0
Uncategorized

otsin tööd?

21. oktoober 2014

Kui ma olin päris väikene tüdruk, tahtsin ma saada advokaadiks nagu Ally McBeal. Mingi hetk sain ma aru, kui palju tööd on advokaadiks olemise taga ja mõtlesin endale välja uue plaani – minust saab näitleja!

Selle tarbeks läksin isegi 32. keskkooli teatriklassi, aga näete, näitleja minust sellegipoolest ei saanud. Mõnikord mõlgutan mõtteid, et what if. Mõtle, kui ma oleks läinud lavakasse ja kas ma oleks sisse saanud ja kui raske oleks seda teha praegu, lapse kõrvalt. Ja üldsegi…Kas ma sisse saaks? See on igatahes üks mu salaunistus, mida ma ei teagi, kas ma kunagi täidan või täita proovin. Vahepeal siin tegin nipet-näpet näitlemist ja alati, kui kellelgi peaks olema vaja kuskile näitlejat, siis võite minuga ühendust võtta ja ma tulen suurima hea meelega.

Kuidagi juhuslikult sai minust hoopiski ajakirjanik – elu läks nõnda ja lõpuks ma töötasingi Delfis ja seejärel Naistelehes. Kirjutamine on minu jaoks kerge, see tuleb lihtsasti ja ei nõua minu jaoks pingutust. Ka teised ajakirjanikutöö osad on mulle sobivad – suhtlemine, meelde jätmine, helistamine. Kõik see on minu jaoks väga kergesti tehtav ja ma teen seda rõõmuga.

Vahepeal kirjutasin veel raamatu ja hakkasin pidama Eesti loetuimat blogi…Tundub nagu olekski mu tulevik kirjutamisega seotud. Nii nagu olevik ja minevik.

Ja siis ma olengi sellisel ristteel, et kuhu edasi?

Üks osa minust tahab edasi kirjutamisega tegeleda  – kirjutamine, turundus, reklaam. Sellised asjad tuleksid mul kergesti välja ja hea on ju teha asju, mis on sulle kerged ja milles sa osav oled.

Teine osa tahaks proovida midagi sootuks uut. Tean ju omast kogemusest, et teha midagi, mida sa enne teinud ei ole, ei olegi raske, kui sul on teatud eeldused täidetud. Näiteks mu sõbranna hakkas just lambist mingisuguseks logistikajuhiks vms ja ta on oma tööga super rahul. Töö õppis ta ära kohapeal, ei mingi eelneva õppimise või kogemuseta. Ja mul on hea meel, et ta saab teha midagi põnevat ja ta ei pea lapsega kodus passimise kätte manduma.

Minul näiteks on natukene mandumise tunne. Tahaks uksest välja, tahaks kolleege, tahaks kontorit, tahaks tööreise. Ja siis tahaks tööst puhkust ja nautida puhkusaega kodus. Või tulla töölt ja mängida jutti Mariga tunde, sest ma olen teda päev läbi tööl igatsenud.

Mitte istuda kodus ja joosta korraga Mari ja Milvi järele, sest nad mõlemad üritavad maja erinevates otstes midagi hävitada, lõhkuda, ära süüa ja ümber lükata. Ma teen seda ja mandun.

No ja siis ei teagi. Kas minna kuskile ajakirja tööle? Naistelehte ma minna vist ei saa, sest kuna olin isegi seal dekreedis töötaja asemel, siis on vanemad tegijad lihtsalt tagasi tulnud. Aga kuhu ajakirja? Kollast soppa ma toota ei suudaks, seega näiteks Kroonikasse peaks mind keegi pekstes tööle lohistama. Ma isegi korra suures rahamures mõtlesin, et ehk kandideeriks uuesti Delfisse, aga no mu sisemus nuttis, kui ma seda tööd tegin. Ma ei suuda kirjutada kollast meediat. Delfis ma võiksin töötada ala Naistekas vms, aga see oleks ka kõik.

Ajakirjadest võiksin ma veel kirjutada näiteks Pere ja Kodusse. Võib-olla ka Marisse? Ma ei tea, ma pole selle Mari sisuga nii väga kursis. Teab keegi, mis sorti ajakiri see on?

