Ega mul on teinekord hoopis lihtsameelsemaid küsimusi ka. Näiteks see, et kuidas saab olla võimalik see, et hommikul ärgates meenutavad mu juuksed varesepesa, mu silmad on nats paistes, justkui oleks keegi mind veidikene peksnud ja terve keha on kaetud tekist tulnud mustritega.
Mis värk sellega on, et GLAMUURSED naised ärkavad alati sellisena:
Mina aga kahjuks sellisena:
Päris mees ma ei ole, aga sama segaduses olen ma küll hommikuti päris pikalt. Ma olen lausa niiväga MITTE hommikuinimene, et isegi kell 10 võib ärkamine väga raske olla. Sest ärgates tahan ma veel tund aega vaikuses lebotada ja oodata, kuni mõni hea hing süüa serveeriks.
Kuna täna on peika kodust eemal, paistab, et pean enda tagumiku nüüd diivanilt üles ajama ja ISE tartraputru tegema. Pole seda kunagi enne teinud, aga alati on ju esimene kord?
(Tatar pidavat väga tervislik olema, üritan sellega korvata seda, et eile öösel 2 paiku peiksiga mõlemad 2 Hessi juustukat nahka panime. Nats on häbi ka)
Kommentaarid puuduvad