.
    Nüüd siis kolmanda poja gurpp,või peaks ytlema grupid 😀 .Yks on jälle pereklubist välja kasvanud ja pooleks murdunud, mina siis imekombel sattusin sinna mõnusamasse grupp kus vähem rahvast ja tore seltskond. Kuigi selle grupiga liitusin ma alles siis kui tita oli kohe syndimas,võeti mind avasyli vastu :). Ma lihtsalt olin riskirase ja ei teadnud kas vean yldse lõpuni välja,seetõttu hoidsin madalat profiili.
    Teine grupp on ka perekoolist ja nupsust ning otsingumootorist kokku klopsitud :). Kuigi seal liikmeid omajagu,on seal selline oma seltskond kes suhtleb ja räägib ning jutte mujale ei lähe :). Muidugi on seal paar salajast inimest, kuid eks ykspäev eemaldatakse nemad ka- ikka midagi peaks ju ytlema, inimestel ju ikka oma arvamus ja mõtlemisvõime ja niisama kuskil grupis rippuda pole m6tet ju :D.

    Muidugi on veel yks imevahva grupp 2011aasta beebidest 🙂 .Ka see grupp algselt oli suurem, kuid lagunes kaheks ja pisem seltskond kolis mujale 🙂 .Nyyd seal on koos inimesed kes tahavad olla ning jagame muresid/rõõme 🙂 .

    Minu jaoks on väga tänuväärt need grupid- nagu teine kodu kus saab suhelda,kohtuda ja kõigest rääkida ilma kartmata, et jutud liikuma hakkavad 🙂

  • Avatar
    Vasta berit1984 16. jaanuar 2014 at 20:13

    Emmedes-issides olen ja suvekates ka kus siis eelmise aasta suvebeebid koos on.

  • Avatar
    Vasta Greete 16. jaanuar 2014 at 19:37

    Mul on ka ühe aasta septembrilaste grupp kus on hetkeseisuga 25 emmet aga põhimõtteliselt me räägime enamasti ükskõik millest aga mitte lastest 😀 et pigem on lapsed nagu kõrvalteema.

    koos triibupüüdmisega oleme koos olnud üle 5 aasta ja algselt oli meid rohkem aga nüüd on selline mõnus kokkukasvanud väike grupp 🙂
    mõned ajad varem on toimunud ka puhastusi sest mõned jutud läksid sealt rändama ja siis otsustati üksmeelselt et lihtsalt eemaldame need inimesed grupist ja ka need kes ikka üldse midagi ei postita ja väga pikka aega.
    Eks kraaklemisi on ka, aga need alati lahenevad 🙂

    praegu olen veel jaanuar 2014 grupis ja ühes perefoorumi omas ka veel, aga eks nendest näeb kas saab asja, praegu tundub tore kuigi inimesed veel üsna võõrad 🙂

  • Avatar
    Vasta Merilin 16. jaanuar 2014 at 18:40

    üks asi veel. harige matsi. Mida tähendab reptiil?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 16. jaanuar 2014 at 18:41

      roomaja 😀

      • Avatar
        Vasta Merilin 16. jaanuar 2014 at 18:46

        ah selles mõttes :D. ma mõtlesin,e t imikutele on mingi uus slängisõna tulnud. nõnda otse ma kohe ei osanudki tähendust otsida :). aga tänud:)

  • Avatar
    Vasta Merilin 16. jaanuar 2014 at 18:38

    Mind ajab see kõik natuke naerma. Palun grupeerujatel nüüd mitte solvuda, aga mulle üldse mingi sihuke värk ei istu. Ülikooli ajal ma ei läinud ka korporatsiooni, kuna see tundus tobe:). Kuigi moosisid mind nii mõnedki naiskorbid:), sest ma olen särav , edujas ja andekas inimene (no kes see kassi saba ikka tõstab, kui mitte kass ise )..:D. Ainuke koht kus ma olen hakanud nüüd käima, kui lapse sain , on see bloggi. Mu enda laps sündis 11 ,5 kuud tagasi ja siis algul viskasin pilku perekooli ja pidin end segaseks naerma või siis häbist punastama (no kui lolle jutte loed) ja samas kohtasin sellist “mina tean kõike maailmas” suhtumist ja siis loobusin . Mul endal mõistus peas ja sotsiaalne elu olemas küll. Mallu bloggi aga hakkasin lugema just siis, kui ta oli raseduse lõppfaasis, kuna õde soovitas,e t vahest on päris teravmeelne ja siis jäingi jälgijaks ja kohati olen ka kommenteerinud. Aga mingitesse grupidesse ma küll ei kavatse ronida, pole tahtmist lihtsalt.

