Mõnikord ma tunnen küll, et ma olen üleni kadedust täis. Näiteks eile ütles M. et tema on oma peikasse ikka veel nii ARMUNUD, et neil see armumise faas peal. Ma eeldasin, et nad on mingi 5 päeva koos olnud, aga krt, olid kaks aastat. Mida ma tegin? Läksin kadedaks!
“Kardo, kas sa ei tahaks, et me oleks MAAILMA PARIM PAAR?”
– “Eeee…No ma ei tea. Me siis ei ole või?”
“No ei ole ju kui me ei ole ARMUNUD!”
-“Eee…Ei ole või?”
Kui mina kujutan ette armumist, siis ma mäletan ju väga elavalt seda tunnet, kui Kardo mulle kunagi smse saatis ja mul selline tobe naeratus näkku tuli ja siis kui ta mind näiteks poes õrnalt riivas, siis mul läksid põlved nõrgaks ja liblikad tulid kõhtu ja kuidas me esimest korda käest kinni kõndisime ja ta särgita mu korteris surevat potilille pügas ja väetas. Oeeeeh, see tundub nagu mingi teine maailm, kus ei eksisteerinud….lapsi ja aiaprobleeme ja kütmisprobleeme. Eksisteeris ainult see, et ma olin nii lahe vallaline eit, kellele kõik teed valla! Või no, kolm kuud pärast eksist lahkuminekut olin juba Kardoga, seega need teed väga kaua mulle valla polnud, aga head naised lähevad nagunii nagu soojad saiad, eksole 😀 Aga igatahes praegu mul küll seest õõnsaks ei lähe, kui Kardo poes mu otsa koperdab 😀
Muidu on Kardo päris normaalne mees. Ah, mis ma juran – parim mees on! Mina väidan küll, et me ei tülitse KUNAGi, tema väidab, et me tülitseme “väga harva”. Kardo vist ei tea, et tülitsemiseks on vaja seda, et mõlemad tülitseksid ja minu solvumine ei ole just eriline tülitsemine, aga noh, las talle jääda oma (vale)arvamused, kui ta seda soovib.
Aga muidu ma olen veel kade:
- nende inimeste peale, kes kohe hommikul ilusad välja näevad
- nende inimeste peale, kes viitsivad koristada
- nende inimeste peale, kes oskavad ilusaid pilte teha
- nende inimeste peale, kellel on ilus blogikujundus
- nende inimeste peale, kes oskavad rahaga hästi ümber käia
- nende inimeste peale, kellel on ilus aed
- nende inimeste peale, kes kunagi ei ärritu
- nende inimeste peale, kes ei ropenda
- nende inimeste peale, kes võivad süüa/juua mida tahavad ja EI LÄHE PAKSUKS!
- nende inimeste peale, kes oskavad joonistada või laulda
See on haige, aga ma võiks viis päeva seda listi jätkata, sest ma olen lihtsalt üks suur hunnik kadedust. Minu üks sõbranna on praegu rase ja ma olen NIII kade!!!! NII KADE, kuigi mul on endal ka päris funktsionaalne emakas olemas ja ma isegi ei taha praegu last, aga krt olen kade. Kui Leen lapse kätte sai, siis kuu aega ei läinud külla, sest ma olin kade, et tal nii väike beebi on ja minu oma nii suur on 😀 Jumala normaalne vend olen, eks!
Tegelikult ma ju tean, et ega see kadedus just kõige kaunim emotsioon pole, aga ma ei saa midagi sinna teha, et ma olen selline haige inimene, et ma tahaks kõikidele meeldida ja olla selline hästi äge inimene, kes on ideaalne ema ja naine ja koduperenaine ja töötaja oma ülemusele. Reaalsus:
Kelle/mille üle teie natukene kadedad olete? Kui üldse olete?
37 kommentaari
Ja mina olin eile sinu peale kade, kui nägin et veinitad ja sööd sõbrantsiga Elevandis!
Ma nimelt tulin oma take awayle järgi sest kodus ei viitsinud süüa teha, mees ja igavusest karjuv laps ootasid autos..
Mina olen ka kade ja päris tihti. Samas ma ütöen alati välja, et ma olen kade. Siis ei hakka kadeduse uss sees surkima kah 🙂
Mul on üks sõbranna, kes on kohutavalt kade inimene, absoluutselt kõigi peale. Ta on kohe vastik ja õel ja valelik. Näiteks kui mul midagi hästi läheb, siis ta ainult nähvab ja soovib teistele halba.
