retseptike: sibulasupp

Andke andeks, et ma siin saripostitan, aga mul on lihtsalt nii, et mul mõni päev (nagu eile) ei olnud üldse tahtmist ega viitsimist blogida, aga teine päev (nagu täna) tuleb neid mõtteid ja ideid nii palju.

Ma tean küll, et mõned blogijad teevad sellistel puhkudel nii, et jätavad muist poste drafti, et need siis avaldada, kui muud juttu pole, aga ma ei viitsi nii. Kõik mis kirja saab, mingu ka avaldamisele. Äkki tahab keegi just TÄNA teha seda imelist sibulasuppi?

Tihti mõtlen, et paneks rohkem retsepte blogisse, aga a) ma ei oska teha ilusaid söögipilte(nagu näha), b) enamasti mu toidud ei näe väga fotogeenilised välja, isegi kui need hästi maitsevad, c) KOLM KORDA olen ma niimoodi söögist pilti teinud, et mälukaart polnud digikas sees… Näiteks hiljaaegu tegin ma pardikoibi (ma olen pardikoivategemise kuningas!) ja tegin täiega pilte nendest, et hiljem avastada, et kui mälukaart arvutis on, siis ei saanud ma ühtegi pilti 🙁

Aga nüüd selle sibulasupini. Esimest korda sõin ma seda Lyonis ja see oli imeline! Eile hakkaski mind sibulasupi idee painama ja lõpuks ajaski Kardo kargu alla ja läks poodi mulle vajalikke vahendeid tooma.

Tarvis läheb:

• Vähemalt 8-9 suurt sibulat (mul oli 6 ja hädavaevu saime kolm kausitäit suppi)
• VÄGA suurt tahtmist sibulasuppi süüa, sest sa pead neid sibulaid ju õhukestest viiludeks tegema ja samal ajal hüsteeriliselt pisaraid valama.
• Puljongit (retseptid ütlesid veiselihapuljong, aga mul oli ainult kanapuljongikuubikuid) umbes 1l
• Sorts valget veini
• Soola, pipart tüümiani (parem on värske, aga maitseaine ajab ka asja ära)
• 50g võid
• 1 tl suhkurt

Nagu näha, siis koostisaineid on vähe ja saab teha ka vaesel ajal 😀 Garanteerin, et see supp mekib ka neile, kes muidu sibulat ei söö, seega proovige. Lastele ei soovita esiti öelda, et tegu sibulasupiga, sest lõhna ja maitsega nad seda ise küll ära ei arva!

Igatahes, viiluta läbi suure surma sibulad ja pane nad koos või, soola, tüümiani, pipra, suhkruga hautamispotti seisma. Mina lasin seal madala temperatuuri peal podiseda üle tunni, siis lisasin veinisortsu ja veel 15 min. Lõpuks panin temp natuke kõrgemale, et sibulad pruunistuksid natuke, sest see karamellistumine annab eriiiiti hea meiki. Kahjuks ma vist ei lasknud väga pruuniks seda, oleks võinud rohkem olla, sest see annab supile ka värvi. Niisama hautatud sibul on hall ja näeb välja nagu … kellegi okse. Aga maitse on hea 😀

Samal ajal kui mu sibulad haudusid, tegin ma puljongi valmis. Noh, et vesi potti ja kuubik sisse. Lõpuks segasin kogu tavaari kokku, lasin natsa podiseda ja serveerisin ahjus koos juustuga krõbedaks tehtud saiatükkidega.

IMELINE!

Tegelikult ühel ilusal päeval jagan ma teiega ka oma pardikoibade ja pork belly retsepti, sest ma olen tõesti nende üle uhke. Niikaua aga jagage mulle veel toredaid taimetoiduretsepte!