Sattusin kunagi naistega rääkima erinevatest imelikest kiiksudest, mis meil kõigil kindlasti on. Ma ei ütle, et mul kiikse poleks, aga mõned, mida ma kuulsin, on minu jaoks ikka ulmelised. Mõni aeg hiljem lugesin ma Perekoolist taolist teemat ja neid lugedes mõistsin ma, et minu kiiksud vist polegi niiväga kiiksud miskit.
Näiteks lugesin ma, et mõni inimene ei suuda süüa külas, kus ta näeb, et nõudepesukäsn on kraanikausi kõrval. Aga kus ta veel üldse olla saaks? Ma igatahes ise ei ole kunagi kellegi kodus mõelnud üldse tema nõudepesukäsna olemasolule. Võib-olla ma saaks veel öelda, et kui mingi rõve, haisev närakas sellest lapist saanud on, et siis on vastik seda näppida. Aga ma usun, et see pole minu kiiks, vaid lihtsalt rõve asi 😀 Ja teiseks ma väga külas ei näpi inimeste nõudepesulappe.
Veel on inimestel suur asi sellest, et mispidi jookseb WC paber. Meie kodus seda muret ei ole, sest mul pole WC paberi hoidikut. Vedeleb teine lihtsalt aknalaua peal ja sealt võid sa endale teda käe peale kerida just nii pidi, nagu hing ihaldab.
Kui me juba vetsujuttude peal oleme, siis olla mõnele inimesele ka oluline, et kas see kaas on seal peal või üleval. Minul on jumala suva jällegi, aga mõnele tundub kinnine kaas märgiks, et WC pott pole puhas, sest kui see oleks puhas, siis jätaks ikka kaane lahti, et puhtus välja paistaks. Meil on enamasti kaas kinni, sest Lotte tahab sealt juua ja Mari sinna asju loopida. Seega on parem seda kinni hoida. Prilllaud on meie majas tavaliselt all, aga mõnikord kui mõned meesterahvastest külalised käivad, siis jätavad need sindrinahad selle üles, siis ma alati käin ja kraaksun, et prilllaud võiks ikka all olla. Mitte selle pärast, et mind see visuaalne pool häiriks, aga ma olen ühe korra suure hooga peaaegu potti sisse lennanud.
Mind absull ei häiri, kui keegi paneb kasutatud tikke pakki tagasi, või mispidi see piim sinna kannu pandud on ja muud sellised asjad. Samas mind häirib jubedalt, kui mu elutoa aknalauale on midagi pandud. Ma ei teagi miks, aga no jubedal kombel käib pinda see. Kardinad peavad ka alati ees olema, nii häirib, kui kahe kardina vahel on mingi pilu. See häirib ka, kui Mari loobib diivanipadjad maha ja Kardo sellest mööda vaatab, nagu need ei vedeleks seal maas 😀
Mis teie kiiksud on?
180 kommentaari
1. Wc paber peab jooksma pealt poolt.
2. Ei suuda süüa vööras kohas, kui tean, et puudub
nõudepesumasin.
3. Häirib, kuu inimesed kasutavad sõnu valesti:
vahel,vahest jne.
4.Kui keegi avalikus kohas hambaorki kasutab.
5. Wc poti kaas peab all olema.
Arvasin, et olen suht friik, aga neid kommentaare lugedes tundub, et pole häda midagi:D Ainuke kiiks (mitte, et see eriti väke kiiks
oleks) on see, et magama minnes oleks pliit kinni ja välisuks kinni ja küünlad kustus. Neid asju kontrollin umb 3x ja siis saan
rahulikult magama minna. Kui kodnunt väljun, siis kontrollin ka, aga siis NII tähtis pole, sest kui peaks miskit põlema minema vms,
siis mind ju pole seal 😛
Mul on kiiksupojad. 🙂
Kui asju ostan, siis meeldib osta kas
kaks, neli, seitse või üheksa asja.
Üsna ebaloogiline, sest ei ole ei
paaris- ega paaritute numbrite
kiiksu, on lihtsalt numbrikiiks.
Samas võin osta vabalt näiteks ka
kuus ühesugust kaussi (kui seitset
lihtsalt pole) aga see jääb mulle elu
lõpuni meelde, et neid paganama
kausse ainult kuus on.
Mul on lemmikkruus ja ma natuke
ärritun, kui keegi pereliikmetest või
külalistest seda kasutab. Aga kui
mees või lapsed on midagi head või
ilusat teinud, haiged või niisama
kurvad on, siis ma viin neile
teed/vett/kohvi just selle kruusiga. 😀
Kõik kuivained peavad olema
läbipaistvas suletavas klaasanumas.
Olen mures, kui asjad hakkavad otsa
lõppema.
Nii mul ongi üks pisike konku, kus
eraldi riiulitel on varud. Wc-paber,
pesupulber, nõudepesumasina tabletid,
puhastusvahendid ja -tarvikud jne.
Tikud, küünlad, elektripirnid.
Kuivained ja kauasäiliv söök. Need
asjad loovad mulle turvatunde mingil
põhjusel.
Jälestan sinist värvi nõusid, kuigi
muidu sinine värv meeldib. Valged
nõud sinise mustriga sobivad aga
küll. Samuti ei salli siniseid kööke.
See ka ei meeldi, kui kellelgi on iga
toa seinad erinevat intensiivset
tooni, nt oranž esik, sinine köök,
lilla magamistuba, kollane lastetuba.
Meeldib, kui on läbiv toon, olgu siis
väikeste variatsioonidega, ja sinine,
lilla ja muu on saavutatud kardinate,
vaipade, pudi-padiga.
Vihkan, kui muru niidetakse
jupikaupa. Kui, siis terve hoov ühe
päeva jooksul, vastasel juhul olgu
juba üldse niitmata.
Pimedal ajal ei kannata alasti
aknaid, nii et pime sisse paistab
ning aknaava tume on.
Kui kannu piimapaki panen, siis tuleb
iga kord pähe, et peaks olema pakk
õigetpidi, aga trotsiks selle
meeldetulemise eest panen sedapidi
kuidas just juhtub.