  • Avatar
    Vasta Siky 16. jaanuar 2014 at 18:29

    Ei, FB ei ole mul tahtmist taolisesse kommuuni kuuluda. Kunagi liitusin üksikvanemate grupiga ja väga ruttu kiskus Perekooliks ära :S Tulin ruttu tulema.

  • Avatar
    Vasta Annika 16. jaanuar 2014 at 17:45

    Olen Pereklubist Fb-sse edasi liikunud Jaanuaripätude 2008 grupi liige. Liikmeid on 38. Suletud grupp. Meil ei tapelda aga ka ei jutustata väga. Aeg ajalt mingi teema ikka on lastest, arengust jne. Täitsa ok mu meelest. 🙂

  • Avatar
    Vasta Elerin 16. jaanuar 2014 at 17:37

    Minagi tahtsin mõne grupiga FB’s liituda, aga kuna tähtaeg ei olnud päris selge siis ei hakanud liituma ka, ja üldse oma rasedusest seal ei pasundanud. Kui poiss oktoobris ära sündis mõtlesin,et liitun siis FB’s oktoobribeebide grupiga. Tükkaega ootasin et gruppi vastuvõetaks, tahaks ju ka teiste emmedega kudrutada, aga ei. lapse tädi üritas ka mindlisada ikka ei midagi. saatsin teistkorda oma liitumissoovi aga ei. ju ma siis ei sobinud nende emmede sekka.

  • Avatar
    Vasta GrumpyCat 16. jaanuar 2014 at 17:23

    Ka mind oled sa välja visanud, liitusin muidu alles 12.01 ja tõesti ei jõudnud 3 päeva jooksul ühtegi postitust teha. Miks nii hilja üldse tulin, kui mu laps juba 3-kuune? Raseduse ajal ei olnud tahtmist kuskil grupis olla, sest töö juures olid mõned tarkpead FB kinni pannud ja õhtul kodus olles ei viitsinud eriti arvutis istuda. Ja selle teooria järgi peaksin enivei mingis novembri grupis olema, sest laps sündis kuu aega varem.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 16. jaanuar 2014 at 17:45

      Ma rõhutan seda, et mina kustutasin ühe, selle K””’ neiu ja sis 3 võõrast nime, ülejäänud mitukümmend kustutas teine adminn, ma pidin Mari toitma 😀

      • Avatar
        Vasta GrumpyCat 16. jaanuar 2014 at 18:34

        😉 muide mu nimi ka K-ga

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 16. jaanuar 2014 at 18:41

          No kallikene, ma ju ei tea, kes sa oled 🙁

          • Avatar
            GrumpyCat 16. jaanuar 2014 at 19:42

            no ma ikka loodan, et ma ei ole see K, kellest sa rääkisid 😉
            Muideks nägin täna pelgus beebide võimlemises Mari teisikut, algul arvasingi et keegi on su lapse varastanud ja kutsub nüüd teda Eliiseks 😉

          • Mallukas
            Mallukas 16. jaanuar 2014 at 20:23

            minu oma on ikka siin 😀

  • Avatar
    Vasta fafaa 16. jaanuar 2014 at 17:18

    Käsen, poon ja lasen! Sõna reptiil oled sa ise oma lapse jaoks välja mõelnud, mitte keegi teine. Ja pool sinu blogi juttu on hetkel moonutatud ja juurde pandud.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 16. jaanuar 2014 at 17:45

      mis osa siis?

  • Avatar
    Vasta Helina 16. jaanuar 2014 at 17:16

    enne lapse sündi jälgisin ühe silmaga septembrikate gruppi ja foorumit, aga ei kutsunud väga osalema. siis polnud midagi öelda ka. erilisi vaevusi ega midagi, lihtsalt ootus.

    aga põnn otsustas hoopis oktoobris sündida. esimesed kuud polnud aega eriti isegi oma tuttavatega suhelda, nüüd vahetaks meeleldi teiste emmedega kogemusi, aga.. pole selline et hakkaks võõrasse seltskonda trügima. ei tahaks kurjade hitleremmede põlu alla ka sattuda :D:D

  • Vasta Kuradi naistekommuunid, ma ütlen | hele valgus 16. jaanuar 2014 at 15:58

    […] inimestest, kes pole seal terve grupi eksisteerimise ajaloo vältel kordagi sõna võtnud (link postitusele). Meie grupi puhul on tõesti üsna piisavalt neid juhtumeid, kus kuskil teises grupis on hakatud […]

  • Avatar
    Vasta Krista 16. jaanuar 2014 at 15:45

    Ei kuulu ühtegi nn beebigruppi, sest kardan natuke neid peast rasedaid emmesid. Tegelikult suhtleks ja vestleks küll hea meelega toredate inimestega sellistel teemadel, aga pole sobivat gruppi leidnud. Sinu blogi loen väga hea meelega ja sulle kommentaare jätvad emmed tunduvad ka kõik väga mõistlikud :).

