Ma kunagi algatasin siin sellise rubriigi ja pean ta nüüd elule puhuma, sest juba jupp aega tagasi sain ma huvitava kirja. Ma küll unustasin sellele vastata, kuid mõtlesin sellele omajagu ja loodan, et ehk leiab murega lugeja hoopis kommentaaridest endale paremad lahendused. Aga kiri ise siis selline (kirjapilt muutmata):
Tere!
Pöördun Sinu poole väga imeliku asjaga, kuid tõesti ei oska kellelegi teisele rääkida. Olen su blogi juba väga pikalt jälginud ja tundud õigena 🙂
Mure selline, et üks päev tuli mees väga väga purjus peaga peolt koju. See iseenesest pole muretsemist väärt. Siis aga olime pärast pesu voodis paljalt ja ta tahtis seksima hakata. Üldiselt on meil nii, et kui ma ei taha siis ta saab isegi vihjetest ja väikesest meeleolust aru, et ma ei taha. Sest ta tahab siis seksida, kui mina ka väga väga tahan. Siis andsin ka vihjeid, et ei taha jne. Tema aga tuli mu peale ja ikkagi hakkas tegema. Võibolla sulle tundub, et olen mingi haige eit, et suud lahti ei teinud, kui ei tahtnud, aga ma olin tegelt ehmunud jne. Kuigi see vihjete värk on jah imelik, siis alati on ta varem aru saanud sellest. Tegi siis ära, olin kurvalt seal üksi. Siis mõne aja pärast tuli uuesti ja pmst hakkas pükse jalast võtma. Ma oli täiega šokeeritud ja ütlesin siis, et ma ei taha. Ilmselt oli ta nii purjus vms, aga ei saanud aru ja niiöelda vägisi tegi.
Praegu olen täiega sokis, et kas ta siis vägistas mind järelikult? Oleme mehega sellest palju rääkinud ka, ta lubab mul alati arutada, mitte ei tee nägu nagu seda poleks juhtund. Oleme koos palju nutnud selle pärast ja ta tahaks tehtut tagasi võtta.
Kas see oli vägistamine? Mida sina selles olukorras teeksid? Muidu mees väga tore, hea hoolitsev ja kunagi pole sellist asja juhtunud. Tegelikult sellest juba tükk aega möödas ja ükskõik kui purjus, midagi sellist pole juhtunud ja sinna poolegi. Aegajalt see närib mind ja mõteln, et appi, kas ma elan mehega kes mind vägistas. Iga normaalne naine läheks ju kohe minema. Aga ometi pole see ju nagu päris nii ka.. 🙁
Mida sina teeksid ja kas jätaksid mehe maha sellepärast või seda suhet saab veel päästa? Ta alati lubab mul rääkima tulla ja väga mõistev ka muudes seksi asjades. Ise tunnen ka, et viimasel ajal selline pinge peal või nagu surve, et pean seksima. Kuigi mees kinnitab koguaeg, et ei pea ja kas või mitu kuud oleme ilma kui mul tuju ega tahtmist pole.
***
Üritan siis nüüd küsimustele vastata, kuid rohkem tekib mul endal küsimusi. Mismoodi näeb välja sõnadeta väljendamine, et sa ei taha seksi? Vedeled looteasendis nurgas? Jooksed minema? Rehmad käega ja lükkad mehe eemale?
Sellega on see lugu, et kui sa niisama seal vigurdad ja mõtled, et tegelt ei viitsi ju seksida, aga mees ikka käib ja musitab ja taidleb, sina lõpuks alla annad ja ikka asjaks läheb, siis ta ei võta ka järgmine kord su “vihjeid” eriti tõsiselt. See on sama, et su koer kerjab sult laua taga toitu, sina ignod, ei anna. Koer niutsub, sina ignod. Lõpuks hakkab sul nii kahju, et ikka annad talle mõne snäkikese. Surnud ring, sest kindlasti tuleb koer ka järgmine kord, nõnda ka mees 😀
Mina ei ütleks, et su mees sind vägistas. Aga noh, mida mina ka tean. Kui ma Kardo käest nõu küsisin ja ta jõudis selle kohani, et “kasvõi mitu kuud on mees ilma”, siis vastas ta: “Vägistati jah, aga asja eest!”.
Tegelikult ei arva ma, et teie probleem on selles nn vägistamises, vaid pigem peaksid sa mõtlema, et miks see seksimine sinu jaoks nii suur kohustus on. Miks see sulle pinge peale paneb? Eriti kui mees sind ei sunni ega pushi. See pole ju ainult su mehele hea, ise võiks kah törtsu keppi tahta, või ei?
Eriti kui te mõlemad selle üle nutnud olete, siis mina arvan päriselt, et mees nuttis natuke, et ta aina keppi kerjama peab ja teinekord kuid oma käega parimat sõpra mängima peab. Mine vallatlege natuke ja tehke uusi põnevaid asju, siis ei pea mees sind “vägistama” ka. Või mine vägista ise 😉
Aga ma ei tea, kallid lugejad, mis nõu teie annaks?
EDIT: Ei Mallukas ega Kardo poolda vägistamist! Juhuks, kui te seda arvate. Minu jaoks lihtsalt asi pole vägistamine, sest MINUL on suu peas ja oskan ka ehmatudes öelda, et ole inimene ja ära rauta mind. Aga inimesed on erinevaid ja just neid teistsorti inimesi ma siia nõu andma lootsingi leida. Liigselt tõmmelda ka vaja pole, eksole.
130 kommentaari
No nendest kommentaaridest jäi mulle küll mulje, et paljudel on tavakool pooleli jäänud ja pooled neist on asunud professionaalseks psühholoogiks, sest selline amet vist suurt kirjaoskust ei nõua.
Päris õudne on seda blogipostitust lugeda, kus Mallukas täiesti ebaadekvaatset “nõu” annab vägistamisohvrile ja põhimõtteliselt irvitab ta probleemi üle. Vastuse alatoon on, et kui naine annaks mehele piisavalt seksi, siis poleks seda olukorda tekkinud ja üldse, miks on naisel vaja halada, sest see on ju vaid “nn vägistamine.” Ja kõik kommenteerijad, kes leiavad, et Malluka vastus oli kohatu, lihtsalt tõmblevad, klähvivad ja kaagutavad ning peaks maha rahunema.
Mul on ausalt selline tunne, et ma olen mingisse absurdiuniversumisse sattunud. Kahju, et blogi autorile ei ole siiani kohale jõudnud, kui tõsine see teema on ja kui kohatu ta reaktsioon sellele kirjale oli.
Kahju, et kommentaari autor lugeda ei mõista: http://www.mallukas.com/2014/04/10/tostan-kaed-ja-utlen-et-ma-olen-suudi/
Sellised lood on karmid. Kui kumbki pool ütleb EI! siis peaks nii mees kui ka naine oma himurad tujud muul moel maandama, mitte vägisi võtma või manipuleerima hakkama. Aga selle looga meenub mulle endine sõbranna.
Tal oli mehega rollimäng, kus ta pidi täiega pipardama. Kuniks ühel korral ei saanud mees aru, et ta tõepoolest EI TAHA! Mees oli lõpuks maha ronind ja avaldanud arvamust, et krt sa elad rolli ikka täiega sisse. Ja see oli nende viimane õhtu koos.
Ma ei saa üldse aru, miks on vaja mehele EI öelda ? Me oleme koos olnud 9 aastat, millest koos elanud 7 ja selle aja jooksul olen ma vaid ühe korra keeldnud, sedagi enne päevi algava kõhuvalu tõttu, millest mehel polnud aimugi ( valu oli piisavalt tugev, et ei olnud seksi isu, samas ei tihkunud nurgas nutta ja seda valu välja näidata ). Lihtsalt niisama, et pole ISU pole õnneks ette tulnud ja leian, et kui selline asi toimub, on olukord päris nutune.
Oh naisi on nii erinevaid, tunnen meestele lausa kaasa. Näiteks on mul kõrgemas eas töökaaslane ( naisterahvas ), kes elab vägagi seksuaalset elu ja seda päris mitme mehega. Üks tema meestest on ka abielus juba üle 20 aasta ja see mees räägib, et ta naine tahab seksi vaid kord kuus ja peale igat korda rõhutab ( naine ), et oi kui hea see ikka on – miks sa siis kurat vaid kord kuus seda nõus tegema oled ? 😀 Töökaaslase sõnul on see mees voodis suurepärane. Paraku on aga selline harv seks muutnud ka mehe päris A’seksuaalseks. Lihtsalt tunneb, et ei ole enam isu selle järgi. Lahku ei taheta ka minna, kuna pereelu jms on ideaalne.
Vaesed mehed, eks!
Las ma mõtlen, kui palju kordi olen pidanud mina mehele ära ütlema. Mitte ühtegi, sest mulle eriti ei meenugi neid kordi, kus tema oleks algataja olnud. Mina ei jõua nii kaua oodata, kuni temal taas kihelema hakkab, ja teen alati ise esimese sammu. Lugematu arv kordi olen korvi saanud. Ja siis? Ma küll endale kaasa ei tunne, et mu mees ei taha nii tihti seksida kui mina.
Partneri rahuldamine ei ole kellegi kohus. Tore, kui meeleolud klapivad, kui ei, siis käed on ometi küljes…
Kohe kindlasti pole Mallukas õige inimene kelle poole oma murega pöörduda. Normaalne pole ka too murekirja autor. AGA antud teemas -inimene kirjutab murekirja ja Mallukas trambib ta mutta, õigustab ka veel pealekauba. Ei hakka siin meelde tuletama HeleValgus teemalist postitust, mis oli sama õel ja halvustav.
Mallukas, ajud on ka millekski, ehk mõtled enne kui jälle lõugu laksutad.
Ja mis see helevalgus kirjutas? sama teema kohta??
Mallukas on suure suuga mutt, kes mulle oma kirjutiste põhjal väga meeldib. ei ole ma tema vastu respekti kaotanud ka pärast selle postituse lugemist.
küll aga leian, et Mallukas ei peaks rääkima asjadest, millega tal kokkupuudet olnud ei ole. Kardo tundub üks tore ja hea mees, kes võib-olla tõepoolest kunagi millekski selliseks suuteline pole ja JUMAL TÄNATUD selle eest.
ma leian, et ka mina olen üks äge suure suuga mutt ja üldiselt olen suhetes see häälekam otsustajapool. aga vot siis olin küll sõnatu, kui poiss-sõber, kellega ma poolteist aastat koos olin olnud, mu “ei”-d kategooriliselt eiras ja minuga vägisi magas. sa ei saa oletada, mida sa antud olukorras teeks, kui pole seda läbi elanud – I promise. nagu eelpool mainitud, pole vägistamine ainult kuskil kõrvaltänavas prügikasti taga noa ähvardusel toimunud vahekord, see võib toimuda ka 10 aastat abielus olevate inimeste magamistubades. kui see sinuga su oma magamistoas su oma mehega juhtub, siis sul EI LÖÖ kohe peas häirekella: “DING DING DING, mind vägistatakse! kas karjun appi? helistan politseisse? löön oma mehe paremsirgega nokauti?” su peas ei toimu suurt midagi peale täieliku segaduse: kuidas saab sind armastav inimene sulle midagi sellist teha? see on täielik paralüüs, mis halvab su keha JA mõistuse. sa paned silmad kinni ja loodad, et see saab kord läbi. mina hakkasin poole asja pealt nutma, sest oli nii faking valus ja ebameeldiv. alles siis sai mees aru, et midagi valesti tegi.
pärast tunned sa ennast nõrgana ja ärakasutatuna ja usu mind, peas käivad täpselt samasugused mõtted, nagu Mallukas oma blogis kirjutas. “ta on ju mu mees, ma ju peakski temaga seksima tahta. äkki ma ei öelnud “ei” piisavalt kõvasti? äkki ma peaks õnnelik olema, et ta mälus peaga üldse minuga seksida tahtis, mitte mingi võõra naisega klubist?”
nagu mainisin, pole asi seksis, vaid pigem selles, et su mees teeb sinuga midagi vastu sinu tahtmist. paar päeva hiljem asjale tagasi mõeldes hakkab sul järsku kõhe – kui seda oleks teinud mingi võõras mees, oleks see KINDLASTI olnud vägistamine. miks me seda silti väldime, kui tegu on abikaasa/poiss-sõbraga, aga situatsioon on sama? naine ei võlgne m i t t e k e l l e l e g i seksi, olenemata suhtestaatusest.
mul hakkab vastik, kui ma mõtlen sellele, mida kirjutaja võis tunda, kui ta mees teisele ringile tuli. for fuck’s sake…
ma kordan, seda EI SAA täielikult mõista, kui sa pole seda ise läbi elanud. sa võid arvata küll, et annad mehele jalaga munadesse, kui midagi sellist juhtub – ja kui annadki, siis palju õnne, oled tugevam naine, kui kirja autor ja ma – aga see, milline su reaktsioon reaalsuses on, võib ka sind ennast šokeerida. tänan kommenteerijaid, kes mainisid rape culture’it ja ohvrisüüdistamist. need kaks on nii kuradi ohtlikud asjad ja mul läheb süda pahaks, kui ma loen, kuidas naised omakeskis ohvrit süüdistavad ja mehele takkagi kiidavad. what the actual fuck?
kuidas seda situatsiooni lahendada, on muidugi omaette küsimus. siin annaks asjakohast nõu perepsühholoog….