Eks neid erinevaid asju ole veel, aga
ma elan vabalt üle kui ei ole nii
nagu mulle meeldiks. Kellelegi midagi
nina peale hõõruma ka ei hakka ja
enda elu proovin keerulisemaks mitte
elada.
Kuulge, teie vetsupaberi-altpoolt-tõmbajad. Enamus juhtudel on wc-paberi hoidjal selline kerge kaaneke peal, mille taha saab
siis paberi katki murda, kui see pealtpoolt jookseb ja paberi suunaga üles tõmbad. (see kirjeldus siin on praegu nagu
tuumafüüsika, aga minu jaoks kõige loogilisem liigutus) Kui see alt jookseb, ongi ainuke võimalus kahe käega rebida ja no kui
õnnestub murdumiskohalt, siis palju õnne, aga tihtipeale on (just avalikes kohtades) eelmise kasutaja poolt paberi mingi eriti
ära kärtsutatud ja rebitud, nii et kõige pealt tõmban ühe tüki ära ja alles siis selle pabeririba, mida ise kasutama hakkan. Seega –
need hoidjad täidavad ka ikkagi praktilist eesmärki – selle kaane/serva külge seda paberit tegelikult peakski murdma ma seda
saab teha ainult siis, kui see pealtpoolt jookseb. Nüüd ma olen rääkinud 😀
Ahha, üks kiiks ka lõppu: mind ÜLIhäirib, kui keegi tuleb poole kokkamise peal minu küpsetatavat asja näppima või hakkab
juba kuskilt pannist näpuga sööma. ÖÄK. Esiteks tehakse ju süüa ikka selle pärast, et kõht on tühi ja no kõigil on ju, aga alati
leiab keegi, et temal on ikka rohkem ja tuleb hakkab näppima. Mäletan, et mu ema ajas see ka alati närvi, kui ta nt küpsetas
kotlette, tõstis valmis tehtud juba termopotti ja siis isa tuli möödaminnes ja hakkas näpuvahelt sööma. Kurat küll, kõik ju
ootavad söögini, aga üks on ikka tähtsam. Või kui ma näiteks küpsetan pannkooke…ja keegi tuleb hakkab valmistehtud
portsust lihtsalt näppudega võtma. Eriti veel ilma käsi pesemata. Minumeelest see on täiesti hoolimatu teise suhtes, kõik ju
söövad sellest ühisest nõust ja siis sa kurat mingi…tuled võtad oma mustade kätega potist spagette. Eriti rõve. Külas olles ei
saa midagi öelda ka, oma pererahvas – ise teab kuidas sööb, aga vahel on küll tunne, et lihtsalt ei suuda sellest ühisest potist
süüa, kust keegi on just oma küüntega…nt salatikaustist oma lemmikasju välja nokkinud. Kuidas teie sellesse suhtute?
Ma olen ise see sööja 😀
Vetsupoti kaas peab olema kinni.
Ei meeldi liiva ja muru peal käia jalanõudega.
Ei meeldi kui söögilauale pannakse oma autovõtmed,
rahakott, kindad, käekott, telefon jms.
Kui kellal on ühesugused numbrid, siis alati soovin
midagi (juba 10 aastat sama asja)
Mul peab alati mingi sari, film voi video arvutist voi
telekast käima ükskõik mida ma teen – koristan, kokkan,
olen dušši all…isegi raamatu lugemise ajal peab käima.
Kui tõmban tolmuimejaga ja ei kuule läbi müra oma
sarja, siis tõmban nii et ühes kaes on läpakas ja teisega
tõmban tolmu.
Nagu eelmisest punktist oli aru saada, siis kodus olles ei
salli ma täielikku vaikust. Magamistoas tiksuvad kaks
kella valjult. Täieliku vaikuse ajal hakkan igat pisematki
heli väga kartma.
Kodus PEAB olema loom! Muidu tuleb kodukäija. ?
Võin jääda magama ükskõik kus kohas ja ükskõik mis
poosis, aga vaid juhul kui mul on mõni riideese tekiks
peal.
Meeldib vaga enda ja teiste punne pigistada.
Ei meeldi olla raseerimata. Isegi kui tean, et ma ei näe
oma meest mitu kuud ja keegi mu karvaseid kohti
ealeski ei märkaks siis pean iga päev raseerima koik
kohad üle. Depilatsiooni ei saa minna, sest siis peab
karvakesi natuke ju kasvatama ja ma ei saa sellega
hakkama.
Käekotti ei pane põrandale, sest muidu pidavat raha
välja minema.
Täiesti uskumatu! Kas te teete nende kiiksudega nalja või päriselt ka??
Aga noh, ilmselt harjub kõigega, ka niimoodi elama…
Minul ei ole ühtegi kiiksu. On mõned harjumused, muidugi. Nt magama minnes panen alati unesokid jalga, aga see on sellest, et
mu jalad on väga külmad kogu aeg ja külmade jalgadega mul und ei tule. Olen niimoodi terveid öid üleval olnud. Mu vennal on
sama lugu. Aga lapsepõlves me kumbki sokkidega ei maganud.
On veel üks asi, mida on mul raske välja kannatada: nina luristamine, aga kiiksuks oleks seda liig nimetada. Pigem lihtsalt miski,
mis häirib.
Ma magan ka sokkidega just samal
põhjusel, aga öösel need kas tulevad
ise jalast või katkun ise ära, kuna
nii palav on siis jalgadel. 😀
Mul on nii, et alati kui bussi või
rongi peale lähen pabistan,et see ei
sõida sinna,kuhu vaja on või, et ta
ei peatu seal,kuhu mul vaja minna on.
Siis see, et kui toast välja lähen
kontrollin alati, kas telefon,
rahakott, hügieeniline huulepulk ja
võtmed kaasas ja nii kuskil 4 korda
enne kui toast välja astun . Väljas
olles kontrollin ka, et oleksid alles
ikka. No ja asjad alati samas taskus
nt telefon paremal võtmed vasakul ja
kui pole hakkab paanika, et kadunud
aga teise tasku kohe ei vaata 🙂
Magan ka alati tekiga,ükskõik kas on
palav või mitte, soe tekk peab alati
peal olema. Kui on mingi kokkusaamine
kokku lepitud lähen alati 20 minutit
enne kohale,et ma hiljaks ei jääks.