    • Avatar
      Vasta Sigrid 16. jaanuar 2014 at 18:08

      Teeme siis Malluka fännidest emmedega uue grupi, haha 😀

      • Mallukas
        Vasta Mallukas 16. jaanuar 2014 at 18:10

        Ärge tormake – varsti avatakse uus foorum, mille adminn on palavalt armastatud mallukas. seal saame kõik oma beebidest vatramas käia 😀

        • Avatar
          Vasta Sigrid 16. jaanuar 2014 at 18:15

          Jään ootama 😀

  • Avatar
    Vasta Triin 16. jaanuar 2014 at 15:34

    Mina kuulun sellistesse gruppidesse nagu milky mommas https://www.facebook.com/groups/MilkyMommas/ , car seats for the littles https://www.facebook.com/groups/CarSeatsForTheLittles/ ja siis https://www.facebook.com/groups/204207989589782/. Kuna ma Eestis ei ela, siis uhesgi Eesti emmede grupis ei ole. Ka nendes gruppides on palju halvasti utlesmisi, eks seda tule igal pool ette. Paljud emad ei saa aru, et meil koigil on oma viis oma laste kasvatamiseks. Mulle need grupid meeldivad, sest olen saanud vaga haid ideid ja abi kui hada on kaes olnud. Need on kull inglise keelsed, aga pole vaga keerulised, ja kergesti aru saadavad.

  • Avatar
    Vasta Liis 16. jaanuar 2014 at 15:33

    Kuulun mitmesse gruppi, enamus on kõik toredad. Aga üks kõiki 2013 aastal sündinud laps koondav grupp on ikka huumor 😀 Jah, seal on ikka toredaid ja normaalseid inimesi ka, aga paljud on tõesti ohohhoood. Ma tahaks nutta, kui tuleb järjekordne postitus kirjavigade ja kirjavahemärkideta (millegipärast mu loll aju siis loeb ka nende vigadega ja kui pole vahemärke, siis ma mõttes ka puterdan kõik korraga ette 😀 ) Ja eile oli ikka tase- keegi ema postitas sinna mingi sünnipäevaõnnitluse iseendale ja jättes sellega “mulje”, et ta beebi selle kirjutas 😀 A´la palju õnne mu kallis emme soovib sinu ****** 😀 Ma siis kommenteerisin ka, et nii väiksestel pole soovitatav arvutis istuda ja sünnipäevaõnnitlusi trükkida. Loomulikult ta vastas, et laps oli tema süles ja siis nad koos trükkisid. Mida helli 😀 Selline haritlane!
    Aga muidugi toonitan, et seal on väga palju toredaid inimesi ka 😉

    • Avatar
      Vasta Kai 16. jaanuar 2014 at 16:33

      Kusjuures see sama emme ei oska absoluutselt kirjutada, rääkimata suur ja väike algustäht ning kirjavahemärgid :S Ma kahjuks või õnneks ei ole nii paha, et hakkaks kirjutama, et KLE loe kaks korda enne läbi, kui midagi sa kirjutada tahad!

      • Avatar
        Vasta Sigrid 16. jaanuar 2014 at 18:12

        Oi meil oli ka grupis kaks sellist (sugulased muidugi), kes ei vaevunud tähelepanu pöörama, kuidas nad kirjutasid. Ikka VÄGA keeruline oli aru saada. Lõpuks üks söödi rahva poolt välja ja teise jaoks oli see vist shokiteraapia ja hakkas väga ilusti kirjutama. 😀

        (Selgituseks, et mitte ainult vigaselt kirjutamise pärast ei visatud välja, vaid ta lihtsalt oli samasugune “hitleremme”.. Kirjutada ta muidu oskas, oma seinale kirjutab alati väga selgelt.)