Ma ei usu, et sa selline inimene oled, aga temasugused üdini negatiivsed inimesed üritan küll nii pea oma elust ära kustutada kui võimalik. Hetkel on ta lihtsalt mulle suurema summa raha võlgu ja suur hunnik mu riideid oma tema käes, nii et pean üritama kannatada 😀
See “beebikadedus” pole muud, kui titesaamisinstiknt, looduse kaval nüke panna sind rohkem sigima, pärit ajast, mil… (vabandust, tundlikematel inimestel mitte edasi lugeda) naised sünnitasid keskeltläbi kümme ja rohkem last elu jooksul ja nendest suureks kasvas ehk ainult üks või kaks. Kuna väiksema titeininstinktiga naised said vähem järglasi, kasvas nendest statistiliselt oluliselt väiksem hulk suureks ja see tähendab, et looduslik valik rookis ilma selle instinktita genofondi enamasti välja. Nii lihtne oligi. Tänapäeval kasvavad praktiliselt kõik sündinud lapsed üles, seega pole seda instinkti enam väga vaja.
Aga vaata vahelduse mõttes toredat saadet “Beebide salajane elu”, siis näed, millist väikest superMann- akadeemikut sa oma kodus pead, see peaks lohutama. http://etv2.err.ee/v/haridussaated/aegruum/saated/bd8ffb70-9fcf-4c4d-8973-25f3caecc976
üks asi millest ma aru ei saa on kadedus. Mul on 1 sõbranna nii kade, et olen lausa vahepeal teda vältinud, sest see on nii tobe, kuidas tal suu kriipsuks kadedusest läheb, kuigi ta ise võiks midaiganes samamoodi teha kui ta nii laisk poleks. Kui mu parim sõbranna endale ise ideaalmaja ehitas ja sisse kolis ja meie ühine sõbranna tunnistas, et ta on kade, siis ma täiesti üllatusin. Mul oli hea meel, mitte kade. Ja kui keegi tuttavatest midagi vinget saavutab, siis sisendab see pigem usku minule, et kõik on võimalik saavutada, kui vaid tõesti tahta. Ja kõige vähem mõistan ma inimesi, kes unistavad suurest pärandusest. Sest reeglina tähendab päranduse saamine kellegi surma ja kui on arvestatav pärandus, siis on see ilmselt üsna sinu lähedane inimene. Ma eelistan iga kell elada ilma mõne korteri või autota kui ainult mu lähedased ja kallid inimesed püsivad terved ja elus. Kinnisvara omanikuks saamiseks saab pangalaenu võtta. Oma lähedaste elu pikendada kahjuks pangalaenu või sms laenuga ei saa
Ma olen kade nende peale, kes oskavad autot juhtida. Ja laulda. Need on oskused, mida niisama lihtsalt raha eest osta ei saa. Üks on anne ja teine peab olema paganama kõva tahtejõud, et sinna liiklusesse ise ekslema minna. Aga mina ei julge. 🙁
Olen kade inimeste peale, kes saavad praegu oma kodus teleka ees leboda..Mina pean seda Braavo hotellis tegema..Lisaks olen kade nende peale, kes Tallinnas ära ei eksi (kuigi oli vaja kõndida 1km, tegin ma seda tund aega) ..jne jne.raha võiks ka olla (mitte rohkem, tore oleks kui seda lihtsalt oleks).
Ma olen kade selliste inimeste peale, kel on nii palju tahtejõudu, et neil iial ei ole mingid asjad tegemata, sest neil on parajasti selline laiskus peal, et no ei taha kolm päeva nõusid pesta lihtsalt. Mul on küll nii, et kui töö juures rohkem raban, võtan kodus kohe lõdvemalt ja paar päeva ei viitsi üldse koristada. Ja hiljem mõtlen rotisuurusi tolmurulle korjates, et oli seda nüüd vaja.
ma olen kade, et ei oska nii lahedalt kirjutada nagu sina! (ausalt!!!!)
ma olen kade, sest ei oska nii hästi kirjutada kui sina!!!!! (ausalt!!!)
Ma olen kade inimeste peale, kes on suhtes. Nagu keegi enne mainis, kadestan ma neid ka, kes kuskilt päranduse saavad. Üks tuttav sai näiteks kesklinnas väga hea korteri ja ta on alles 21! Kadestan inimesi, kellel on tugev perering. Muidugi kadestan naisi, kelle juuksed on peale pesemist kohe ideaalsed :D.
ma hakkasin mõtlema ja leidsin et polegi kellegi peale kade! Kui kellegi läheb paremini kui mul, siis mul on ainult hea meel ja veel suurem motivatsioon ennast ka parema elu peale rügada! Samas oskan ma ka kõike, mille pärast võiks kade olla ehk et mul on täitsa üle keskmise blogikujundus, oskan laulda ja joonistada ning pildistada ning remonti teha ning nii kui soemaks läheb saab mul ilus aed ka olema 😀
Mina olen kade nende peale kellel raha laialt on ja elavad ilusas korteris või veel parem, majas! Enda korter on pisike peldik ja vaba raha niisama kulutamiseks pole.
