AVALDAN ARVAMUST SUHETEST Uncategorized @et

too much information?

22. jaanuar 2016

Ma mõtlesin ükspäev, et miks küll arvatakse, et ma olen jube avameelne inimene ja jagan oma blogis kõike, sest endalegi üllatuseks mõistsin ma, et ma ikka jube paljusid asju siiski ei pane siia kirja. Lihtsalt minu jaoks mõned asjad ei ole nii privaatsed, kui mõnele teisele. Näiteks ma vaatasin seda Ameerika versiooni “Abielus esimesest silmapilgust” ja seal pidid paarid mängima seda mängu, et vastama jumala ausalt psühholoogi antud seksiküsimustele. Üks naine pidi vastama küsimusele, et mis on kõige imelikum asi, mida keegi on sul palunud voodis teha. Naine hakkas ebalema ja ütles, et tal on väga ebameeldiv sellele küsimusele vastata, sest see on ikka nii intiimne info ja ta ei tea meest veel nii hästi, et seda jagada.

Minul ei ole keegi kunagi midagi väga haiget teha palunud, aga kui oleks, siis ma kindlasti jagaksin seda nalja teistega ka. Muidugi iseeasi, et kui keegi palub sul kaheliitrise coca pudeli endale sisse istuda ja sa seda tõepoolest teed ka, siis seda seika ei julgeks isegi mina igaühega jagada. Ehk see jama sellel naisel oligi.

Muidugi ma olen aru saanud, et mul see “too much information” tase on tunduvalt kõrgem, kui mõnel teisel. Kui ma ennast inimestega vabalt ja hästi tunnen, räägin ma vabalt ka peaaegu kõigest. Ja kui te arvate, et ma blogis palju jagan, siis te ei kujuta ette ka, kui palju me parimate sõbrannadega teineteisest teame. Võiks öelda, et vist kõike, alates sellest, millal on meil päevad, kuni selleni, millal viimati kõhukinnisus kimbutas ja lisaks veel igasuguseid rõvedusi, mida meil vist teineteisest teada vaja poleks, aga kui meil jutuks tuleb, siis arutame ikka läbi.

Ma võiks siin blogis vabalt VEEL avameelsem olla ja täitsa häbitundeta siin seksijutte ka rääkida, aga kuna mul siiski mõned vanemad sugulased seda siin loevad, siis selle pärast lihtsalt olen jätnud selle tegemata. Haha, kui ma oma eelmist lauset loen, siis tundub nagu ma sooviks jubedalt siin seksivideosid jagada endast, nagu Kardashian, aga tegelikult ma mõtlesin pigem selliseid naljakaid ja igapäevaelulisi seiku, mis võivad kaasneda seksiga. Noh, sellised asjad nagu ma sõbrannadega räägin. Ja eks mu blogilugejad on ka kaudselt mu sõbrannad ja ma tegelikult võiks ju küsida küll, et klge, kas teil on kunagi niimoodi olnud, et alguses üldse ei viitsi vedu võtta ja mõtled peas, et pigem koristaks terve maailma vannitoad ära kui seksima hakkaks, aga kui juba asjaks läheb, siis mõtled, et mida kuradit ma üldse blokkisin. Vot näete, sain ikka oma väikse seksijutu siia sisse ära pressida, nõnda tagasihoidlikult.

Ühesõnaga – mul pole olulist filtrit, sest ma ei näe põhjust siin blogiski mingit daami mängida, kui ma päris elus veel avameelsem olen. Mõtle, milline shokk muidu inimestel oleks minuga kohtuda. See tabaks neid nii ootamatult!

Samas isegi mul on selles suhtes ka mingid piirid, et ma päris nendest asjadest vist väga ei kirjuta, mis teisi inimesi puudutab. Näiteks mul on emaga megatülid olnud vahepeal ja ma täiega tahtsin neid blogiski jagada, aga nagu ei tahtnud siin seda lõpuks ikkagi teha, sest noh, ma ju oleks tahtnud, et kõik lugejad minu poolt oleks olnud, aga samas ma oleks ülinärvi läinud, kui keegi mu ema kohta halvasti oleks öelnud :D Seega jätsin kirjutamata ja näed, praegu oleme kenasti ära leppinud ja pole mingeid probleeme, seega on ju hea, et ma temast avalikult blogis ei närvitsenud.