  • Avatar
    Vasta Trints 16. jaanuar 2014 at 15:09

    Ah ja, mina kuulun 1 beebide gruppi kuhu on koondunud samas kuus sündinud lapsed. See pole suvaline perkeooli loodud grupp vaid pereklubi foorumist välja kasvanud. Meil on alla 30 liikme, tuttavaks saime juba raseduse ajal ja enamike oleme ka silmast-silma näinud. Eks seal ole ja kirkaid kriite ja vähem kirkaid aga kokkuvõttes on hästi tore grupp.

    Kuulusin enne ka Fb üldisematesse bebbigruppidesse aga mu sotsiaalne närv ei pidanud seal lokkavale lauslollusele vastu. Kohati oli tunne nagu oleks sattunud vaimuhaigete seltskonda.

  • Avatar
    Vasta Maire 16. jaanuar 2014 at 14:46

    ma olin ka varemalt perefoorumis. kuid mingi aeg jäi aega vähemaks. ning see perefoorum läks libedalt mööda kuidagi. nimekirjas vist olen veel, kuid rohkem mitte.
    facebookis olen ühes grupis. meid on päris palju seal, kuid üksikud on need, kes on põhirääkijad. enamik ei osale üldse aktiivselt.
    meil ikka räägitakse kõiksugu muredest ja asjadest ja tõsi ta on et läheb andmiseks ka vahest…ja siis sujuvalt 1kord vaatad et teemat pole, kuna teemaalgataja on selle liigse negatiivsuse tõttu ära kustutanud. eks see olene vist paljudest asjadest miks negatiivseks läheb.
    hiljuti alles oli, aega palju möödunud ja keegi ei olnud pikkustest-kaaludest rääkinud. nüüd kirjutasime kõik aktiivsed ja eks mõni ütles ikka et issand mu laps on teiega võrreldes nii kribu vms. a ei solva me kedagi. mõnna pisike grupike 🙂
    see mida need passiivsed seal nimekirjas vahivad, seda ma ei tea. ehk on unustanud? 😀

    eks sa Mallukas saad nii mõnegi valangu enda kaela, olenemata sellest kas oled sina süüdi või mitte. see on see “avaliku” elu tegelase maailm.
    ole täiega hitleremme…

  • Avatar
    Vasta Mellu 16. jaanuar 2014 at 14:38

    Emmede ja isside grupp on mulle vägagi tuttav ja seda kõige halvemas mõttes. Kui mina seal veel liige olin ei märganud küll lastejutte vms vaid mingit täiesti idiootset loba ja kiimajuttu…. Pealegi oli grupi nimi “emmed ja issid”, aga ükski issi seal küll sõna võtta ei tahtnud või eemaldasid end kohe ära, sest seal käis ilmselgelt mingi hämamine ja enamasti rääkiski admin omaette ja sellest kuidas ta oma seebikaid kohe vaatama hakkab…:D

    • Avatar
      Vasta berit1984 16. jaanuar 2014 at 20:09

      Meil on seal issid täitsa olemas kes ka sõna võtavad.Ja on teemasid nii lastest kui tõesti ka kõigest muust mis elus toimub ja emmesid-issisid puudutab.Paljudele ei pruugi see grupp sobida aga minule ok.eks on arusaamatusi ka aga kus neid poleks.Malluka väljasöömine toimus väga kiirelt ja nagu ka seal mainisin siis liiga kiirelt löödi risti andmata võimalust jne.Aga eks oli seal pooldajaid ja vastupidi, teha pole midagi

  • Avatar
    Vasta Avely 16. jaanuar 2014 at 14:34

    Ma kuulund hetkel vaid Taaskastus gruppi ja kästiöö omasse. Mul lihtsalt on nii palju stuffi ,mida ära anda ja kästiöö meeldib mulle väga. Parem lasen mõnel tädil endale mütsi kududa kui lähen seda poest ostma 🙂 Kuidagi parem tunne on kui on ikka kellegi tehtud. Ise meisterdan seal ka sokikesi ja papusid tipsidele ja nüüd enne kevadet hakkan tegema jälle mütsikesi igasugu kõrvadega ja tutikestega.
    Mingisugused beebigrupis olen olnud küll..aga ma lihtsalt üldse ei süvenenud, mida seal räägiti ja tehti ja nii tulin ise ära. Ei jõudnud üldse järge pidada.

