Juba jupp aega tagasi sain ma politseilt tagasi paberi, millest ma lugesin välja, et nii minu kaebus, kui ka tema kaebus lükati vist nn ühe paberiga ümber. Seega ei ole hullu, et mind mu kodus vastu seina heitmas käiakse, aga samas ei huvitanud politseid ka mitte üks teps, mida ma temast oma blogis kirjutan. Noh, nagu arvata võis.
Paberil oli kirjas, et kuigi politsei taunib Rait Liiv’i käitumist, ei ole see siiski kuritegu ja ma võin 10 päevaga selle edasi kaevata, aga siis ma rääksin natukese Miiuga ja me leidsime, et see, et Rait 3h traumapunktis istus ja oma “vigastust fikseeris” (mille ta endale arvatavasti ise tegi või jumal teab, kust sai) on juba piisavalt naljakas ja oma aega ma sellisele hullule enam ei pühenda. St praegu natukene ikka pühendan, sest ma tahtsin teile näidata selle politseipaberi pealt Rait Liiv’i avalduse sisu kah, see on päris humoorikas, nii et olge valmis.
Rait Liiv’i jutt on suht konkreetselt valesid ja naljakaid fakte täis. Alustame siis algusest:
- Ta väidab, et 24.08 (päev, mil ta monstrum Mari küünistas) olin ma kodus ja hakkasin rääkima, kuidas ma koheselt teda oma blogis laimama hakkan. No see on küll vale, sest mind polnud koduski ja vestlus tema naisega leidis aset alles järgmisel päeval. Nii et 24dal ei leidnud meil aset mittemingisugust “vestlust, et ei anna luba oma informatsiooni töötlemiseks”.
- 25.08 otsustas Rait Liiv KÜLLA MINNA AADRESSILE blablabla. Haha, ma ausalt naersin kõva häälega. Esiteks tormas Rait sisse koputamata, kõndis vihasel moel terve maja läbi, enne kui suvatses Kardo emale sisistada: “Kus Kardo on?” ja siis vihaselt lahkuda. Tulles tagasi teist korda paar tundi hiljem, siis teate ise – astus ülbelt sisse nagu majaomanik, ei läinud minema, viskas mu vastu seina, röökis mulle näkku ja lahkus alles siis, kui Lea ta pmst välja talutas. Kui see on KÜLASKÄIK, siis olen mina Michelle Obama. Mina, vana loll, arvasin, et külla tullakse nii, et helistatakse ette ja tuuakse külakosti, istutakse maha, räägitakse elust. Aga inimesed on erinevad ja kombed muidugi ka. Mul on ainult kahju mõelda, kuidas Rait näiteks oma vanaemal külas käib. Lööb jalaga ukse maha, viskab vanaemale keevat kohvi ja torti näkku ja tuleb röökides tulema. Pärast räägib sõpradele heldinult, et käis vanaemakesel külas.
- “Tema üritas mõistlikult rääkida, Marianni rahustada, aga see ei õnnestunud, ning takkatipuks tuldi härrale veel kallale kah, ROPENDADES”. Heh, see on muidugi aasta üllatus, et kui sa TUNGID KELLEGI KOJU, siis inimesed kipuvad teinekord väheke ärritunud olema ja tõepoolest paluvad sul lahkuda. Ma kujutan ette, kuidas murdvaras murrab majja sisse, ta visatakse sealt välja või kutsutakse politsei ja siis on varas veel pettunud, et tema jumala rahumeelselt tuli majja sisse murdma ja siis mingid matsid tulid kallale. Eriti naljakas on olukord siis, kui need “kallaletungijad” on temast 30 cm lühemad ja 100 kilo kergemad.
- “Enne lahkumist vestles majaomanikuga”. Tundub, nagu oleksid nad käskikäes metsa vahel jalutuskäigu teinud ja maailmaasju arutanud. Tegelikkuses krabas Lea ta kratist kinni ja pmst lohistas ukse poole. Vanainimesega ta õnneks vägivallatsema ei hakanud ja mina ei tea, mis see Lea talle seal ukse taga ütles, aga sisse astudes lausus ta nagu vana rahu: “Enam ta siia ei tule:)”.