Poest pean alati midagi magusat koju
ostma,isegi siis kui isu pole.
Mõned eelpoolmainitutes nagu sokid masinasse õigetpidi, kanalisatsiooniluugile ei astu, suitsetajatest
kõnnin hinge kinni hoides mööda. Lisaks peab lilleline voodipesu alati olema õietega padja poole, kodus
ei suuda sokkid käia (ainult haiguse või äärmise külma korral), ämblike tapmist ei talu üldse (kui keegi
kardab tulen viin vaesekese kohe ära õue), kui olen stressirohkes olukorras tööl, koolis, kodus, üritusel
pean saama käsi voolava vee all hoida, pean hambaid alati enne nägu pesema ja ma pean jõudma kohale
minutilise täpsusega (mitte varem ega hiljem). Ja siis need kiiksud mis tegelikult minu jaoks on
hügieeniliselt täiest õigustatud nagu ühiskasutatav wc-s pärast kätepesu ukselingi katsumise vältimine,
wc poti kaas peab vett lastes all olema (ühes kliinilises uuringus leiti reaalselt vastupidisel juhul
hambaharjadelt mikroskoopilisi fekaalide tükke), prillid ei tohi olla klaasidega vastu pinda ja pesu peab
masinast kohe pärast pesemist välja võtma (elasin mingi aeg koos nõbudega kellel ei olnud probleemi
pestud pesu ka 3 päeva masinas hoida kui mind kodus ei olnud, kohutav).
Minu kiiksud:
* ei suuda süüa edasi õuna, kui olen kellegile pidanud
sellest ampsu andma
* kurgilt või tomatilt, mida juba lõigatud on, pean alati
esimese viilu ära lõikama ja prügikasti viskama
* ei suuda pudelist ega klaasist joogi lõppe ära juua
* ei meeldi vanaegsete metallist lusikatega süüa, sest
rõve metallimaitse jääb suhu
* wc paber peab jooksma pealt poolt
* tänaval kõndides kardan et midagi kukub mulle
katuselt pähe ( jääpurikate sulamise aega kardan
tohutult)
Appi kui paljulah lahedaid kiikse siin inimestel on.
Minu kiiksud:
*Nõud ja raamatuid suuruse järjekorras riiulis ja kapis.
*tänavakivide vahede peale üritan mitte astuda.
*wc paber PEAB pealt jooksma.
*kui ma taban ennast negatiivselt mõttelt siis mõtlen
kohe “unusta, tühista” sinna järgi.
*rätikute kapis peavad rätikud sama suureks olema
volditud ja saunalinad alati teatud viisil lapitud ja
virnad täiuslikult.
*Kui keegi võõras köhib siis ma hoian hinge kinni nii
kaua kui saan. Suitsuga muide sama – ei saa kellegi
teise kopsus olnud õhku sisse hingata. Veel enam kui
see on suits.
Hetkel ei tule rohkem meelde aga kindlasti on veel.
Minu veidram kiiks algas kunagi aastaid tagasi, kui telekast sarju ja filme vaatasin ja subtiitreid lugedes hakkasin sõnades tähti
kokku lugema ja siis juba lausetes tähti lugema. Enam sellest kombest lahti ei saanud ja see hakkas juba häirima, sest teksti
mõttesse süveneda ei saanud. Nüüd teen seda vist alateadlikult ja enam see ei häiri, aga see tähtede kokkulugemine on viinud
selleni, et kui mõni sõber küsib, et mitu tähte on nt selles või teises sõnas, siis ma oskan 1-2 sekundiga selle ära öelda (a la sõnas
“tuumafüüsika” on 12 tähte) 😀
Ma vihkan, kui sokid pannakse pesumasinasse
pahupidi 😀 😀
Minu kiiksud on ka natu kahtlased. Õues käies
loen enda samme ja kodus nõuan et kõik asjad
oma kohapeal – ehk kapis oleks. Olgu need
kapid seestpoolt nii sassis kui tahes aga
kapipealsed, lauad, diivanid ja voodid jne.
peavad olema tühjad. Ja üleüldse peab olema
kodu lage plats sest minu kiiks on tõmmata
igapäev niiske mopiga põrandad üle ja kapid,
lauad, diivanid ka tolmust puhtaks.
Sama siin… Hullult häirib kui millegipärast
päev vahele jääb??kui kuskilt reisil tulen,
siis ka võimalikult kohe kukun küürima?
Peale dušši all käimist ei meeldi kulle astuda vannitoa
vaiba peale. Vannitoa vaiba peale pean panema
omakorda täiesti puhta, pesust tulnud saunalina. Punkt.
Mööndusi ei tee.
Mulle*
Sellest WC-paberi temast ei saanud ma ka kunagi aru –
nüüd olen ise samasugune. 🙂
Mulle õpetati kodus, et Leiba ei tohi selili panna. Seda
m ei suuda küll siiani taluda. (“Kes paneb leiva selili,
selle paneb leib kord selili.”)
Kõige imelikum kiiks on see, et toitu peavad alati mõlemad suupooled võrdselt närima. Ühtlasi kodus süües pean samal ajal alati
vaatama sarja arvutist või telekat – väga halb komme, aga lahti ei saa! Hirmsasti lihtsalt meeldib sarju vaadates süüa 😀
Volüüminupp peab alati olema kas 5-10-15 jne.
Mul tekib suppi süües alati janu ja pean midagi kõrvale
jooma ning metallist esemeid (nt lusikas) käes hoides
tekib suhu metalli maitse.
Kas sa tead, et metallimaitse suus on üks raseduse esimesi sümptomeid :D?
*Kui tänavateedel on nt mõrad, siis ma PEAN nendest üle
astuma, samuti ka näiteks plaaditud tänavad- ma pean
sinna ruudu sisse astuma, mitte joonele..
