Tulin just lugu tegemast naisest, kes kaotas tulekahjus terve kodu, maise vara ja abikaasa. Ta ei nutnud, lohutas hoopis lapselapsi ja oli nii tasane. Silmad olid tal kurvad, valu täis. Tal on raske.
Siis tulen netti kaema ja mida ma näen – esiteks leiab üks loll, et on vaja kukkuda mõnitama inimesi, kes on siiralt mures selle pärast, et mees peab minema sõjaväkke. “Mõtle enne sellele, kui sa lapsed teed!”. Vot see on kurjus – parastada inimese üle, kellel on niigi raske. See ei ole ka ju kuskilt otsast konstruktiivne kriitika, sest kuidas on selline tänitamine kellelegi kasulik? Mida peaks see naine nüüd sellise teadmisega tegema, et ta poleks pidanud oma lapsi tegema? Lapsed lastekodusse saatma või ehitama ajamasina ja aega tagasi kerima. Samas see, et see, kelle nime ei nimetata, on alati väike mrs know it all olnud. Üllatusena ei tulnud isegi mitte see, et tekst kohe kustutatud oli, nagu talle kombeks. Aga pole viisakas kohe näpuga näidata, ehk sai aru, et ajab imbetsilljuttu, kes teab.
Kolm minutit hiljem kargas mulle Facebookis ette mingi sõrmuse müügi kuulutus. Ma ei pööranud sellele isegi mingit tähelepanu, aga silma hakkasid kommentaarid, siis hakkasin pilti ka lähemalt silmitsema. Okei, tõepoolest oli näha, et sõrmus oli inimesele natukene väike ja seetõttu oligi mingi nähvits jätnud kommentaari ala, et kas müüd ilma või koos oma paksu sõrmeta. Kui inimesed seal vastasid, et ei tasu nüüd rasedale ja pundunud naisele nii inetult öelda, siis nähvas plika, et kurat, ta küsis ainult küsimuse.
Nagu halloo, kui suur tõenäosus on see, et müüja vastab, et jep, koos sõrmega parseldan seda sõrmust. Kohe kui ära ostad, siis saen maha ja viskan posti!
Kurb, et inimesed, kellel võiks täitsa ilus ja tore murevaba elu olla, peavad ikka kuskil sitta keerutama, et jumala eest saaks öelda midagi ja lahe olla. Ju-be!
28 kommentaari
Kuidas tädikesel läheb? On Tal veel mingisuguseid asju tarvis?
Mallukas, ma küsiksin hoopis, et kuidas tädil läheb. Pean tõdema, et ma lootsin seda lugu selle nädala Naistelehes näha. Kas saab hakkama, kas inimesed aitavad?
Täiesti õige oli kommentaar: VAID ÕNNETU ININENE ON KURI, TIGE, KIBESTUNUD JA MÕNITAV. Nii proovibki ta sitta loopides natuke saada kergendust oma ahistunud ja kibedas olekus…..mõistmata, et paremaks ei lähe midagi niimoodi ta elus…..kahju tegelikult sellistest oma aja raiskajatest……
Mina ei mõista, kuidas inimesed üldse jõuavad selleni, et nad nii suurt viha ja kurjust täis lähevad? Mis nende inimeste hinges toimub? Kas neil inimestel puudub täielikult empaatiavõime ja ainuke asi, mis neid “toidab” ongi teine eestlane või? Nii kahju, et aina rohkem selline õelus silma paistab ja headus kuidagi varju jääb 🙁
Meil selle KVga vedas (kui nii saab öelda). Saime lapse, kui elukaaslane oli 20 – ilmselgelt oli KV käimata. Poiss oli 6 kuune kui tuli kutse, läks kiireks asjade ajamiseks ning sai pikendust.
Poiss oli kolmene, kui tuli uuesti kutse, seega tuli sammud komisjoni ette sättida. Aga komisjon ütles kohe ära, et (õnneks) noormees kõlbmatu – aneemia tõttu on lapsepõlves väga palju lõikusi ja eemaldusi olnud sisikonnast ning kehvveresus on üldse halb näitaja.
iseenesest oli mõeldud juba valmis, kuidas loobume üürikorterist ning mina sätin sammud ema juurde ja kõik muud asjad olid juba lahendatud aga õnneks ei pidanud loobuma oma igapäevasest rütmist ning saime jääda kõik kokku. Tegelikult oleks elukaaslane soovinud minna, et saada kogemust ja et see asi läbi teha aga eks hirm oli tervel perel, et plaan on küll paigas, et aga kuidas kogu see olukord oleks tegelikult välja kukkunud, seda ei tea ega saagi teada 😉
Mm ma sain sel päeval, kui mehe sõjaväkke saatsin, et olen rase. Kas oli raske? Jah! Aga ei saanud uudise üle rõõmsam olla 🙂 Aga nüüd mõtlen, et ehk oleks pidanud enne Merje käest luba küsima, sest ehk ta ei mõista mind? :O
Sel päeval sain teada, et olen rase*
Ma arvan, et hakka seda ajamasinat ehitama!
Nägin ka seda kuulutust, kus pakuti sõrmus. Lugesin ka kommentaare ja jahmusin, kuidas keegi üldse nii sai kirjutada. Peaks nagu olema ju suur inimene. Tõeliselt inetu.