Ühesõnaga, mida ma teha tahaksin? Mina alustaksin hea meelega juba praegu tööd. Aga noh, siis peab see olema selline töö, mis ei eelda 9-5 kontoris istumist. Ma tahan ikka praegu veel veidi rohkem oma lapsega koos aega veeta. Ja üldse mulle sellised konkreetselt kellast-kellani asjad pole väga mokkamööda olnud.

Alles siin ütlesin, et ei taha tööle minna, eksole. Siis tuli meil Kardoga vestlus rahaasjadest ja selgus, et põhimõtteliselt on meil hetkel elamiseks minu sissetulek ja kui ma mõistsin, et see märtsis ära kaob, läksin ma nii paanikasse, et tahtsin nutma hakata. No kuidas me siis ära elama peaks, eksole? Ja kui ma alles märtsis kohta hakkaks otsima, ei ole just eriti tõenäoline, et ma selle kohe saaks ja…Ühesõnaga tekkis mul korraga rahapaanika ja rahutus kodus olemise ees.

Ma olen tegelikult elus ettekandja ka olnud, mitmeski restoranis ja baaris ja pubis, aga enam seda küll teha ei viitsiks…

Seega  – kõik, kellel on tööd pakkuda, või teate kedagi, kellel on tööd pakkuda, kirjutage mulle kommentaariumisse või meilile mariannkaasik@gmail.com. Vahet pole mis töö! Tahaks lihtsalt näha, et mis variandid praegu olemas on!

Aga teised lastega kodus istujad  – millal teie tööle minna tahate? Või ka lapsetud – kas teil on unistuste töökoht? Kus praegu töötate? Tööd on pakkuda teie töökohas :D?

working-gif-3357058

Loe ka neid postitusi!

49 Kommentaari

Jäta kommentaar

  • Vasta niisama 24. oktoober 2014 at 05:03

    Niikauaks kui lapsehoidmisteenus ämma näol piiramatult ja tasuta käes, soovitaks kindlasti mingit eriala õppima minna. Pikemas perspektiivis leiad nii endale tunduvalt huvitavama töö.

    Ilma erihariduseta jäävadki ju pmst vaid variandid kas naistekatele või kollast soppa kirjutada või midagi lihtsamat reklaamida, müüa, turustada…kui tahad mugavat kontoritööd, kus ei peaks käsi mustaks tegema (koristamine, teenindamine jne).

  • Vasta ethel 23. oktoober 2014 at 17:21

    Minu arust oled sa oma blogiga just väga õigel teel. Miks mitte alustada oma enda ajakirja? Võibolla on trükiversiooni rahastuse leidmisega esialgu raskusi – noh et reaalselt ajakirja printida ja turustada aga alustada võidki ju online ajakirjaga, mis oleks pmst nagu su blogi aga oleks strukturiseeritud erinevate rubriikidega. Et on arvamus rubriik, naljanurk, naiste nurk, mingi päevakajalisem ja tõsisem teema. Layout ei oleks selline pikk joru nagu sul siin blogis aga rohkem nii, et kõik rubriigid oleks silma all. Sa ei pea kogu sisu ise tootma kui selleks ei jaksa jõudu – saad alati pakkuda võimalus ka ajakirjandus tudengitele. Reklaami müük ja tasulised artiklid oleks sissetuleku allikaks. Mitte kõik artiklid tasuliseks aga iga nädal mingi tasuline Kõmu või Eksklusiiv artikkel.

    • Vasta ethel 23. oktoober 2014 at 17:26

      Või kui käsitööga peaks suhe hea olema siis võid proovida oma tooteid müüa veebibpoes: https://www.etsy.com/

  • Vasta Eks 22. oktoober 2014 at 15:28

    Kas ma saan õigesti aru, et tahaksid teha turundust, aga samas otsid endale inimest, kes sinule turundusteenust pakuks? Et talle siis palka maksta ja veel makse tema palga pealt maksta jne.. Selle asemel, et see töö endale “anda” ja sama palk endale maksta?

