welcome to my bedroom

Meie majas on selline seadus, et kui ülemine korrus on korras, on alumine megasegamini ja vastupidi ka. Ma olen täitsa üllatunud, et eile sain lõpuks magamistoa korda ja alumine korrus polegi veel kokku kukkunud sitahunnikute all, vaid on ka täitsa adekvaatne.

Igatahes eile sain ma ära anda kolm kõige suuremat prügikotitäit asju – üks minu riideid, üks Mari riideid ja üks Mari mänguasju. No lihtsalt nii hea on olla, mida ma ikka hoian neid kõiki asju endale, meil on kõiki niigi enam kui küll ja kindlasti tuleb ka juurde. Mari mänguasjade seas peaks muidugi veel ühe harvenduse tegema, ta nagunii ei oska neid väga hinnata ja loobib neid muudkui laiali. Aga no PRAEGU ma seda enam küll teha ei viitsi. Eks kunagi vaatan uuesti seda asja.

Ma tulin tegelikult oma magamistuba näitama, sest see on meil harva korras ja kui ta juba praegu juhtub puhas olema, siis võiks kiirelt pildid ära teha, et luua teile illusioon, et ma elan puhtas ja koristatud kodus, nagu viisakas on. (It’s a lie!). Hakkan siis igatahes oma valedega pihta.

Diivani tagant, prügikoti seest leidsin ma oma pulmakleidi 😀 Jepp, nii väga ma seda ilmselgelt väärtustasin, eksole. Igatahes ma olin selle sinna pannud (arvatavasti selle pärast, et mingi kass selle peale ei pissiks), aga nüüd mõtlesin, et ma teen magamistoa ühest nurgast EIDENURGA. Sinna ma panin siis pulmakleidi rippuma ja väikse riiulikese seina, kus mingeid pulmadega seotud vidinaid ja siis veel lisaks niisama vidinaid. Mari voodike on kah seal toanurgas, aga olgem ausad, enamasti magab ta siiski meie kaisus.

Sellel põhjusel oligi meil vaja uut voodit. No täiesti naeruväärne oli ennast kolmekesti pressida 140 cm suurusesse voodisse, arvestades seda, et üks meist on mega laiutaja (Mari) ja üks 193 cm suur hiiglane (Mina…Nalii). Vaagisime seda otsust pikalt ja laialt, lõpuks jõudsime järeldusele, et jah, uut voodit on tõepoolest vaja. Mingi hetk tegin postituse ka, kus näitasin teile voodeid, mis mulle sõelale jäänud olid (SIIN). Ja selle viimase mudeli me Modernmööblist lõpuks kätte saime (SELLISE). Muidugi ei olnud see nii lihtne, et naks, saame muudkui voodi kätte ja õnnelikult magame selles. Oh ei, sõbrakesed. Nimelt saabus voodi KUU enne madratsi saabumist. See pole muidugi kuidagi Modernmööbli süü, mul oli hea meel kiiresti voodi kätte saada (voodi oli neil laos olemas, ei pidanud ootama), aga ma ise ei taibanud madratsit varem ära tellida. Oleksin pidanud ju mõtlema, et 200×200 suuruses madrats ei ole just kuigi harilik madratsimõõt ja seda tuleb kuskil spets tellida ja valmistada. 

Ega see madratsi valimine ka kerge ei olnud. Ma ise alguses mõtlesin, et madratsi valimine käib ainult selle järgi, kui suur see on. Püha jeesus, kuidas ma pidin eksima! Seda ma teadsin, et madrats ei tohi olla väga pehme, sest eelmine vana voodi+madrats olid ajaga mu seljale täiega liiga teinud. Seega tahtsin natukene kõvemat varianti. Ühesõnaga vaatasin Common mööbliäri lehel ringi ja ei suutnud madratsit lihtsalt valida. Lisaks muidugi see, et kuna nad ei müü ju ainult madratseid vaid ka KÕIKE muud, siis ma jäin vahepeal diivaneid vaatama ja siis tugitoole ja kiiktoole ja…Siis läksin tagasi madratsi lainele. No ei saa mina aru nende uhketest terminitest ja asjadest. Lõpuks valisin suht huupi SELLE madratsi.

• Pakitud vedrustus annab selgroole loomulikku S-kujulise asendi, tagades parema unekvaliteedi. (Paremat unekvaliteeti tahtsin küll saada!)
• Samos madratsite sisu on hea õhutsirkulatsiooniga ning valmistatud antibakteriaalsetest materjalidest. (Tundub hea omadus?)
• Madratsi katteriie on tepitud kliimakiuga, tänu kiu pealispinna hüdrofiilsetele osakestele jaguneb niiskus kiiresti madratsi pealispinnal, mis kiirendab kuivamisprotsessi. (See on hea, kui mõni vend peaks voodisse pissima)
• Madratsi katteriie on eemaldatav ja pestav kuni 60C juures. (Meie majas must have! Kõike peab saama pesta).

Igatahes maksis selline 2×2 meetrit suur eritellimusel tehtud madrats pea 400 eur. Õnneks sain mina Commoniga heale diilile ja päris vaeseks ennast maksma ei pidanud, sest olgem ausad – kui on vaja teha väljaminek voodi+madrats+uued voodiriided+uued voodipesud, siis võib ennast tõesti segaseks plekkida. Ma muidugi ei ütle, et see seda väärt ei oleks, sest ma pole kunagi nii hästi ja mugavalt maganud, kui praegu oma uues voodis ja uue madratsiga. Tõepoolest on nii hea, kui voodi peats ei ole puidust (keegi ei löö pead ära) ja kvaliteetne madrats on külje all ikka teistsuguse tundega, kui emalt saadud 10 aastat vana madrats 😀 Uskumatu eks.

Ma sellest ei hakka rääkimagi, kui palju ruumi meil on! Ma sirutan seal ennast siia-sinna, aga ikka on nii mõnusalt ruumi. Uus tekk võimaldab ka meil läbi une mööda voodit ringi aeleda. St ma tegelikult ostsin endale 220×240 suuruses teki, aga no loomulikult ei olnud mul kuskilt sellist tekikotti leida. Vähemalt mitte Selveris. Siis nägin ma ükspäev sellist FB gruppi nagu Kogu Pere Sahvrike, kust sai tellida igasuguses mõõdus voodipesu. Vana hea mina ei tahtnud enam oodata, vaid tellisin sellise, mida KOHE saada oli, st ma pidin minema poodi ja ostma endale 200×220 suuruses teki, sest noh, muidu mu uus ja ilus must voodipesu oleks lihtsalt väikseks jäänud. Linu ostsin 2 tk väga ebaglamuurselt endale Maximast, kust ühe lina sai kätte 9.90€. 

Ma saan aru, et mu piltidelt te vist ei saa üldse aru, missugune see magamistuba mul plaanilt on ja nii, aga no mis seal ikka. Ega see kõige olulisem ka ei ole 🙂 Ühesõnaga, selline ta meil ongi, hetkel veel korras ja mõnuuus! Kõige mõnusam on see suures voodis laiamise osa!

Aga kui suures voodis teie magate? Mitmekesti?