- Ja no muidugi see RÜNNE, mida ma tema suunas tegin, oli väga metsik. Lükkasin seda kuramuse kiilast koljatit ukse poole 😀 Ma ei tea, mida ta pärast kodus tegi, et endale “vigastust” tekitada.
Ühesõnaga. Nii see asi meil siis läks. Mina seda kaebust edasi ei teinud. Ma lihtsalt ei viitsinud. Aga kuna härrale paistis väga mitte meeldivat see, et ma temast kirjutan, siis nii palju ma saan veel tema heaks ära teha. Kui keegi kunagi nime “Rait Liiv” googeldab, siis tuleb temast nüüd päris huvitavat infot välja. Näiteks, kui olete tulevane tööandja, siis soovitan teda järgmistele ametitele: psühhopaadist turvamees…eee… vägivaldur? Ma rohkem ei oska hüva nõu anda.
Aa, ja vaadake, et te teda endale külla ei kutsu! Maitsva koogi asemel võite saada näiteks jalaga näkku 😀
39 kommentaari
Nagu Võsareporter juba – pada sõimab katelt…
Miks sa paned oma blogis diagnoose (“ebastabiilne vaimuhaige”)? Niisuguste asjadega ei tohi lahmida. Sinu üsna rabeda käitumise järgi võiks ju sullegi igasuguseid diagnoose panna, aga, kordan veel: niisuguste asjadega ei tohi lahmida.
Ja veel – sa nimetad ennast kogu aeg ajakirjanikuks, töötad ajakirjanduses ja seega ka su blogi on ajakirjaniku blogi. Oled sa kuulnud Academia Journalistika aukoodeksist? Selle 8. punkt on: “Ma ei õienda ajakirjanduse kaudu isiklike arveid ega taotle omakasu.” Nii lihtsalt on, kui ollakse tõesti ajakirjanik.
Kus ma ennast “kogu aeg ajakirjanikuks” nimetan? Minu töökoht ja minu blogi on kaks eraldiseisvat asjad. Kui sa tahad olla vägivaldse, ebastabiilse inimese poolt, eks sa siis ole. Mida see küll su enda kohta ütleb 🙂
Ma ei ole vägivaldse inimese poolt. Aga ma ei ole ka sinu enese ebastabiilsuse poolt. Sinus on potentsiaali olla väga sisukas ja hea inimene – ole siis seda!
Minu ebastabiilsus? 🙂 Teeme nüüd sulle uuesti puust ja punaseks selgeks – see siin on minu blogi, minu päevaraamat. Minu netikodu, kuhu ma kirjutan asju, mida ma mõtlen, või mis minuga juhtuvad, või mida ma millest arvan. Kui sulle minu vaated või mõtted ei meeldi, siis ei tasu lugeda 🙂
Haige! 😀
A kuidas pole võimalik kui sa taod oma põlve vastu kivist maja seina? Ega seal mingid papist majad pole. Vanem naisterahvas ka, pole palju vaja, luud juba nagunii pehmemavõitu 60 aastasel.
See postitus pani mind mõtlema, et mul oleks natukene hirm sinuga kokku puutuda ükskõik mis teemal, äriliselt või niisama. Sest ükskõik mis peaks juhtuma, kas näiteks mingi möödarääkimine või laps küünistab sinu Mari või mis muu ootamatu asi, oleks mul ausalt hirm, et sa teed sellest kohe oma blogisse postituse ja paned suurelt mu nime kirja ja ise rahulolevalt muigad ja lased teistel shareda 😀
Et sul on kalduvus inimestele, kellega sa kokku puutud, noh ärilisel või niisama, kallale tulla, et seda kardad?
Ei. MITTE KORDAGI ei öelnud oma kommentaaris seda, seega suurepärase järelduse tegid 🙂
No aga siis ma ei näe põhjust, miks sa peaksid mind kartma kah 😀 Nagu öeldud, ei kirjutanud ma Raidist, sest tema laps mind küünistas, vaid selle pärast, et ta on ebastabiilne vaimuhaige, kes mind mu oma kodus ründas. See lapse küünistuse teema oli lihtsalt kogu selle komejandi algus ja loomulikult ei oleks mul AINULT sellest mitte miskit kirjutada olnud.