  • Vasta Mina 21. oktoober 2014 at 19:44

    Alustasin sekretärina ja nüüd töötan tootejuhina. Saan tegeleda sellega, mida olen õppinud – turundusega. Töö on huvitav ja täitsa hästi tasuv. Varsti jään lapsega koju, kuid kindlasti ei plaani vanemahüvitise lõppedes kohe tööle kiirustada. Ja ausalt öeldes on see imelik, et see sulle praegu üllatusena tuleb, et sul emapalk ära lõppeb… Mina mõtlen juba praegu, kuidas ma siis toime tulen, kui emapalk lõppeb. Hakkan kohe emapalgast kõrvale panema, siis peaks mehe abiga 2,5 aastaseni küll välja vedama. Kindlasti on kitsam, aga enne 2,5 aastaseks saamist ei tahaks tööle küll minna… Ei raasiks nii väikest last lasteaeda panna.

    • Vasta Mallukas 21. oktoober 2014 at 19:45

      Ma ei pea ju last lasteaeda panema, ma elan koos koduse ämmaga

  • Vasta T. 21. oktoober 2014 at 19:03

    Mina lõpetasin suvel kutsekooli ja natukene enne lõpetamist sain tööle ka 🙂 Pole küll täpselt see mis ma õppinud olen aga väga tihedalt seotud. Ma olen sellegagi rahul sest ma kartsin et ma pean minema kuskil grossi poodi sibulaid koorima. Palk on hea ja tööl käin normaalsel ajal.

  • Vasta mannu 21. oktoober 2014 at 18:43

    Oeh, minu unistuste töö oleks vist ema olla 😀 oi kuidas ma unistan olla koduperenaine, 3me lapse ema, kuskil metsa sees oma suures majas 🙂 aga kuna mul maja ja lapsi ei ole siis ma ei tea kas see päriselt ka mulle meeldib 😀 praegu on kool,ja töö ja praktika kopa nii ette visanud.. saaks vaid puhata.. aga samas suvel kui ma mõnda aega tööl ei käinud siis hakkas suht kiirelt juba igav.. siiamaani siis klienditeenundajana töötanud.. meeldib vahest.. siis ei meeldi kui inimesed kurjad ja vastikud on 😀

  • Vasta Kaire 21. oktoober 2014 at 18:32

    Oma firmaga hakka pakkuma ürituste korraldamise teenust.

  • Vasta siiliramo 21. oktoober 2014 at 18:16

    Mina puhkan nüüd ametlikult teist päeva tööst. Nimelt reedest algas dekreet ja pikemaks ajaks jään töölt kõrvale. Mina alustasin regulaarselt tööl käimist väga varakult. 11- aastaselt sain viimast korda tunda rõõmu suvevaheajast. Peale seda olen kõik vaheajad veetnud tööd tehes. Nüüd juba lõpetan kõrgkooli ja käinud selle kõrvalt täiskohaga tööl. Ühesõnaga tööl käimise harjumuse sain väga-väga noorelt sisse ning nüüd on imelik mõelda, et ma kaks aastat enam tööl ei käi. Ka natukene kahju selle pärast. Samas ei teagi, kas pärast seda tahaksin samale töökohale tagasi minna. Ehkki töötasin valdkonnas, kus spetsialiste antud erialal väga pole, kes asja süvitsi tunnevad, siis tunnen et see ettevõte vist jääb mulle väikseks. Aga, eks paistab mis mõtted valdavad kahe aasta pärast 🙂

  • Vasta Liana 21. oktoober 2014 at 18:03

    Minu tööks on kolme väikese tüdruku hoidmine 8 tundi päevas, lapsehoidja siis. Kuigi see pole töö, millest ma unistasin kooliajal(tahtsin ka advokaadiks, õpetajaks…), olen ma õnnelik, et elu mind just selle töö juurde juhatas. Mul on oma rütm, kuidas ja mida me päeva jooksul teeme, keegi ei hinga kuklasse, mul on lõuna 2-3 tundi, mille ajal on mul võimalus teha mida iganes(okei, töökohalt lahkuda ei tohi :D) – lugeda, vaadata tv-sarju, lebada, kohvitada… Mis põhiline, palk on väga hea ja boonuseks on see, et kui mu enda lapse lasteaed on mingil põhjusel suletud, saan ma lapse tööle kaasa võtta, või pärast mõnepäevast haigust tahaksin talle veel ühe vaba päeva anda, saan ta kaasa võtta, et laps võiks rahus puhata ja toibuda. 🙂 Kuna mu koostöö ja klapp lastega on suurepärane, siis ka perede usalduse ja südame olen võitnud, mis siin Soomes töötades on väga tähtis. 🙂

  • Vasta R.M 21. oktoober 2014 at 17:48

    Otsid tööd?