Malluka vastusest nii palju, et mina soovitaks see postitus kustutada ja vabandada. see väljaütlemine võib solvata kõiki, kes teemaga kunagi lähedalt kokku puutunud.
(kommentaari üle lugedes vaatasin, et oleks nagu otse kellelegi kirjutanud, kasutasin palju sõna “sa”. tegelt pole kellelegi otseselt suunatud, a ma ei viitsi ümber trükkida kõike)
Kas sina jäid oma poisiga kokku või mida siis edasi tegite? Kui oled sarnases olukorras olnud, siis äkki oskad ka kirjakirjutajale nõu anda?
lõppudelõpuks jäin ma mehega kokku. ei, ma ei andestanud talle seda tegu otsekohe – ja ka tema endale mitte. kui ma nutma hakkasin, lõpetas ta KOHE ja kui aru sai, mis teinud oli, murdus ise ka. läksin teise tuppa magama ja hommikul hakkasime asjast rääkima. nutsime mõlemad ja mõtlesime, et kuidas edasi? mu mees ei teinud seda omal sõnul meelega – oli vist mingi valearusaam? oli pudelist ebareaalse koguse härga täis läinud ja tekkis ürgne soov muuta naise “ei” “ja”-ks oma kõikvõimsa peenise ja šarmiga? kuigi ta üritas oma mõtteviisi seletada (niipalju kui ta mäletas), ei üritanud ta kordagi ennast õigustada, vaid kahetses oma tegu sügavalt ja pakkus lausa paariks päevaks minema kolida, et ma asjast üksi mõelda saaks. kaasa aitasid artiklid ja muud testimonialid teistest sarnastest juhtumistest, mis ma tal lugeda palusin.
jäi niimoodi, et purjus peaga on seks TÄIELIK no-no. švipsis peaga on okei, ja siis ainult kui mõlemad selgelt seda tahavad. selge tahtmine on siis kas minu algatatud eelmäng või konkreetne “kuule, seksime” 😀 ei ole mingit “ei” “ja”-ks pööramist. purjus peaga seks on vahel vahva, aga kuna tegu toimus suuuuure koguse alkoholi mõju all, ei taha meist kumbki riskida, et see korduks. nüüd peab ta alkoholiga palju paremini piiri… mitte, et enne oleks tal alkoholiprobleem olnud, aga targem on seda väga purjus peaga aelemist lihtsalt vältida.
pärast seda oli seks nii kaua välistatud, kui aeg mu nö haavad enam-vähem ravis. mees oli kannatlik ja mõistev. oleks ta manguma kukkunud, oleks ta ammu eks-mees 🙂 ma ei mäleta, kaua aega mööda läks – äkki poolteist kuud? ja siis alustasime usalduse ehitamisega otsast peale, nagu esimest korda üksteisega magades.
pool aastat on juhtumist möödas ja kuigi ma olen talle selle teo andeks andnud, pole ma seda ilmselgelt unustanud.
uh, hästi tehtud. kirja autorile on Sinu postitus tõenäoliselt olemasolevatest kaugelt kõige kasulikum, toetavam ja julgustavam. see peab olema üks küps suhe ja võimas kommunikatsioon, millega see usaldus uuesti üles ehitati ja poole aastaga on see fckin kangelastegu. aitäh jagamast ja more power to yah
Aitäh, et oma arvamuse oled suutnud siinkohal kirja panna. Usun ise ka, et olenemata, kes kuriteo sooritajaks on, kui on tegemist ikkagi soovimatu seksvahekorraga , see on ikkagi vägistamine. Ning otse loomulikult, vastavale šokiseisundile on inimene paraliseeritud ja ei oska antud olukorras kuidagi käituda. Ma ei kujutaks ette seda õudu ja tunnet , kui endale nii lähedane inimene sellise koletul viisil midagi sellist korda saadaks ning siinkohal, naine ei ole süüdi. Sest mitte kunagi ei tohiks teine partner tarbida nii palju alkoholi, et ei suuda kontrollida armastatule tehtut. Pole ise kunagi selles olukorras olnud ning pole mu mees ka end mitte ealeski nii täis olnud, et oleks kunagi elus sellist suunitlust olnud. Alkohol ja seksuaalne aktiivsus pole ikkagi mittemingisugused vabandused vägistamiseks. Väga kahju kuulda kirjakirjutatust ning loodan,et võibolla saavad spetsialistid aidata. Kui tugevust ja jõudu on, siis ehk suudavad veel koos olla, kuid ise, ma ei tea pole selles olukorras olnud, ei oska hetkel konkreetset vastust anda.
Otsi abi inimene.
ma mõtlen seda tõsiselt. sinu seisukohtade põhjal võib kindel olla, et sa ei suudaks ka parima tahtmise juures õpetada ei oma pojale ega tütrele eneseväärikust ega vastutusvõimet nii palju eetiliselt käituda, et teisi mitte vägistada või ohvreid süüdistada. kirjaneitsi (lol) mariannile on see jutt kahjuks hiljaks jäänud.
Okei, kui Mallukas, siis Mallukas :D:D:D:D
Mariann, ma soovitan sul selle blogipostituse ära kustutada, sest mulle tundub, et siia on sattunud psühholoogid (kes kogu maailma vastu muret tunnevad) ja vaimselt halvatud inimesed, kes väga abi vajavad. Meie, “lollakad ja oskamatud” inimesed ei suuda sellistele midagi pakkuda, saavad veel mõned traumad juurde. See värk tuleks lõpetada enne, kui mõni eneka teeb.
muljetavaldav sotsiaalne vastutustunne. selle poole on kogu ettevõtmist sihitud juba kümnete kommentaaride kaupa. võimas, et ise ka lõpuks kohale jõudsid.
Enesetapp – vägistamise järel number 2 teema, mille üle on hea nalja visata. Palun mine ära.
Tegin ma nalja? Minu jaoks ei ole enekad üldse mingi nali, vaid puhas õudus ja seda ei soovi isegi mitte vihavaenlasele.
Iga sõna, mis kirjutan, läheb teile hinge? Mis teil viga on?
Mul on tunne, nagu oleks haigete inimeste laborisse sattunud.
Sellise pasarahe peale lugesin mehele ka kirja ette ja tema vastas, et ära sina topi oma nina sellistesse asjadesse. See naine on haige ja mees on ainuke normaalne ja need, kes seda ei mõista, on ise ka peast soodad.
Ju siis pole mina ainuke, kes nii arvab.
hehe, siira vabandaja kättemaks. calliti su bullshitti selle siiruse kohta ja trussarid läksid nii sõlme kohe? puhka jalga ja lepi sellega, et sa oled empaatiavõimetu narts inimene. ja su mees on samasugune invaliid. ärge lapsi saage, teiesuguseid pole rohkem tarvis.
Paras paar olete siis! Palju õnne, et teineteist leidnud olete! Sobite 100%, ilmselt on 100 ka teie IQ kahepeale! (Y)
Paras paar tõepoolest.
Sa ei saa loota, et inimesed nüüd sinuga kaasa tulevad, kui vaadata, mis sa natukene aega tagasi suust välja ajasid, siis loomulikult on kõik negatiivselt meelestatud iga su järgmise sõnavõtu peale. Niisama kergelt oma hooga välja lahmitud sõnu naljaks vms ei pööra.
Kuule, mine ja rauta neid õnnetuid mehi edasi. Lase vägistatutel pöörduda spetsialistid juurde. Ning palun Mammu, ära enam nõu anna.
Kiri on napp ja selle põhjalt otsuseid langetada raske ja spetsialisti diagnoosiks seda kindlasti pidada ei saa. Aga lihtsalt inimesena arvan, et siinkohal on tegemist suhtega, milles probleemid on tõesti palju sügavamal kui üks vastutahtmist seksuaalvahekord. Kui seks on üldiselt kohustus ja ebameeldiv, viitab see parimal juhul sellele, et partnerid ei sobi voodis. Kehvemal (ja tõenäolisemal) juhul see naine ei armasta seda meest, aga ühel või teisel põhjusel ei suuda/saa suhet lõpetada. Selleks on mitmeid võimalikke põhjuseid: madal enesehinnang ja kartus, et ei suudeta üksi hakkama saada või uut partnerit leida. On ka väga objektiivseid põhjuseid: finantssõltuvus. Sellele, et naine ei väljendanud esimesel korral oma vastumeelsust seksi suhtes viitab küll madalale enesehinnangule kuid ka näiteks väga tagasihoidlikule ja vaiksele iseloomule, kes ei oskagi end jõuliselt väljendada. Kui paar elab nt Tallinnas ja naine on nt müüja, kes teenib u 400-eurost palka ning neil on ka lapsed, on selge, et naise majanduslik käekäik pärast ärakolimist oleks kehv, mis veelgi muudab teda mehe suhtes allaheitlikumaks. Võimalik, et ta on töötu. Võimalik, et tal on varasemast mingeid raskeid finantskohustusi, mis ei võimaldaks üksi äraelamist. Me ei tea seda. Samuti on keeruline psühholoogi abi otsimine. Esiteks on see tasuline ja vägagi soolase hinnaga. Riikliku järjekorra järel oodates võib aga halliks minna. Nii et siinsete soovitus psühholoogi poole pöörduda on väga õige, aga ei pruugi olla järgitav. Kui vähegi võimalik, võiks äkki Mallu (kes on suurepärane organiseerija ja rahakorjaja) küsida vägistatud naiselt, kas ta sooviks (kasvõi järelemõtlemise ajaks) mehe juurest lahkuda ja kui jah, siis kas tal oleks see võimalik. Kui selgub, et naine vajaks mõtete setitamiseks ja eneseleidmiseks aega, aga selleks puudub võimalus, võiks korraldada väikse korjanduse, mis võimaldaks sel naisel kasvõi nädalaks-kaheks tõmbuda kusagile omaette elama (lühiüüri korterid), et selgeks mõelda, kas ja mida edasi teha. PS. See, et iga naise iseloom ei võimalda purjus jorssi magamistoas endast eemale tõrjuda jõulise sõimuga, ei tähenda, et ta oleks väärt vägistamist. Mees, kes selle naisega koos elab, teab oma naise verbaalset võimekust, teab, kuidas tema naine suhtleb ja oma tundeid väljendab. Punkt.
nõus.