Paar korda olen sõbranadega ka jagelenud, aga jällegi pole siia kirja pannud. Ja kujutate ette, et ma päris enamikke oma mõtetest ei pane üldse enam siia kirja. Sest ma olen mõistnud, et ma olen ikka üks imelike mõtetega mutt ja päris paljud mu mõtted on võõraste jaoks vist liiga igavad, liiga avameelsed või liiga… eee… labased :D

Inimtüüpe on lihtsalt nii palju erinevaid, et hakka või appi karjuma. Mõni karjub raudselt appi, kui minu blogi loeb, aga õnneks keegi kõrva karjunud pole, seega pole väga hullu kah. Seega mõne jaoks ma olengi labane ja jagan liiga palju infot, mida mõne meelest pole üldse eetiline blogis jagada, aga noh, oma sitt ja oma seks, jagan kui tahan. Teiste sita ja seksijutud jätan oma teada :D

Aga nüüd, pärast seda pikka sissejuhatust jõuan ma lõpuks selleni, mis mind siia kirjutama ajas üldse sellest teemast. Nimelt lugesin ma FBis ühte abipalvet ja selle aluseid kommentaare ja jõudsin järeldusele, et seal oli isegi minu jaoks teema, mis minu meelest internetti teiste ette laotamiseks ei sobi.

Long story short: ema palub sureva tütre ravi/valude leevendamiseks 1000 euri, sest lapsel on ajukasvaja ja ema üritab teda ravida koostöös mingi nõiaga alternatiivmeditsiiniga. Palves on ka rõhutatud, et lapse isa neid ei toeta. Kommentaaris kirjutab isa jällegi pika loo, mis annab mõista, et naine on hulluks läinud, kes mingile suvalisele soolapuhujale 1000 euri anda tahab ja üldse võiks see naine sureva lapse ikkagi tema kätte anda, kui ta enam hakkama ise ei saa. Siis on kommentaari kirjutanud ka see nõid, kes väidab, et lapse isa on mõttetu mees, kes lapsest ei hooli ja surub talle ainult suremist peale. Siis vastas isa omakorda mingi copy-paste kirjaga nende vanast kirjavahetusest. Ja nii nad seal kõik kaklevad, taidlevad, sõimlevad, panevad puid alla ja kuskil on väike tüdruk. Ajukasvajaga. Suremas.

Ja mida teevad vanemad? Kaklevad kolmekesti facebookis omavahel ja mingi nõiaga.

Breaks my heart. 

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

30 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Kats 24. jaanuar 2016 at 22:29

    uskumatu – see postitus on kogunud 28 (!) kommentaari ja jagamisloos üle 100 kommentaari… no comments “fännide” kohta :)

    • Reply Mallukas 24. jaanuar 2016 at 23:00

      No ega iga teemaga ei räägita palju kaasa. Kui me kingiloosid välja jätame (neile on alati nagunii palju osalejaid) siis üldiselt on ka näha, et mõnes teemas on 20 kommentaari ja mõnes 120. Oleneb see näiteks ajast, teemast, jumal teab millest veel :D

  • Reply Kai 23. jaanuar 2016 at 00:37

    Ojaa, mina olen see avameelne tüüp ja vahest eneselegi märkamata lobisen selliseid asju, mida vb ei peaks rääkima. Pluss minu
    jaoks võivad olla väga veidrad olukorrad naljakad ja kui teised on surmtõsised, siis ma lihtsalt pursatan naerma. Ühesõnaga ma
    pole päris selline nagu vb vahel inimesed eeldavad, et üks normaalne inimene peaks teatud olukorras käituma või kohas olema.
    Õnneks või kahjuks on mul mees, kes siis teeb väikese märkuse ning siis ma tõmban kohe tati sirgeks :D

  • Reply maria 22. jaanuar 2016 at 20:33

    minul on inimesrd lausa kõrvalt ära liikunud
    kuna räägin liiga avameelselt ning tihtipeale
    saan pähe selle eest, et flirdin kuigi tegelikult
    lihtsalt olen otsekohene….ja avameelne .
    Tekibki tunne, et kurja…I dont belong to this
    world.

