Te ei kujuta ettegi, kui palju ma oma elus kolinud olen. Oma lapsepõlves elasin ma Pärnus, siis Tallinnas Õismäel. Esiteks väike-õismäel, siis…paldiski mntl? Siis kullerkupus? Siis meelespeas ja siis üle tee suht samas kohas meelespeas.
Ja need kolimised olid mul ainult perega koos. Kui ise ära kolisin, siis esiteks Austraalias hosteli, siis sõpradega oma majja ja siis üürisin korterist ühe toa.
Tagasi tulles kolisin meelespeasse, vanematest üle tee. Siis Kadriorgu, siis Pelgulinna, siis Õismäele tagasi. Nüüd, mu kallid sõbrad, kolin ma Männikule.
Remondimees on tänu toredale blogilugejale leitud ja usin noormees on seal kõvasti asjatanud. Mulle meeldib remont – niikaua kuni ma seda seda ise tegema ei pea loomulikult. Kardole ka selline nikerdamine ei meeldi, seega on kallis töömees Rene ainult jumala õnnistuseks.
Ma tahaksin teile näidata enne ja pärast pilte, aga noh, alguses shokeeris mind see ülakorruse porno nii ära, et ma ei taibanud pilti teha. Lõpuks mõned tegin, aga siis olime me juba hoogsalt koristanud ja jauranud. Noh, kui valmis saab, siis saab küll head enne ja pärast pildid, ma luban 😀 Nagu te teate, siis suurem asi pildimeister ma nagunii ei ole.
Aga remont, niimoodi kaugelt vaadatuna, on mõnus. Lähed iga paari päeva takka kohale ja näed, kuidas asjad edenevad. Ise sügad kodus siga või nii.
Kolimine on omaette ooper. Ma tahaks näha inimest, kellele meeldib kolida. Iga kord mõtlen ma, et kuidas mul ometi nii kuradi palju asju on?! Millal ma need ostnud olen? Sellepärast ma täna Malluka FBis üritasin ühest-teisest lahti saada. Kellel huvi, siis seal on üks kapp ja…muud träni, mis majja ei mahu. Minge kiigake. Ahjaa, ühtlasi on pakkuda kaks ust. Üks sellise keeratava nupuga (nagu wcdes) ja teine võtme ja lukuga. Ehk kellelgi on tarvis?
Vähemalt ei pea ma seekord VIIENDALE kolima. See oli kohutav (mitte, et ma ise üldse midagi tassinud oleks).
Aga palju teie kolinud olete? Minu jaoks on see nii tavaline, aga ma olen kindel, et on palju neid, kes pole seda pea üldse teinud.
55 kommentaari
Kas sa üürid oma vana korteri välja või müüd ära?
Üüritakse välja
Kuni üheksanda eluaastani elasin ma korteris, sealtmaalt kolisime 8 km kaugemale oma majja, kus elasin kuskil 10-11 aastat . Siis kolisime mehe venna majja, kus mässasime ja remontisime enda esimest pesa. Saime seal elada umbes 1.5 aastat, kui mu piiga oli poole aastane ja otsustasime minna lapsega mehe töökoha lähedale Soome elama. Seal olime pool aastat, kui leidsin, et tahaks kooli minna ja kellegiks saada. Tulime Eesti tagasi ja elasime veidi minu vanemate juures, siis ühes lähedal asuvas üürikas ja NÜÜÜÜÜÜÜD on meil ka lõpuks oma kodu, mida iga päev aina putitame ja putitame. Siis oleme väsinud ja putitame jälle jõudumööda. Oma maja ajal on meil vahepeal sündinud ka teine laps. Oleme olnud siin 2 ja pool aastat. AGA no nii palju kui ma siin vaeva ei näe ja ei ehita ja ei mässa, ei suuda ma lõpetada unistamist, et ehk kunagi on mul üks väike majakene mere kaldal ja saan hakata lambaid pidama 😀
Kuni paari- 3 aastaseni kolisin äkki 3-4 korda. Siis 16selt hakkas suurem kolimine pihta ja nüüdseks siis 7 aasta jooksul 13-14x kolinud. Asju olen alati megalt ära visanud, ära andnud ja endistesse elukohtadesse jätnud, kuid ikka on neid palju. Totaalne “hoarder” olen.