Palun rahu ja minge otsige abi, keda see teema hingeliselt tükkideks lõhestab. See on kõigest üks Malluka blogipostitustest, mida kõik avalikult loevad ja kommenteerivad. Kui inimesed ei talu kriitikat, ärgu käigu üldse internetis, sest seda leidub kõikjal. Ma soovin, et kirjaomanik saab kuskilt professionaalset abi (koos oma mehega minge psühholoogi juurde). Siit netist ei saa sa oma hingemuredele nagunii lahendust.
Tahaksin veelkord vabandada, aga pistan need kah persse, küll ma ükskord oma kirjutatud sõnad vetsupotist alla lasen.
Minul on väga hea meel, et Mallukas selle kirja avaldas ja enda vastuse avalikult esitas, kuna ei taha mõtelda vastupidise variandi peale. Ehk et vastus oleks saadetud privaatselt ja sellisel kujul. Siin on ohvril võimalus empaatiliste ja abivalmite inimeste kommentaare näha ja vajadusel abi leida.
Häbi Sulle Mariann, sellise kriitikatulva peale terve mõistusega inimene peatub ja mõtleb järgi, kas tema käitumine on aksepteeritav. Sina aga leiad igas olukorras, et võid ütelda ja teha mida tahad, keegi Sinu vigadele viidata ei tohi. Võta hetk maha ja kasva paremaks inimeseks.
ja veel http://naistekas.delfi.ee/kirevmaailm/uudised/politseinik-selgitab-kust-jookseb-piir-vabatahtlikkuse-ja-vagistamise-vahel.d?id=68416719
viimases lõigus on konkreetselt öeldud, et “ei” vastusest hoolimata vahekorda astumine on algataja poolt kuritegu.
palju õnne, kes te siin seda meest pooldate – te toetate kurjategijat.
KUI tegid? kui kõva su kolp on õige, kui sa sellesse lausesse veel mingi konditsionaali sisse paned? siin pole mingit küsimust, KAS tegid. suudad sa äkki veel rohkem vastutust oma sõnade eest oma õlult maha lükata? normaalne inimene ütleb selle peale, kui talle on häbiväärse hilinemisega kohale jõudnud, milline tolgus ta on: anna mulle andeks, et olen selline tolgus. püüan edaspidi mitte sõna võtta teemadel, mille käsitlemiseks mul puuduvad igasugused võimed.
muljetavaldav, et sa oled suutnud siiski nentida, et vägistajaga koos on raske elada, tasuks kaaluda lahkuminekut ja spetsialisti poole pöördumist. kas mõtlesid selle kõik ise välja?
tolgus.
Miks nii vaenulik? Ma vabandasin, ja siiralt! Oleksid pidanud oma kirjas selgemalt väljendama, mis täpselt toimus ja kes kuidas käitus. Mulle jäi tõesti mulje, et mees tuli lihtsalt vaikselt ja hakkas toimetama, sina olid ka ebakindel ja lasid asjal juhtuda. Sorry tõesti, kui munn olen, aga sina oled ka väga ebaviisakas ja kiri on tõesti imelik.
“Üldiselt on meil nii, et kui ma ei taha siis ta saab isegi vihjetest ja väikesest meeleolust aru, et ma ei taha. Sest ta tahab siis seksida, kui mina ka väga väga tahan. Siis andsin ka vihjeid, et ei taha jne. Tema aga tuli mu peale ja ikkagi hakkas tegema.”
“siis mõne aja pärast tuli uuesti ja pmst hakkas pükse jalast võtma. Ma oli täiega šokeeritud ja ütlesin siis, et ma ei taha. Ilmselt oli ta nii purjus vms, aga ei saanud aru ja niiöelda vägisi tegi.”
Mis siin ebaselget on? Mees ei saanud aru sõnast ei ja kirjakirjutaja kirjutab et ta oli ehmunud ja shokeeritud. Minu arvates päris täpselt väljendanud mis juhtus ja kuidas.
sa nimetad teist inimest pussy virginiks ja solvud, kui sind samasuguse lugupidamatusega koheldakse? pole minu kiri, aga see ei tähenda, et ma võtaks omale täiesti vastutustundetu vabaduse teise inimese mure peale sellise hunniku paska lasta. mitte ÜKSKI väärkohtlemise ohvriks langenud inimene ei võlgne sulle mingit “selgemat väljendust” situatsiooni üksikasjade kohta, et sinusugune idioot saaks otsustama hakata, kas oli tegemist vägistamisega või mitte. pista oma siiras vabandus omale perse ja õpi ära, et sind koheldakse täpselt sellise tigedusega nagu sina teisi kohtled.
Mulle tundub, et kirja autor oled sina ise ja sul on suured probleemid. Kui sa isegi oma mehe vabandusi, nuttu ja kahetsusi vastu võtta ei suuda (purjus peaga esmakordselt juhtunud olukord), siis pole mul mõtet lootagi, et minu vabanduse vastu võtad. Pistan oma vabandused siis persse ja loodan, et sul hakkab niiviisi kergem.
Päris naljakas ignorantsus kumab siit läbi. Sirge seljaga edasi! Vastu kiviseina…
Minule tundub näiteks, et Mammu on Malluka enda alias sellise loogika järgi 🙂 Samasugune lahmiv stiil ja igasugune kriitikatalumatus.
Ma ei soovi siin kellelegi halba, lihtsalt ma räägin, et kogu see asi on minu meelest väga veider. Miks olla koos mehega, kes tundub sulle nii vastumeelne? Minge sõbralikult lahku, küll mõlemad leiate ükskord oma õnne. Kui kirjutaja tõesti end väga kehvasti tunneb selle olukorra tõttu, siis pöördu oma murega professionaali poole. Meie ju ei oska kirjast välja lugeda tegelikke tundeid, mis tol hetkel sind valdasid.
Vabandan, kui oma sõnadega sulle liiga tegin.
Kui tundub, et sind kasutati ära ning pidid tegema midagi,mida sa ei tahtnud teha, siis on tegemist vägistamisega. Kui soovid elu jätkata selle inimesega, siis soovitaksin proovida pereteraapiat. See ei ole haruldane probleem, vägistamine on Eestis VÄGA SUUR probleem, esiteks seetõttu, et seda toimub väga palju ning teiseks selle pärast, et sellest ei räägita. Enamik juhtudel hoiab naine ( või ka mees) enda teada ning ei tegele emotsioonide, tunnetega, mis võib lõppeda kurvalt. Abi ei osata otsida ning kogu valu kantakse endas, mis mõjutab suhteid lähedaste, sõprade, kaaslase jne. Ja sellises stiilis vägistamine nagu sina rääkisid on ka üsna sage. Nõsutajad on väljaõppinud ja võib-olla oskab tema aidata teil edasi liikuda ning tegelda probeemida, mitte seda maha matta ning pidevalt üle elada. Ma loodan, et teil saab kõik korda ning ma rõhutan – kõik ei pea nii olema.
teemakohast lugemist kõigile
http://naine24.postimees.ee/2757452/viis-muuti-abielusisese-vagistamise-kohta
Vägistamine ei ole miskit moodi naljateema. Ma loodan, et kirja autor leiab julgust spetsialisti poole pöörduda ja saab abi. Niisama foorumitest ja võõrastelt professionaalseid nõuandeid vaevalt saab. Kuigi mure jagamine juba kahandab natukene koormat, ei aita see siiski hingehaavu ravida.
Lisaks neile, kes räägivad, et imelik on, kui seksida harvem kui “mitu korda päevas ja kuidas sa ei anna mehele kui ta tahab, igavene pussy”: võtke teadmiseks, et seks ei ole paarisuhte juures üldse põhiline asi, loomulikult on see oluline, kuid kui tihti ja mis moel, see on juba iga paari enda asi. Toimivas suhtes on ikka suurem roll hingelises klapis. Loomulikult on suhte alguses see tore romantiline periood, mil ongi suurem seksivajadus, kuid kes vähegi on pikaajalises suhtes olnud, teavad, et mingi hetk ei ole seks enam nii esmatähtis, kui algul tunduda võis ja rolli hakkab mängima rohkem vaimne pool. Muidugi kui sa oled koos oma mehe (või naisega) ainult seksi pärast siis…minu meelest on see kurb.
Ma ei kujuta ette seda, et enne seksi peaks mees paluma ja luba küsima, et kas võib. Kas pole mitte naeruväärne? Kui ta tuleb ja armsalt ligi poeb ja tunded ikka eksisteerivad, siis mis saaks olla seksi vastu?
Antud situatsioonis oli mees purjus ja kui mees on purjus, keelduks mina ka, KATEGOORILISELT. Kui sa vaikselt ühmad, siis oled ise süüdi, et sind ära põrutatakse. Purjus inimesed on nagu nad on.
Kainel inimesel on enamasti mõistus peas ja kontroll olukorra üle. Minu arvates oled ainuke süüdlane sina ise!
Minu meelest on su mees loll, et sinusuguse naisega veel koos on. Palju on siin ilmas üldse mehi, kes kord kuus seksi tahavad? Sinu mees tundub täielik tallaalune, et ta veel sind maha jätnud ei ole sellise asja eest. Otsi endale keegi, kes seksi ei taha, kui selline pussy virgin oled.
kommenteeri veel, mul päris enesetapuisu veel ei ole. ja ära kunagi vaiki, olen nii näljane su ohvrisüüdistusretoorika järele.
Vägistatud naist süüdistada on ka muidugi tase omaette.
Appi, ma tõesti loodan et kirjakirjuta seda rõvedat kommentaari lugema ei satu. Kui sul on vaja minna ennast välja elama ja oma IQ puudulikkust näitama, siis mine kommenteeri Delfis.
Ohver ei ole kunagi süüdi, mitte ükski asi ei vabanda sellist mehepoolset käitumist. Kordan ennast siin praegu aga kahjuks need kommentaarid on sellist paska täis, et ma arvan et seda peaks veel rõhutama. OHVER EI OLE SÜÜDI. ÜKSKI ASI EI ÕIGUSTA VÄGISTAMIST MITTE KUNAGI.
Mul hakkab vaikselt usk inimkonda kaduma, no ausõna.
Verbaalokse ja fekaalmõtete uus tase, tõsiselt!
Õnneks on seesugusele mõttemaailmale vastukaaluks teistsugune maailm, kus naiste probleeme, naistevastast vägivalda ja õiguseid ei naeruvääristata vaid suhtutakse neisse täie tõsidusega. Kus naised saavad üksteiselt tuge, mitte lisahoope makku. See on nagu koolikiusamine siin, tõsiselt! Mulle aga meeldib, et kaasanoogutamise ja takkakiitmise asemel annavad põhitooni eluterved kommentaarid.
MEIE ei peagi teadma, mida antud blogi pidajale kirjutatakse. See konkreetne kiri oleks võinud avaldamata jääda, plain and simple.
Täiskasvanulik ja vastutustundlik oleks nüüd avalikult ja siiralt vabandada. Vabandada ka kirja saatja ees selle pärast, mis sai tehtud ja mil moel tema üle ilgutud.
Ja teie muidugi olete see HEA NAINE, kes rahuldab kõiki neid õnnetuid mehikesi, kes oma naistelt ei saa, kuna too ütleb ei ?
Kallike, mis asja???
Ma ei saa aru, miks kõik Mallukaga siin mölisema hakkavad?
Minu jaoks on ka see üks väga imelik kiri. Tundub, et see naine on peast veits haige, kui ta oma mehele sellist asja ikka veel ette heidab. Kui sa lamad vaikselt nagu hiireke ja ütled ebalevalt ei, siis kuidas peaks purjus mees sellest aru saama?