  • Reply Lily 22. jaanuar 2016 at 19:26

    ma praegu ei viitsi teiste
    kommentaare lugeda, tahtsin lihtsalt
    mainida, et mul on üldiselt ka see
    lävi üsna kõrge, et “mis on rõve ja
    mis mitte” ja ropendamine mind ka
    üldiselt ei sega, aga see “asjade
    sisse istumine” ületab küll selle
    läve lausa hüppega. paraku on see
    vist üks su parasiitväljendeid, kuna
    olen seda siin väga palju kohanud :S

  • Reply Kats 22. jaanuar 2016 at 18:14

    ise ei latra nendel teemadel… aga neid “akward” momente on olnud ikka palju, kus olen mõelnud, et no mida, miks mul seda
    vaja teada oli…
    Näide 1. Olen sõbra sünnal, läheneb smalltalkima mingi tsikk, tutvustab ennast ja siis hakkab lampi rääkima, et tal on laps, et
    noh juhtus, kumm läks katki ja siis ma seda pilli ei läinud otsima apteegist ja…. noh ega see laps väga elu ei sega ka…
    Näide 2. Pidulik õhtusöök sõpradele uue korteri ostu puhul ja seltskonnas naine, kes sünnitas just. Saan aru, et suured
    emotsioonid just kogetud, aga detailid? Pikk kirjeldus kuidas ta ikka veritses ja ennast täis s*ttus, oleks olnud lühiülevaade, aga
    kahjuks jäi ta sinna teemasse rohkem kui pooleks tunniks kinni, mehed lauas olid suht valged näost.
    Näide 3. Vanema sugulase sünnipäev, inimene läheb tühja asja pärast endast välja ja eksnaine lauas mainib morni näoga “no
    eks mine nüüd jälle käi kähku prosti juures ära vahepeal, ega sa muidu ju oma pingega toime oska tulla”
    Näide 4. Olen suvalisel peol ja mainin peoperenaisele, et kuule, sellel sinu sõbrannal (keda ma esimest korda näen) on hästi äge
    soeng, üldse näeb ta väga stiilne välja ja vastatakse mulle, et – nojah, praegu näeb stiilne välja, aga ta noormees sundis teda
    pille võtma ja siis ta läks kole paksuks vahepeal, aga noh perverssusi sundis teda ka tegema, aga noh, nüüd jättis selle perverdi
    maha ja õnneks sai ikka kaalust alla ka.

    Näited on jõhkralt veel…. ja kõiki saab kokku võtta sõnadega – too much information! :D

    • Reply iSiil 23. jaanuar 2016 at 01:55

      Hahaa, inimesed on imelikud :D A muidu – head killud mingiks komöödiasarjaks.

  • Reply Kaidi 22. jaanuar 2016 at 18:04

    Jaaa,
    Vahepeal siin vaatasingi ehmatusega ,et WTF ,
    Kas tõesti hakkad oma ema siin blogis taga panema,
    Aga õnneks said õigel ajal pidama ;) !
    Niiet minujaoks on mingid eetilised avameelsuse piirid siiski olulised ,
    Kuigi kirun ennastki teinekord liigse avameelitsemise pärast (küll liigse šampuse süül :) ) .

  • Reply K 22. jaanuar 2016 at 17:50

    Minu arvates on see seksist mitte rääkimine kuskilt
    vene ajast või muust minevikust sisse jäänud kui see
    jube tabu teema oli. Ma olen ikka päris hulle jutte
    sõbrannadega vahetanud ja vahel tundnud küll, et vb
    kuti asemel ei tahaks ma, et neid asju teised inimesed
    teaks, aga samal ajal on need alati kõigile õpetuseks
    olnud ja vahel lihtsalt nii naljakad lood, et patt oleks
    oma sõbrannad neist naljadest ilma jätta?