*Ma astun alati uksepiidale
*100% iga kord, kui kellelegi külla lähen, siis pesen neil
nõud ära, kaasaarvatud need, kellega olen alles kohtunud
*Tagaistmel istudes pean istuma kaassõitja taga, sest siis
saan ilusti nillida, kui kiiresti juht sõidab, palju kütust on
jne
tule mulle palun külla, mul nõud
vajavad pesemist! 😀
Mina olen nõude kohapealt eriti MONK- ma ei suuda
süüa võõras kohas võõraste kahvlite/nugaddega,
taldrikuid ja tasse vaatan üle (võimalusel pesen need
üle!) samuti ma olen kogenud seda,kuidas nt kahvlite
vahel on nagu reaalselt KUIVANUD MINEMUFFI
AASTAST TOIT,appi no kuidas saab sellised asjad üldse
suletud kappidesse/ sahtlitesse panna??????!!?!?! Pesen
kõik oma nõud ja klaasid nii kuuma veega,kui sealt
kraanist tulla saab,nii,et käed ei kannata,seejärel
poleerin kõik need asjad nii üle,et ühtegi veeplekki ei
tohi MITTE MILLEGIL olla! Enne nõude kappidesse
paigutamist lasen neil seista lasta,et nad ikka
kindlastiiiii täiesti kuivaks saaksid,sest ilmselgelt
hakkavad nad muidu kapis haisema! Taldrikud ja klaasid
on alati suurusjärjekorras kappidesse paigutatud ja
kõiki klaase kindlasti peab olema paarisarv!
Igalpool,kuhu külla lähen,vaatan KÕIKE sellise
pilguga,et jumal küll,kas need inimesed on kunagi oma
elus puhastanud näiteks vetsupaberihoidjat või köögid
imuril olevaid nuppe.
Kõige kohutavam minu jaoks on veel näiteks võõras
voodis/voodilaadses asjas magamine. Ma ei taha
teada,kas keegi üldse kunagi on neid voodipesusid
vahetanud… võehhh ma pigem istun terve öö üleval, kui
magan sellises kohas :O
Ma ei suuda ka sametit katsuda. Ja
poroloni ei kannata vaadatagi.
Samuti ei meeldi jalaga vaiba peal
lohistamine.
Püreesid ei suuda süüa. Pean saama
oma toitu närida.
Muidu ise olen mega korralik – kõik
on puhas ja korras ja kuni aluspesuni
on pesu triigitud ja lapitud.
Vetsupaber on pealt ja kaan all. Aga
samas olen nii palju reisinud (ka
kohtades kus on kogu luksus ja puhtus
puudu), et olen aru saanud, et sita
sisse ära ei sure ja see mida teised
teevad (ka minu kodus) mind nii väga
ei häiri.
Oma katuse all on mul iga paari päeva
tagant puhas voodipesu, öko toit ja
isegi mandariinid ja ananassi pesen
äädika sees ära. Reisides võin
kohalike kerjustega linnaväljakul
ühest pudelist puskarit juua ja
täiesti kaine peaga (on juhtunud),
tööl söön pesemata salatit ja
külaliste peale ei karju kui nad
valesse rätikusse käsi kuivatavad 😀
Aga sametist hoian eemale ja
püreesuppe söön ainult suurest
viisakusest ja okse kurgus.
Ma ei söö tükeldatud tomateid aga
terveid söön (tükeldatud tomatitel
tundub liiga palju seda plöga
olevat), kui ma ükskõik millised
klaasist joon, imen oma huuled klaasi
külge nagu iminapad (ema on eluaeg
seda kommenteerinud, et ma just kui
imeksin lutti, mis mulle väga meeldis
väiksena ning mida ma tegin aegajalt
ka esimesed klassis kui ma oma
lemmikluti kuskilt kapist üles
leidsin) ehk siis kolmas kiik, ma
imesin pullipärast oma lemmiklutti ka
esimeses klassis käies (no kodus,
salaja, nii et ema ei näinud) Kui ma
näen, et mõni nuga või terav ese on
tera taeva poole, PEAN ma selle ümber
pöörama, sest olen lapsena
kraanikausis nõusid pestes käega üle
tera tõmmanud ja see tekitab igakord
närvikaid kui mõnda tera ülespoole
ese näen. Võeh.
Kiikse palju , aga veidramad: kui võtan pesust sokid,
siis jälgin kumb sokk kummas jalas on olnud ja pean
samamoodi nad jalga panema, enne sööki lasen kahvli/
lusika vee alt läbi. Autos keegi nuppe näppida ei või-
ajab lausa tigedaks. Enne kodust lahkumis pean mitu
korda kontrollima üle veekraanid, gaasikraani nig
uksest väljudes lõgistan mitu korda ukselingiga, et
kindel olla.
Minu kiiksud lähevad vist foobiate alla aga ma ei
suuda sametit katsuda. Ma kardan mööduda suvisel
ajal prügikastidest, mis bussipeatustes on kus see auk
on kõrgemal sest ma kardan, et sealt lendab herilane
välja ja nõelab mind(lamp, I know). Lisaks ei meeldi
istuda bussis välisukse juures. Ei meeldi kui keegi
jäätisepulka närib (mul tekkisid kirjutades
külmavärinad).
Ostan alati paarisarvu puu- ja juurvilju.
Ma ei suuda kokata sassis köögis ja löön köögi alati enne uue söögi tegemist läikima, mis sest, et peale
söögi tegemist on seis tegelikult täpselt sama 😀 Kui kuhugi on vaja jõuda olen alati vähemalt 10 minutit
varem kohal kui peab, sest hiljaks jäämine on minu meelest eriti nõme.
Kui midagi konkreetset(ja väikest) on vaja ära teha, siis nagu nimme ei saa ma seda tehtud enne kui asi
hakkab ületama taluvuse piiri või tähtaega. Selle asemel, et vaevast lahti saada, võin probleemideta ja
täiesti teadlikult nädal aega üha kasvavat pesuhunnikut ignoreerida ja sellest mööda jalutada. Ja see
üksik rasvane pann seal ahjus võiks vabalt ära mädanedagi enne kui ma ta lõpuks ära pesen ja ennast
kokku võtan. Samas kui on mõte, et koristaks kodu, siis võin seda teha 8h jutti nagu nipsti ja ei teki
mingit tõrget. Kiiks, mis kiiks.
