Ma pole nii ammu väiksest nööbikesest kirjutanud, aga mulle tundub, et ta on nii loomulik elu osa ja kogu tema areng toimub ka nii kiiresti ja loomulikult, et ei teagi, millal seda täpselt tähele panna.
Müts Mothercare’ilt, kampsun Lindexist, sall Funkygiraffe, püksid Mimi Baby ja papude kohta ei tea öelda, sest Kätu kinkis need Marile.
Esiteks oskab Mari ennast mõlemale poole keerata. Paned ta selili maha, otsid korraks pükse ja selle aja jooksul on mari ennast kõhuli keeranud ja taganema kukkunud. See on tal ka üks oskus – tagurpidi roomata. Mitte, et see teda eriti rõõmustaks – sa ise ka vist ei oleks kuigi õnnelik, kui sa tahad midagi saada, mis on su EES ja liiguksid ainult tahapoole. Kui selline täbar olukord juhtub, siis hakkab Mari karjuma. Ei, mitte nutma vaid pettunult hõikama. Umbes nagu: “Appi! Aidake keegi mind?!”.
Kui võtta Mari käed ja nendega enda näole ja juustele pai teha, siis hakkab Mari kas naerma, või hella häält tegema. Ma ei oska muud moodi seda kirjeldada. Lihtsalt justkui eriti titalikult hakkab lalisema. Ju siis talle meeldib paitamine.
Mis veel. Natukene emmekaks on hakanud Mari minema, mida ma üritan kohemaid välja juurutada. Enne oli tal küll jumala suva, kas hoian teda mina, Kardo või suvalike mamma turuväravast – kõik läks mängu. Viimasel ajal on aga Mari nii teinud, et hakkab Kardo süles nutma ja enne vait ei jää, ku mina ta enda sülle võtan. Ma kohe üldse ei taha, et ta selline laps on, kes ainult minu süles vait jääb, aga ma pole kindel, kuidas ma selle välja juurutan.
Näiteks eile käisin soolaleivapeol. Lahkusin kella kuue paiku ja kui ma umbes 10 Kardole helistasin, et kuidas neil läheb, kuulsin ma ainult hüsteerilist karjumist. Selgus, et Mari karjus lihtsalt tunde. “Kui ta oleks osanud, siis ta oleks mind raudselt pussitanud!” kinnitas Kardo.
Mis mul muud üle jäi. Tulin koju, võtsin Mari sülle, kes kohe vait jäi. Lõpuks võtsin Mari hoopis endaga soolaleivale kaasa. Ta jäi muidugi juba taksos magama ja põõnas selle ajani, kuni me koju tagasi tulime. Nõnda sai Kardo natukene rahu ja vaikust nautida ja mina ikkagi seltskonnas olla.
Ma olen Mariga ka enne korduvalt istumistel käinud. Ta on täitsa adekvaatne peobeebi.
Aga üldiselt on Mari tubli. Vähehaaval vitsutab püreed, puder veel ei maitse. Mõnikord tahab RP, mõnikord keeldub hüsteeriliselt. Ma isegi ei jõua temaga võidelda, kui tahab, siis saab, kui ei taha, siis imegu esiti lutti ja kui see ka ei aita, siis saab RPAd. Ma ei jõua selle pärast stressata.
Üritab käputada ka. See tähendab, et lükkab ennast põlvili, vaatab sellise näoga ringi, et “mis nüüd juhtus?” ja kukub ümber. Hambaid ei ole ja ei paista ka tulevat. Ilastab muidugi mehemoodi.
Suurustelt oli ta 6.07 kg raske ja 64cm pikk- täiuslik ja ideaalne beebi. Halleluuja!
25 kommentaari
The true filmaholic hears a song from the soundtrack
and knows exactly where it comes in during the film.
The rally and passing of Resolution 1010 pave the way
for proposing House Bill 1286, which will double the incentives offered by the state to attract more film, TV,
and media productions. Hence, the people are well educated and highly concerned about the
development of the region and keenly look forward to make their
lives always easy.
My weblog; Sin City j’ai tué pour elle streaming
You know that feeling when people “know” you hit the
target but it didn’t register relating to the console. This
multiplayer has better graphics, gampplay and sound with well
represented predator warrior. Games all over rejoiced at the best Playstation
console ever.
My website – carte playstation network
Kui imeilus uus header!
Räägi välja nüüd, millisest prillipoest selliseid kauneid prille otsida võiks. Pool aastat juba “ostan” omale sarnaseid.
