SÖÖK TESTIN JA ARVUSTAN

lapsega Platzis õhtustamas

4. märts 2015

Ükskord viisid meie teed Platzi. Mõtlesime Triinu ja Kristoga õhtustama minna, aga kuna jutud levivad, et Platzis on ka mängunurk, võtsime Mari ka kaasa. Takkajärgi tarkusena võin öelda, et ega see mängunurk Mari nii väga ei paelunud, kui kõik need madalatel riiulitel olevad klaasid, seega tasuks sinna minna natukene suurema lapsega, kelle elu eesmärk ei ole igale poole ronida ja kõike kiskuda.

Toidud olid aga head. Me oleme kõik nii ühesuguse maitsega inimesed, et eelroaks võtsime kõik krevetid ja pearoaks võtsime peaaegu kõik veised. Kardo võttis ainukesena sealiha ja loomulikult jäime kõik toiduga väga – väga rahule. Praegu neid pilte vaadates läheb suu jälle vett täis :D10961824_841742215883328_524976492_n 10965746_841742245883325_1798068115_nTeate, mis mulle väga meeldis. WC’sse olid liiliad pandud! Minu meelest nii hea stiilipunkt – lõhnavad hästi (mitte nagu mingi rõve keemia), on ilusad ja näitab sellist…ilu ja glamuursust kuidagi. Kui mul oleks nii palju liiliaid, et vetsu ka jaguks, siis ma paneks!

Veel meeldis mulle see, et Platzis on üli lai klaasiveinide valik. Tavaliselt on võimalik saada ainult paari majaveini, aga erinevaid asju proovida on ju huvitav. Mehed mainisid, et õllesi oli ka väga suur valik.

Ühesõnaga jäime oma õhtuga väga rahule, aga Mari võtame sinna kaasa alles siis, kui ta on näiteks kolmene, enne jääb tema puhul natukene varajaseks. Kes aga head sööki ja veini nautida tahab, siis on Platz teile!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

9 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply blogieetikast | Mallukas 17. aprill 2015 at 10:07

    […] et huvitav, kas ta räägib minust? Noh, käisin ju mina Triinu ja peikadega Platzis söömas (LINK), kus turundusinimene on toidublogija, tundub ju küll, et ehk see mina olin? Samas ei olnud meid […]

  • Reply Alice 5. märts 2015 at 11:04

    Ei tasu niimoodi ründavalt vastata, mind lihtsalt huvitas, et kui oled jätnud mulle mulje, kui suurest loomadearmastajast, kas oled teadlik ka sellest, kust ja kuidas tuleb sinu toidulauale liha. Kõige suhtes ei pea olema tulihingeline -aga kui sul endal on siga kodus, kas laseksid temal sellists tingimustes elada http://seavabrikud.ee/

    aga võib-olla tuleb selline vastuolu harimatusest ja ignorantsusest.

  • Reply Kairit 5. märts 2015 at 10:33

    Väga meeldiva mulje jätab, et suudad niimoodi ka kõrvalvaatajana veinimenüüd kiita samal ajal kui ise oled endale pisikese eesmärgi võtnud kuu aega alkoholist eemal olla ja ise “patustada” ei saa.

    Sinu eeskujul proovime ka parima sõbrannaga kuu aega alkoholipriid olla alates 25. veebruarist ja sellised veinikiitused ei aita sellele just kaasa :D Seni aga ikka ilusti järje peal ja tore on kui 25 märtsil saame kõik koos (kes teab äkki on neid inimesi veel kes sinu eeskujust innustust said) uhkusega nentida, et sellised väikesed enesedistsiplineerimised teevad meid ainult tugevamaks ja tublimaks.

    20 päeva veel jäänud.