Mulle ei meeldi sametit katsuda 😉
Minu kiiksud :
Ma vihkan kui voodi peal on lina (jah ma tean, et paljud
nüüd mõtlevad, et madrats saab nii jube mustaks,aga
mis seal ikka teha. Alati saab puhtaks pesta), sest see
läheb öösel sassi ja siis ma ei saa edasi magada.
Ma vihkan kui voodis on mingit puru. Alati pean enne
maga minemist voodi purust puhtaks tegema.
Vetsupaber peab käima alt poolt,muidu hakkab see
rull seal hoidiku sees loperdama või kuidagi niimoodi
?
Ma vihkan kui keegi just õhtuti, siis kui vaikne on,
midagi liiga kõvasti teeb. Näiteks sööb või kui telekat
liiga kõvasti vaatab ?
Miks sa kummiga lina ei osta? Siis ei lähe see üldse sassi. Mu on aastaid vaid kummiga olnud ja ma nüüd ei oska ka tavalisega magada -tõesti läheb sassi 😀
Haha, jõudsid ette 😀
ma olen kiire! 😀
Osta kummiga lina äkki ja probleem lahendatud? 😀
Külas olles ma söön kui olen enne näinud millest toit on tehtud. Mõne inimese juures ei söö kunagi.(halvad kogemused)
Viltused asjad peavad sirged olema, pildid jne.
Wc paber on kama, meil 3 rulli püsti hoidjas põrandal, aga kätepaber peab jooksma paremalt , kui on mustriga, siis on valepidi
see aga mul on KAMA. 😀
Selja taga seismine on ka väga jube minu jaoks, kui keegi mulle poejärjekorras kuklasse hingab, hakkab iiveldama. Ei taha ka et
keegi otse seljataga istuks. Bussis pole kõige hullem, kui istmed on kõrged. Õnneks oman autot.
Ma olengi üks suur kiiks, kuna mul on
obsessiivne-kompulsiivne
käitumishäire (OCD) ja see on mul
olnud nii kaua, kui ma mäletan. Olen
korra- ja puhtusefriik. Ma leian, et
olen selle tõttu väga organiseeritud,
aga vahel ajab mind närvi ka, et ma
ei suuda vahel asjadel lihtsalt lasta
olla. Ma ei saa magama minna, kui
kraanikausis on mustad nõud, isegi
üks lusikas näiteks. Kui ma unustan
midagi teha või kaasa võtta, siis ma
olen enda peale päev otsa vihane ja
mõtlen selle peale. Muidugi see pidev
asjade ülekontrollimine, asjade otse
või “õige nurga” alla panemine,
ukselinkide kontrollimine, sammude
lugemine ja tegevuste kordamine
paarisarvus, käte pesemine
mitukümmend korda päevas ja riiete
vastupäeva keeramine enne kui ma need
selga panen (ei tea isegi miks) on
väga aeganõudev… Väga väsitav on
niimoodi elada. 🙁
Ma ei saa piima juua klaasist kuna
piim jätab randid klaasi äärele,
vaadake! 😀 Joon ainult
tassist/kruusist.
Minu kiiks on vist see, et ma olen alati “nõrgema”
poolt. Näiteks Getter Jaani pole minu jaoks kunagi
väga sümpaatne olnud, aga ma ei kannata, kui keegi
teda halvustab. Kui sina oma blogis Merje kohta sõimu
pommitasid, siis hakkas tema mulle automaatselt
meeldima. Kui ma loen või kuulen sinu kohta koledaid
kommentaare, siis ma hakkan mõttes enda jaoks sinu
seisukohti õigustama. Mulle meeldib Justin Bieber,
sest teistele ei meeldinud. Need on ainult mõned
ükskikud näited mõtte edastamiseks 😛
Ja siis see väike asi ka, et minu arust on rõve, kui
hammustatakse tükk tervest õunast. Mulle ei meeldi
sellega kaasnev sööja näoilme, ega hammustamise
hääl.
Miks nii palju toovad kellegi toidu matsutamist ja
mälumist kiiksuna välja? See pole ju kiiks, keegi ei
kannata seda. See käib lihtsalt närvidele, kui keegi kõrval
midagi häälekalt mugib.
HEhe, just!
mul on selline veider komme, kui ma toidu kõrvale
leiba või saia söön, siis enne tõmban viilu nina akt läbi
ja nuusutan kas ikka on see värske lõhn.
Lisaks ma lähen kohutavalt närvi, kui keegi ütleb
“küüs” asemel “küün” ja samuti ka”kaas” ja “kaan”.
Kipun kohe parandama 😀
Lisaks häirib mind ka see, kui tehakse nt kasvõi
mingeid pilte, millel hoitakse mõnda riideeset
hammaste vahel(sall,särk,kindad)
See on lihtsalt nii rõve, kui midagi hammaste vahel on
Appi, pean nõustuma!! Niii rõve! Mul on alati selline tunne, nagu hambad kuivaks ära, fuhh, mul tulevad värinad sellele mõeldes 😀
Jep, sama hea kui näha, kuidas
keegi endal villaseid kindaid
hammastega käest ära tõmbab?
Õudus kuubis + mega
külmavärinad.
öäkkkkkk 🙁
Aga “küün” ja “kaan” on ju grammatiliselt õige. Sest ei öelda ju küüse vaid küüne ja kaase vaid kaane.
Muide, küüs ja kaas on Seto murrakus(ma olen seto ja tean, kuidas mu esivanemad rääkisid), aga eesti
kirjakeeles on õigesti küün ja kaan.