Ja üldse on kõik millegipärast peenemad ja targemad ja virgemad kui mina. 🙁
Ma kadestan neid, kes on suutnud suitsetamise esimese proovimisega maha jätta ja väidavad veel seal juures, et “ah, see oligi ju nii lihtne, ma tegelt niisama rohkem suitsetasin”. mm, okei…
Siis ma olin kunagi kade abiellujate peale, sest ma ise ka nii väga tahtsin. Nüüd on sellega õnneks ühelpool 😀
Mina olen kade nende peale, kes lihtsalt niiisama kuskilt maja/korteri saavad. Praegu otsime mehega korterit ja no müstika, mis turul toimub – mõni müüb sellist saasta ja küsib hingehinda! Ja kuna meil tagataskust mingi 20 000euri pole sissemaksuks võtta, siis peame esialgu ostma odava korteri 30km linnast välja. Ja siis samal ajal kuuled, kuidas mõnele pärandatakse tundmatult sugulaselt maja, mõne vanatädi annab niisama korteri, mõni elab tasuta kellegi korteris, et saaks säästa ja koguda ilusa kodu ostuks 🙁 Mõni aeg tagasi hakkasingi mõtlema, et huvitav kas mul pole kinnisvaraga sugulasi kes poole jalaga hauas. Aga ei, minu sugulased panevad minekut nii, et hea et võlgasid edasi ei päranda. Noh nii piltlikult öeldes (ptui-ptui-ptui õnneks keegi lähisugulastest minekupeal pole).
Ma olen kade nende peale,kelle mehed tõesti armastavad ja hoolivad neist..
Sõbrapäevaks sain kõva pea täie sõimu,nüüd naistepäev tulemas oodata on sama..
Ma olen kade,nende peale kes saavad lubada endale reisimist
See nimekiri on veel nii pikk,et ütleme nii,et ma olen kõigi peale kade kellel ilus elu 🙂
Appikene… Miks oled sellisega koos, kui ta sind õnnetuks teeb juba ette? :/
Ma olen kade organiseeritud ja enesekindlate naiste peale. No sellised, kellel on kodu korras, ülevaade oma tuludest ja kuludest, kes käivad poes nimekirjaga, koostavad nädala menüüd, sealjuures ei osta kunagi poolvalmis toitu ja kasvatavad ka suurema osa köögivilju oma aias. Lapsed käituvad neil enamasti hästi ja kui vahest ka mõne sigadusega hakkama saavad, siis suudavad need täiuslikud naised sealjuures alati rahu säilitada. Need naised näevad ka ise head välja ja kui keegi vastupidist väidab siis on neil savi sest nad ise teavad, et nad on imelised.
Kui kodu koristamise osas end hästi tunda tahad, siis soovitan mulle ilma ette teatamata külla tulla, saad rõõmust käsi kokku lüüa, et on oldmas veel laisem kodu perenaine 😀
Mina olen sinu peale kade, sest kui su anonüümsed “sõbrad” välja arvata, siis su elu on lill võrreldes minu omaga. Kade on teinekord vaadata kui lihtsalt sul kõik tuleb ja kui muretu su elu on. Aga see on selline heas mõttes kade, mitte selline kade, et “davai, naised, saame kokku ja vihkame kõik koos Marianni, sest ta elu on lill”
PS: Alkovaba 100 päevaga feilisin mina juba esimesel laupäeval:(
Ma olin viis päeva tilgatu!
Mina olen jätkuvalt kade nende inimeste peale, kellel on lapsed – almost 2 years trying here. Samuti ei saa üle ega ümber inimestest, kellel pole ever rahamuresi.
+1 Mõlemale
Mina proovisin kokku 5 aastat last saada, enne kui see päriselt mul õnnestus. 1 aasta suutsin suhteliselt vabalt võtta ning teiste õnnestumisele kaasa elada. Hiljem ei suutnud ühtegi titeasja kuskil poes rahulikult vaadata, kuulsuste titeuudiseid lugeda jne. Raha, eneseteostus ja hea mees olid olemas, aga õnnelik ma polnud. Tuttavate rasedusest kuuldes puhkesin nutma ning olin üdini õnnetu, et miks just mina…Esimene kooselu purunes, uuest suhtest jäin kiiresti rasedaks. Tütre sündides sai see auk hinges lapitud ning kõik korterid, vinged töökohad, rahamäed jne tunduvad nüüd suhteliselt teisejärgulised. Mul on tore pere ja täiesti lihtsaks äraelamiseks vajalikud võimalused olemas. Elu tundub päris tore ning polegi justkui midagi kadestada. Aegajalt tuleb seda endale lihtsalt meelde tuletada, kui mõni loll väiklane mõte peale tuleb, nt miks minu laps küll nii kiirelt seda või teist ei tee kui mõni teine jms.