Okei, rõve võis olla küll kui alkoholist haisev mees sugu tahab hakata tegema 😀 Aga kurat, mine kärata talle siis midagi, et ei seksi, kui purjus oled vms ja kõnni minema kui muu ei aita. Aga sina lamad nagu alandlik kutsikas ja pärast mängid kannatanut.
Mul on sellest mehest kahju, et ta peab praegust olukorda niimoodi taluma. Ta oli purjus tol hetkel ja tehtut tagasi võtta ei saa. Kui ta sellepärast end praegu halvasti tunneb ja sinuga koos pisaraid valab, kas pole siis mitte ilmselge, et ta kahetseb juhtunut? Mulle tundub, et mees armastab sind ja sina teda mitte.
Kui kedagi armastad, siis vähemalt selline asi peaks küll olema see, mis tuleks kohe ära unustada. Kui sina seksi ei taha ja see sinujaoks nii vastumeelne on, siis ela üksinda. Kui sul on mees, siis tuleb teda rahuldada ja mitte vastumeelselt, vaid ise peab ka seda nautima. Armastus ja füüsiline kontakt on nii tihedalt seotud ja kui sina seksida ei taha, järelikult ei armasta sa oma meest nii palju.
Minge lahku kui see nii suurt hingelist traumat sulle tekitab. Saad ise “suurest vaevast ja kohustusest” lahti ja mees leiab hiljem endale kellegi, kes teda täiel rinnal nautida suudab.
korras, päevane idioodikvoot sai üheainsa postiga täis. sul on annet, mõtle, mis sa suudaks korda saata, kui sa oma potentsiaali täiel määral rakendaks. saaks päevas vähemalt kümme inimest totaalselt õnnetuks teha ja enesesüüdistustesse maha matta. ära raiska seda paksu suud, laiuta lõugu igal võimalikul hetkel!
Viimane kommenteerija, võta ette peegel ja vaata endale korralikult otsa, mis inimene sa oled. Kuidas kannatanusse suhtud ja keda õigustad.
Siinsetest kommentaarides on läbi kumav tüüpiline hala ja vabandus stiili ,, Ta ju ei ütelnud piisavalt selgesti Ei!!” Seksuaalvahekorda alustades eeldan, et partneri kehakeel, ilmed, häälitsused ja muu kaasnev annab mõista, et soovitakse teiega vahekorda astuda, kas pole? Kui tihti ütlete selge ja kõlava JAH!! sellises olukorras? Sama kehtib ka seksuaalvahekorda mitte soovides. Inimene kelle kehakeel, ilmed, häälitsused, hinge kinni hoidmine jms. väljendab ebamugavust ei soovi ilmselgelt kaasa lüüa. Kahtluse korral tuleb peatuda ja küsida, kas kõik on korras ja vajadusel peatuda. Ajuvaba on eeldada selget ka kõlavat EI-d. Soovitan ka ette kujutada olukorda, kus teie partner, keda usaldate ûhel hetkel võtab enesele voli teie kehaga teha, mida soovivad. Kas ei ole võimalik, et sellega kaasneb ka hirm veel hullema ees vastu hakates? Kui juba ei-st aru ei saada?
Hullumaja, häbenege end inimesed. Keegi ei oma õigust teise inimese keha üle, vabandusi sellele otsida on täieliku empaatia puudumine.
Tarbitav alkohol pole vabandus, sest soovimatu seksuaalvahekord on ikkagi vägistamine. Kahjuks pole olnud siinne kommentaarium just abivajajat eriti aidanud. Kahjuks me selles antud olukorra detailsust ei tea ja tundub, et suhtes endas on ka ennegi komistuskohti. Kuid see ei ole see, mida oleks soovitud kuulda, et ala et peabki meest rahuldama, see just tekitabki naises oleku, et ta ongi alati kohustatud andma, kui vastaspool tahab, mitte selleks, et sekssuhe oleks mõlemale poolele nauditav ja vabatahtlik tegevus. Hetkel tunduvad teatud kommenteeritavad hoiduma seda nn NKV-d mõju, et see mis kodus toimub on ainult kodune asi. Nõnda jäid paljud perverdi, koduvägivalla, vägistamise juhtumid koduste seinte vahele ja ei julgetud välja tulla, sest mis oleks arvanud sellest seltsimehed ja parteid jms, kuhu nemad ja nende abikaasad kuulusid. Neid naisi pandi ju nn avaliku häbiposti.
Mariann: Kui inimesed kirjutavad sulle abipalvega ja te ei oska midagi kirjutada või ei saa abi osutada, et edaspidi enda närve hoida kommenteerijate salvavate komentaaride eest, siis ära avalda neid, vaid suuna vastavate spetsialisti poole. On mõlemile palju rohkem abi.
Teistele: Mariann on ajakirjanik, mitte kellegi psüholoog, arst, meedik, mehhaanik, klienditeenindaja, toitumisspetsialist. Tal puuduvad neis vastavad kutseharidused/kraadid.
Ta kindlasti tahtis aidata inimest ja kutsus teisi ka seda tegema, kuid kahjuks juhtus vastupidine. Ärge nüüd inimest ära tapke nüüd, ka temagi teeb vigu ja sellest võiksime aru saada. Tahaks näha, et siin kommenteerijatest oleks olemas neid inimesi, kes ei tee elus ühtegi samalaadset viga, avaldab midagi tema enda arvates hea tegemise eesmärgil, kuid saab midagi muud. Siinkohal ka see Regiina ja Carmeni lugu, eks inimene soovis lastele ja üksikema abistada, kuid kõik läks nihu ja muutus hoopistükkis ebamugavaks.
Abivajajale: Mul on väga kahju kuulda su juhtumist ning loodan, et oled otsustanud abi küsida vastava haridusega petsialistilt, sest eelkõige pead sa iseendale selgeks tegema konkreetselt mis ja kuidas juhtus ja mida ja kuidas edasi teha. Sest ei on ei ja me ei oleks ka isegi võibolla teie antud olukorras šokiseisundis ennast liigutada suutnud.
Palun ära mitte kellelegi enam kunagi nõu anna.
Iga mure , mis on, on just tema jaoks see kõige suurem ja tähtsam. Muret halvustada on inetu ja see, et sul endal seda muret ei ole, ei tähenda, et sellest teisel kergem hakkaks. Inimeste vahelised suhted on keerulised ja kõik kes siin oma “arvamust avaldavad” ei tea ju konkreetsest situatsioonist halligi, ka mina. Olen küll igati seisukohal, et igasugune ei on EI. Aga antud juhul kumab läbi, et suhtes on nii või teisiti midagi korrast ära. Alkohol ei vabanda ühtegi tegu vaid vastupidiselt raskendab. Siit blogist sa kallis kirjakirjutaja kindlasti abi ei saa. Vajadusel, kui teema on jätkuvalt õhus ja sa ei leia kindlus ja turvatunnet oma mehega, mis on igasuguse suhte alustala, siis pigem pöördu ikka proffesionaali poole. Ja kui sa seda kindlus ja turvatunnet ei saavuta, siis sellised suhted ei pea vastu. Oma 20 aastase suhte kohta saan öelda, et usaldan oma meest pimesi ja tema on minu kalju, muudmoodi ma ette ei kujutaks.
Aga ma lihtsalt imestan, milliseks profesionaaliks 24 aastast kirjaneitsit peetakse, et küsitakse temalt selliste teemade kohta?????
Mallukas on lihtsalt üks noor tütarlaps, kellel on tugev oma arvamus, mis aga ei tähenda, et see õige oleks igakord.
Halloo! See ei ole nii või teisiti päris normaalne, et mees lihtsalt püksid maha koorib, peale ronib ja peale hakkab. Vastastikuse nõusoleku äratundmiseks on eelmäng! Ja see olgu mehele kohustuslik! Ta peab olema _veendunud_, et partner temaga seksida tahab. “Jah” ei saa öelda vaikimisi ja tegevusetusega. Mees peab ära ootama, et seda selgelt väljendataks (kas verbaalselt või füüsiliselt). Veeretada siin naisele nõue selgelt väljendada “ei”-d on olukorra pea peale pööramine!
Kasvatage palun enda poegi selle teadmisega.
Ma arvan, et äkki kirjutas kirja autor Mallukale sellepärast, et tõsiste teemade puhul on Mallukas osanud mingisugusti nõu anda. Ma küll ei tea, Mallu, palju sulle neid kirju tuleb, millest sa siin ei räägi, aga no see korterisaaga ja erinevad kassilood jne. Lisaks, kui ma enda seisukohalt mõtlen, siis pikalt kellegi inimese blogi lugedes ei võta teda enam kui täiesti võhivõõrast (mis sest, et sind ennast keegi ei tea) ja mingi sümpaatia nagu tekib. Noh, ja kui on siis selline mure, tundub oma väikese sümpaatiaraasuga hea mõte kirjutadagi sellele siiani nii toredale blogijale, mitte võhivõõrale psühholoogile või kriisiabikeskusesse. Ainult et ma ei kujuta ette, mis pettumus võib olla, kui sa oma murele sellist vastukaja saad…
Mina ei saa öelda kas kellegi käitumine on õige või vale.
Kuidas mina käituks.
1. Mallukas asemel.
Ma tänasin kirja kirjutajat,selle eest,et ta oma loo usaldas aga vabandan,et mul pole selle teemaga,ei kogemusi ega ainuõiget arvamust. Palusin luba seda teemat avalikult arutada, selgitades kirjutajale, et arvamused pole alati meeldivad.
2. Vägistamine on,seksuaalvahekorras olemine oma tahte vastaselt.
Kui sa tõesti ei taha, sa ka väljendad seda.
3. Mitte ükski endas Lugupidamisega inimene ei joo ennast sigalakku täis, et ei kontrolli end.
Väga imelike kirju saad sa ausalt 😀
Sa pole mõelnud, et äkki peaksid ametit vahetama- psühholoog, nõustaja vms ? ;D
Mallu mul on mure, kas ma peaksin sööma lõunaks kartult või riisi?
[…] ei midagi…Sellisel sissejuhuhatusel on tegelikult põhjus ka olemas. Nimelt sattusin lugema Malluka blogist üht postitust ja mul jäi tõsimeeli suu lahti. Juhul kui keegi ei viitsi täpsemalt […]
Mallekas kirjutab: “Inimesed võtavad kõike ikka maru tõsiselt. Aga jah, kaagutavad siin, et ma ei tea, millest ma räägin, eksole.”
What the &%£$*)^$£&???!!!
Jeez! Inimesed v6tavad t6siselt, sest tegemist on t6sise teemaga. Ja ‘kaagutavad’, et Te ei tea, millest Te raagite, sest on ilmselge, et Teil puudub nii kvalifikatsioon ja kahjuks isegi elementaarne empaatia, et teist inimest toetada.
Yks kasulik tarkus on tunda oma piire ja piiranguid. Kui teema kaib yle j6u (nagu antud juhul), siis on m6tekas soovitada p88rduda kellegi poole, kel vaimseid ja emotsionaalseid resursse teise inimese abistamiseks.
Kirja autorile:
Mul on vaga kahju lugeda Teie valusast kogemusest. Kuigi ytlete oma mehe kohta palju haid s6nu, on ysna selge, et Teie suhtes on midagi korrast ara. Peale selle seksuaalse vaarkohtlemise intsidendi, mida kirjeldate, tekitab minus ka veidi k6hedust Teie s6navalik “ta alati LUBAB mul rääkima tulla”. Lubab? Paratamatult tekib mul kui lugejal kysimus, kas olete v6rdses ja lugupidavas suhtes? Teie tunnete oma suhet muidugi paremini kui keegi teine meist, aga Teie ridade vahelt v6ib lugeda valu, muret ja hirmu. Soovitan p88rduda professionaali poole, et kvalifitseeritud abi ja toetust saada.
Soovin Teile k6ike k6ige paremat!!