Muide, selle seto keelega on nii, et kuna ma ei käinud lasteaias, vaid olin kodune laps, siis rääkisin kuni
kooliminekuni ainult seto murrakut ja kui ma siis kooli minnes kaaslaste pilke alla sattusin (1975), siis
sellest peale ei “kõnõlõ ma inämp ültse seto kiilt” ja eesti kirjakeele grammatikas püüan teisi ka kogu aeg
parandada. Heh, see grammatikafriiklus on vist mu suurim kiiks. 😀
küün on jah, heinaküün. ja kaan, see kes muda sees elab. sõrmel on ikka küüs ja potil kaas, vaata ÕSist järele
Issand jumal 😀 Küüs ja küün on kaks täiesti eritähenduslikku sõna. Ei saa öelda, et mu küün murdus, sest sõna küün
tähendab üldse kohta, kus hoitakse heina. Küüs aga tähendab sõrmeküünt. Samuti ei saa öelda, et kus on selle poti kaan,
sest kaan on vereimeja. Potil on ikka kaas. Käänamisel loomulikult küüs-küüne ja küün-küüni.
Kust kuu pealt sa küll kukkunud oled? Ei tasu ikka suud avada, kui asjadest midagi ei tea.
No-jh, ju mulle on siis ikka see seto murrak külge jäänud. 😀
Aga samas. on ju küünethnikud, mitte küüsetehnikud. Ah, ma ka ei tea, mina oma küüni-küüsi
tehnikute juures korrastamas ei käi. Ja vetsupoti kaane-kaase jätan ka üles, et mitte liigseid
liigutusi teha. 😀
Küüs,küüne, küünt
Kaas,kaane,kaant. ?
Mind hâirivad igasugused hââled mis tekivad söömisel
ma lâhen kohe nii nãrvi kui ma kuulen kuidas keegi
oma porgandit nâriv vói leiba hammba all krigistab no
kuradi rôve ?
Ma kardan täiega kanalisatsiooni luuke. Ma ei suuda
ise sinna peale astuda ja ma ei suuda vaadata kuidas
keegi sealt üle kõnnib. Minu jaoks on see kolin mis
sealt tuleb, kui astud nii häiriv ja kartusttekitav.
Samuti vihkan ma kui keegi küüsi närib. Ma lähen
lausa endast välja ja hea meelega lahkun toast isegi või
hakkan karjuma.
Ma tean inimest, kes närib oma varbaküüsi. On seda korduvalt ka minu nähes teinud 😀
Peab ikka painduma inimene 😀
Mul on üks kiiks…ma teen seda vaid siis kui olen
üksi…nimelt ma söön juustu suhkruga 😀 tõmban
juustu suust läbi, kastan suhkrusse ja naudin 😀
Kóige âgedam kiiks mis ma kuulnud olen ?
Täiega lahe :D.
Veel paar kuud tagasi oleks minagi vist arvanud, et see on üks kummalisemaid asju 😀
Aga praegu ise välismaal olles, olen ma näinud, et enamus hispaanlasi ja itaallasi söövad juustu meega, mis mulle alguses natuke
võõras tundus, aga nende tungival nõudmisel proovisin ära ja see on lihtsalt ii-mee-lii-ne!
Nüüd tekkis täitsa huvi suhkruga ka proovida 😀
Mul on väga palju imelikke kiikse. Näiteks, ei suuda ma võõras kohas hambaid pesta, isegi mitte hotellides, kus vannituba läigib,
nimelt mul hakkab paha ja tekib okserefleks ?!?! Samuti mind häirib, kui kardinate vahel selline pilu on, tekib tunne, et äkki keegi
piiluks 😀 Samuti mind häirib, kui keegi sööb kahvliga oma toitu, tõmbab suust läbi ja siis näiteks võtab kausist teist toitu.. Häirib,
kui valge suhkru sees on mingi pisikene must täpp, viskan kohe lusikatäie suhkrut minema.
Ja kohe kindlasti ma vihkan, kui ma sõidan oma autoga ja keegi kõrvalistmel kukub nuppe näppima !!! 😀
Lugedes kõigi kiikse, tekib küll tunne, et kuidas nii üldse elada saab 😀
*WC-paberiga mul mingit teemat ei ole, jooksku mis pidi ta tahab, AGA mind ajab kohutavalt närvi kui tühi rull jäetakse
hoidikusse, pesumasina peale või hoopis tükis kukub maha ja sinna ta ka jääb!! Jube raske on see ju minema visata! 😀
*Ma loen igal pool trepiastmeid, juba lapsest saati. See ajab nii kohutavalt närvi 😀 Kõnnin omas maailmas trepil, kui ühtäkki
jälle avastan, et loen astmeid 😀
*Paarisarvud peavad ka mul igal pool olema. Nt vannitoa seinaplaadil mingid mustrid erinevad ja siis ma hakkan neid edasi-
tagasi lugema kuniks kokku saan paarisarvu 😀 Täiesti imelik, enne ei lõpeta ka 😀
*Kui keegi mätsutab või mu kõrval jäätist limpsib. Issand kui rõve kähin jäätist limpsides inimesel tuleb ja õõõh kuidas ma ei
salli seda. Väikeste laste söömine on ka õudne mu jaoks, sest nad mätsutavad.Ühekorra mehe venda hoides, panin lapsele
söögi valmis ja ise istusin diivanile. Söögilaud täpselt selja taga ja laps sõi seal ja niimoodi mätsutas, et ma katsin oma kõrvad
kätega kinni sest ma lihtsalt ei kannatanud seda välja 😀
*Ma vihkan ootamist ja hilinemist. Üritan alati vähemalt 10 minutit varem kohale jõuda.
*Ma ei saa pesta ainult ühte kätt, teise pean lihtsalt kasvõi vee alt läbi laskma, aga ta peab ka märjaks saama.
Rohkem praegu pähe ei tule 😀
Minus ka see trepiastemete lugemine sees. Lapsest saati tean juba mitu trepi astet kuskil treppidel on ja jätan meelde need
igalpool. Imelik kiiks tõesti.
Hahaa, mõtlesin et olen ainuke keda häirib kui asju pole paarisarv. Pealkirju lugedeski peab olema paarisarv tähti, kui ei siis loen
punktid või muud kirjavahemärgid juurde ja saan rahus edasi lugeda muud juttu, kui asi paaris.
Mul sama, ei kannata kui üks käsi on märg, siis
pean teise ka märjaks tegema! ?
Minu arust on ka õudne, kui väikseid lapsi süüakse – ja veel matsutades!