Täiesti väiksena elasin Kalamajas, peale seda Soomes Helsingis paar aastat ja siis Pääskülas kuni ma sain oma kodu.
Põhimõtteliselt olen ma korra kolinud Pääskülast Sauele. See oli minu jaoks mega raske, olin seal nelja aastasest alates elanud ja ma lihtsalt armastan seda placei täiega 😀
Lähima aasta jooksul vähemalt 3 korda ja peab veel kolima arvatavasti. 😀
Esimest korda elus kolisin umbes sama vanalt kui sinu Mari praegu. Kuna ma olin ka väike “õnnetus” ehk tulin ootamatult noorte ellu, siis saime esimese oma pere kodu väiksesse puumaja kööktuppa, sealt edasi ca 4-aastaselt uus ja suurem korter, edasi kui olin 6-aastane ehitas isa meile juba oma maja ja seal elasin kuni 17-aastaseni ja siis kolisin oma peiksi juurde tema vanematekoju, sealt edasi paari aasta pärast üürikasse 1-toaline korter, siis kui olin 22 a saime pangalaenuga osta oma korteri 2-toalise paneelmajja, siis aasta pärast kolisime korraks veel ühte üürikasse, et oodata kuni uusehitisena valmiv kortermaja valmis saab ning sinna 3-toalisesse kolida, siis juhtus nii, et läksime mingis meeltesegaduses lahku mehega, kolisin üürikasse, siis mõne kuu pärast kolisin tagasi oma suurepärase mehe juurde, siis aasta pärast kolisime uude ja suuremasse korterisse ja siis veel sealt edasi 3 a pärast ostsime oma maja ja elame siin siiani õnnelikult uusi kolimismõtteid omamata:) Ehk siis tundub, et mulle meeldib kolida ja olen nüüd tänu sulle üle lugedes seda elus teinud kokku 12 korda:) Olen praegu 29 a.
21 eluaasta jooksul 9 korda kolinud. Mulle meeldib kolida, sest seeläbi saab alati ülearuse kraami ära anda/minema visata.
Ma olen oma elus 7 korda kolinud. Ja viimati kui sai jaanuaris uude korterisse kolitud, siis ma mötlesin ka, et kuidas see on vöimalik, et kahel inimesel nii palju asju on. Siiamaani on garderoobis mingid mustad kilekotid, mida keegi lahti pakkida ei viitsi.
Ma olen ka üksjagu kolinud (suurusjärk 10+) ja mulle meeldib see. Jääb üle üksjagu asju, mida enne kolimist arugi ei saanud, et kasutult seisavad. Minul veel see põhimõte, et päevi näinud asju uude elamisse kaasa ei võta, seega saab järgmisesse kohta uusi vidinaid muretseda, jee! 😀
Ei olegi eriti kolinud. Vanemate kodust kolisin (Tallinnas) Hiiule ja siis Kesklinna. Peale seda Soome ja siiani elan samas kohas Soomes. Ilmselt enam ei hakka ka kolima kuskile.
Nii , Tapa , Imastu , Vahakulmu , Rakvere , Simuna – (koos vanematega)- Põltsamaa – Moora – Joodiku – Moora -Simuna – Põltsamaa – Tapa – Rakvere – Joodiku – Rakvere – Paasvere ( elukaaslasega ) , ÕUDNE , aga praegusega rahul , eks edasist ole näha 😀 😀 😀 😀 😀
Natuke offtopic ja ilmselt olen juba mitmes, kes sind selle küsimusega tüütab , aga millal su raamat lõpuks müügile tuleb? 🙂
Tahaks enne ikka lugeda seda kui sünnitama lähen 😀
Ma sain eile meilile raamatu kujnduse, mis oli ÕUDNEEEE! Seega minu jonnist lükkub see natsa edasi 😀 Aga no juunis kindlasti!
Mina olen ka palju kolinud.Väiksena päris palju vanematega. Siis kolimine Tallinnasse. Nüüd hetkel on ka kolimine käsil. Kolmandat päeva pakin oma väikeses ühiselamu toas asju kastidesse ja see on hullumaja. Hetke seisuga 13 kasti pluss veel spordikotid jne. Natukene on veel pakkida, et neljapäeval juba asju kesklinnast mustamäele kolida. Selkorral on kolimine viiendale ja majja, kus pole lifti, seega saab ikka korralikult suveks käed musklisse tassida.
