Minul selline veider küsimus ja sooviks teada Sinu ja Su lugejate arvamust. Kas on normaalne oma perekonnaliikmete sõidustiili ja -harjumuste pärast nende kohta politseile teada anda?
Elukaaslane on nii mõnelgi korral tahtnud haarata telefoni, kui ta isa on mõnelt istumiselt napsuse peaga tagasi sõitnud. Kuigi promill pole suur, on tegu siiski joobes juhtimisega ja see on seadusevastane, ehk siis poleks nagu küsimust. Kui ta poleks pereliige…
Suurem probleem on aga minu vanaisa. Nagu arvata võib, on ta juba pikalt elu näind ja sellest tulenevalt nii mõnedki terviseprobleemid. Praeguse hetkeni pole need konkreetselt ta sõitmist ohustanud. Küll aga on ta hajameelne – ei pane foore ja olulisi märke tihtipeale tähele, sõidab suvalistel radadel ja mõtleb, et suundub sinna, kuhu tahab (kolm rida pärisuunas, ise kõige vasakpoolsemas, aga ta tahab keerata hoopis paremale).
Seismajäädes virutab pidurid blokki ja kiiruspiirangutest pole vist kuulnudki. Viimaseid trahve on kuhjaga, maksab imestunult ära paarkend euri ja sõidab edasi. Olen aru saanud, et ta ongi vist sellise kamikaze-mõtteviisiga, aga üle piiri ajas see, kui ta murdis oma parema õlavarreluu ja sellest hoolimata pidas vajalikuks sõita aegajalt niisama poodi. Veelgi enam – tihtipeale kurtis, et jalad tundetud. Ise selles probleemi ei näinud.
Perearst pikendas 4a tagasi sõbramehe poolest tervisetõendit ja tuttav autoremondimees laseb auto ülevaatusel läbi. Elab linnas ja ühistransport on ka olemas. Kas ma olen ainus, kelle jaoks see probleemina tundub? Mida peaks tegema, kui rääkimine ei õnnestu, kuna “mul on load olnud kauem, kui isegi Su ema on elanud”? Võibolla teeb kord avarii raseda naisega, kellel teine laps ka autos, mis siis? Kust läheb mölakalikkuse ja moraali piir?
17 kommentaari
Mina võtaks ühendust perearstiga ja seletaks arstile, milline on olukord. See on minu meelest ainuke vanainimese väärikust mitte
riivav võimalus sellist olukorda lahendada. Rääkigu ealistest muutustest, kõrgest vererõhust ja tasakaaluhäiretest või millest
iganes. Kui muidu mõistusele ei tule, siis ähvardaks Terviseametiga. Aga jah, vanale mehele on sõiduluba nagu auasi. Mul isa 90,
kehtivat arstitõendit pole juba 5 aastat (just tänu perearstile), aga sõiduluba kasutab igal pool isikut tõendava dokumendina, kuigi
id-kaart ka olemas.
Mina olen oma vennale kutsunud politsei, kui
ta purjus peaga rooli läks. Sõbraga koos oli,
kummivilin oli taga ja kukkusid paarutama.
Absoluutselt ei tundnud süümepiinu, kuigi saan
vennaga väga hästi läbi ja ta pole kunagi vihane
ka seepärast olnud. Lihtsalt minu põhimõte on,
et joomisega ei sõidetakse ja ta teab seda.
Pealegi saagu pigem trahvi, kui ennast või
kedagi teist vigaseks/surnuks sõidab.
Njh. Kaotasime 20 aastase sõbra sellise vanaisa
pärast. Seniilne vana tegi maanteel keelatud
tagasipööret ja reastus teise ritta ette, ei olegi rohkem
midagi öelda!
Tuttav lugu. Me ühendasime vanaisa autol akuklemmid lahti. Ta ei saanudki aru, mis autoga juhtus ja seisma see jäi. Kõik andsid
mõista, et on “lootusetult katki”.
Mina olen ka taolisse õnnetusse sattunud kus vanainimene ridasid ei jaganud ja sõitis terve külje maha ja seepeale siis tahtis ära
ka veel sõitma ja ei jäänud pidamagi. Mina aga ei näinud auto nr ja sõitsin ümber nurga järgi ja jäin alles siis pidama ja helistasin
politseisse. Ja arvake mis lahendus oli… ise olin loll et ära sõitsin?! nii ehk naa oli kehv seis, oleks seisma kohe jäänud ja politsei
kutsunud, poleks suutnud tuvastada enam teist autot, nüüd oli küll nr olemas ja vanake toodi tagasi, siis oli probleem, et kohalt
ära sõidetud. Politsei ütles, et 50/50 või andke kohtusse. Mina ei lubaks küll sellistel enam rooli istuda kui oleks minu võimuses 🙂
Vanad inimesed on tõepoolest ohtlikud liikluses, mitte muidugi kõik aga enamus. Mul sama mure naabrimehega, tal stange ja tuli
on teibitud ja nööriga kinni, ei tea kus rammimas on käinud. Ise ei saa prügigi viidud, aga kõva mees sõitma. Kas tõepoolest pole
mingit seadust, mis sunniks teatud eas inimestel täiendavaks tervisekontrolliks?