  • Avatar
    Vasta m. 16. jaanuar 2014 at 14:28

    Meil on ka päris vahva grupp. Kokku on meid umbes 180 .
    Enamik ei ole väga aktiivsed kuid kedagi see ei häiri. NING sellepärast ka ei visata välja.
    On emmesid ,kes on negatiivsed paljudes teemades ja on neutraalseid ning väga positiivseid. Lahe ,et meid on nii palju erinevaid ühte kohta kokku sattunud .Siiani on meil kõik väga viisakas ja vahva olnud ,sest austusest üksteise vastu ei ütle või ei halvusta kedagi väga. Kui lähebki asi päris inetuks siis on need emmed ,kes kutsuvad mõistust kohale ja sellest on ka piisanud.

    Minu jaoks on see igapäevane koht kus ma korra vähemalt päevas vaatan. Paljud beebid on tuttavad ning lahe on jälgida kõigi arengut(mis on ikka kohati väga erinev) Ja kaasa elada kellegi hamba tulekule või kellegi potti pissimisele. Suur töö ja vaev. Tore on jagada kogemusi ja arvamusi ühisel teemal .

  • Avatar
    Vasta Liisu 16. jaanuar 2014 at 14:17

    Kuulun ka ühte “beebigruppi” meid on seal ka üsna vähe ja tuleb tunnistada, et tegime ka mingi hetk tuule alla neile kes sea niisamavaikides kükitasid jne. Ja uusi liitujaid rohkem juurde ei vötnud. Sest olgem ausad meie oleme seal koos olnud pm oma triipude saamisest saadiks ja juba niii palju üksteisega jaganud siis aga avastab möni kelle laps pea poole aastane, et ooo tahan ka nüüd klubitama hakata ja eriti ebameeldiv on siis kui kukub köiki ja köike maha tegema. Otseloomulikult me löime ta välja. Haha hitlerid ka. Ja mis puutub isiklikuks minemisest, siis tuleb tuttav ette küll. Mis mind aga kõige enam selle klubitamise juures häiris/ häirib on see, et see igakuine arengu teema läks kohati võistluseks, et kelle laps nüüd midagi rohkem oskab, teeb ja on. Noo jumal las olla igalaps nii nagu ka täiskasvanud inimene on erineva arenuga kes öpib teatud asju kiiremini ja kes aeglasemalt.

  • Avatar
    Vasta Thea 16. jaanuar 2014 at 14:17

    Mina olen ka beebigrupis ja oleme tulnud selle kambaga Perefoorumist. Oleme juulikad ja meil on kinnine grupp ehk siis keegi teine sinna ei saa kui ainult need kes siis 2011 emmedeks said 😀 Igatahes ei saa sinna ka uued juurde kes 2011 juulis lapse said. Ja tead nii hea on seal olla. Kõik on kinnine ja sealt midagi edasi ei lähe ja saame rääkida kõigest. Olen liitunud teiste grupidega ja enamasti peab ikkagi valima mida suust välja ajad, sest see võib sattuda igale poole mujale. Sellepärast olengi ma enamasti lugeja ja midagi ei kirjuta kui just asi mind väga ei huvita ja kui just ma väga-väga oma arvamust avaldada ei taha 😀

  • Avatar
    Vasta Mormelar 16. jaanuar 2014 at 14:10

    Meil oli omal ajal foorumis täpselt samasugune seltskond, FB siis eriti populaarne polnud. Hästi mõnus oli, saime paar korda kokku kah ning mõned inimesed on mu sõpruskonda jäänud senini, kuigi üldiselt beebiea möödumisel rauges jõud ja lagunes seltskond. Eks need väikesed draamadki käivad asja juurde.
    Esmaemmena oli see virtuaalelu mulle veel eriti oluline, sest päriselus polnud meil seltskonnast kellelgi lapsi. Tegelikult pole siiani, kõik poputavad minu omasid 😀

  • Avatar
    Vasta Anette 16. jaanuar 2014 at 14:08

    Ma kirjutasin blogis beebigruppide teemal. Olin alguses see passiivne, ei julgenud midagi väga sekka öelda, kohe alguses nägin, et võib andmiseks minna. Ja no ma olen suht õrnakene ka, võtan veidi liiga hinge, kui keegi õelutseb mu kallal. Hiljem hakkasin rohkem kaasa rääkima, mõnikord ütlesin mõne sõbraliku sõna. Vahepeal oli rahulik ja sõbralik aga siis hakkas jälle mingi trall pihta. Ei ole vaja sellist asja mul. Mulle meeldiks ka, kui oleks selline väike emade grupikene kellega siis läbi käiakse aga sellega läheb ilmselt veel aega. 🙂