Hetkel ei mahu kuidagi pähe kuidas, 2,5 aastaga ikka ülipisikesse tuppa nii palju asju on võimalik mahutada. Esimese poole tunniga suutsin taas veenduda, et kolimine pole ikka üldse kohe mulle. 😀
Terve lapsepõlve sai ühes kohas elatud, aga kui vanematekodust korra välja sai, pole enam rohkem kui aasta ühes kohas elanud.
1) Kodust otse Saksamaale
2) Saksamaalt ühikasse
3) Ühikast Lasnamäele
4) Lasnamäelt Nõmmele
5) Nõmmelt Austriasse
ja ees seisab 6) Austriast Nõmmele
Tahaks ka väga oma paikset pesa, et tean juba et elan seal mitu aastat järjest, kuid seda vist veel ei ole lähitulevikus ette näha.
Mina kolisin esimest korda mõned kuud peale seda, kui mu ema suri. Olin siis 18 aastane. Kolinud olen selle kümne aasta jooksul kokku 5 korda. Ja enam kolida ei plaani. Elan oma majas ja olen sellega väga rahul. 🙂
Mul üks sõbranna lausa armastab kolimist 😀
Hmm. Ma ka päris palju kolinud aga kokku pole lugenudki. Loeme siis nüüd.
1. Maalt vanemate kodust kolisin linna (Kuressaarde) õe juurde, sest kool asus linnas ja oli lihtsam käia + olin lapsehoidja.
2. Õega koos kolisime.
3. Kolisime peiksiga kokku.
4. Kolisime peiksiga teise kohta.
5. Kolisime peiksiga maale, mu vanemate juurde tagasi, sest töölt tulles avastasime halva üllatuse – korteriomnikul oli mingi kiiks peast käind ja kõik meie asjad suurde prügikotti visanud ja rõdule pannud, sest arvas, et tahame ta paljaks varastada vms. Elasime seal pool aastat kuskil ja täiesti lambist. Pärast tuli välja, et oligi selline imelik omanik olnud. Nüüd kahetsen, et vara rikkumise eest politseisse ei läind.. ta viskas kõik asjad suvaliselt. Lahtine jahupakk riietega ühte kotti nt. Tükk tegemist oli, et asjad puhtaks saada.
6.Kuna Kuressaares ei leidnud normaalset korterit ega kohta enam ja vanemate juurde ka ei tahtnud jääda siis kolisime Pärnusse, esialgu peiksi vanemate juurde.
7. Kolisime Pärnus omaette korterisse.
8. Läksin peiksist lahku ja kolisin Tallinnasse koos vennaga.
9. Kohtasin praegust elukaaslast ja kolisin tema juurde.
10. Koos kolisime meie praegusesse korterisse ja ilmselt niipea ei koli ka, aasta tagasi sai see korter ära ostetud ja nüüd vaikselt nokitseme siin remonti teha. Kunagi kindlasti tahaks majja kolida.
10 korda siis kokku.. ja olen 24 aastane. Päris palju.:D
uksest oleksin küll huvitatud,, kui teaks mõõte…aga facebooki pole, kas siis ei saagi näha..
Mina olen kolinud 9 korda, ja olen hetkel 19 😀 Titena kolisime juba 3 korda, siis lasteaias/põhikoolis olles 2 korda – üürikorteris elasime ja ostsime korteri maja taha. 🙂 ja siis läksin juba kutsekasse ühikasse. Edasi elukaaslase juurde, sealt linna ja nüüd oleme elanud Laagris kuukese. Ma vihkan seda pakkimist kõige rohkem..
Aga eks kolimisi tuleb veel.. Aga nüüd ainult OMA KOJU (loe: pangalaenuga ostetud korterisse) kuna meie diivan on juba vähemalt 10 korda kolinud ja keegi seda enam tassida ei viitsi 😀
Been there, done that. Kolimine on nõme.