    Sul on blogi – hetkel ma näen siin ainult ühte reklaami. Jah, paljudel on Adblock peal, aga samas rohkematel inimestel ei ole seda.

    Kuna sa juba omal firma tegid, siis pole mõtet seda tühjalt lasta olla.

    1 – Pakud firmadele reklaampinda siin – soovituslikult lühiajalised reklaamid (kuni 7p max), muidu tüütab üks reklaam inimesi ära. Ja ma eeldan, et miski 3-4 reklaami kannataks ikka panna või siis vahetuksid teatud aja tagant. Üks bänner aga reklaamid vahetuksid.
    Lisaks võiks/peaks reklaam just kõige üleval olla, kuna ma kujutan ette et päris paljud ei vaevu lehe lõppu üldse minemagi. Seega ka reklaamihind veidi kallim.
    2. Reklaamtooted vms – sa küll ei viitsi/soovi igast tooteid reklaamida (kuid tööl käiksid palju meelsamini?) mida võiksid ju nädalas ntx korra teha ja selliseid millest sul endal ka kasu on.
    3. Võid ju kirjutada erinevatele ajakirjadele oma firma alt, nagu siin keegi soovitas. (Kaasautoreid on ilmselt pidevalt vaja)

    Milleks teha midagi millest sul aimu ei ole ja lisaks sa ei tea kui palju/vähe mujal üldse palka saab, kui võiksid kirjutada ja sellega raha teenida. Tuleks ennast pigem kokku võtta ja veidi vaeva näha selle kirjutamisega.

    Eks siin teistel ka mõni hea idee.

    Reklaami sa oma firmale tegema ei pea kuna lugejaid-jälgijaid on sul päris palju, nii et pane mõtted tööle ja raha tuleb.

  • Vasta Merilyn 21. oktoober 2014 at 17:28

    Mina töötan ühes tootmisettevõttes kolmandat aastat müügijuhina. Mulle minu töö meeldib, kuna eeldab väga kõvat stressitaluvust, asjade korraldamist ja lahenduste leidmist. Mul läks üsnagi pikalt aega, et selleni jõuda. Peale kõrgkooli lõpetamist olin 1,5 aastat kõrgharidusega töötu, kes ei sobinud mitte kuskile. No kohe tõesti, kuid õnneks tuli ka minu päev nö. Minu soovitus on ikkagi see, et mõtle enda jaoks välja mis oleks see mida sa südamega sooviksid teha ja püüdle selle poole. Ma küll leian, et kõik soovid täituvad, varem või hiljem. Olgugi, et ma ei ole absoluutselt unistaja tüüp:) Jõudu edaspidiseks.

  • Vasta Kriss 21. oktoober 2014 at 17:14

    Eeee…aga miks sa siis ei tee seda, mida sa oskad ja tahad? Mispärast sa siis ei kirjuta nendele ajakirjadele, kui sa oled nii vinge kirjutaja? Igal pool otsitakse pidevalt HÄID kaasautoreid. Neid, kes oskavad iseseisvalt mõelda, suudavad ennast ise tööle motiveerida, tunnevad kella ja kalendrit ning ei lange pärast honoraripäeva tsüklisse. Ja sul on olemas ka firma, mille kaudu seda teenust osutada.

    Ise alustasin aastaste kaksikute kõrvalt FIEna kaasautorlust siia-sinna, hiljem tegutsen juba OÜ alt. Nii juba 5 aastat. Kirjatööst ei ole mitte kunagi puudus olnud, puudus on vaid ajast, et kõik küsitu ära teha.

    • Vasta Mallukas 21. oktoober 2014 at 17:22

      Aga vot ma ei teagi, kas tahan kaasautor kuskil olla.

      • Vasta Kristi 21. oktoober 2014 at 18:02

        Ja mis sellel kaasautoriks olemisel siis viga on? Kirjutada saad… Paindlik graafik on ka… Raha ka saad… Saad ise valida, millest kirjutad… Saad ise valida, kuhu kirjutad…
        Mis sellel variandil nüüd viga on?

