pere uued pudilased

Kuna Joosep on IKKA kadunud ja minu südames laiutas suur auk, tahtsin ma muidugi uut kassi. Ah, tegelikult tahtsin ma siili ja koera ja tuhkrut ja papagoid ja minilehma ja kõiki sääraseid elukaid. Imelikul kombel Kardo ei tahtnud ja muudkui korrutas: “Sa said juba sea!”.

“Ma ei SAANUD mingit siga, ma ostsin ise endale sea, mitte ei saanud seda sinu armulikkusest!” sisistasin ma Kardole pettunult ja solvusin, et mu elu nii raske peab olema, et ma ei saa rahus isegi ühtegi looma võtta. “Kurat, ela nagu auschwitzis!”.

Aga siis jõudsime me kompromissini – mina võtan hoiukiisu ja leian talle uue kodu. Siis võtan muidugi jälle uue hoiukiisu ja niikaua talitan ma, kuni ma sussid püsti viskan. Ehk siis ma saan loomi, ma saan loomi aidata ja ma saan KIISUSID KAISUTADA!

Suur oli mu õnn, kui ühe vana rääbaka hoiukassi asemel sain ma hoopis kaks kolmenädalast vennakest, kelle nimeks sai praegu Palle ja Rootsuke. Palle on pruunikam ja triibuline, Rootsuke on musta-valge kirju. Kui ta oleks naine, siis oleks tema nimeks Milvi saanud, sest ta on Milvariga täpselt samades värvides. Lea kutsub neid üldse Sokikeseks ja Triibuks ja Kardo mustaks ja pruuniks kassiks, niiet ei saaks öelda, et nende nimed veel kivisse raiutud oleks.

Kiisud on igati tublid, kuigi nad on nii pisid, et tegelikult peaksid nad veel emaga olema. Söövad ilusti, käivad kastil pissil, mängivad, hüppavad ja kargavad. Isegi nii hakkajad on nad, et kui mõni suurem kiisu nuuskima tulevad, siis ajavad oma tillukese küüru selga ja susisevad jõudsasti.

Must kiisu on julgem kui tema pruun vennake, aga kuna koos on julgem, siis tuleb must ees ja pruun järele. Must on suur nurrumasin, ise nii tilluke aga nurrub nagu mootor. Pai on neile ka raske teha, sest nad on NII PISIKESED, et enne saab kassi keha otsa, kui paihoo sisse saad 😀

Milvi suhtub neisse samamoodi nagu teistesse kassidessegi – täiesti pohhuistlikult. Teda ei saaks vähem huvitada, kas mingi väike karvakera aeleb ta otsas või mitte. Kiisukesed küll esimene kord susisesid ta pihta, aga siis said aru, et see on mingi suvaline heasüdamlik mürakas ja nüüd ignoreerivad teda.

Mari on neile kahjuks eluohtlik, sest Mari arusaam paist on lihtsalt peks lagipähe, nii et tema veel kiisudega mängida ei saa. Aga see eest mina saan ja nõnda ma siis püherdangi kiisuarmastuses!

Need kiisud on minu juures hoiukodus, seega tähendab see seda, et keegi võib neile päriskodu pakkuda! Mul oleks hea meel, kui vennad saaksid koos kasvada, sest pruunil kiisul on mustaga koos julgem ja nad on ju vennakesed!

Kellel on kiisusoovi, eriti hea kui KAHE KIISU soovi, siis palun kirjutage mulle mariannkaasik@gmail.com.