Võtke ära load, auto, teavitage ARKi, politseid
jne ning lisaks Terviseametit kuna see ei ole
arsti poolt õige käitumine.
Äia lubasid pikendati 10a ja kui need
kehtivuse kaotavad on ta 90! Mina temaga
sõita ei julge kuna iga kuu on mingi
plekimõlkimine. Ükskord oleks foori taga
seisvale autole otsa sõitnud kuna ta ei näinud
seda..
Otsustasime, et kui minul load kaes, siis
keelame sõitmise ära.. Arstile võin mina teda
ka viia kui vaja.
Mees ostab tööl käimiseks endale uue bussi
mille võtmeid tema ei saa ja auto jääb mulle
sõitmiseks..
Esimese küsimuse kohta purjus isa suhtes – tõesti, tegu on ohtliku käitumisviisiga ja ka seaduserikkumisega, kuid enne politsei
teavitamist võiks läbi mõelda, millised võivad olla tagajärjed. Kuigi südametunnistus võib öelda, et anda isa üles, siis hiljem
võib järgneda kibe kahetsus. Tasuks enne võibolla üks tõsine jutuajamine teha?
Kui isa varasemalt kunagi karistatud pole, siis olenevalt joobeastmest võib ilma jääda juhtimisõigusest mingiks ajaks, lisaks
kopsakas rahatrahv. Või kui joove on juba kriminaalne, siis lisaks juhtimisõigusest ilma jäämisele, võib autost ilma jääda,
samuti kaasneb vangistus, mis asendatakse kriminaalhooldusega. Uue karistusseadustiku alusel on võimalik määrata ka
lühemaid katseaegu kui poolteist aastat (varem oli see kõige lühem periood), kuid kriminaalhooldus ei ole mingi
meelakkumine.
Vanisa suhtes, siis see olukord on ka mulle tuttav. Vanaisat mul täna enam ei ole, kuid vanaema kasutab endiselt autot, vanust
natukene üle 70ne. Õnneks elab ta linnast väljas ja käib autoga vaid kohalikku alevisse poodi, kaugemale ei julge sõita õnneks.
Samas ka see tee alevisse on vaja sõita ja olles ise teinekord kõrval istunud, siis on tunne, nagu oleksin sõiduõpetaja – jälgin
koguaeg olukorda, peegleid jms. Tähelepanu pole paraku enam see, mis ta oli, samuti reaktsioonikiirus, sest eks vanust ju ole
ka juba. Õnneks on ta hästi ettevaatlik ja pigem sõidab aeglasemalt, kui kihutab.
Vanaisast saan ka aru, isegi oled vana ja on igasugu hädad koguaeg, tihti vajatakse noorema põlvkonna abi mingite
toimetustega, aga autoga sõitmine on veel mingigi märk sellest, et ta on säilitanud iseseisvuse. Enamus meist ei taha
tunnistada, et vajame abi, ikka ise tahaks teha ja olla. Tuleks rääkida, rääkida ja veelkord rääkida – kuigi see väidetavalt ei mõju.
Mitte et ma arvaks, et te seda kuidagi teistmoodi teeks, aga seda ei tohiks teha näägutavas ega ähvardavas võtmes, vaid
rahulikult ja säilitades sõbraliku hääletooni, väljendades tõsist muret tema heaolu suhtes. Vägisi ei saa inimest midagi sundida
tegema paraku.
Kui ta tingimata vahel soovib autoga sõita, siis oleks see äkki võimalik nii, et keegi noorem perekonna liige temaga kaasa läheb.
Selgitada, kui mugav ja hea on tegelikult ühistransport, tasuta ka veel.
Aga kui ikka miski ei mõju ja ta on muutunud tõsiseks ohuks endale ja teistele, eks siis viimase variandina võibolla tõesti lasta
tema tervisetõend kehtetuks tunnistada perearstil.
Ma lihtsalt pean sellele vastama. Kas Sul on juuraharidus? Ma loodan, et ei ole ja see esimene lõik on kirjutatud lihtsalt
kogemusest või mujalt kuuldud informatsiooni põhjal.
“Või kui joove on juba kriminaalne, siis lisaks juhtimisõigusest ilma jäämisele, võib autost ilma jääda,
samuti kaasneb vangistus, mis asendatakse kriminaalhooldusega. Uue karistusseadustiku alusel on võimalik määrata ka
lühemaid katseaegu kui poolteist aastat (varem oli see kõige lühem periood), kuid kriminaalhooldus ei ole mingi
meelakkumine.”