See on vist pigem foobia, aga ma ei suuda katsuda või süüa pisikesi ümmargusi asju, nt väikesed viinamarjad, oliivid või kasvõi
väikesed legoklotsid või muud ümmargused asjad, tekitavad külmavärinaid ja vastikustunnet. Kui ümmargused asjad on veidike
suuremad, siis pole probleemi, aga mingi suuruse pealt jookseb minujaoks piir. Samuti ma vihkan, kui kellelgi on näpuotsad
märjad, isegi seda kirjutades läheb süda pahaks. Vihkan kui soki või kinda sees on kasvõi imetilluke auk.
Wc-potikaas peaks siiski hügieeni mõttes kinni okema.
Jaa kui veel väiksed lapsed või loomad on, siis ka
nende ohutude tõttu peaks kaas kinni olema. 🙂
Minu kiiksud on näiteks sellised:
*Äratused/meeldetuletused panen minuti
kellaajaliselt 1-4 ja 6-9 vahemikus. Ehk nt 6.41-6.44 ja
6.46-6.49 vahelised ajad on väga OK-d, aga 0-i ja 5-
ega need mul lõppeda ei või.
*Raamatute/filmide/sarjade jne lõppe meeldib ette
teada, ehk siis uurin tihti, et mis saab. Siis on palju
huvitavam vaadata/lugeda ja oodats, et kuba juba see
koht tuleb, millest räägiti. Vahel mul Kaasa juba
meelega räägib mingi vale asja kokku ja siis ma olen
alati nii pettunud, kui seda kohta ei tulegi
raamatus/filmis. Või mõnikord jätab ta rääkimata
minu kiusuks ja siis kaob mul üldse isu vaatata/lugeda
edasi. 😀
Vot need on kiiksud, puhtuse armastus minu arvates
kiiks pole, see pigem elementaarne 😉
Mul on täpselt samad teemad, mis sul 😀 Minu meelest on “spoilerid” maailma parimad asjad ja teevad saate/filmi/raamatu palju
huvitavamaks, sest mind häirib kui miski toimub ja ma ei tea, mis edasi juhtub.
Mul on sama asi! 😀
Mis Teil käib vetsupoti kaan lukku või? Nii väike laps kui ka loom, vähemalt koer küll, oskab ju kaant üles
tõsta. 😀
Mul on just vastupidi. Ma ei suuda
filmi edasi vaadata, kui juba tean,
mis seal juhtuma hakkab. Kui
kellegagi koos filmi vaatame, siis
kohe alguses mainin ära, et mitte
ühtki asja ette öelda ei tohi!
Mind häirib ka see jogurti topsi kaanelt jogurti lakkumine, no on vastik vaadata ja see näeb ka tükkis kuidagi välja seal peal vms.
😀
Veel häirib, kui ütlen kutile, et ta midagi kohe teeks, kuid ta jääb ikka edasi istuma ja korrutab ”jaa, kohe teen” ja siis mul on, et
noh tee siis ka KOHE! 😀
Üheks kiiksuks on veel see, et kui pesen õhtul käsi ning pärast seda plaanis hambaid pesta, siis ma pean pestud käed ära
kuivatama, sest ei suuda hambaharja märja käega kätte võtta 😀
mul on sama märgade kätega 😀
Mul sama selle jogurtiga 😀 . Ja märgade
kätega ka 😀
Minu kiiksudeks on ka see vetsupaber. See peab ikka
eestpooltjooksma. Mees millegipärast paneb alati
teistpid ja siis ma vaikselt keeran ümber.
Prilllaua teemaga vaidlemises ma olen loobunud. Paae
korda olen isegi öösel peaaegu vetsupotti kukkunud,
sest see potiäär ilma lauata on kuradima libe 😀
Aga üks kiiks, mis mul on veel on see, et mul peavad
kraanikausi segistid läikima ja ümbrus peab alati kuiv
olema. Teeksin külas ka need puhtaks ja lakuks läikima
aga see oleks ilmselt veider 🙂
Hehe, ma olen isegi teinekord külas kraanikaussi ja
segistit puhastanud 🙂
Ja kontoris tõmban alati segisti kätekuivatus paberiga
veetilkadest puhtaks ja läikima.
Kunagi ma ei kannatanud kui kellelgi oli lahtine
juuksekarv seljal, alati võtsin ära. Isegi täiesti võõrad
inimesed ei pääsenud mu “hoolitsuse” eest. Ei
mäletagi kuidas ma selle kiiksu kontrolli alla sain 🙂
Ma olen õppinud mitte närvi minema nende asjade
peale.
Kui mees kraabib jogutitopsi puhtaks 5 minutit, siis
tuimalt jalutan minema või panen muusikat. Ta on
sellest väga teadlik. Aga alguses ma hakkasin karjuma
ja võisin pool tundi möliseda temaga, kuni aru sain, et
see on minu kiiks, mitte tema oma.
Ta on lõpetanud riiete kappi panemise pahupidi,
samuti sokid paneb masinasse õiget pidi.
Ei kasta leiba supi sisse ega puhasta sellega kastmest
taldrikut.
Üritab mitte noa ja kahvliga vastu portselani
laamendada.
Peseb nõud ilusti vahust puhtaks.
Ei jäta väljas süües või minu juures mütsi toidulauale.
Nüüd kõlab nagu tal poleks kombeid olnudki, aga ta
on teises kultuuriruumis kasvanud Saksamaal ja seal ei
pane selliseid asju keegi tähele peale minu
Ei, tegelt ikka kõlab nii, et enamik neist
asjadest on sinu kiiksud, millega natuke nagu
teist inimest ahistad 😀 ok, müts söögilaual
pole ilus, aga muu on tavalise inimese jaoks
normaalne.
Heh, aga ka mina olen hakanud kohvimasinat koheselt peale kasutamist tema moodi puhastama.
Mõlemad mõistame kiikse.