Asjad, muide paljunevad ja võtavad juurde nagu inimesedki. Enamasti öösel ja märkamatult. Algul, kui kolid, paned oma trääni ühte kapinurka ja vaatad, et jess, nii palju on ruumi. Kui mõne aja pärast uuesti kolid, on asjad juba terve kapi täis paljunenud. Või nagu magamiskott. Õhtul võtad sealt kondoomist nagu lupsti välja, hommikuks on magamiskott nii paksuks paisunud, et ainult toore jõu ja roppude sõnade abil saab ta sinna sisse tagasi pressida, kust ta õhtul tuli. C’est la vie!
Mina oma 20eluaasta jooksul nii 13korda kolinud:D viimane kolimine toimus just möödunud nädalavahetusel:D jöle tüütu tegevus teine!!!:D
Hakkasin kohe meelde tuletama: Pärnust lapsepõlvekoju Järvamaale , sealt perega korterisse, siis teise korterisse ja kolmandasse, edasi üksi Tallinnasse üürituppa Lasnakasse, sealt järgmisesse tuppa Liivalaiale ja järgmisesse tuppa Õismäele ja edasi üksi ühetoalisse Mustamäele, järgmiseks koos elukaaslasega vanaema majja Järvamaale, siis lapsepõlve koju tagasi Järvamaale(ringiga tagasi 😀 ) ja siis üle lahe Soome kus olen samas kohas kolinud ühest korterist teise. Kokku 12 x, uhh jube ju. Soomes kolin nagunii veel mõned korrad 😛
Viimati Saksamaalt Eestisse ja oli peaaegu selline tunne, et tuleb merekonteiner tellida, nii kuradima palju asju oli 2,5 aastaga tekkinud.
Elus kolinud oma 38 eluaasta jooksul 4 x, normaalne.
Ma olen elu jooksul 9 korda kolinud. Nii möödub see mustlase muretu elu……………
Kuule Mallukas ,kas mul on midagi vahelt 2ra j22nud ,aga sa isegi ei maininud postituses seda Kardo venda. Mis temast sai ? 😀 Elab seal samas majas siiani ? Sa ju ei olnud n6us temaga samas majas elada.. 😛 R22gi nyyd l2hemalt ,mis seis on ? 😀
Lapsepõlves vist 3x, peale gümnaasiumi lõppu olen ise kolinud mingi 10x vist. Mulle kolimine väga meeldib, saab igasugusest kolast lahti.
yks tuttav kunagi ytles tabavalt – elus on kaks katastroofi: tulekahju ja kolimine. oma t6etera sees.
kolimised – pisikesena 2x, mida eriti ei arvesta. alates 15. eluaastast 10x ehk siis 16 aastat ja 10 kolimist. yldiselt olen paikse loomuga, aga näe, asjaolud sunnivad. tahaks hirmsasti omaette asuvasse majja kolida, aga kunas veel selleni j6uab…. 🙁 sihiks muidugi on, kuna poja kasvab nii kiiresti ja kortermajas elamine-kasvamine pole ikka see, ise kasvanud maal ja tean, kui palju see määrab.
Olen kolinud 7x 😀
Just lugesin kokku, 10 korda 23 eluaasta jooksul, millest viimasesse nelja aastasse mahub 7.
Aga olete mõelnud, kust tuleb sõna kolimine? Asjad-kola-koli? Et ongi sõna otseses mõttes oma kola liigutamine 😀 kuigi tähendus võiks kodu vahetamisel palju sügavam olla.
Lapsena suurt ei kolinud. Paar korda ehk, aga kuna üks oli enne “childhood amnesiat” ning järgmine 5-aastaselt, ei mäleta neist suurt midagi.
Veidi hiljem – 16-aastaselt – kolisin vanematekodust oma tollase noormehe juurde. Tema juurest sai üsna tihti tagasi vanematekoju kolitud. No nii, kuidas tal tuju oli. Vahel ca kord nädalas 😀 Neid kordi pole kunagi üle lugenud, aga kui oleks, siis püstitaksin kolimiste rekordi vist. Kohvreid õppisin tol ajal ka kiiresti ja kompaktselt pakkima, mis on edaspidises elus kasuks tulnud. 🙂
Tolle noormehe juurest kolisin ära, kui olin 20. Noormehega elasime Pärnus Rüütli tn ja kolisin Ringi tn üürikorterisse. Rajoon jäi seega samaks. Sealt kolisin mõne kuu möödudes Tallinnasse, Mustamäele.