  • Avatar
    Vasta Leila 16. jaanuar 2014 at 13:52

    Mina olen Sügislaste2010 grupis, mis on absoluutselt mu lemmik grupp. Olen tänu sellele teadma-tundma õppinud nii mitmeid imelisi naisi ja kusjuures nii mõnigi isa on selles grupis.
    Korraldatakse naistekaid, jõulude ajal on jõulupidu nii Lõuna-Eestis, kui ka Põhja-Eestis, suvel koguneme tavaliselt kuskile Eesti keskele.
    Jõuludel, Emadepäeval, Sõbrapäeval oleme tavaliselt loosiga kingitusi üksteisele teinud. Ja otseloomulikult oleme aidanud abivajajaid – alates väikelastekodust kuni eraisikuteni välja, hetkel aitame Juuru lasteküla. Ma ausalt võiksingi meie gruppi ülistama jääda, sest need inimesed on suurepärased. Oleme alati üksteisele nõu ja jõuga abiks, sest nii mõnigi on läbi elanud traagilise sündmuse ja otsustanud seda meiega jagada.
    Eks jah, meil on ka vahepeal väikseid nägelemisi olnud..aga kõik on alati ära lahendatud 🙂

  • Avatar
    Vasta Sigrid 16. jaanuar 2014 at 13:52

    Ma kuulun lausa kolme beebigruppi. 😀 Ehk siis kahel foorumil on oma beebigrupp ja ühest grupist kasvas välja veel eraldi grupp, kus on ainult 10 inimest ja kus tõesti kõik saavad tsillilt läbi ja suhtlevad, ei ole niisama lugejaid ja idiootse jutu suust välja ajajaid. See grupp muidugi elab koguaeg ja teksti voolab ojadena. Aga Pereklubi oma on selline.. vaikne. Paar korda nädalas tuleb natuke teksti või piltide jagamisi. Ja perefoorumi oma on üle pea kasvanud. Algselt oli see ka selline mõnus koht, kuhu liitusidki foorumist vaid need, kes tahtsidki jutustada ja muljetada rohkem. Aga nüüdseks on sellest paarikümne inimesega grupist saanud pea 100 liikmeline grupp, kus enamus lihtsalt käivad ja loevad ja üldiselt on sealt suhteliselt vaikne. Enamjaolt vaid arstilkäigu tulemused ja minisünna pildid. Paraku leidub seal ka ebameeldivaid inimesi, kes oma arvamust peale suruvad ja kui julged teistsuguse mõttemaailmaga olla, ning nähvatakse ikka mõnuga. Näiteks oli teema söögitoolide kohta. Ma ütlesin, et tahan Chicco Polly Magic söögitooli, sest seal saab lapse ka lamavasse asendisse panna, kui laps ise ei söö. Ja selle kohale käib mängukaar ka. Mõtlesin eelkõige seda, et kui laps jaurab ja pole nõus üksi olema, tõstan ta söögitooliga enda kõrvale söögilaua taha ja las mängib mu kõrval siis. Selle peale nähvati kohe, et temal on söögitool ikka söööömiseks, mitte mängimiseks. Mul ka söömiseks aga kui saan mitmefunktsionaalse söögitooli siis why not eks? On vaja nähvama hakata, minu arust pangu laps või kohe suurele toolile söögilaua taha ja pistku nuga-kahvel pihku. Ja muidugi vaktsineerimisteemad lähevad alati ERITI tuliseks. Sest issand mina ei vaktsineeri ja ohustan kõiki nende vaktsineeritud võsukesi. Tore, et nad ise ei ohusta siis, ma ei usu et nad kõige vastu ennast ka vaktsineerinud on. Pealegi mida ohustada, neil ju kaitse olemas. 😀 Ma saan väga hästi sust ühesõnaga aru, mina teeks ka hea meelega tühjendust seal grupis, kui ma adminn oleksin ja ilmselt pooled vähemalt lendaksid suuuuuuuuure kaarega kohe välja sealt. Nii et enamjaolt jagangi olulisemat infot ning pilte vaid oma väikeses beebigrupis ning kõik on super 🙂

    • Avatar
      Vasta Riina 16. jaanuar 2014 at 14:11

      Selle söögitooliga, tuli mulle üks jutt meelde, mille peale lubati lastekaitse mulle kaela saata ja laps käest ära võtta, sest ei hooli ja olen mõrvar ja ühesõnaga maailma kõige sitem ema. Õnneks ma polnud siiski ainuke “lapsevihkaja”. Nimelt oli arutelu turvatoolide kohta. Kas kasutada näoga sõidusuunas või seljaga sõidusuunas. Muidugi esimesed on odavamad ja no ei ütleks et ei ole turvaline. Igapäev mulle autoga tagant sisse ei rammita ka (autole siis mitte mulle :D) No ja see tädike paukus ikka mõnusalt. Lõpuks lihtsalt loobusime. Siis sellest läks ta veel õhinasse ja hakkas kohe ekstra mingeid õrritavaid komme panema. No tule taevas appi. Jõhker eit oli küll.