  • Reply Chaarli 22. jaanuar 2016 at 17:35

    Ma oleks ilmselt ammu peast segi läinud, kui mul poleks seda ühte armast-kallist sõbrannat, kelle ma absoluutselt köik oma
    debiilsed mõtted võin välja käia. :D

  • Reply H 22. jaanuar 2016 at 15:41

    Mina olen ka selle koha pealt samasugune nagu sina, arvan et lähemate sõbrannadega võiks ju saada ikka kõigest rääkida! Ja
    räägime ka. Isegi tean, et elukaaslane oma sõpradega räägib kõigest (kuigi mitte vist päris nii nagu naised seda teevad :D ) ja minul
    on täiesti ok, sest ikka on ju huvitav arutada ja teiste arvamusi kuulda ja võib-olla vahepeal seetõttu uusi ideid saada või mingite
    keeruliste olukordadega toime tulla. Avalikult siiski ei julgeks rääkida tõenäoliselt. Võõrastele inimestele ja sõpradele võib küll
    ükskõik mida rääkida, aga nendele vahepealsetele tuttavatele ei tahaks :D

  • Reply Kelly 22. jaanuar 2016 at 15:10

    Ma kirjutasin pika kommentaari ja seda ei ilmunudki, kadus ära! Ma ei tea, miks mul Su blogiga viimasel ajal igast jamad on.. ma ei
    suuda mõista! :D
    Kord ei lase kommenteerida,siis ilmub üldse mingi error ja siis see ja siis teine asi… Müstika! :D
    Igatahes avameelsus on superäge! :D

    • Reply Mallukas 22. jaanuar 2016 at 15:11

      Blogi jamab jaaa, aga putitatakse :D

      • Reply Kelly 22. jaanuar 2016 at 15:16

        Juuuhuuuuuuuuu! :D

  • Reply N 22. jaanuar 2016 at 15:01

    Mina räägin kõige avameelsemalt ilmselt oma
    elukaaslasega. Üks sõbranna on, kellega me samuti
    üsna palju omavahel jagame, kuid intiimsuhetest ma
    teistega siiski ei räägi. Üldse ma tunnen vahel nagu ma
    hoiaks end liigagi palju teiste inimestega suheldes
    tagasi. Eriti uute inimestega tutvudes. See ilmselt ka
    põhjus, miks vähesed uued tutvused päriselt
    sõpruseks kujunevad.
    Aga sinu avameelsus on just üks põhjus, miks sinu
    blogi mulle nii väga meeldib. Ei leia tihti blogijaid, kes
    nii avameelselt ja ausalt kirjutavad. Aitäh sulle selle
    eest! ;)

  • Reply Sandra 22. jaanuar 2016 at 14:04

    Täiesti avameelne olen ma ainult abikaasaga. Sõbrannaga ka peaaegu, aga, mis puutub paarissuhtesse või voodiellu vms, siis neid
    teemasid sõbrannaga ei aruta. Ma leian, et see, mis magamistoas toimub, jäägu ikka magamistuppa (või sinna, kus seda tegevust
    tehakse, ega siis alati magamistoas ei pea :D :D ) ja kahe inimese vahele. Ma ei kujutaks ettegi, kui näiteks abikaasa hakkaks nt.
    meie voodielu oma sõbraga arutama, see sama hea kui ma riietaks end tema ees lahti. :D Nii et mida lähedasem inimene, seda
    rohkem räägin võiks öelda. Üldiselt pole asja, mida oma parimale sõbrannale rääkida ei saaks, v.a. voodielu siis ehk. Seda pole vaja
    kellelgi teada ega laiali laotada. Samas näiteks on mul kiiks, kus kõik “päevadega” seonduv on abikaasa ees kohutaval piinlik, ma ei
    tea miks. Mees ütleb ka, et mida seal põdeda, kõik on nii loomulik ja normaalne ja kõik on korras, aga mina muudkui põen ja
    pabistan ja piinlik on, ise ka ei tea, misasi täpsemalt. :D

    • Reply anukasss 22. jaanuar 2016 at 14:48

      Mul on täpselt sama lugu, seksijutte kellegagi ei suuda väga rääkida, oma mehega siis ainult võin arutada, kui seal on üldse
      midagi arutada :D. Kuigi on seltskondi, kus vahel tuleb too teemaks ja noh, eks me siis ikka oleme sõna ka sekka öelnud, kui on
      sellised inimesed, kellega tunnen, et võin arutleda selle teema üle. :P

  • Reply Nipitiri 22. jaanuar 2016 at 13:46

    Mina olen ka liiga avameelne. Pidevalt eksmees tegi
    märkuse, et kas seda ikka oli vaja jagada jne. Kuigi mul
    ainult 1 sõbranna kellega räägime ka kõigest.