        • Vasta Mallukas 21. oktoober 2014 at 18:16

          Palun, loe postitus läbi 😀

          • Kristi 21. oktoober 2014 at 18:43

            Lugesin, ikka ei saa aru… 😀 Aga eks ma olen rumal ka…
            Sinu ootused tööle:
            – kontor (ehk siis võimalus kodust välja saada)
            – kolleegid
            – tööreisid
            – ok palk
            – osalt tahad kirjutada (mis sulle meeldib), osalt midagi uut teha (mis sulle peaks ka meeldima).
            Need kõik on äärmiselt toredad asjad.

            Sulle ei sobi:
            – kontorikellaajad
            – istuv töö
            – asjade tegemine, mida sa ei naudi (kollane ajakirjandus nt)

            Ma ausalt ei taha sind praegu kuidagi kritiseerida, aga ma ka tõesti ei saa aru, mida sa siis tahad (nagu sa ise vist ka tunnistad :D)… Kontor ja kolleegid tähendavad enamasti kontorikellaaegu ja üsna null paindlikkust (jah, on erandeid).
            Ja samas sa keskendud ikka praegu rohkem sellele, et saaks kodust ära ja et ei manduks ja et saaks regulaarselt palka, mitte sellele, et sa töö raames midagi ära ka tahaksid teha või mingit eesmärki saavutada vms… Nii on suht raske tööd leida, kui sellisest vaatepunktist asju vaatad.
            Pealegi on väga raske osalise koormusega tasuvat töökohta leida, nii et mingi kompromiss tuleb lõpuks ikkagi teha… Ja kui me nüüd täiskoormusest (täispalgast) räägime, siis enamasti jääb heal juhul aega täistöökoha kõrvalt tegeleda lapsega, aga ma ei kujuta ette, kuidas blogi sinna mahub…
            Ma arvan, et sa pead olema valmis vääääga suurteks kompromissideks ja loobuma mingitest oma nõudmistest (a la paindlikkus). Kahjuks on see nii….
            Igatahes mõistan su muret ja rahateema võib tõesti rahutuks teha… :S
            Aga edu selles, et suudad kõigepealt välja mõelda, mida tahad! 🙂

    • Vasta Gätlin 21. oktoober 2014 at 17:57

      Kaasautorlus?

  • Vasta Meeri 21. oktoober 2014 at 15:43

    Mina töötan pooleaastase kõrvalt u 1 päev nädalas kodus,reaalselt nokin iga õhtu veidi või käin mõnel koosolekul. Saan 320 euri kuus juurde,tuleb korralik summa (ligi 1800 euri) ja saan nii pikemalt kodus olla. Väga rahul olen,saan veidi aju tuulutada,muidu tõesti mandub ära.

  • Vasta Lihtsalt Melon 21. oktoober 2014 at 15:30

    Kummalisel kombel on minu unistuste ametiks saanud eriala, mida ma ka õpin. (Päriselt ka kummaline, sest ma vahepeal vihkasin seda.) Unistuste erialadeks siis huvijuhi töö, loovtegevuse õpetaja töö või noorsootöö. Meeldib just see, et nendel aladel on töö koguaeg muutuv – igav ei hakka. Saab olla, loov korraldada igasuguseid vahvaid asju ning samal ajal ka aidata inimesi.

  • Vasta Jants 21. oktoober 2014 at 15:29

    Ma saaks aru, kui sul läheks blogi tegemiseks raha vaja ehk siis ostaksid blogis kajastamiseks midagi või ekperimenteeriks, kuid sa teed seda ju oma vabast ajast, vabast tahtest, kuna sulle meeldib.. Sel juhul on veits imelik “toetusi” küsida selleks, et saaksid endale Tobleronet osta või Milvit toita.
    Ära arva, et ma nüüd kade oleksin, ei ole. Mul on hea meel, kui leidub inimesi, kes tahavad sind toetada, et saaksid ikka shoksi pugida 😉

    • Vasta Jants 21. oktoober 2014 at 15:38

      Samas kui sa jah tunned, et see on kujunenud su tööks, siis oleks ehk mõistlik teha selline süsteem nagu osadel ajalehtedel, et artikli eest tuleb tasuda mingi osa või mingi a’la kuupilet, peab end panga lingi kaudu või ID kaardiga tuvastama, siis kaoks ka see parooli jagamise asi ära ning saaksid tulu iga lugeja pealt 😉

  • Vasta Kati 21. oktoober 2014 at 15:18

    Näitlemine on ka minu suur südamesoov aga ma liiga pussy, et sellessuhtes miskit ette võtta 😀