2a hiljem kolisin (sel korral juba koos mehe ja lapsega) Mustamäelt Prantsuse Rivierale, Cannes’i. Seal elasime 5 kuud ning kolisime tagasi Eestisse. Kuu aja pärast kolisime Filipiinidele, kus elasime 3 kuud ühes majas ning seejärel üle aasta teises majas. Filipiinidelt kolisime Eestisse, olime pool aastat “kodutud” (no oma korter on, aga seal on üürilised sees) ja nüüd kuu aega tagasi kolisime üürikorterisse Pärnus.
To be continued… 😀
Kokku 7 korda, ühte neist ei mäleta ( olin päris väike ).
1. Vanemate, venna, onu ja vanavanaemaga ÜHEtoalisest kolimine neljatoalisesse.
2. Viis aastad hiljem vanematega kahetoalisesse.
3. Pubekana kolisin vanemate juurest venna juurde.
4. Venna juurest mõned kuud hiljem peika ja tolle vanemate juurde.
5. Peika emaga ei klappinud ja tagasi venna juurde
6. Aasta hiljem sai peikaga üürikasse kolitud.
7. Veel üks aasta hiljem ( eelmine aasta ) sai täitsa oma koju kolitud :).
Kohutav, lihtsalt kohutav on see pakkimine jms. 🙁 Sai kolm korda suure kaubikuga asju tassitud + mõned korrad sai veel sõiduautoga üksikud kastid eelnevalt kohale taritud ja praegu käid ringi ja vaatad – et kus kurat kõik need asjad on – nii tühi tundub :D. Eks algul oli kodinaid vähem ja polnud hullu midagi aga see viimane kord küll… Mitmeks aastaks on pakkimise isu läinud – tegin veel peikaga nalja, et kui me järgmine kord kolime, siis ma jätan kassi kausid ka korterisse 😀 No absull ei taha enam pakkida. Köögi kodinad võib vapsee kõik kildudeks loopida ja prügikasti loopida – kõik mahuks ehk suurde kasti aga proovi seda kasti siis tõsta ja nii ongi 5 kasti, mis on pooleni täis asju. Ühesõnaga ei kadesta sind hetkel 😀 Kui siis, et sa oma aialapi saad 🙁
2. aastaT *
Viimase 5 aasta jooksul 6 korda 🙂 Mulle meeldib kolida! Ja remont meeldib ka.. ise küll midagi erilist teha ei oska, aga kõik see sagimine ja hiljem asjade omale kohale sättimine on tore.
Igatahes, mis su korterist siis saab? Kas kolitegi jäädavalt? 🙂
Perega ei ole kolinud. Mu isa ei ole kordagi kolinud, küll kolis tema ema omaette elama, kui mu isa naise võttis.
Mehega oleme suhteliselt palju kolinud, täpsemalt 8a jooksul 6 korda. Kõige pikemalt oleme ühes kohas elanud 2 aastat. Nüüd ilmselt purustame rekordi, aga igaveseks praegusesse kodusse elama ei jää. 3-4 aasta pärast võiks taas kolida. 🙂 Mulle kolimine meeldib, remont ka. Oleme kaks korda ühes kohas elades järgmist kohta remontinud, kokku 2 aastat remonti teinud. Mehel tuleb oksemaitse suhu, kui remondi peale mõtleb. 😀 Mina genereerin juba ideid järgmiseks suureks renoveerimiseks, näpud veidi sügelevad. 😀 Kui me ükskord ideaalse avara osaliselt maakividest ehitatud maamaja leiame, siis võiks surmani paikseks jääda. Sinnani loodame jõuda hiljemalt 10a pärast, maamajani siis, mitte surmani. 🙂
39 korda 36 aasta jooksul, s.h. 1 kord UK-sse ja tagasi :D. Vihkan kolimist ja võiksin vist kolimise ja pakkimise käsiraamatu välja anda, kuidas selle ebameeldiva toiminguga ruttu maha saada.