      • Avatar
        Vasta Riina 16. jaanuar 2014 at 14:13

        Aaa…ja oma 9 kuust last ei oleks ma tohtinud ka veel turvahällist välja võtta ja tooli panna. Missest, et selles vanuses lapsed juba toolis on. Ma oleks pidanud pressima ta veel hälli, mis tegelikult on ju ohtlikum. Aga tema teadis täpselt, et minu laps on piisavalt väike, et mahub veel hälli, et ei ole 9kilo täis ja pikkust vähe ja mida veel…Oeh…ma võiks vist jäädagi sellest mutist kirjutama 😀

        • Avatar
          Vasta elex86 16. jaanuar 2014 at 15:06

          Appikene. Õelad inimesed teie gruppides. Minul oli ka oluline, et saaks söögitooli panna lamavasse asendisse. Ja just sellel eesmärgil, et siis pole mul lamamistooli vaja. Ja söögitooli juures oli veel boonuseks mul see laud. sain panna mänguasjad sinna peale ja ta sai kenasti mängida, niikaua kuni mina näiteks tolmuimejaga ringi mässasin või süüa tegin (sest noh, siis teadsin, et ta ei roni kuhugi, kuhu ronida ei tohi).
          Vaksineerimise kohapealt mul küll jumalast savi, kas keegi laseb oma last vaksineerida või mitte. Minu lapsed on vaksineeritud ja mulle ja minu lastele see ohtu ei valmista, kui keegi vaksineerimata jätab.
          Turvahälli vahetasin pojal 10 kuuselt turvatooli vastu, kuna tal oli juba kitsas seal sees. Tütrel vahetasin alles aastaselt, kuna ta mahtus sinna kenasti ära.

          Vot tak 😉

          • Avatar
            Riina 16. jaanuar 2014 at 16:12

            Mul on ka poisil selline tool, millel laud ees on. Samamoodi panen ta sinna sisse mängima, et jõuaksin tolmuimejaga mässata või nõud pesta või joostes puid tuua. Lamamistool oli tal eraldi.
            Samamoodi on laps vaktsineeritud. Ei näe selles samuti midagi halba, kui seda ei tehta. See iga vanema enda otsustada. Päid maha selle pärast võtma küll ei hakka 🙂

          • Avatar
            Sigrid 16. jaanuar 2014 at 17:03

            Ma lamamistooli ei ostnudki, ostsin beebikiigu. Aga see on ka kuni 9kg, ehk siis peale seda on ju ka midagi vaja, kus vajadusel last hoida 😀

      • Avatar
        Vasta Merily 16. jaanuar 2014 at 16:44

        Ahaha, me olime vist samas grupis 😀 Mina olin samasugune potensiaalne lapsemõrvar, sest mu laps sõidab näoga sõidusuunas ja ma ei ostnud turu kõige kallimat ja turvalisemad selg sõidusuunas tooli 😀 Ma lõpuks lahkusin, et oma närve säästa, aga kuulsin, et ta oli minu aadressil veel edasi paukunud 😀

        • Avatar
          Vasta Sigrid 16. jaanuar 2014 at 17:00

          Oojaaaa. Raseduse ajal oli see turvahälli teema ka pop. Ma ei kõlba ka emaks, sest mulle piisas 3in1 komplekti uus turvahäll ka ja ei hakanudki 250 eurist fäääänsi nimega tooli ostma eraldi. Missest, et autoga käime me ringi VÄGA harva. 😀 Ja võib mind kohe maha kanda, saan endise klassiõe käest täitsa tavalise turvatooli ka, ikka näoga sõidu suunas. 😀

  • Avatar
    Vasta Angie 16. jaanuar 2014 at 13:50

    Ükskord sa Mallu kuskil tänaval peksa saad 😀 mõne vihase hitler-emme käest 😀

    Või siis tehakse sinust voodoo-nukke, nende “väljaheidetute” poolt 😀

    • Avatar
      Vasta Maire 16. jaanuar 2014 at 14:37

      see oli hästi öeldud…ma olen ka sama mõelnud, kuid loodame parimat, et igaüks jääb oma liistude juurde ja päris kallale tulema ei hakata…

  • Avatar
    Vasta Trints 16. jaanuar 2014 at 13:49

    OOo jaaa, sellisted gruppides on palju inimesi kelle jaoks FB ongi ELU ja kui neid välja heidetakse või vastu vaieldakse siis on elu läbi. EI tasu neid kibestunud inimesi tähele panna. Las hangivad endale elu või teevad uue grupi. Sellised õelad inimesed ongi need perekooli Käog kes teevad ajuvabasid postusi.