Mina sain enda omad Eagle Visionist 🙂
Need kassidega sukapüksid on väga armsad. Äkki ütled, kust sa said need?:)
Sa tõenäoliselt ignoreerid minu arvamust nagu kõiki neid, mis sinu arvamusega kokku ei lähe, aga äkki oleks nüüd aeg nii tegutsema hakata nagu su lapsele parem on?
Jah, pisikeste tittedena nad magavad igalpool ja igal ajal, aga teatud vanusest alates läheb see üle. Ja siis on lapsele parim oma voodis igal õhtul samal ajal magama minna, soovitatavalt kella 19-19.30 paiku, see beebidele uinumiseks kõige parem aeg.
Memmekaperioodi vastu ei saa, kui sa keelad oma lapsele praegu lähedust ja jätad ta tundideks koju röökima, siis ta hakkab juba siis röökima, kui sa kööki lähed, sest ta kardab, et sa kaod jälle ära.
Ma olen ausalt öeldes sinus pettunud, ma lootsin, et kui keegi noor ja popp blogija, kellel tundus asjadest üsna adekvaatne arusaamine olevat, saab lapse ja ei hakka temaga eksperimenteerima ning ei kohtle teda aksessuaarina, on sellel ehk ka mõnele teisele noorele emale positiivne mõju. Aga ei, klassikalised noore ema sümptomid kõik näha – piim otsas, anname nalja pärast 4-kuusele püreed ja minu arvates on üsna ebameeldiv, kui noor ema ennast lapse kõrval purju joob, isegi siis, kui ta sel või järgmisel päeval last ei imeta. Aga ju see minu imelik kiiks, tundub, et Eestis on need imelikud, kes igas asendis alkoholitarbimist heaks ei kiida.
Peast ära tulevad juuksed, murduvad küüned on normaalne nähtus, rasedushormoonid lahkuvad kehast. Magamata ööd ja kodus istutud õhtud on ka täiesti ok, sa jõuad terve elu veel pidudel käia, ole nüüd natuke oma lapse päralt ka, eks?!
Teatud asjadeg sinu jutust päri, st alkoholi saab tõesti mingiks perioodiks täiesti valutult kõrvale jätta.
Aga kõik muu….elu ei ole perfektsionism ja noorel emal tuleb lasta ka elada, muidu “traumeerib” laps ta niivõrd, et vaeseke kuuleb terve elu ema suust, kuidas lapse pärst elu elamta jäi. Kas see siis parem? Olen näinud noori emasid küll ja küll, kelle lapsed esimesest kuust pudelitoidul, lapsed igal nädalavahetusel vanaemade-vanaisade hoida, kuna ema tahab puhata ja peol käia, sellega võrreldes on Mallukas ikka superema:), kes aegajalt külla minnes lapse kaasa võtab. Lisaks, ta ei teadnud ju, et laps kodus röögib. Ema, kes julgeb 4,5 kuusele anda omavalmistatud juurvilja mõne ampsu, korra päevas öko piimasegu ei paista mulle koletisena. Lapsel on tore kodu, armastavad vanemad ja vanavanemad. Ma kardan, et sa näed nüüd küll tonti kuskil, kus seda pole. Sõbranna ema ellu ei kuulunud laps näiteks üldse esimesed kolma aastat tema elus, kuna emal oli vaja elada ja tervelt kolm esimest eluaastat veetis laps vanaema ja vanaisa juures.
Mina olen siis ka koletis ema vist, tõsi, lapsed kõik saanud mul esimesed kuus kuud ainult rinda ja alkoholist olen imetmise ajal hoidunud, püreedega ise mässanud, kuid kõik muu…..vanaemad on neid hoidnud, nüüd on vanaemad väga tähtsad nende elus ja lisatugi. Esimese lapsega läksime “soojale maale”, kui ta oli 8 kuune ja teisele reisile kui ta oli 11 kuune, teise lapsega näiteks reisisime, kui ta oli 4 kuune alles. Kolmas kõige kodusem olnud, sest tema ongi see laps, kes vajab oma voodit ja kodu ja kl seitsme -kaheksa ajal kindlasti magama minekut. Eelmistel lastel sellega sellist probleemi polnud. Ometi naasin ma tööle osalise koormusega 8 kuuse juurest, sest elu nõuab oma ja lapse vanema, kes pensionil, saab suurepäraselt need mõned päevad lapsega hakkama:)
Olen samuti nõus, et ei tasu üleliia ka tonti näha seal kus, seda pole. Mallu on suurepärane ema ja see, et ta aeg-ajalt ka lapsest puhata tahab on täiesti normaalne. Ta ei jäta ju väikest Mari kuskile terveks nädalaks vms.