Mina ka Birgitiga nõus. Asi sai ju tegelikult alguse sellest, et laps kriimustas su Mari, mille peale sina sõimasid teda kasvatamatuks ja lubasid neist blogipostituse kirjutada. Arvestades teie vestluseid, mille teine ema vahepeal facebooki oli riputanud, siis olid sina pigem see türann, nii et naljakas, et nüüd suurt ohvrit mängid… Teisest perekonnast lausa kahju.
Sa saad valesti aru. Jah, ma sõimasin ta last kasvatamatuks, kuid blogiposti tegemise jutt tekkis mul selle peale, et inimene hakkas hüsteeriliselt mind facebookis ähvardama. See blogipost, millest me esiti rääkisime, on pea 8 kuud tagasi tehtud, kus pole mainitud nende nimesid ega mitte midagi. Selle üle kraakles Rait, et mul pole õigus seda üleval hoida ja kukkus sõimama ja ähvardama. Vot siis ütlesin jah, et kui ta nüüd tagasi ei tõmba, siis võin nii minna. Ja läkski.
Ma ei nimetaks last “monstrumiks”- see paneb justkui sind temaga samasse patta- et kumbki ei oska end kontrollida…(lihtsalt jai silma)
No mina loen siit postist välja umbes sellise loo, et ämmamamma tipsis poisiga peenelt ukse taha, tegi HII-YAH hiina kung-fud ja murdis poisil käeluu krõpsti pooleks, andis veel paar korda üle tahi ja tipsis peenelt tuppa tagasi. Poiss jooksis pisaramärja näoga traumapunkti ja fikseeris vigastuse, aga politseis ei julgenud täpsemalt öelda, mis juhtus, ja pani selle kena umbisikulise “tekitati käele tervisekahjustus”.
Kujutlusvõime on üks kole asi 😀
Issand, milliste agraalisenditega peab politsei päevast päeva tegelema, ajal mil neil on ilmselt palju oluliseimaid juhmeid lahendada. Kurb, et maksumaksja kogu selle absurdihuumori peab kinni maksma.
Õnneks ma maksan makse 🙂
Kusjuures ka mind ähvardas mõned aastad tagasi üks kodanik, mistõttu sai politseis avaldus vormistatud, ent juba avalduse kirjutamise ajal öeldi mulle, et sellest pole väga ,,, kasu. Inimene pole mulle midagi otseselt teinud ja politseinik soovitas lausa võtta keegi tunnistajana kaasa ning proovida inimest provotseerida 😀 et too siis mulle kallale tuleks vms ja politseil oleks ALUST see kodanik luubi alla võtta. Mina olin toona 45 kg kaaluv noor neiu ja vastaseks oli üle 100 kg kaaluv 38+ aastane meesterahvas. See “soovitus” jääb mulle kogu eluks meelde. Kirjutas siiski oma avalduse lõpuni ja nädala pärast sain teada, et kodanik kutsuti jaoskonda vestlusele, kus viibati natukene sõrmega ja muud miskit. Õnneks kokkupuude selle inimesega katkes mõne aasta eest.
No mulle tuldi kallale ja sellest ka tolku polnud 😀
“Panen sulle betoonkingad jalga” on ju tegelikult ilmselge tapmisähvardus uputamise teel. Kas politsei ei tundnud erialast slängi või oli siis ähvardus liiga ebakonkreetne ning ähvardaja oli jätnud ametlikes teadaannetes märkimata, millal täpselt ta kavatseb oma ähvarduse täide viia.
http://fc04.deviantart.net/fs71/i/2010/217/a/1/Damsel_in_Cement_by_mike51b.jpg
Eks see väga imelik käitumine ole. Aga sa ise kasutad oma blogi ära, et teisi laimata. See on ikka väga madala laubaline tegevus. Kohe kui kellegiga lähed tülli, siis kirjutad tast oma blogis. Sinust on saanud kohtumõistja? Ei ole vaja inimeste elusid rikkuda selleks , et oma lugejate numbrit kasvatada.