1. KarS § 424 alusel kvalifitseeritava teo karistuse liigid on nii rahaline karistus kui ka vangistus, seega ei pea paika Sinu väide,
“samuti kaasneb vangistus”. Maakeeli öeldes, joobes juhtimise eest on ka kriminaalkorras võimalik määrata inimesele rahaline
karistus;
2. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole obligatoorne, seda otsustavad prokurör/kohus lisakaristuse kohaldamise korras sõltuvalt
teo asjaoludest, isiku varasematest karistustest jne;
3. “Samuti kaasneb vangistus, mis asendatakse kriminaalhooldusega” – Oeh…Esiteks ei ole mitte mingisugust kohustust jätta
mõistetud vanglakaristus täitmisele pööramata ehk “asendada kriminaalhooldusega”. Ka seda otsustatakse sõltuvalt
konkreetse teo asjaoludest, isiku süü suurusest, kehtivatest kriminaalkaristustest jne jne. Teiseks ei ole õige Sinu poolt
kasutatud termin “asendatakse kriminaalhooldusega”. Tegemist oleks sellisel juhul karistusest tingimisi vabastamisega, kuid
alati ei pea isikut käitumiskontrollile allutama! Vangistusest tingimisi vabastamisel võib määrata isikule katseaja kestusega 1-
5 aastat ning ta ei pea alluma käitumiskontrollile ehk “kriminaalhooldusele”. Juhul kui kohus otsustab, et käitumiskontroll on
vajalik, siis määratakse katseajaks 6 kuud kuni 3 aastat ja sel ajal on isik kohustatud “kriminaalhooldusele” alluma.
Ma lihtsalt ei suuda lugeda ilma erialaste teadmisteta isikute kommentaare, kes enda väidete õigsust isegi mitte ei kontrolli
ning lahmivad niisama tõe pähe igasugu asjakohatut jama.
Esiteks tuleb sellest arstist, kes tervisetõendi väljastas, teavitada Terviseametit. See on ju ametiseisundi kuritarvitamine ja selline
arst peaks saama hoiatatud või tuleks sellistelt lausa litsents ära võtta. Kui tegemist eeskirjade rikkumisega (v.a purjuspeaga
sõitmine), siis mina pöörduksin oma murega otse politseisse, ma usun, et seal on inimesi, kes oskavad nõu anda. Kui on aga
konkreetselt joomine ja juhtimine, siis mina helistaks politseisse kui ise asja kontrollida ei suuda (nt võtmeid käest ära võtta). Aga
ma usun, et lubade ära võtmist saab paluda ka politsei poolt. Igatahes mina võtaks midagi ette, sest kui te olete asjast teadlikud ja
midagi ei tee ja juhtub mingi õnnetus, siis saab teid ju sama hästi kaassüüdlaseks pidada. Kaine mõistus peaks ikka enne
perekonna-armastust tulema!
Omaksed võivad teavitada ja paluda tervise tõttu
juhtimisõigus peatada, kuid see ei pruugi teda
takistada.
Keegi hiljuti kurtis sarnast asja mulle, nende
lahendus oli see, et müüsid auto maha.(isa
oli pärast uue ikka ostnud:D aga ehk sinu
vanaisa ei osta)
Mina olen üks nendest õnnetutest, kes on seniilse inimese poolt juhitud autoga õnnetusse sattunud. Õnnetus tekkis, kuna tema
sõitis ristmikule punase tulega. Kehtivat kindlustust polnud ja kokkuvõttes võttis kogu asjaajamine kohutavalt palju aega, raha ja
kannatlikkust, sest teise poolega lihtsalt polnud võimalik normaalselt suhelda. Iga inimene, kes oma lähedasest hoolib, võtab
midagi ette, et võimetu inimene rooli ei istuks, iseenda ja teiste tervist ega vara ei ohustaks!
Mu vanaema on mitmeid aastaid 1est silmast
pime ja sõidab:S onneks mitte igapaevaselt ja
mitte suures linnas,aga ikkagi. Raakides ytleb
samamoodi, et ah ma korra poes…
Kui teine silm näeb seadusega lubatud piirides ehk nö
50% siis Eestis yhest silmast pime olemine seaduse
järgi tavaliikluses takistuseks pole.
Mu vanaisaga oli põhimõteliselt sama
jama. Aitas ainult see, kui autot
polnud millega sõita, sest ise aru ei
saanud, et end ja teisi ohustab ning
arstid pikendasid röömsalt
tervisetõendit.
Mingi hetk läks tal auto sedasi
rikki, et parandada enam ei
andnud/polnud mõtekas ning isa ja
vanema ei lubanud uut autot osta,
kuigi ta ise kibeles väga autorooli.
Pooldan seda, et teatud vanusest
peaks iga aasta käima nö kordus
eksamit tegemas.
Minul oma vanaisaga sama mure. Sõidab nii nagu jumal juhatab, iga väiksema asja peale piduril kahe jalaga, radadel vahet ei tee,
keerab sinna, kuhu vaja, siis kui tahab, teistega arvestamata. Kiirusepiirangud pole probleemiks, isegi maanteedel sõidab 50
km/h. Käime suviti maal Tartus ja viimased aastad olen juba loobunud temaga sõitmast ja ei luba õde ka auto peale, siis ongi, et
nemad lähevad ees vanaemaga ja ma sõidan mingi aja pärast järgi õega. Lihtsalt ei julge sõita inimesega.