Ka minu tutvuses on kahjuks selliseid vanemaid, kelle jaoks enda elu elamine oli tähtsm ning laps kasvas enamjaolt vanavanemate juures. Nüüd, laps on 7 aastane, käib koolis. Ja see tuttav on püstihädas, laps on üle käte läinud, ei kuula absoluutselt sõna. Ja siis see tuttav ütles, et ah kõik on vanavanemate süü, et nemad ei kasvatanud last. Ma sain nii vihaseks, hea on muidugi teisi süüdistada aga sinu laps, sinu vastutus ja kedagi teist süüdistada pole. Ainult lapsest on kahju, muidugi ta ei käitu hästi, kui ema tunnistab, et ei hooli lapsest. sellepärast, et laps käitub halvasti. Laps aga käitub halvasti, sest keegi temast ei hooli… suletud ring.
Ühesõnaga väiksel Maril on vedanud, et tal nii super vanemad on ja Mallule pole midagi ette heita.
Võibolla veidi kurjalt öeldud, aga jutul on point sees. Emme läheduse otsimist ei saa ja ei tohi “välja juurutada” . Lapsed on lihtsalt selle koha pealt erinevad, on kõigile lihtsam, kui püüad seda aksepteerida ja oma käike ning tegemisi mõned kuud selle järgi sättida.
Ja kui õnnestub oma lapse päevarezhiim niimoodi paika saada, et ta igal õhtul kindlal ajal magama jääb (umbes kell 20) on tõeline õnnistus vanemale! Endal läbi proovitud kahe lapse peal 😉 Siit välismaalt vaadates tundub jah see olevat mingi Eesti emmede “kiiks” , et väikesed lapsed on tihti hilja õhtuni üleval ja lähevad n.ö koos vanematega magama. Minu arust hoopis lihtsam on proovida saada lapsele rütm sisse, et laps läheb 7-8 vahel voodisse ja siis peale seda on n.ö. oma aeg, saad rahulikult veel välja minna ja lapse vaatamise Kardo / vanaema hooleks jätta.
Jõudu!
Ma muu jutu kohta ei ütle midagi, aga minu teada praegusel ajal ütlevad kõik arstid, et kui beebi saab 4 kuud täis, siis võib vaikselt hakata talle tutvustama püreesid. See ei tähenda, et peaks kausitäie sisse virutama, aga paar lusikatäit. Loomulikult on see iga ühe enda valik, keegi ei käsi 4-kuusele anda püreed, aga kui antakse, siis ei ole kindlasti tegemist “noore ema sündroomiga”….
Mari tundub nii Kardo nägu olevat 🙂 aga kui sinuga kõrvuti siis on ka päris palju sarnast 😀
See memmeka periood tulebki ja midagi suurt teha ei saa, ei ole mõttet juurutada. Mida rohkem lähedust pakud, seda parem.
See memmeka periood läheb mööda. Mul tütar oli umbes 5.-8. elukuul selline. Alles nüüd 8-kuuselt on hakanud isale sülle ronima ja ei ole õnnetu, kui ma korra kodust välja lähen. Ei pea midagi välja juurima hakkama 🙂
Minu hiiglane kaalus 5-kuuselt 11kg ja oli 77cm, ajas end puhtalt toore jõu najal diivani servast püsti. 6kg kaalus 3-nädalaselt.
Appi,kui moodne beebi 🙂 🙂 kas need on papud või sussid ja mis nr ja kust pärit?:)
Kui ma ei eksi, on tegemist lambavillast papudega. Mina ostsin oma lapsele taolised Tähesaju Prismast, lambanahkade letist. Taolisi lette olen ka teistes kaubanduskeskustes ja poodides näinud, asuvad tavaliselt niisama kuskil nö koridoris.
Well, ma kaalusin esimeses klassis 17 kilo, aga ma olin ikka eriline kribu ja piitsavars ka.
võrdluseks siis siit läbi käinud 8-kuune beebi, eksole 😀
Oeh, minu kolmekuune kutt kaalus 5600g ja pikkust oli 59.5 cm . Mul mingi miniatuurne laps 🙂 praegu kaheaastaselt kaalub 12 kg ja pole kolme kuuga mitte midagi juurde võtnud, samas kui mu sõbranna pooleteise aastane laps kaalub 16 kg .
Minu 3 kuune preili on 6800g ja 64cm. Marikene on tõesti väike nubin meie kõrval 🙂
Kassiga sukad ruulivad! 🙂
Minu 2 kuune beebi kaalub 5600g ja on 60 cm pikk :O Mul vist mingi hiiglane
Kardo oli sündides ka suurem, niiet ei ole ta midagi hiiglane 😀
Mu poiss oli 2 kuuselt 5770g. 🙂