Minu blogi on minu elust. Kui mingid ahvid mu koju tungivad, siis ma leian, et mul on õigus neid hukka mõista ja laimata 🙂 Lugejate numbrid on mul nagunii olemas, ka ilma ahvideta.
Sa oled ju ajakirjanik ja tead väga hästi, et kui midagi põnevat ei kirjuta, siis numbrid kaovad ära :D.
Ma ei oska seda kommenteerida, sest tegelikult on mu blogil keskmiselt 20 000 klikki ka päeval, kus ma sõnagi ei kirjuta 🙂
Neid psühhopaate leidub palju. Meil kodukohas oli ka üks hull kes hüppas vastu majaseina omal põlveluu puruks (või kuidasiganes seda nimetatakse) ja siis läks politseisse avaldust tegema, et üks noormees ta läbi peksis 😀 aga Mariann, sul on ikka hullult vedanud tegelikult, vähemalt pole sul igav elu! 😀
No excusez-moi, loo asjaolusid muidugi ei tea, aga kuidas on sinu meelest võimalik “vastu majaseina oma põlveluu puruks hüpata”?!!?
psühhod suudavad kõike 😀
Olgem ausad, eks sinu puhul on tegemist lihtsa ja labase idioodiga, pole väga ime, et sind kraavi kiputakse lükkama oma seaga.
Tsau Rait 😀
mental image: rait milvit ilge kisa saatel kraavi lükkamas. good luck 😀
HAHAHHAHAHHAAHAHAHA 😀 😀 😀 tänan, päev kohe rõõmsam 😀
Olgem ausad Silver, normaalne ja terve mõistusega inimene ei lase ennast kõigutada kellegi blogist või nagu sa ütlesid “idiootsusest”.
hahaha, ulmeeee !
olen ise põhimõtteliselt taolist asja läbi elanud, aga ainult oma eelmise tööandjaga soomest.
kes mul lahkuda käskis päeva pealt sealt , raha ei maksnud ja siis tagatipuks tegi mind ennast kõiges süüdlaseks. loobusin too hetk samamoodi , kui peale ametlikku kaebust mis politseisse tegin, öeldi mulle sealt ainult et nende käed on seotud ja kõik tunnistajad räägivad erinevat juttu.. mõtlesin et miks mina pean selliste inimeste jaoks oma kallist aega raiskama.. niii,et mingilt maalt on jah targem ise alla anda. Tubli ! Palju edu ja jaksu !
Pisarad naerust silmis 😀 😀
Ma kujutan ette, et ma politseiametnikuna vist täiesti inimlikult naeraks, kui ma sõnastaks selliseid naljakaid ähvardusi uuesti ametlikku kirja 😀
Ja “Mul on ainult kahju mõelda, kuidas Rait näiteks oma vanaemal külas käib. Lööb jalaga ukse maha, viskab vanaemale keevat kohvi ja torti näkku ja tuleb röökides tulema.” 😀 😀 😀 Pärl!
Ma siiralt loodan, et inetu lugu on nüüd teie jaoks lõppenud ning lisaks sellele, et nad kumbki enam külla oodatud ei ole, teile ise külla kah ei taha tulla. Sõpru saab õnneks valida.
Andke andkes aga see oli naljakas 😀 😀
“Mul on ainult kahju mõelda, kuidas Rait näiteks oma vanaemal külas käib. Lööb jalaga ukse maha, viskab vanaemale keevat kohvi ja torti näkku ja tuleb röökides tulema”
Väga lahe lugemine oli. Aga mis teha, kui inimesel sai ega nii kahjustada, et mõistus lendas minema, siis pole sellisega enam midagi teha.
Oi kui muhe lugemine 😀
Muuseas, hr. Liiv kadus facebookist nagu s”t ihust?
Ei tea, ta mind kustutas juba ammu ära
Vanainimesest on küll kahju, aga naersin pisarateni, kui kujutasin ette, kuidas herr Rait oma kallile vanaemale külla läheb… 😀