Loen kommentaare ja mõtlen.. inimesed võtavad kõike nii tõsiselt. Esiteks, ilmselgelt selle kirja autor pidi teadma, et Mallukas selle avaldab, sest seda ta on teinud pea kõikide selliste asjadega. Teiseks, nahhui ta üldse sellisest murest MALLUKALe kirjutab? Kui tal nii suur trauma, rääkigu lähedase inimesega, psühholoogiga, mitte suvalise blogijaga.
Teiseks.. no näited, mis siin toodud on, on küll väga mööda. Minu arust oleneb väga palju ka kontekstist ja juhtumist endast, kõik ei ole alati nii must-valge. On väga suur erinevus selle vahel, kas naine vihjab (mitte ei ütle otse) oma mehele, et täna ei ole tuju, või selle vahel, et seksuaalselt ahistatakse noores eas last, kes ei OSKA vastu hakata. Neid kaht ei saa võrrelda.
Kuskil ees oli üks kommentaar, a’la käituma peab nii, et pärast ei oleks küsimust ja kahtlus, KAS mind vägistati. Praegusel juhul ei tea see naine ise ka, kas peaks nagu midagi viltu olema või ei..
Ühesõnaga, nagu paljud eelpoolgi maininud, siis see kiri on väga poolik ja ei anna selget ülevaadet. Mitte kuskil pole öeldud, et Mallukas (ja Kardo) arvabki vägistamisohvritest, et noo kandis lühikest seelikut, teenis oma reipi välja, ise oli purjus, ise raudselt tahtis. Jutt on praegu ühest konkreetsest juhtumist, ärge hakake niiii palju erinevaid näiteid tooma, mis selle konkreetse teemaga ei haaku ja siis süüdistusi pilduma, kuidas Mallukas toetab vägistamiskultuuri vms.
Täiega nõus!
Mallukas, minu meelest sa kirjutasid ise kuskil väga alguse postides, et Kardo tegi kui sa magasid. Enamiku naiste jaoks oleks ehk see ka vägistamine, kui keegi une pealt peaks seksima nendega.
Inimesed võtavad kõike ikka maru tõsiselt. Aga jah, kaagutavad siin, et ma ei tea, millest ma räägin, eksole. Näed, mõne standardi järgi on mind ka vägistatud.
Lugesin seda postitust ja selle kommentaare sama tundmusega nagu Postimehe kommentaariumit lugedes – intensiivse iiveldustundega. Minu jaoks on šokeeriv, et keegi on nõus sellist arvamust avaldama, enda nime alt ja häbenemata lisaks. See tõestab vaid seda, kui loomulik kaasaja ühiskonnas vägistamine on, sest tundub, et on täiesti okei selle üle ka nalja visata.
Ma loodan, et sa saad aru, kui rumal oli midagi sellist kirjutada ja eemaldad selle postituse ning vastad kirjale viisakalt, erapooletult ja soovitad naisele näiteks mõnda psühholoogi. Aga, jumala eest, ära palun enam ise inimesi ‘aita’.
Ja kõigile, kes võib-olla on kokku puutunud seksuaalvägivallaga ja kelles see postitus tekitas halbu tundeid – teadke, et vägistamises on süüdi alati vägistaja, see EI OLE oluline, kas seda tegi võõras või enda abikaasa või kas sa olid tol hetkel paljas või riietatud nunnarüüsse.
Assaa türrjürbel. Forriils, mai lõugaks nii kõvasti, kui mu emotsionaalne intelligentsus oleks nagu kuvaldal. Võtaks selle teadmiseks ja jätaksin abiotsijate kirjad lihtsalt avaldamata, kuna oleksin teadlik oma täielikust võimetusest teise inimese probleemiga suhestuda, veel vähem neile mingit abi pakkuda. Aga õnneks oled sa valinud selle tee, et ennast upitada uppuja arvelt ja teise probleemi pisendades üritanud luua endast pilti kui kui mäd stone cold killerist. Fuck, sa oled edgy.
“Minu jaoks lihtsalt asi pole vägistamine, sest MINUL on suu peas ja oskan ka ehmatudes öelda, et ole inimene ja ära rauta mind. ”
No tegelt ka Mallu, kuidas need kaks asja seotud on? See et sina võib-olla suudad kohe ei öelda, kuidas see seda vägistamiseks ei tee kui keegi teine esimese paanika või hirmuga ei suuda? Ja kui selliseid detaile taga ajada, siis kirja kirjutaja ütles ju teisel korral ei. Mida sa teed kui Mari on kunagi täiskasvanud ja temaga peaks midagi sellist juhtuma (loomulikult ma jumala eest loodan et seda ei juhtu)? Ütled ka talle et kle sa ei öelnud ju ei, järelikult polnud mingit vägistamist?
Ma ei mõtle siin mitte midagi pahaga, sa ilmselt tunned et sind praegu rünnatakse. Ma ka kunagi mõtlesin sinu moodi, teadsin ainult seda et nojah siis on vägistamine kui võõras mees kargab ligi ja ronib otsa. Alles paari aasta eest hakkasin rohkem lugema ja taipasin et see on ainult üks vägistamisjuhtum. Naisi vägistatakse nende tuttavate, sõprade ja jah ka nende oma meeste poolt. Ning meie ühiskond on nii läbi imbunud sellest arvamusest et naine on see kes peab täiest kõrist röökima ei, ainult siis ei ole vägistamine. Muidu ta ise ju tahtis. Või oli see naine liiga litsakalt riides või naeratas liiga palju. Seetõttu arvatakse ka et misasja oma mees ei saa ju vägistada. Saab küll ja kõik naised ei ole sellised kes kohe mõtlevad et peavad ei röögatama, eriti kui tegu oma mehega, kuna nad on esiteks üldse ilmselt shokis ja paanikas ja ei saa arugi mis toimub, miks mees ikka otsa ronib.
Ma ei tea, ma lihtsalt loodan et ükskord tuleb see päev kui selline mõtlemine ühiskonnas lõpeb, sest seda on väga kurb ja väga jube vaadata. Eriti naisena ja vaadates neid esimesi kommentaare siin teemas, seda kuidas mõnda ajas lausa naerma. Ma tõesti loodan et nad ei satu kunagi vägistamise ohvriks, siis nad ilmselt enam ei naeraks.
Olen nõus Kanapea ja S. kommentaaridega. Soovitan postituse kustutada, kirja autorile teeb see praegusel kujul rohkem kahju kui kasu.
Ma tunnen nii naisele kui ka mehele siiralt kaasa, see pole üldse kerge olukord. Iga normaalne mees nutab, kui adub, et on oma naisele liiga teinud. Mina soovitaksin neil perenõustaja juurest abi otsida.
Naerda naise võimetuse üle on inetu. Me oleme kõik erinevad ja reageerime olukordadele erinevalt. Olen tundnud ühe korra oma mehe ees hirmu ja ma ei osanud sellel hetkel mitte kuidagi käituda. Olingi lihtsalt tardunud, ei teadnud, mida mõelda, öelda, teha. Ma ei tundnud oma meest ära. Ometi olime 9 aastat koos olnud ja arvasin, et loen igas olukorras ta mõtteid. Ta ei puudutanud mind küll näpuotsagagi, aga ilmselt oleksin tol hetkel kaltsunukuna lasknud endaga kõike teha… Olin lihtsalt nii suures šokis.
Kui vaiksema iseloomuga naine annab mehele tavapärasel viisil mõista, et ta ei soovi seksida, ja mees, kes muidu on seda aktsepteerinud, jätkab, siis ma ei imesta, kui naine ehmub sedasi, et ei oska kuidagi reageerida. Kui rääkida juba pükste jalast tirimisest ja vägisi võtmisest, siis see on päris kindlasti vägistamine. Väga valus vahejuhtum, mida on mõlemal raske unustada. Loodan, et nad on leidnud abi või leiavad ja saavad sellest koos üle.
Nõus.
Loomulikult. Sinu blogi, sinu reeglid, sinu sõna jääb peale. Igaühe kodus ikka tema enda kodukord. Kelle jaoks sa seda blogi aga pead? Kes on need inimesed, keda sa siia lugema ootad? Noh, ma saan aru, et mitte klähvivaid Neitsi Maarjaid. Aga inimesi, kelle jaoks ei ole huumoril mingeid piire? Inimesi, kes noogutavad kaasa iga postituse juures ja kiidavad takka suurepärast suuvärki ja huumorimeelt?
Vastused ei ole isegi olulised, sest need on etteaimatavad. Ma loodan lihtsalt, et sinu suhtumine ja mõned kommentaarid siin ei sunni vaikima mõnda inimest, kelle kallal on toime pandud seksuaalvägivalla akt, kuid kes nüüd mõtleb, kas tasub sellest rääkida või ei – äkki ikka endal ei olnud piisavalt suud peas ja äkki mees saabki liiga vähe seksi.
Keegi siin ees juba ütles – vägistatu ei ole KUNAGI süüdi. Ja vägistamise teema on teema, kus nalja teha on alatu ja empaatiatundetu.
“Minu jaoks lihtsalt asi pole vägistamine, sest MINUL on suu peas ja oskan ka ehmatudes öelda, et ole inimene ja ära rauta mind.”
Paljud inimesed mõtlevad nii, et minuga ei saaks nii juhtuda, sest mul on suu peas, ma tõrjuksin eemale jne. Aga sa ei tea kunagi, mis paanika sind valdab, kui sa oledki päriselt sellises olukorras ja kardad, mis järgneb ei ütlemisele. Nii et palun ära pasunda siin endiselt teemadel, millest sa mitte midagi ei tea.
Ma ikka vahel loen su blogi, teisele arvamusele jään ka vahel, kuid täna ei saa kommenteerimata.
Ma leian, et on teemasid, mille üle ei naerda, isegi mitte väikest huumorit mitte. Vägistamine on üks nendest, samasse kategooriasse lähevad ka puuded, laste pilastamine ja muud väga rasked teemad.
Kahjuks on meie tänases ühiskonnas paljusid, ja selle all ma pean silmas 2014 aasta Eestit, ma ei hakka mainimagi Araabiamaasid, kes arvavad, et vägistatav oli “ise ikka natuke süüdi”, “kandis paljastavaid riideid, millega tõmbas vägistajat ligi”, “provotseeris vägistamist, olles hilja väljas ja tarbides alkoholi” jne jne jne.
Selline suhtumine on õudne ja seda saab välja juurida vaid täieliku nulltolerantsiga igasuguse “ohver oli ise ka süüdi” teema juures.
Jätame kõrvale tänase teema ja kirja, olgu seal mis oli, on ikkagi Sinu hüüatused “vist vägistati jah, aga oli ise süüdi” ja “andnud talle siis tõrtsu keppi” pehmelt öeldes väga kohatud.
Sa oled avalik blogija ja oled vastutav oma sõnade eest, niiet palun siinkohal mitte tulla jutuga “see on üldse minu blogi ja minu arvamus”. Kui ma löön homme omanimelise veebilehe lahti, kus ma kutsun kõiki üles neegreid kolkima, siis tõenäoliselt koputab konstaabel mulle varsti uksele, olgugi, et see on minu arvamus, eksole.
Ps. Ma ei arva, et sa midagi halba mõtlesid. Aga on teemasid, mille üle sõna võttes tuleks kaks korda mõelda, või siis kasutada võimalust sõna võtmata jätta.
“Mina ei ütleks, et su mees sind vägistas. Aga noh, mida mina ka tean. Kui ma Kardo käest nõu küsisin ja ta jõudis selle kohani, et “kasvõi mitu kuud on mees ilma”, siis vastas ta: “Vägistati jah, aga asja eest!”.”
Vabandage, mida??? Tõsiselt, kui mu kaaslane sellist juttu ajaks, ma oleksin päris hingetu.
Ma tahan väga toetada inimest, kes selle kirja kirjutas. Minu jaoks on veidi valus lugeda, et see kiri on siia foorumisse avalikuks aruteluks toodud. Mida peab see inimene praegu tundma?