  • Vasta Nell 21. oktoober 2014 at 15:09

    Enne lapsega koju jäämist olin kontorirott, 8.00-16.30 tööpäevad, ülilahe seltskond ja töö ise meeldis täiega. Peale lapse sündi läksin ülikooli hoopis teist valdkonda õppima ja kuna distantsilt näeb asju märksa paremini siis oma vanale töölt eelistaks mitte tagasi minna. Kuna mu vanemahüvitis lõppeb märtssis siis jään mõneks ajaks mehe ülelpidmisele. Lapsele lasteaiakohta veel ei saa ja kui saakski siis töö kõrvalt ei saaks enam koolis käia. Viimasel kooliaastal üritan leida õpitaval erialal osalise ajaga töö, et veidi lisaraha teenida.

  • Vasta Hanna 21. oktoober 2014 at 15:09

    Just selline teema, mis mulle kasulik on… ehk tahab keegi siit lugejatestki.
    Pakun siia välja müüja koha vastavatavas KIRBUKAS.
    Pood asub Kadaka tee 74b.

    MÜÜJA / klienditeenindaja – HÄDASTI VAJA!!! 🙂

    Lisainfo perekirbukas@gmail.com

  • Vasta Kats 21. oktoober 2014 at 14:37

    Mina vöin küll öelda, et teen oma unistute tööd. Vähemalt hetkesisuga. Tegelen erialaga, mida läksin õppima, sest teadsin, et tahan seda. Kui ma poleks sisse saanud, siis ei oleks üldse õppima läinud. Teadsin, et lihtsalt kõrghariduse pärast ma endale random eriala ei vali. Töötangi hetkel treenerina, rühmatreeningud ja ka tantsutunnid. Ühesõnaga olen kehaliikumisest ja liikumiskunstist üdini sisse võetud ja seepärast ma armastan oma tööd. Teen seda alles pisut üle aasta, seega ei ole ma veel jõudnud sinna, kus ma teeniks piisavalt, et saakski ainult seda teha. Seepärast olen ka veerandkohaga teenindaja. Unistus on ikka kunagi oma ettevõte ja pesa, milles tegutseda. Sa tundud olevat väga ettevõtlik, oled hea suhtleja ja ilmselt ka korraldaja. Paned need kõik kokku ja küll siis koorub, mida teha. Firma on sul olemas, ja oma firmaga üldiselt vist on see hea asi, et sa oled oma päevaplaani peremees.

  • Vasta M 21. oktoober 2014 at 14:32

    Mina omandan hetkel ülikoolis rakenduskõrgharidust ja käin täiskohaga klienditeenindajana tööl. Varsti jään dekreeti ja suure tõenäosusega hiljem samale töökohale tagasi ei tule. Miks? Sest kella 9-20ni tööl olla ja 20.30 koju õhtul jõuda on ikka päris masendav ja kui laps kaa veel siis nagu ei näe sellel mõtet.
    Unistan kaa kuskil kontoris töötamisest, 8-17ni oleks täiesti sobilik 🙂 Aga sellist tööd leida, mis päris meelejärgi oleks, on vist üpris raske. Edu sulle tööotsinguil!

  • Vasta Mia 21. oktoober 2014 at 13:57

    Ma töötan tegevusjuhendajana. Pmst juhendan ja jälgin erivajadustega inimeste igapäevaelu ja selle toimimist (koristamine, käelised tegevused, õues viibimine jne). Töö toimub graafiku alusel ja meil öövahetused samuti, selles suhtes meeldib küll, et on natuke rohkem vabu päevi ja meeldib töö ka 😀 Kuigi vahepeal hakkan küll mõtlema, et võiks/peaks olema järgmine eesmärk või suund kuhu tahaks liikuda, aga praegu ei tule midagi pähe. Et samas ei kujuta ette et seda tööd teeks aastakümneid, selliseid pikki vahetusi ikka väikse lapse/laste kõrvalt oleks päris jama teha ja mingi hetk muutuksid öövahetused ka ilmselt tüütavaks.

  • Vasta Kaisa 21. oktoober 2014 at 13:31

    Mina õpin õpetajaks ja tööd teen kooli kõrvalt klienditeeninduse vallas, aga unistus on hoopis haiglas töötada õena/rad.tehnikuna/ämmaemandana vms.