Kaitseväe kohta. Jõudsin ka seda teemat enne lugeda, kui see kustutati. Muidugi saan ma aru murest, kui elukaaslane üks hetk peab minema pea terveks aastaks eemale. Ma ei toeta seda süsteemi. Näiteks mu sugulase elukaaslane on saanud väga pikka aega pikendust. Noormees on juba sellises eas et võiks mõelda oma kodule ja lastele. Kuidas edasi minna? KUi üks hetk öeldakse, et nonii nüüd on minek. Peab ootama kuni on üle 30? Samas ÜLLATUSENA ei tohiks see tulla kellelegi. Seega iga elujõus noormees peaks üks hetk kutse avastama oma postkastis.
Jah, üllatusena ei saa tulla, aga näiteks mina olen ka sellise mõtlemisega, et tuleb, mis tuleb – elu ei saa elamata jätta. Ma küll ei küsinud Kardolt, kui ma rasedaks jäin, et kle, kas sa sõjaväkke pead minema vms. Ei tulnud selle pealegi 😀
Aa nüüd mõistsin, et inimesed vist üldiselt teavad oma lapse isa kauem, kui ma Kardot 😀
Mina teadsin ja arvestasin sellega, et mu mees peab minema sõjaväkke. Kuu enne minemist saime teada, et ootame last. Suht hull seis, aga ega ma sellepärast ei hakka aborti tegema, et ajastus veits mööda. Aga oii kuidas ma vihkan seda sõjaväge, see on lihtsalt aja ja närvide kulutamine ning ma leian, et korralikult tööl käivast ja makse maksvast mehest oleks riigile palju rohkem kasu.
No ongi, et mis sa siis juba ära teed, tõesti ei hakka ju aborti tegema sellise asja pärast ja kurat, VÕIB vinguda kui selline asi juhtub.
omast kogemusest on mehe ootamatu 11 kuuks kaitseväkke minek vastik, nutma ajav ja kõik muud pahad tunded, eriti kui saab 4 päeva enne teada 🙂 õhhhh kui nõmedad on inimesed kes ainult tänitavad
Ma nutaks ka täiega. Eriti nõme, et seal postituse all osad kaagutasid, et omgg, inimesed nii pussyd, ei suuda kaks tundigi ilma oma meheta olla. Samas suutmine ja TAHTMINE on kaks eri asja 😀
Just!!!! 😀 eks ma siis olen üks megapussy naine, aga oma meest armastan küll jube palju ja kuus paar korda nägemine küll väga meeldiv pole 😀
Mul näiteks on alati imelik mõelda, et mõne mees töötab välismaal vms – ma tahan ikka iga päev olla inimesega koos 😀
Seda sõrmuseasja ei oska kommenteerida, aga paraku see KV jutt on tõsi – oleks pidanud ikka enne ära käima kui need lapsed sai..
Oleks on sõimusõna. Mis seal enam teha, eksole. Küllap hakkama saadakse, aga niimoodi TÄNITADA ei maksa. Nõme on lugeda.
Paljugi võiks, paratamatult minu kogemus näitab, et mees tahtis selle asja kalest ära saada ja vabatahtlikult 18-19 aastasena ära käia seal, kuid siis ei võetud, kuna kohti ei olnud. Nüüd, kui on suhe, arved, kohustused ja laps tulemas, nüüd peab aega teenima. Kas iga noormees peaks elama ilma suheteta, vanemate kodus ja ilma ühtegi kohustust võtmata kuni 28 aastaseks saamiseni? Lollus!
Ma esimest korda nõustun Sinuga 100%. Preili kes kirjutas ka selle sõjaväe teksti, no mida kuradit ?! Loen ta asju üldiselt tihti aga no enam ei suuda, ainult üks vingumine ja vingumine. Kord on kellegi kleit nagu kalts ja näeb välja nagu hoor. kord inimesed paksud nagu lehmad.Kord peaks lapsed saama 50aastaselt, sest tema arust nii on õige. Kui nii aga ei tee nagu tema asju näeb siis on kisa lahti. -_-
Sõrmuse asja nägin ka, no miks ? mida saavad inimesed sellest ,et teisi mõnitavad ? Enda elu tundub siis parem ?
ei tea jah, võib-olla ongi oma elu nii igav, et vaja “põnevust” otsida.
Ma täitsa saan sinust praegu aru. Võib-olla su emotsioon ei olekski nii tugev, kui sa poleks selle tädi juures enne käinud – tädi juures, kellel on PÄRIS probleemid, mis tõesti on elus väga-vöga olulised. Ja täpselt samamoodi ka laste kõrvalt sõjaväkke minemine. Inimesed, kes ise selliste muredega kokku ei puutu, ei saagi neid mõista. Nende õnneks, aga kohati teiste kahjuks – nii halvasti kui see ka ei kõlaks.
No tõesti. Ma usun, et iga inimene teab, et mees võib-olla peab sõjaväkke minema – üks asi on teada, teine asi siis, kui see tõesti juhtub. Ma oleks ka päris rivist väljas, kui Kardo peaks sinna lambist kutsutama.
Pidage meeles: AINULT õnnetu inimene on kuri, õel ja vastik.
nii see on 🙂
Ei, ka näljane inimene võib kuri, õel ja vastik olla 😀
Ma näiteks olen täna jõudnud tassi kohvi ja ühe croissanti süüa (bensukas polnud midagi paremat). Olen siiani üsna rõõmsameelne 😀