Lapsik, väga lapsik, Mallukas…
Kas ma olen kunagi jätnud endast täiskasvanuliku psühholoogi mulje? Miks mulle siis selliseid kirju kirjutada 🙂 ?
Üldse soovitan kõigil maha rahuneda – jah, minu jaoks pseudoprobleem. Mina ütleks oma mehele ei, kui ma seksi ei soovi. Seega MINU jaoks see pole vägistamine. Aga mis see vastus talle andnud oleks? Nagu öeldud, ootasin, et ehk kommentaatorid teda rohkem aidata saaks, arvatavasti mõned ongi. Rahunege nüüd kõik maha, klähvite siin, nagu Neitsi Maarjad, kes on ise peale sattunud, kuidas ma vaeseid abitud vägistan. Mulle kirjutama ei sunni keegi. The end
Jõhker ülbik oled ikka….
Nonii, ongi käes. Ma leidsin selle blogi Delfi Naisteka kaudu ja olen ikka vaatamas käinud, aga see on nüüd see koht, kus ma lugejaks olemisest loobun. Mida päev edasi, seda sürrealistlikumaks see eneseupitustsirkus siin läheb. OK, restorane ja spasid võib ju kiruda, oma isiku promomiseks kõlbab ka mingi väljamõeldud intriig teemal “mind süüdistatakse epideemia levitamises” (loetud artikli teksti põhjal täiesti õhust võetud ülereageerimine), aga nüüd on asi küll juba üle igasuguse piiri. Ja otse loomulikult ilmub see teema siia täiesti “juhuslikult” samal päeval kui ajakirjandusse jõuavad Tallinnki töötaja kommentaarid laevadel purjus olevate naiste ja vägistamise teemal ning Delfi on juba lajatanud pealkirja “Kas naine on vägistamises ise süüdi?”
Ja nüüd järsku tuleb “ajakirjanik” Mariannile mingi kiri meelde, millele ta kunagi unustas vastata? Intelligentne inimene, eriti end ajakirjanikuks pidav inimene, saab aru, et mõne probleemi lahkamiseks ei jätku tal kompetentsi ega pole ka vastavat eriharidust. Õige tegu on siis soovitada spetsialiste, psühholooge, nõustamist, kriisiabi telefoni jne. Oskad endale netipoodidest hilpe guugeldada, oskad ka sellist infot leida, kui vaja on. Seda siis muidugi, kui oleksid soovinud kirja autorit päriselt aidata. Sina aga “unustasid vastata”, et siis strateegiliselt õigel hetkel kiri siia välja riputada, et selle abil endale feimi koguda ja kommenteerijatele närida anda. Kirja autor, kui ta sinu endale usaldusisikuks valis, on ilmselt sulle siinse blogi põhjal omistanud mingeid eetilisi tõekspidamisi, mida sul tegelikult pole.
Ja siis tagatipuks veel Kardo kommentaar “Vägistati, aga asja eest.” Sellise mõttemaailmaga mehe oled sa valinud endale eluteel kaaslaseks ja oma lapse isaks? Meesterahva suust selline kommentaar, ükskõik mis kontekstis, paneb ikka külmajudinad üle kere jooksma. Ja mida peab kirja autor, kes ilmselgelt jälgib su kirjatükke, tundma, kui ta nüüd seda lauset siit loeb?
See blogi on langenud mingi teise Eesti ja võsapetsi tasemele.
Ma tõesti loodan, et kirja autor on nüüdseks abi leidnud ja ei pea lootma ainult Malluka blogi ega kommenteerijate peale. Kui siiski, siis siin on üks koht, kust nõu ja abi saada – http://www.eluliin.ee/index.php/tallinna-psuehholoogiline-kriisiabi
Kahjuks ma ei loe Delfit, seega oli see täitsa kokkusattumus. Aga võsapets mulle meeldis, seega tänud
like, paraku
täna öösel ma ei maga – nutan nurgas 🙁
Täiesti nõus selle kommentaariga! Antud teema kohta oleks võinud enne uurida ja end harida, kui sõrmed blogipostitust klõbistama hakkasid.
liitun ka Sinu poolehoiuga.
See, mida Kardo ütles, on ikka eriti rumal ja inetu, ma loodan, et ta seda tõsiselt ei mõelnud. Ma sain kirjast aru nii, et pärast vägistamist kadus naisel ära isu seksida, mitte enne. Ja sellepärast tõrjub meest nüüd.
Mina leian, et oli küll tegi vägistamisega, ei on ei, ükskõik mis olukorras. Võib-olla mees näitas esimest korda purjus peaga end sellisest küljest, et surus end peale naisele lihtsalt ja naisel hakkas hirm ja ei julgenud valjusti vastu hakata, kuhu tal öösel oma kodust ikka joosta oleks. Iseenda naist või meest on võimalik täpselt samamoodi vägistada, kui suvalist, isegi kui see tundub imelik. Inimesed ei ole 24/7 seksiks valmis, kui partner seda tahab.
Ma arvan, et kui nad on edaspidi sellest palju rääkinud, mees kahetseb jne ja naine ei suuda ikka sisimas andestada, siis lõpuks laguneb see suhe ikka.
Ma ei naeraks sinu asemel selle probleemi üle, sest ma usun, et paljud naised on samas olukorras olnud. Jätsid endast väga halva mulje selle postitusega, aga sul on nagunii savi, seega ma ei tea, miks ma üldse kommenteerin. Jätad mingi sarkastilise märkuse siia alla ja nagunii ei saa aru, mis sa valesti ütlesid.
Ma lihtsalt ütlen, et Kardo ei ütle midagi tõsiselt. Vaevalt, et me kahekesti kodus diivanil istume ja vägistatud naisi mõnitame, eksole.
No selle jutu põhjal tundub, et esimest korda ei saa vägistamiseks lugeda, sest EI-d ei olnud, aga teine kord oli. Kuigi ka esimene kord oli vastumeelne, ei saanud mees vihjetest aru. Siinkohal võin meest isegi mõista, sest ega mehed ei ole just kõige paremad vihjete mõistjad ka kaine peaga, veel vähem purjus peaga. Aga teisel korral on teine lugu, kui just ei-d ei sosistatud omaette vaikselt, sest ikka peab seda sõna ka kuulda olema. Muidu saab niimoodi süüdistada keda iganes, et vot ma tegelikult omale nina ette pobisesin ei, aga tema ikka, aga see selleks. Kirja kirjutajale soovitaks minna koos mehega professionaalse selle ala psühholoogi juurde, kes erapooletu ja kompetentse isikuna saab aidata neil mõlemal selgusele jõuda, mis siis oli või ei olnud ja kas neil on mõtet edasi suhet aretada. Sest mees, nagu ma aru saan, kahetseb ja soovib võimalust, naine aga ei suuda otsustada.
“Võibolla sulle tundub, et olen mingi haige eit, et suud lahti ei teinud, kui ei tahtnud, aga ma olin tegelt ehmunud jne.” Sa olid liiga ehmunud, et su mees sinuga seksima hakkas? Minu meelest ei ole kohe kindlasti tegu vägistamisega, aga kui selline asi ikka nii pikalt hinge närib, et koos nutate ja iga päev seda arutate, siis minge parem lahku jah. Saab vast mõlemal kergem – mees ei pea muretsema, et naist kogemata vägistab ja naine ei pea iga õhtu voodis mõtlema, et huvitav kas mees täna saab mu vihjetest aru.
Jällekord loen ja naeran, mitte selle kirja, ega selle nn. ”probleemi” üle. Aga Mallukas su suuvärk on ikka super! 😀
Ja kui see anonüümne kirjakirjutaja neid kommentaare loeb, siis ma loodan et ta teab, et see mis juhtus ei olnud kuidagimoodi tema süü! Nagu tõsiselt, MITTE ÜKSI ASI EI VABANDA SELLIST MEHEPOOLSET KÄITUMIST!
Partner rape happens when your spouse or de facto partner (someone who you live with in a committed, intimate relationship) has sex with you without your consent. This includes if you feel pressured, threatened or coerced into participating in any type of sex when you don’t want to, or if you are physically forced into, or during, sex. Partner rape can happen to men and women of any age, ethnicity or sexual identity. It is generally part of an ongoing abusive relationship, but may also happen as an isolated incident within a relationship that is otherwise respectful and equal. It can happen between a man and a woman or partners of the same sex.
Myths about Partner rape
“It’s not rape if it’s a partner/spouse who forces you to have sex.”
Any sex without consent is rape. Whether married or in a relationship with a person, no one has ownership of your body and your decisions about it but you.
http://rpe.co.nz/spousepartner-rape/
Inglise keelt peaks vast suurem osa inimesi oskama
Siin tundub nii palju informatsiooni puudu olevat selleks, et otsustada ja tegelikult ei peakski ilma kraadita inimesed neid detaile teadma minu arust. Näiteks jah selle järgi kas naine osutab vastupanu ei saa öelda kas tegu oli vägistamisega ja hetkel me ei tea kui palju kirja kirjutaja tõepoolest vastupanu osutas või kui ehmunud ja segaduses sellel hetkel oli, et aru ei saanud.
Naine peaks pigem tõepoolest mitte mõtlema sellele kas see oli vägistamine vaid rohkem sellele miks üleüldiselt tuleb seksi nii harva ette? Miks see on rohkem nagu kohustus? Kui ta tunneb, et seks on rohkem nagu mehele seetõttu, et mees ei viitsi väga vaeva näha ka vastaspoole rahuloluga, siis tuleb ka sellest rääkida. Ühes paarisuhtes ei tohiks ju see olla tabuteema, sest ikkagi mõlemad peavad olema õnnelikud. Kui muidu on seks ideaalne ja alati super kui naine seda tahab (olgugi kasvõi üle mitme kuu) siis miks tunneb naine endiselt, et see on kohustus? Kui see on hea ja meeldib talle siis ei tohiks see ju tunduda kui kohustus ja midagi on siin natukene paigast ära.
Teine asi on see, et vahet ei ole kui tihti see seks juhtub, siis milline on teievahelise vahekorra üldine olemus? Kui tavaliselt on tegu meeletult kirgliku seksiga erinevates asendites ja sellel konkreetsel korral naine ütles ei ja lihtsalt lamas seal voodis nagu meritäht siis oleks imelik mõelda, et mees laseb edasi ja ei saa isegi purjus peaga aru, et naine asjas hingega väga sees pole. Aga kui ta ikka jätkaks vot siis sellisel juhul oleks tegu vägistamisega.
Kui naine ka muidu on selline ainult lamaja tüüp, siis soovitaks naisel rohkem tõepoolest endaga tööd teha, et end oma nahas paremini tunda, end vabaks lasta ja lihtsalt nautida olukorda ja oma meest ja seda hetke mille koos veedate. Nii võibolla ei tunduks seks ühel hetkel enam tüütu kohustusena.
Kui aga naine muidu on voodis suhteliselt vaba, sellel hetkel ütles küll ei aga kuna mees tegi edasi siis läks nainegi asjasse sisse (hääled, liigutused ja kõik muu), siis ma usun, et ei oleks midagi imestada kui mees sellest aru ei saa. Mina ise mehena ka ei saaks! Järsku naine tegi sellist väikest rollimängu? Järsku ta enne ei tahtnud aga nüüd näed ma hakkasin pihta ja talle meeldib, väga hea? Kuidas mees siis peaks aru saama kui naine ütleb, et ei taha aga lõpuks ikkagi asjas sees on. Ja kui mees sellisel hetkel veel ikkagi tagantjärele kahetseb (kuigi tegelikult polnud tema süüdigi), et purjus peaga nii üldse tegi ja sinuga neid asju arutab, no siis see on üks väärt mees, kes sinu ühe pisikese sõna eest enne päris head seksi kannatama peab.
