Väike Älly tahab elada ilma valudeta

Eile kirjutas mulle ühe toreda taksikoera Älly omanik mulle suure murega. Koerakene vajab hädasti abi. Palun kõikidel see kiri läbi lugeda ja kellel võimalik, siis natukene aidata. Üheskoos 300 eurot kokku koguda ei ole ju võimatu, ega ju?!

Tere õhtust Sulle. Tean, et tänu Sinule on saanud paljud abi ja nagu Sinu poole julgetakse oma murega pöörduda.

Mu hing heliseb rõõmsalt, sest ainuüksi teadmine, et Prunol on raha koos teeb mu õnnelikuks. See näitab, et headus pole siit kuskile kadunud ning kui palju häid inimesi on siin pisikeses Eestis. See kallis taksikoer sai selle tohutu summa kokku! Jess ja lausa uskumatu! Olen õnnelik, et Prunol avanes võimalus ja vastav summa saadi kokku, kuid mul on tohutu mure oma Älly pärast, kellel on täna raske operatsioon.

Ällyl on nelja päeva pärast sünnipäev.Ei oskaks hetkel talle rõõmu pakkuvamat kingitust teha, kui aidata tal oma sünnipäev ilma murede ja valudeta vastu võtta. Oleme endast andnud kõik, kuid natuke jääb veel puudu. Sellepärast peangi pöörduma armsate abistajate poole, sest meie mõtted ja jõud on otsas.

Minu lugu on sama algusega nagu paljud teised lood koertega. Ällyl oli aasta tagasi raske operatsioon, kus avastati tal emakamädanik, kuid ta elas selle operatsiooni vapralt üle. Mingi aeg pärast operatsiooni märksime, et kõhu alla hakkasid tekkima imelikud pisikesed munad. Helistasime arstile ja saime teada, et see on piimanäärmete ummistus. Kuna Älly kunagi poeginud pole, siis on see pidi see normaalne olema ning meile kinnitati, et midagi hullu sellest pole. Siiski nägime, et piimanäärmed on kõik järsku ühte punkti kogunud ning iga nädalaga läks see aina suuremaks. Suurest murest pöördusime arsti poole ja viisime Älly kontrolli. Sealt saime teada, et piimanäärmete ummistuse tõttu on tekkinud suur muna ja see on põletikus. Põletiku tagajärjel on tekkinud ta kehale erinevatesse kohtadesse lümfisõlmed, mis peaksid ära kaduma, kui opp on tehtud. Arstid võtsid Ällylt vastavad proovid ja öeldi, et vereproovid on korras ning süda tundub tugev olevat, seega saab opi ära teha.

Viisime koera operatsioonile ning jäime ootama teadet, kui operatsioon on valmis. Üsna pea anti meile teada, et siiski operatsiooni teha ei saa, kuna narkoosi pannes tekkisid ta südamesse kahinad ning 2h operatsiooni ta üle ei elaks. Järgmisena läksime Maaülikooli südameuuringule, et teada saada kui tugev ta süda on ja kas see peaks paaritunnist operatsiooni vastu. Sealt same teada hea uudise, et Ällyle saab operatsiooni teha, kuid ainult jälgimise all. Eelnevalt on meil Älly erinevate uuringute ja proovide peale läinud juba üle 400€ ning nüüd on ees ootamas operatsioon mille summaks peaks olema umbes 300€ (halvemal juhul läheb umbes samapalju maksma teine operatsioon, kui lümfisõlmed ta kehalt ära ei kao)sinna juurde vastavad valuvaigistid ja ravimid. Isegi kui arstid ei anna mu sellenädalasele sünnipäevalisele 100% veendumust, et ta narkoosist ärkab, usume, et ta on piisavalt tugev ja suudab selle 2h operatsiooni üle elada. Ta suudab! 

Ma kirjutan sellepärast, et meil on tohutu hirm. Ta on minu esimene koerakene, kelle ma lapsena jõuludeks sain. Läbi raskuste ja vanematega kompromissile jõudes, nüüdseks on ta meie kodus elanud peaaegu 11 imelist aastat. Nende imeliste aastate jooksul on ta meile andnud oma armastust ja hoolivust (näidates seda välja limpsimise ja suure saba liputusega) ning igakord on ta meid rõõmsameelselt uksele vastu tervitama tulnud. Imestama paneb ka see, et oma valu varjates tuleb ta igakord uksele meid tervitama olles ikka sama elurõõmus.

Kuid me kardame ta elu pärast. Tohutult kardame. Väga raske on näha kui palju piina see talle teeb ning kui raske tal on. Iga nädalaga läheb see piimanäärmete ummistus aina suuremaks. Õudne on kuulda, kuidas ta läbi une nutab ja magades pool unisena istukile tõuseb, et magamisasendit vahetada. Ta ei suuda ka korralikult lamada, kuna ka siis teeb see talle nii meeletult valu. Iga nädalaga on muutust silmnähtavalt näha. Nüüdseks on kasvaja läinud nii suureks, et on kõndides peaaegu vastu maad. Väga valus on vaadata oma parimat sõpra niimoodi vaevlemas.

Seda kõike on raske ja keeruline kirja panna. Veel raskem on olla igapäevaselt selle kõige keskel ning kõike seda näha. Mind hirmutab teadmine, et ta ei tarvitse narkoosist ärgata, kuna ta pole enam kutsikas. Samas peame me olema tugevad ja suruma oma hirmu hingepõhja ning võitlema tema eest! Ma kirjutan oma parima sõbra, pereliikme, lohutaja, seltsikaaslase nimel, sest ta peab oma 11.aasta sünnipäeva nägema! Tean, neid armsaid ja elueest võitlevaid koeri on palju, kuid siiski ma palun abi ning edastan samad sõnad nagu Pruno abivajaja. Äkki meie seas südamega inimesi, kes ei keera pead ära, kui loom vajab abi. Iga väikene summa on väga suureks abiks operatsiooniks vajaminevale rahale. Nii mina kui ka minu pere oleme teinud endast kõik võimaliku, kuid leian, et see on ainukene võimalus, kuidas me suudaks Älly operatsiooni eest tasuda. Me oleme tänulikud igale abistajale kes aitab meie Ällyt, et tal oleks võimalus oma sünnipäeva tervemana tähistada ja õhtul rahulikult magama jääda nii, et ei ole vaja muretseda sellepärast, et valu sünnipäevakoera magusat und segab.

Kellel on võimalus aidata, meie kallist Ällyt, siis palun teha ülekanne järgmistele andmetele:

Raily Kokk
EE801010010518788014
selgituseks Älly operatsiooni raha