    Mul on sellistest inimestest kahju. Nende mehed ja lapsed peavad elama koos nende õelusega. Usun, et sellined on nad ka reaalses elus.

    • Avatar
      Vasta z 16. jaanuar 2014 at 15:26

      * Muigab selle üle, et lapseootel emal soovitatakse elu hankida.

  • Avatar
    Vasta Riina 16. jaanuar 2014 at 13:46

    Mina olen samuti ühes beebigrupis. Meid on seal vähe ja kõik samamoodi aitvad ja jagavad oma kogemusi. Eemaldati samuti grupist üks, kes no lihtsalt surus oma lora kõigile kaela ja oli ikka korralik terrorist. Peale väljaviskamist räuskas veel adminni kallal. No arvas, et maailma laste emme ja teab kõike. Tõesti: “bitch please!”

  • Avatar
    Vasta Helena 16. jaanuar 2014 at 13:45

    Ma olen ka beebigrupis. Oi meil on nii lahe seltskond seal, poleks elus arvanud, et nii lahedaid inimesi eestis üldse leidub 😀 aga on ka meie grupis neid passiivseid, praegu nende pärast ei põe, eks paistab hiljem 🙂

  • Avatar
    Vasta Silja 16. jaanuar 2014 at 13:42

    Kuulusin ka viimasel ajal sinna samma oktoobrikate gruppi. Hea on lugeda ja samastada end teatud olukordadega. Aegajalt saab mõne asja kohapealt targemaks, siis jällegi saab võibolla ise teistele kasulik olla. Aga seal grupis ma pigem jõudsin kiirelt mõned postitused läbi lugeda, kui et ise oleks pikalt ja laialt jõudnud kirjutada. Seega ei peetud ka mind nö omaks, tundub. Iseenesest kahju, aga mis teha. Põhjus, miks ma raseduse ajal grupiga juba ei liitunud, on väga lihtne – kuigi rasedus kulges ilusti, siis oli minus ikkagi piisavalt umbusku, et enne ei hõiska kellelegi väga lapse saamisest, kui laps reaalselt käes pole. Sest on teada ju küll paljupalju juhtumeid, kus ka sünnitusel võivad asjad valesti minna. Samas polnud ka raseduse ajal väga midagi kurta või uurida, et oleksin tundud gruppi kuulumise vajadust.

  • Avatar
    Vasta Kätlin 16. jaanuar 2014 at 13:41

    Ei ole ma mitte üheski grupis, ja järjest rohkem veendun, et ei taha ka.:D Ma suudaks kiirelt enamused mammad välja vihastada nagu ma tutvusringkonnas teinud olen.:D

  • Avatar
    Vasta Kats 16. jaanuar 2014 at 13:38

    Ma ise kuulun ka samamoodi beebi gruppi mis on väike ja suletud ja vist isegi salajane. Mõnus seltskond on koos. Organiseerime kokkusaamisi jne. Aga samas ka mind häirisid need passivsed emmed kes lugemas käisid aga ei kirjutanud midagi.Oma fb kontole küll lisati pilte aga meile mitte midagi. Nii et minu meelest jumala õieti käitud kui need niisama lugejad välja viskad. Nad võivad kodus elu24 ka lugeda sellesk eipea ksukile gruppi kuuluma kus võibolla arutlusel vahel suhteliselt intiimsed teemad 🙂

  • Avatar
    Vasta Mari 16. jaanuar 2014 at 13:34

    Mina olen beebigrupis, tegime ka nii-öelda sorteerimise seal, nüüd koos väga mõnus väike seltskond kes kõik jagavad oma raseduse detaile ja viskavad nalja. Ikka saab oma mure sinna kirjutada ja keegi ei mõista hukka. Niisama lugejaid seal pole. Tahaks suvel ka veel kokku kõik saada. Hästi positiivne grupp 🙂