Väga suurtest probleemidest on võimalik üle saada kui omavahel asju arutada. Asjaolu, et olete seda mehega juba teinud näitab, et mees ju ikkagi hoolib ja pigem peaks naine tõesti endaga tööd tegema ja oma mõttes ära otsustama mida ta suhtelt edaspidi soovib. Mis on see ideaalne stsenaarium nii mehe kui naise jaoks? Kas naine tahab, et mees vabandaks veel? Mida ta tegema peaks, et suhe võiks jätkuda või siis kas naine soovib lahku minna? Ning mees samamoodi… Mis on see ideaalne stsenaarium? Unustame selle asja ära, sest vabandused on öeldud ja seda enam ei juhtu? Mida mees ise tunneb, et ta tegi ja miks tegi ja kas on aru saanud oma vigadest või mittevigadest jne. Kas mees sooviks natukene rohkem seda intiimelu kui mõnikord paari kuu tagant ja mida saaksite koos ette võtta ja teha, et seksi rohkem ette tuleks. Vot seda peaksite arutama!
Edu sellega muidugi! 🙂
Oeh! 😀 Kirjutasin romaani…
Ei oleks osanud sõnastada parmini. Kaldun teie arvamusega ühte.
Kui naine ütles ei, siis on vägistamine. Mis siis et enda mees. Ja need kommenteerijad kes siin naeravad võiksid natuke googeldada vägistamiskultuuri (rape culture) kohta ja ennast harida. Mind ajab lihtsalt see teema natuke närvi kuidas väga tihti süüdistatakse ohvrit ja arvatakse et ainult siis on vägistamine kui ohver täiest kõrist röögib ja vastu hakkab.
vähemalt üks normaalne kommentaar, olin juba ahastused neid eelnevaid lugedes. ei on ei.
No kui ma neid kommentaare siin lugesin siis korra mõtlesin küll et kas ma olen Twilight Zonei sattunud või. Sellisesse maailma ei julgeks küll nt tütart sünnitada. Kui temaga midagi sellist juhtuks siis ainult naerdaks et mida ta vigiseb, ja kui täiega ära vägistatakse siis ilmselt arvatakse et ah liiga paljastav kleit oli seljas, ise pmst küsis ju ää.
Ei tea kas nutta või naerda praegu.
Appike, ka mina olen ullatunud, kuidas suurem osa kommenteerijaid on sellele blogipostitusele reageerinud. Mul ei ole sonu! Samuti pean natuke paljuks Malluka (ja Kardo) enda vastust kirja kirjutajale. Okei, te enda meelest ei narri, kuid… vaga robustne ning lahmiv on see toon kull (eriti, kui tuleb valja, et kirjast pole isegi korralikult aru saadud). Vabandust, kui selles osas eksiteel olen.
täiesti nõus, malluka maine langes minu silmis tunduvalt, ja samuti paneb mind hämmastama see kuidas ohvrit süüdistatakse. varsti arvatakse et kui mees täispeaga peksa annab on ka okei.
Kahe käega nõus selle bloki kommentaaridega. Näib, et Mallukas jt, keda selline kiri naerma või kohatuid nalju tegema ajab, pole ise elu varjupooltega kokku puutunud. Ühtlasi võiks vähe tundlikum olla erinevate inimtüüpide suhtes. Ma usun, et kui kirja autor oleks tahtnud lolle nalju kuulda, oleks ta ka oma algses kirjas vähe vaimukamalt väljendunud. Paraku teda järelikult olukord kuigi naerma ei ajanud. Ja sellise suhtumisega, et mis ta siis mulle kirjutab, kirjutagu spetsialistile, võiksid sa tõesti sellise tundliku teemaga kirju parem mitte avaldada.
Kirja autorile soovitaksin muidugi oma soovide väljendamises kindlam olla, kuigi ma kujutan ette ka, kui loll olukord see võib olla, kui mees, keda armastad, käitub endale mittekaraktselt toorelt vms, muidugi võib juhtuda, et ei oska kohe reageerida. Mina nt ka enamasti ei taha elukaaslasega seksida, kui ta purjus peaga peolt tuleb ja mina olen kainelt kodus vaikse õhtu veetnud, sest inimene muutub alkoholi all paratamult vähem tundlikuks ja võibki olla tahtmatult toorem kui muidu. Mis ei tähenda, et ma sama intensiivsust ei naudiks, kui me mõlemad samas olekus oleme (kas mõlemad veits švipsis või kained) 🙂 Ühesõnaga, ühest vastust Sinu olukorrale ei ole, aga vahest oluline on see, et mees asja kahetseb. Võitegi ju teha reegli, et purupurjus peaga pole vaja tuimalt rähelda, nagunii on ilma alksita meeled tundlikumad. Ja anna endale aega ja küsi ka mehelt endale aega, ilmselgelt see kogemus vapustas sind, ei ole mõtet midagi sundida. Saa endas selgusele, kas ikkagi armastad seda meest, kes su kõrval on ja kas tema sind piisavalt armastab. Kui vastus on jaa ning selline olukord ei kordu, on ju kõik siiski korras 🙂
Täpselt nii, ma olin kah absoluutselt ahastuses. Kuidas üks naine saab sedasi mõelda? Kui seksida ei taha, ja mees sunnib, siis on see vägistamine. Enamik vägistamisi toimubki abielu sees. Minu arvates oleme me sellest ajast väljas, kui mehega koos elamine (abiellumine) tähendas automaatselt seda, et mees võis asja ajada, millal tahtis. Tundub, et enamiku eesti naiste (vähemalt Malluka lugejate) arvates selline asi on siiski ikka õige (ja pole vägistamine, sest silma ei pekstud siniseks). Puhas ignorantsus jälle lokkab. Uurige enne natuke psühholoogiat või ka feminismi vägistamisalaseid artikleid, sõnavõtte…
See postitus on ikka eriti imelik ajal, kui Tallinki Ausmehe! poolt kah idiootseid mõtteid sai kuulda. Mallukas, palun mõtle hästi järele, mida Sa oma postitusega öelda tahad ja võibolla kuluks kah üks vabandus ära…
kui inimesel on mure, siis ei tohi selle üle niimoodi nalja heita. mis sest et sinu jaoks võib see mure tunduda naljakas.
ära parem avalda selliseid kirju. see on niiiiii 9.klassi tase naerda teiste murede üle avalikult 🙁
mina ei hakka teise naise tundeid analüüsima. seks on liiga isiklik asi, et seda teistega, v.a kutselised arstid või terapeudid, arutada.
Ma absull ei naera teise üle avalikult, ma proovin kaasa rääkida, samal ajal väheke nalja heites. samamoodi räägiks ma siis, kui sõbranna tuleks mulle sama asja rääkima. Avalikustasin ma selle, sest see on ju anonüümne ja ehk saab ta nii paremat nõu. Ja üldse – mulle kirjutades pead sa vist suurelt kirjutama ÄRA SEDA AVALDA, et seda uskuda, et ma põneva teema puhul seda ei tee.
Mallukas, mida peab tundma see inimene, kelle jaoks on antud teema väga tõsine ja tal on suur mure? Mind isiklikult solvaks see, kui minu mure üle tehakse nalja. Ning järgmine kord ma sellise inimese jutule ei läheks…Võib-olla oli anonüümsel naisel vale otsus Sulle kirjutada..
andke andeks, aga HALLOO – ma ei ole selle naise isiklik psühholoog, et ma pean teda kuidagi nõustama või ta kätt hoidma suure anonüümsuskatte all. Mina ju tean ta nime, ma hoian teda teie eest anonüümsena. Kui ta tahtis saljast nõu, mingu kuskile vastavasse astutusse. Mina olen Mallukas ja mina teen MULLE saadetud kirjadega, mida tahan. Siinkohal lootsin, et kommentaarid ehk teda rohkem aidata oskavad kui mina, mitte ma ei näita näpuga, et ou, tsekkige eite, keda vägistati. Hoia oma hobuseid, plika!
No sajatuhandega olen Malluka poolt praegu.
Ei ole täiskasvanud inimese poolt normaalne mure. Kui ma ei taha endasse peenist, siis ma väljendan seda nii, et oleks ARUSAADAV.
Kui mõtled, et ah oma mees ja muidu täitsa tore ja no ei taha täna aru saada, et ma tegelt ei taha keppi ja no las ta siis nühib natuke – siis on ikka päris inetu teist vägistamises süüdistada.
+5 eelmisele kommentaarile.
Mulle muidu meeldivad Su postitused, kuid see on alla igasuguse arvestuse. Naisel on tõsine mure ning Sa naerad ta üle.
Mina, kes ma olen ka vägistatud lähisugulase poolt noores eas, ei osanud ka kuidagi reageerida tol hetkel. Siinsete kommenteerijate loogika järgi mind ei vägistatud, sest ma ei öelnud “ei”. Jah, lõpuks ma hakkasin vastu, siis ma sain aru, et see pole õige. Pole oluline, kas ollakse noor või vana. Alati ei osatagi kohe “õigesti” reageerida.
Sinu postituste all mõtlesin Malluka blogipostitusi.
ma usun jah, sest mina olengi ju mallukas, aga veelkord, ma ei mõnita ega narri kedagi. muresid on igasuguseid.
Nagu Sina lugesid välja Õhtulehe artiklist, et Sind justkui tehti maha seal, siis mina lugesin siit välja, et Sa natukene ka mõnitad antud naisterahvast. Olgu, Sa ehk ei mõelnud seda, kuid paraku see tekst kukkus nii välja.
Mallukas ei naera ta üle ju. Ma ei saa aru, kust te seda järeldate?
Alustame uuesti: Anonüümne naine, saadab Mallukale väga mureliku kirja. Kuid kahjuks Mallukas ainuisiklikult ei oska nõu anda, sest ta ei ole kellegi hingearst, mõtles, et ehk oskavad kallid Malluka lugejad tollele naisele paremat nõu anda, kui tema, ehk on kellelgi sarnane teema või on sellega kokku puutunud ning abi saanud või oskab kedagi suunata.
Nu kust kohast, keegi siin nalja heidab?
Ainult see, kes ütleb, et see nende jaoks naljakas või ala midagi sellist.
Kas te tõesti inimesed ei suuda ega taha osata lugeda ning toetada abivajajat. Kui aga sulle midagi ei meeldi, saan aru, jah õigus avaldada oma isiklikku vaateid, sest elame tsensuuri vabas riigis, kuid palun….
Vabandust, aga ma olen vist kuri inimene, kuid sain parasjagu naerda. Minu arust pole see vägistamine.
Mina soovitaks sul minna mõne psühholoogi juurde oma murega. Saan aru, et sa ei suuda lakata mõtlemast, et kas mees vàgistas sind või mitte. See ei lase sul edasi elada. Kui meest armastad ja tahad temaga koos olla, siis mine otsi mõne spetsialisti kàest abi. Ainult sellele mõtlemine lõpuks hàvitab sind. Ja seni, kuni ei ole endas hingerahu saanud, siis àra seksi kohustusest. Ole ilma seni, kuni saad enda vaimse poole korda.
Mulle tundub, et kirja kirjutajal on mingid isiklikud murekohad ka. Igati enesekindel ja endaga sõberolev naisterahvas ei laseks sellisel olukorral tekkida.
Tagajärjeks on segane pundar “kas vägistati või ei”. Süüd ainult mehele ka ei panda ju, kui koos arutatakse ja kõik muu nagu oleks korras. Lihtsalt isiklikud küsimused + antud juhtum on vaja lahtiharutada… Nõu siiski ei oska anda, mina pooldan enda probleemidega ise tegelemist, samas osadele ilmselt klapib psühholoog… julgust ja pealehakkamist ja rohkem aktiivset suhtlemist äkki? 🙂
Käitu ise nii, et sa saad ise hiljem aru, kas sind vägistati või mitte PUNKT. Mulle tundub, et siin otsitakse lihtsalt põhjust, mida mehele nina alla hõõruda.