  • Reply Kätuuu 22. jaanuar 2016 at 13:38

    Sa oled ikka nii vinge naine, usun,
    et paljud sooviksid endale sinusugust
    sõbrannat või kasvõi päeva sinuga
    koos veeta (k.a mina).
    Kohati soovin, et ka ise suudaksin
    nii avameelne olla, noh oma parimate
    sõbrannadega ja kutiga räägime ikka
    labaseid ja muid imelikke jutte, kui
    tuju tuleb, aga no tuttavate seltsis
    olen vaikne hiireke. Ennastki ajab
    vahel närvi, et mida kuradit ma vait
    olen. :D

  • Reply Skorpaneiu 22. jaanuar 2016 at 13:34

    No minu arvates ei ole vaja
    seksijutte isegi mitte sõbrannadega
    arutada või rääkida, et mida te
    Kardoga teete või üleüldse ükskõik
    kes suhtes on, mida oma kaasaga
    teevad jne… Minu jaoks on see
    selline asi, et las see jääda ikka
    ainult selle kahe inimese vahele ja
    teistel pole küll vaja midagi nii
    intiimset teada, aga noh, igaühe oma
    asi. :)

    • Reply Mallukas 22. jaanuar 2016 at 13:36

      No vot, inimesed ongi erinevad. Ma ei kujuta ette, et ma saaks öelda üldse parim sõbranna kellelgi kohta, kui ta EI tahaks minuga
      jagada haigeid lugusid :D

      • Reply Skorpaneiu 22. jaanuar 2016 at 13:40

        Mida Kardo sellest arvab, et sa
        arutad oma sõbrannadega teie sekselu
        jms? :D

        • Reply Mallukas 22. jaanuar 2016 at 13:42

          Tal on jumala suva. Pärnus sõpradel külas käisime, siis rääkisime kõik koos :D

      • Reply Merilin 22. jaanuar 2016 at 14:40

        Aamen!!

  • Reply K. 22. jaanuar 2016 at 13:30

    Minul küll parima sõbrannaga mingit filtrit ei ole, rääkimata siis salasahtlist vms.
    Me räägime absoluutselt kõigest, sellest, kuidas tööl läheb ja lõpetades kõige piinlikumate hetkedega.

    Mulle meeldib, kui ma saan oma veidraid mõtteid ja ideid jagada ja mu sõbranna on täpselt samasugune :P
    Muidugi on ka selliseid sõbrannasid, kellega nt. seksist ei räägi, aga samas muudest kiiksudest ja asjades ikka saab rääkida :)

    • Reply Mallukas 22. jaanuar 2016 at 13:37

      Sama siin :D

    • Reply Birx 23. jaanuar 2016 at 20:40

      Jaa mul on ka üks parim sõbranna kellega ma absoluuutselt kõigest rääkida võin, no nagu tõsiselt kõigest. Tal ongi hullult põnev
      kuulata mu igasuguseid hulle asju mis juhtunud on:D

  • Reply Hanna 22. jaanuar 2016 at 13:29

    Breaks* my heart. :)

    Aga selle viimase osaga eriti nõus, kahju kui vanemad unustavad ära, kes on tegelikult kõige tähtsam.

  • Reply Maria 22. jaanuar 2016 at 13:17

    Palju ma siis teistega jagan…
    nuh tegelikult vähe. Kuigi võib
    mulje jääda, et ma olen kõik
    kõigile ära rääkinud endast siis
    tegelikult ei ole ikka küll ja ma
    usun, et teised ka kõike endast
    mulle ei räägi ja kas ma tahakski
    teada. Ma olen alti arvanud, et
    midagi peaks jääma inimesele
    endale ka. Ajus võiks asetseda
    selline tore sahtel kus on ainult
    sinule kuuluvad mõtted, nagu
    pesusahtel kuhu igaüks ei roni.
    Muide selle pesusahtli musta pesu
    võiks ka omaette pesta :D. Aga
    üldiselt olen avameelne inimene.
    Midagi küsitakse ikka püüan
    vastata.

    • Reply Mallukas 22. jaanuar 2016 at 13:19

      Ma hoidsin hästi kaua neid mõtteid endale, mis mulle kinnitasid, et mul depressioon on. Sest see oli minu jaoks kuidagi nõrkuse näitamise märk vms. Aga nüüd… Ma ei tea, polegi vist midagi sellist, mida AINULT endale hoiaks. Kardole räägin ka kõike :D