Ma olen kade inimeste peale kellel on hea tervis, tahaks endale ka. Ma olen nende naiste peale kade kes kogemata, ilma proovimatagi rasedaks jäävad. Nooh ja kui noori, ilusaid, piitspeenikesi ja stiilseid venelannasid kuskil näen, siis tekib megakadedus küll.
Whoaa, see “kogemata rasedaks jäämine” on küll see, mille peale kade olla.
ma saan aru, et kui ise tahad ja proovid siis käib närvidele, et teised justkui õhust omale lapsed hangivad. Aga selline kadedus on ju sama, kui mõni kogemata rase ütleks “ma olen kade nende peale, kes kümme aastat proovivad ja ikka rasedaks ei jää”
Ei kõla väga tervelt, noh 😀
haha, mõtlesin kaks minutit järgi ja võib-olla sa mõtlesid neid, kes terves suhtes, kus ootamatu laps pole elu lõpp vaid lihtsalt ootamatu laps, rasedaks jäävad.
Reageerisin kohe oma mätta otsast, et kui vallalisena FWBst rasedaks jääksin ja keegi ütleks, et “ma olen nii kade”, siis tahaks kannaga anda 😀
Ohh ma tegelikult ei olegi üldse kade, ei ole kade isegi nende inimeste peale kellel on oma kodu olemas. Kuigi jah mu suurim soov on saada oma enda kodu ja olla oma enda kodu perenaine. Olla kodukana moodi ja võta kogu see suur vastutus oma pere eest hoolitseda. Hetkel olen nagu ühelt oksalt teisele hüppav orav. Aga küll minu soov ka täitub ükspäev 🙂 Tuleb elada hetkes ja olla õnnelik nende pisi asjade üle mis hetkel on 😉 Nii ei ole kadetust üha uute ja uute asjade peale 😀
Kusjuures ma olen ka ilgelt mõrd, kadestan inimesi kes on ilusad ja saledad, no ma ei suuda praegu ka end kokku võtta ja trenni teha 😀 mitte et ma mingi eriline mordast morsk oleks aga ikkagi 😀
lisaks ja raha suudan ma alati ära kulutada, koristamine on minu jaoks ka noo eii viitsi ju 🙁
Mul pole unistuste tööd ja kadestan inimesi kes enda tööd armastavad. Lisaks neid kellel on nii ideaalsed suhted ja mina oma ma ei tea kas oleme lahus või ei , KADE ! 😀
Aga paks läheb trenni nüüd 😀
Ma olen kade emade peale, kellel on nii head lapsed, kes söövad köhu täis, magavad terve öö (eriti veel hommikul kella 10ni), kes mängivad ilusti ja ei tee iga 5minuti tagant mingit sigadust. Minu mölemal söbrannal on sellised tütred. (2.8a ja 1.6a) Ja minu poeg on olnud sünnist saati pörguline 🙂 Kadedaks teeb, aga mitte tappeski ei vahetaks tüdruku vastu välja. 😀
Ma olen kade nende inimeste peale, kes suudavad oma raha planeerida.
Mul on palgapäevani nädal aega veel, aga mu kontojääk on 0 EUROT.
Õnneks on mehel raha veel alles, aga ma ei saa aru, kuskohas ja mis must auk mu konto tühjaks imeb :/
Mul on mingi 10 euri vist 😀 reedel saab rahaa!
Ma olen kade Sinu peale, Mallukas 😀 Sest Sa oled nii paganama lahe naine!!!
Naissss! Paneb mind peaaegu unustama, et mu kodu on JÄLLE sassis ja ma feilisin oma alkovabakuuga 😀
Ma olen kade nende peale kes jutustavad kus koguaeg reisimas käisid ja mida suurt korda saatnud on ..ja mul kõrval on hiilata ainult sellega , et suutsin lõpuks lapse ära potitreenida 😀
Ma olen kade inimeste üle, kes viitsivad koristada ja kel kodu kogu aeg tip-top korras, iga hetk võib sisse astuda. Samuti nende üle, kellel juba ülikoolid läbi ja kes suudavad keskenduda õppimisele ja kõik õigeaegselt ära teha. Ehk siis ma olen kade inimeste üle, kes on tragid ja saavutavad kohe kõik, mis plaanivad. Sest ma ise olen kuradi laisk ja ma ei suuda sellest üle saada 😀
Same here, sister! 😀
Täpselt sama lugu 😀 Tuleks mõni neist tragidest ja kirjutaks minu lõputöö ka valmis.