Appi 😀 Ma saan aru, et inimesel ilmselt suur mure aga mind ajas see kiri lihtsalt kõvasti naerma. Jumal anna mulle andeks! 🙁
Ma olen ka pigem nõus, et ükskõik kui vaikselt või lamades see “ei” tuli, siis ei on ei. Ja kui naine ei peksnud, ei karjunud, aga nuttis (kasvõi vaikselt, sissepoole), siis vaimne vägistamine oli see nii ehk naa.
Nagu ma välja lugesin, siis enne seda polnud seksiga mingit probleemi, et ta ei andnud kuude viisi vaid mees oli selline lihtsalt, kel poleks probleeme sellega olnud. Lihtsalt nüüd, peale seda juhtumit on seks vastumeelsemaks ja “kohustuseks” muutunud.
Ega vist tegelikult sellest muidu aru saagi, kui pole ise samas olukorras olnud. Võib tunduda küll naljakas, et kes siis seda vägistamiseks nimetab, aga vaimsel seisundil selles olukorras on oma hind… kahjuks 🙁 .
Mina soovitaks mehega rääkida, küsida ehk mõnelt terapeudilt abi. Maha nüüd küll ei peaks jätma, kuid kindlasti profesionaalilt abi otsida, kui muidu asjast üle ei saa.
Nii et kui ma ütlen mehele ühe korra vaikselt sosistades “ei” (nii et ta päriselt ka ei kuule, mitte ei jätka kiuste tegevust) ja “nutan seesmiselt”, siis võib seda lugeda vägistamiseks?
Kui naine seksi ei taha, siis paljalt mehe ees ka ei aleks
sa vist teed nalja 😀 ma ka vahel igapäevaselt ei viitsi seksida, aga selle pärast riietega küll voodisse ei hakka minema! see on minu voodi ka ja mul on luba seal ennast nii mugavalt tunda kui ise tahan 😀
Kas siis paljalt võib magada ainult siis, kui seksi tahad? Muidu pead end riietesse màssima?
Eks siin tõesti ole vahe selles, kas VIHJATA, või kindlalt ei öelda. Teise korra puhul siis, kui naine ütles, et ei taha, siis ilmselt mina loeks selle vägistamiseks… aga esimene kord.. Millised tõesti need vihjed on? Et keerab selja?
Aa seda ka, et mul tekkis küsimus, miks ta vastu ei hakanud? Kas või minema ei läinud, teise tuppa. Sellessuhtes on Eval õigus, et isegi kui vaikselt “ei” öeldakse, on see ei. Aga no.. ütled ei, mees ei kuule sind ja siis sa.. lihtsalt lebad, et ääküll, tee siis, mis tahad?
Kuna ta teisel korral ikkagi ütles et ta ei taha, siis no enamvähem võib seda ju vägistamisena tõlgendada. Kuid nagu aru saan olete te sellest rääkinud ja nutnud ja nii edasi, siis äkki sa peaksid asjast lihtsalt üle saama. Oodake siis kasvõi kuni sul soov jälle tuleb ja ole teema algataja. Kuna aru saan kirjast siis igati vinks vonks mees ja armastad teda, siis no ehk annad talle andeks ja unustad. Kui andeks anda ei suuda siis pole mu arust mõtet ka edasisel kooselul.
1 India minister ýtles kunagi et kui sa vägistajat takistada ei saa, siis naudi olulorda
Võimas! Kujutan ette seda imbetsilli, keda see sõnavõtt reaalselt naerma ajab.
Mina kui suur seksuaalpsühholoogia huviline ja endine tudeng ütleks ikkagi, et kui naine ei taha ja mees peale pressib siis on see vägistamine. See väga ei loe, et naine vaikselt “ei” ütles ja jõuga meest minema ei üritanud tõugata. Kui sa ei soovi ja sa seda mehele avaldad ja ta ikka peale pressib siis tahes tahtmata vägistamine.
Muidugi kui sa midagi ei ütle ja lepid, siis on probleem lihtsalt sellest, et võib juhtuda, et mees ei saa aru ja eeldab ilmselt, et sul pole selle vastu midagi 🙁
Tahad sa koos olla mehega, kes kasutab sind ära siis kui hing ihkab ja ei lase end häirida sellest, et sulle ei meeldi? Kui ta on tõesti vabandanud ja sa ütled, et rohkem pole juhtunud siis on see ainult sinus eneses kinni kas sa suudad ja tahad temaga edasi koos olla. Kui sa usud, et isegi järgmine kord purupurjus olles ta nii ei tee, siis muidugi, keegi ei käsi teda maha jätta. Samamoodi – Miks sind kotib kas see siis oli või ei olnud vägistamine, mõtle parem selle peale kuidas ja kas see teie suhet mõjutas ja kas sa soovid edasi jätkata selle mehega?
Kusjuures see on nii lai teema, sest tegelikult on nii palju kirgi kütnud üles näiteks see, et kas purjus tüdrukuga seks on vägistamine või ei ole, kuna ta on ebaadekvaatses olekus ja ei suuda selgelt mõelda?
http://www.naisteabi.ee/
Vaata seda lehte ka. Seal on eksperdid, kes tegelt ka varem kokku puutunud selliste asjadega ja ehk oskavad paremini aidata 🙂 Usun, et neile võib helistada ka lihtsalt nõu küsimiseks! Ja telefon on 24H avatud.
Nooomaaeiiteaaa 😀
Vägistamine on nagu see kui ikka vägisi tehakse. Sa peksad meest ja karjud ja sõimad ja sipled ja annad endast kõik, see on minu arvates vägistamine. Aga kui salaja vihjad niiimoodi, et otse väljagi ei ütle, siis loomulikult purupurjus mees ei saa sellest aru. Ei ole mingit vägistamist olnud minu arust. Kui ei taha siis selge sõnaga ütledki seda ja mitu korda ja lükkad minema või lähed teise voodisse kui aru ei saa ja kui ta siis ikka tuleb ja vägisi võtab, siis on vägistamine.
Mõni kord ei ole naised võimelised siplema, karjuma jne (kas on purjus või on isegi midagi joogi sisse pandud), kas see siis sinu loogika järgi tähendab, et ei ole vägistamine, kuna naine ei osutanud vastupanu??
Antud juhul aga on küll üpris raske aru saada, mis siis tegelikult toimus. Ilmselt peab kirjutaja ise ikka jõudma endas selgusele, kas ta tegi piisavalt selleks, et mees saaks aru, et ta ei ole seksist huvitatud. Samas tundub ka arusaamatu, et millest selline vajadus nüüd tagant järgi ikka seda sündmust defineerida ja siis selle järgi edasisi otsusi suhte osas teha. Pigem tuleks siis lihtsalt mõelda, et kas sa tahad selle mehega enam koos olla või ei taha, hoolimata sellest, kas nimetatud juhtum oli vägistamine, arusaamatus, või midagi muud…
Ma nüüd kuidagi lugesin siit välja, et teisel korral ütles naine ei ja siis mees ikkagi jätkas. Või saan ma millestki valesti aru?
kui ma nüüd loen, siis ma saan ka jah nii aru, ma enne kuidagi sain aru, et ta sellest esimesest korras rääkis. Aga siin loeb see ka, et noh, kas naine lihtsalt ütleb “ma ei taha”, aga kui mees peale ronib, siis lillegi ei liiguta ja laseb edasi tegutseda vms?
Tõsi, aga samas oma pikaaegse kallimaga on see teema ju keerulisem ka.
Minu arust sõltuks vastus täiesti inimesest endast, kuidas tema tundis. Kas ta tundis, et ta on vägistatud või ta arvab seda lihtsalt sleleprast, et seda nimetatakse vägistamiseks. Kõige olulisem on ju see, kuidas tema peas tunneb, kas ta tunneb, et on endas midagi kaotanud, et temaga on midagi jubedat tehtud ja talt on kontroll ära võetud jne või ei.
Või kui seda ei tunne, vaid lihtsalt on imelik ja ootamatu olukord ning see kvalifikatseerub mõnes mõttes millegi jubeda alla, aga samas ise selle jubedat mõju ei tunne, siis ju ei ole midagi hullu. Näiteks kui mees laseks kogemata kuuli südamesse (no ma ei tea, kuidas see reaalselt juhtuda saaks, aga kujutame ette, et mingil moel selline absurdne asi õnnetusena juhtub), aga operatsioonil suudetaks naine päästa, siis kas mees tuleks maha jätta sellepärast, et ta pmst kvalifitseerub nyyd mõrvakatse sooritajaks?
Soovimatu seks on ikkagi vägistamine. Kuid nagu aru sain, ta ütles ei, kuid ei julgenud enda seisukohta kaasale julgemini väljendada ja lasi asjal minna, kuigi endal tekkis sellest tühi tunne seest. Keeruline. Nagu ka aru sain, ei soovi paar mitte lahku minna vaid aru saada sellest mis toimus ja kas on võimalik elus edasi jätkata neil koos. Ainuke, kes seda paari päästa saaks, on psüholoog.
Iseasi on naise enda suhtumine seksuaalelusse paarisuhte ajal. Sest teadupärast, kõik asjad ei saagi siin olla nii öelda “enesestmõistetavad” nii seda mehe seisukohast võttes ja ka naise.
Naise kirjas kajastub seks kui kohustus ja paari kuu jooksul ühe korra saadavusega. Mehe vaatevinklil järeldades,et ta ainult, paari kuu jooksul üks või kaks korda oma naisega ihalikku armastust jagada on ka liiga palju nõutud, et ta seda võtaks kui normaalselt iseenesestmõistetavaks asjaks. Olen kuulnud paaridest, kes oma suhte ajalt tõesti ei harrasta armatsemist, väidavad, et hoiavad end niimoodi lähedasemalt. Teadupärast, kestavad need suhted tänu nn armukestele või siis ülima pühendusega tantristliku meditsiooni tulemiga, kuid tavaliselt ikkagi ei kesta need suhted kaua.
Mees on ju algusajastutelt loodud oma sugu looma. Mingil hetkel oleks see pinge nii kui nii väljendanud, kahju, et ainult sellisel koletul viisil see juhtus.
Abipalujale, midagi muud ei saagi soovitada, kui ta soovib asjad enda ja oma partneri jaoks õigetele lahendustele viia, siis pöörduda psüholoogi juurde . Sealt saavad abi.
Hah.. Kammoon ta ikkagi su mees? Teinud siis suu lahti või läinud minema. Ta oli ju purjus ka?! Jäta maha siis.. 😀 Ise tead mis teed. kui vägistas siis jätan maha, kui olen seksiga nõus siis on kõik ok? APPII..
Kui arvad et see vägistamine siis jäta maha. Ütled tuttavatele (kui küsivad mis lahku läksite) et mees VIST vägistas mu. ma pole kindel.
lol
õige. et jaa oleme mitu kuud ilma kui MINA ei taha, aga kui TEMA tahab, siis on kuritegu!!!
norm naine ma ütleks nkn, ja ei ole mõtet mingi mõistukõne pidada mehega… kamoon, meestele võib vahest 4 korda öelda et pese nõud ära. ei pese. 😀 neljandal korral peseb 😀 niiet mis kuradi vihetest aru saamine?? kui ma oleks mees ma pokeks ka boneriga naist edasi, et noh ÄKKI tuleb tuju siiski, sest me oleme koos ju, armastame ja tahame üksteist ka füüsiliselt. kui naisel mingi vaagnaluu murdu või mingit matusemeeleolu pole, miks ta ei peaks oma armastatud mehele tahtma ka meele järgi olla`? mees ju temale peab meele järgi olema ja mitte seksima … zoovolinik pls! 😀
ja nagu ma aru saan, ei pidand mees isegi jalgu lahti kangutama vist?