    • Vasta riin 22. oktoober 2014 at 11:45

      Misasja? Õpid mitu aastat õpetajaks ja siis hakkad otsast peale mitu aastat õppima õendust vms? Need on nii erinevad alad, et ei kattu mitte kuidagi. Ma ei näe siin loogikat 😀 Neiu, vaheta eriala 😀

      • Vasta Taki 23. oktoober 2014 at 17:31

        Ei ole erinevad alad. Inimestega suhtlemine, juhendamine, õpetamine, hoolitsemine ja neile parima tahtmine. Mina õpin õeks ja armastan seda eriala, samas on plaan kunagi õpetajaks õppida, saaksin ka terviseõpetuse tunde ning loenguid anda. Õe tööl on suur osa patsiendi õpetamine(kuidas iseseisvalt hakkama saada, kuidas harjutusi teha, ravimit manustada, lähedaste õpetamine haigega toime tulemiseks)
        Mida rohkem õpid, seda enam avastad, kui vähe sa tead 🙂

  • Vasta Riina :) 21. oktoober 2014 at 13:30

    Mina töötasin ennem dekreeti jäämist Kontaktikeskuses. Töö oli täiesti ok. Mulle meeldib inimestega suhelda nii telefonis kui ka silmast silma. Vene keele sain selgeks 😀 Aga siis hakkas nagu see asi rappa vedama ja kui kutt oli sündinud, siis arutlesin, et ei taha sinna enam minna tagasi (lisaks kaotati kontor ära ja kodus seda tööd teha ei taha) Koondati. Olen terve oma lühikese elu olnud klienditeenindaja: restoranis ettekandja, kohvikus ettekandja, müüja jne…Mulle meeldib. Kahjuks on nii, et Hiiumaal tööd pole. Ainus viis ära elada, oleks omal käel midagi tegema hakata. Praegu on nõks raske, sest poiss mul on lasteaias hetkel ainult lõunani. Kuigi iseenesest on plaan olemas, vaja ainult seda hakata teoks tegema ja korralikult kirja panema. Pm ei peaks ma tööle minema, elaksime ilusti ära ja probleemi poleks, kuid ma ise tahan midagi teha. Mul on kodus istumisest kõrini. Poiss saab aprillis juba 3. Olen nii kaua kodus olnud :/ Hakkab ajudele.

  • Vasta Reet 21. oktoober 2014 at 13:29

    Mina töötan Soomes koristajana. Ei häbene seda üldse. Kuna olen omamoodi puhtuse ja koristusfriik kodus ka siis mulle see töö sobib. Siin palk ka väga hea. Eestis seda tööd ei teeks, sest ei elaks ära. Mulle meeldib teha tööd, kui ma näen pärast ka oma töö tulemust. Puhtust 😛

    Praegu olen lapsega kodus ja emapalk lõppeb mul ära siis, kui laps 9 kuune alles on 🙁 Üritan väikese sotsabiga kuidagi aastani või pooleteise aastani välja vedada. Pm on 9 kuuselt on võimalik laps lasteaeda panna ja tööle minna, aga ma ei kujuta ette, kui ma peaksin oma praegu 7 kuusse beebi 9 kuuselt kuhugi hoidu võõra tädiga jätma. Nutaksin ise vist hullemini kui laps 😀

    Meeldis mulle ka kontoris töötada. Olin assistent ja logistik. Kontoris sai ennast alati ülesse lüüa ja ilusaid riideid kanda 😀 Koristajan eriti mõtet sel pole.

    • Vasta nipitiri 21. oktoober 2014 at 13:40

      Hehh, täpipealt nagu ma ise oleks kirjutanud. 🙂

      *Va see viimane lõik.

  • Vasta Kadi 21. oktoober 2014 at 13:29

    Olen lapsetu:D õpin magistrantuuris, teine aasta hetkel ja olen täiskohaga kohtus tööl 😛 Unistuste töökoht see pole, see pigem selline, mida saab praegu kooli kõrvalt teha 🙂
    Eks see ideaalse töökoha otsing olegi paras nuhtlus ise..