    • Reply Mallukas 5. märts 2015 at 10:51

      Esiteks pean nentima, et ma käisin enne Platzis, kui selle alkopausi tegin ja jõin kenasti veini. Teiseks ma hävisin 5dal päeval oma katsumuses, aga edu sulle :D

      • Reply Kairit 5. märts 2015 at 11:39

        Võiksid äkki blogis kirjutada oma muljetest ja kogemustest sellega seoses. Paljudele, kes on seadnud või plaanivad tulevikus seada samasuguse pisikese eesmärgi, oleks siis miskit õpetlikku. Et siis nagu mis juhtus enne libastumist ja mis sind selleni viis kui olid nii tublilt 4 päeva juba alkoholivaba olnud? Mingid ohumärgid mis tekkisid ja millal tundsid et nüüd võid murduda. See õpetaks teisi võib-olla täehele panema, et millal neil endil võib selline allaandmisehetk saabuda ning nad oskavad tugevamad olla ja valmistuda selleks. Ja ka sul endal on hea meelde tuletada, mis läks valesti, kui tulevikus uuesti proovid (sinul on selles suhtes muidugi hea nüüd järgmisel korral, et kui ainult 4 päeva suutsid alkoholist prii olla, siis esimene eneseületus saabub üsna alguses kohe, kui vana rekordi üle teed juba viiendal päeval ja see lisab kindlasti omakorda entusiasmi kõik 30 päeva vastu pidada).

  • Reply Alice 4. märts 2015 at 19:49

    tervist! oled mulle juljet avaldanud sellega, kuidas kasutad oma üsna populaarset blogi, et informeerida inimesi näiteks koerapiinajatest jne kuritegelike või psüühiliste häiretega inimestest ning oled kaastundlik. Kuid kas oled teadmatuses või lihtsalt ignorantne looma/lihatööstuses toimuvast? paljud ütlevad, et aga eestis ei ole ju nii…on küll ja materjal on ka internetis üleval. kas olen mõelnud, et kohati tuleb siin sinu kaastundlikkuses vastuolu? lihtsalt küsin

    • Reply Mallukas 5. märts 2015 at 09:37

      Nii? Et kui ma ühe asja suhtes olen tulihingeline, siis pean KÕIGE suhtes olema?

      • Reply Sandra 5. märts 2015 at 13:47

        Ma ei saa aru sellest jamast, et kui armastad loomi ja juhuslikult ei ole koerapiinaja, siis pead kohe taimetoitlane olema. Mina ei hakka iial taimetoitlaseks ja suurim nauding on endale maistvat liha nöost sisse ajada. Jah, olen ise sigalates käinud praktikal, see ongi elu. Nad on tööstusloomad toiduks. Jah, muidugi võiksid olla neil paremad tingimused ja enamasti ongi ja see asi paraneb, kuid põllumajanduse eesmärk on siiski kõige suuremat kasumit saada. Ma ei ütle, et see alati õige on, aga no selge on see, et nuumiksigu, kes nagunii paari kuu pärast tapale saadetakse, polegi mõtet pidada nagu lemmikloomi ju. See on aja ja ressursside raiskamine. Masendavam on see, et täiselujõus veised lähevad ka tänapäpäeval kombinaati peale paari-kolme laktatsioonitsüklit, kuid maksimumtoodang hakkab juba veidikene langema, vanasti polnud mingi haruldus ka 8-aastane lehm. Tänapäeval on aga toodang nii suureks aetud, et alati tuleb seal maksimum kätte saada ja kui maksimum veidi langeb, siis tapale. Loomade pidamisel ja ravimisel on alati see priroteet, kui tulus see on ja kui palju tasu sealt saab. Me ei saa võrrelda toodanguloomi lemmikutega!

        • Reply muki 5. märts 2015 at 19:37

          tüüpiline suhtumine. ja rumalate inimestega pole mõtet vaielda. ehk kunagi elus tuleb teadmine ja tarkus, mis ei ole nii enesekeskne, nii loodusevõõras, ignoreeriv. ja mis siin vihastada ja närvitseda – lihtsalt sügav kaastunne inimestele, kes nii arvavad.