Mina kolisin pärast keskkooli ühikasse (teise linna), aga see polnud suur kolimine – mõned hilbud ja voodipesu ja nii 😀 aga pärast seda kolisin kokku praeguse elukaaslasega. Polnud kah suurem asi kolimine – riided ja muu pudi-padi. Elame 4ndat aastat üürikorteris ja lähiajal kolime oma päris koju. Niiet kohe-kohe ootab ka mind esimene tõsisem-suurem kolimine. Ootan tegelikult seda väga, saab lõpuks oma koju 🙂
Ahjaa, kuskil 5-aastasena kolisime siis perega maalt linna ka.
Ma ei ole oma 22 eluaasta jooksul kordagi kolinud, kuid ühel hetkel see seisab kindlasti ees.
Mina olen kolinud Tallinast-Tartuni (vahepeal elasin Märjamaal). Ja kokku siis 12 korda oma 25eluaasta jooksul 🙂
Mul on kahe silma vahele jäänud – kuhu te kolite?miks?miks ainult teise korruse korda teete?
Aga, kolinud olen oma 20’ne eluaasta jooksul umbes 19 korda (+/-1)
Mmm 16 korda viimase kümne aasta jooksul. 🙂
Hmmm.. ma olen 20 ja kolinud olen nii umbes täpselt 10 korda asjadega ja siis paar korda ainult spordikotiga 🙂 Suht püsimatu vist aga tahaks küll sellist OMA kodu (loe: maja mõnusa aiaga 🙂 ), kus tekibki see õige kodutunne 🙂
Lapsepõlve kolimisi ma ei arvesta, sest nendega suures jaos tegelenud vanemad ja 5 aastast elust elasin niikuinii kooli ühikas. Kui esimest korda omaette kolisin, haarasin toast teki ja padja, riided, ema pakkis kaasa mõned nõud ja kogu moos! Kui aga õismäe üürikast oma korterisse kolisin, siis lubasin, et enam iial ma ei koli, mitte iial.Praegune kodu on nii minu,et ma ei tahagi kuhugi minna!
19 aasta jooksul 17 korda 🙂 Mulle meeldib 😀 Ja mulle meeldib pakkida ja asju jälle uude kohta paigutada.
Mina olen kolinud mingi 5-6 korda. Viimased kolimised on piirdunud ühe ja sama majaga 😀 Kolisime ämma juurest korterisse nr7, umbes poos aastat elasime seal, siis kolisime korterisse nr1, elasime aastakese seal ja nüüd mai alguses kolisime korterisse nr4 😀 Sugulased uurivad, et millal järgmine kolimine toimub, ütlesin, et siis kui oma maja saame. Vend arvas sellest, et aga selles kortermajas ainult 8 korterit ongi, et see ongi teil juba nagu oma maja 😀
Ja mulle täiega meeldib kolida 😀 vannun küll, et nii palju asju ja sada toimetust siis aga mulle meeldib.
Tegelikult tahtsin kirjutada ”umbes pool aastat”, mitte poos aastat 😀 *
Mina ei ole oma 23 eluaasta jooksul mitte ühtegi korda kolinud, ei taha ka 😀
Mina alustasin kolimist juba väiksena. 6 aastaselt kolisin USA-sse emaga, seal olin paar aastat, siis kolisin Eestisse tagasi, Eestist emaga Inglismaale ja Inglismaalt tagasi Eestisse. Eestis oli ka mõningaid kolimisi korterist majja ja majast korterisse. Nüüd siis kolisin Soome.
Aga kohanemisega oli päris raske nagu noorena ikka – uus kool, uued sõbrad, uued kultuurid jne.
8 vist tuleb kokku, esimesi kahte ma nii väga ei mäleta, esimest üldse mitte ja teist väheke, sest need olid siis, kui ma pisi olin ja ega ma siis midagi tegema ei pidanud, aga ülejäänud 6 korda on sama tunne olnud, et mida kuradit? Miks mul nii palju mul asju on? MIKS?
Olen kolinud ühe korra oma elus, kõrval trepikotta .. 😀
Alates Tartu külje alt kuni Tallinna männikuni – 14 korda 25 aasta jooksul.:D
Ohhoo, uus naabrinaine :D?
Tundub nii.:D