  • Vasta Diana 21. oktoober 2014 at 13:25

    Ma istun kodus juba mitmendat aastat, ja olgem ausad ebareaalselt raske on tööle saada! Graafikuga töö mulle ei sobi. Tahaksin ikka esmaspäevast reedeni tööl käia ja samas normaalset palka ka saada. Mu kodukandis on töökohtadega tuuga.. ja kui Tallinnas või seal lähiümbruses tööl käia, peaks see olema ka tasuv töö. Sõidu peale läheb ju raha ja paljudes kohtades peaks käima oma autoga, seega läheks ka kütte peale normaalne summa.. Olen leidnud aegajalt mõne hea koha ja see jääbki vaid mõtteks, kuna palk on miinimum. Ja ei tasu nagu tööl käia, kui miskit raha kätte ei jäägi :S
    Ma hirmsasti tahaks oma kätega midagi teha, mulle ei meeldi klienditeenindus. Paar ideed on peas, aga selleks peaks raha olema.. aga kus tuleb raha kui tööd pole 😀 nõiaring missugune! Kalevisse tahtsin tootepaigutajaks saada, isegi sinna ei saanud.. polnud erilisi nõudmisi neil, aga näed ikka sõeluti mind välja.. Töötukassa “spetsialistid” arvavad, et mind ei võeta paljudesse kohtadesse kuna mul on lasteaias käiv laps ja teiseks kuna elan väljaspool Harjumaad. No hallo!
    Tahan töööööööle!

    • Vasta Cac Tus 23. oktoober 2014 at 13:56

      No kui sa töövestlustel ka need samad nõudmised detailideni ette laod, siis ma usun, et põhjuseks ei ole kohe kindlasti mitte laps ega väljaspool Harjumaad elamine, vaid sinu pirtsakas iseloom.

      Kui sa ikka Eesti tahetuim töötaja just ei ole, siis tasuks võib-olla veidi oma nõudmised töökoha suhtes üle vaadata ja latti madalamaks lasta?

  • Vasta Sandra 21. oktoober 2014 at 13:23

    Mina olen üliõpilane ja õpin loomaarstiks ning pean poolhäbiga tunnistama, et pole oma elus veel päevagi tööl käinud. Tulevikus näen ennast väikeloomakliiniku arstina ja veel kaugemas tulevikus on unistuseks avada oma praksis.

  • Vasta Sirli Lump 21. oktoober 2014 at 13:21

    Ära kassi Mallu! Sul on oma firma ju registreeritud… Tee sellega midagi!

  • Vasta Liis 21. oktoober 2014 at 13:20

    Aga Kardo ju käis tööl? Kuidas siis ainult sinu sissetulek?

    • Vasta Mallukas 21. oktoober 2014 at 13:31

      Jaa ta käibki, aga mõtteliselt siis, sest tema osa läheks üleni arvetele, laenule ja kommunaalidele. Järele jääks minu oma.

  • Vasta Skizza 21. oktoober 2014 at 13:16

    Mina olen nüüdseks üle kolme aasta lapsega kodus olnud. Täna just käisin töövestlusel ja homme on proovipäev. Olin 7 aastat klienditeenindaja ja nüüd otsustasin ka, et mulle aitab ja tahan muutust. Homme proovin kätt tootmise alal (samas saan ka firmat objektidel esindada) ja olen sillas. Loodan, et homme ainult ninnu – nännutama ei hakka nagu oma lapsega kodus. Peale kolme aastat on selleks suur oht 😀

  • Vasta aaaappss 21. oktoober 2014 at 13:13

    Mina töötan näiteks rendifirmas Manpower. Kui kuhugi poodi või asutusse abi vaja helistatakse mulle. Palk on hea. Näiteks praegu olen Koduekstras abis kuni jõuludeni. Need töötajad saavad seal 400-550€ kätte. Mina saan 600-700€ vähemalt kätte. Kuna mulle maksab palka rendifirma 🙂 unistuste töö oleks ikka midagi IT alast vms. Ja tööaeg võiks ka olla 8-17.00ni mitte 9.30-21.00ni 🙂
    Tööd otsites vaata läbi peale cv.ee ka goworkabit.ee ning abimate.ee 🙂 leidsin ka läbi goworkabit’i töö;)

  • Vasta Elise 21. oktoober 2014 at 13:08

    Olen küll veel gümnaasiumi lõpuklassis, kuid unistan loomaarstina töötamisest, aga samas olen 11 aastat laulmisega tegelenud, seega poleks ka lauljakarjäär välistatud 😀