Mul on küll jumala kama kaks mis pidi vetsurull käib
või kas wc poti kaas on üleval või all 😀
Mind häirib kui keegi teeb mahlapaki või piimapudeli
tühjaks ja jätab paki köögikapi äärele, kuigi prügikast
on käe ulatuses urrr Jubedalt häirib kui prügikast on
juba ääreni täis ja ikka topitakse sinna juurde vägisi,
no on raske uue prügikoti panna või? Mul on täielik
allergia norskamise vastu appi kuidas häirib kui keegi
norskab, ühes toas sellisega magamine võimatu.
Minu kiiksud on kõik vast toiduga seotud.
Kõige-kõige rohkem häirib mind see, kui keegi minu
kõrval matsutab, luristab vms. Eriti hull on veel see,
kui keegi hammustab mu kõrval asja, mis ühe korraga
tervenisti võib olla suhu ei mahu (nt krõpsud, mingid
küpsised vms). Ja pakendikrõbinat ka ei salli 😀 ise
püuan ka a-la-ti süüa võimalikult vaikselt ja nii, nagu
mulle meeldiks et kõik söövad.
Siis mind nii väga häirib, kui vorsti või midagi lõigata
sellise noaga, millega on enne nt juustu lõigatud, võid
määritud vms.
Sünnipäevadel ja asjadel, kus tuleb ühelt taldrikult
süüa nii salatit kui ka torti, vot see on jube mu meelest.
Alles üks päev vihastasin näiteks selle peale, et õde
pani selle poti kaane, mis oli lihakastme peal, kisselli
poti peale. Nagu, lihaaurud lähevad ju kisselli 😀
Lisaks ei suuda ma süüa toiduaineid, mis on külmkapis
lahtiselt seisnud(mingi lahtilõigatud tomat kasvõi).
Kindlasti on mul kiikse teistest valdkondadest ka, aga
toit tuli kõige laialdasemalt meelde ?
Ma PEAN olema igalpool vähemalt 10 minti varem,
muidu muutun kohe närviliseks 😀 eriti närvi ajab, kui
teised jokutavad ja ma nendepärast hiljaks jään :D.
Teine asi on see et värskeid ajalehti/ajakirju mulle
meeldib wc-potil lugeda (kodus muidugi) aga
millegipärast ajab see teisi närvi 😛
Appi, ma ei jõua peaaegu kuskile õigeks ajaks, aga mul on suva 😀 Potil ma midagi lugeda küll ei jõua, kaua ma ikka hädal olen 😀
Mul läks ikka mitu aega, enne kui leidsin müügilt
kunagi musta värvi pesulõksud, sest mu pesu ja seda
kinnihoidev lõks peavad olema ühte värvi või
vähemalt ligilähedaselt sarnane toon..
Rahakotis peavad kõik kaardid olema kindlas taskus.
Wc paberi rull peab jooksma pealt ja loomulikult tekib
mul kriis, kui koju on jäänud vaid ca 5 rulli paberit alles
– ruttu tuleb varusid täiendada.
Kui tänavakivid on mingi kindla mustriga maas, pean
astuma neile peale ka kuidagi loogiliselt.
Kui trepiastmed pole loogilised ja on laiemad või
pikemad, nii et astme peal pead korra mõlema jalaga
olema, ajab mind nii kettasse. Mul lööb käimisrütmi
täiesti sassi selline nonsense 😀
Sama selle trepiastmete värgiga 😀 .
Kasutatud tikkude pakki tagasipanek häirib mind väga lihtsal põhjusel – kui mina selle urrima tikupaki võtan ja SEALT MÕNE
PÕLENUD TIKU VÄLJA TÕMBAN, SIIS MA OLEN ILMAASJATA SEDA URRIMA LIIGUTUST TEINUD,
AAAAAAAARGGHHHHHH! Ja mitte keegi ei garanteeri, et järgmine tikk selles pakis pole samamoodi põlenud, sest keegi kuri
tikupõletaja on selle paki kallal juba laamendamas käinud!
Seni, kuni minu tikupakid puhtad püsivad, on kõik OK. Teiste tikupakid mind ei huvita. Kuni mina neid kasutama ei pea. Süüta
ise oma tuli!
Hiljuti käis mul eks minu pool lapsega tegelemas ja kui ma koju tagasi jõudsin, oli minu korralikult ahju kõrvale asetatud
tikupakk kadunud. Õige ka… kui ma oleks sealt mõne PÕLENUD TIKU leidnud, siis oleks ma midagi halba korda saatnud. Hea,
et vähemalt mõni inimene mõistab.
Ma tahan öelda, et see konkreetne on igati ratsionaalne kiiks.
Mina ei suuda süüa söögiriistadest kus keegi teine veel sööb, ainult siis suudan kui tean, et neist on söönud peale minu vaid mu
mees 😀 Sama on tassidega ja joon ainult sanga kohalt, kui sanga pole, siis pole vahet kus joon, aga tasse/klaase suudan ka jagada
ainult mehega 😀 Väljas süües võtan toitu söögiriistadelt ainult hammastega kuidagi, et jumala eest suu vastu ei läheks ja joon
üldisest pudelist, kui peangi klaasi kasutama, siis kuidagi kannatan ära või võtan kõrre, aga üldiselt on nii rõve olla siis, isegi
kõrrega, kui see on kuskil juba lahtiselt olnud, kui kõrs on kuskil pakendist kinniselt, siis on parem olla 😀
Äratus kell, arvuti heli ja muud peavad lõppe numbriga 0 või 5 😀 Näiteks 07:30 või helitugevus 55% 😀
Neid kiikse on mul veel, aga need on hetkel ainukesed mis kohe meelde tulid 😀
Ohjah, neid kiikse jagub ka mul 😀
* Wc paber peab pealt jooksma (kunagi sobis mulle
vastupidi, aga nüüd meeldis sedasi).
* Pesulõksud peavad olema pesul värvi järjekorras, s.t,
et tumedamast heledamaks.
* Pesu peab kuivama minu jaoks õigetpidi. Sokid ka
alati kuivavad koos paarilisega.
* Raamatud riiulis v nõud kuivatusrestil suuruse
järjekorras.
* Sularaha rahakotis suuremast väiksemate kupüüride
järjekorras.
* Ei salli, kui asjad jalutavad omalt kohalt minema 😀
* Telekal volüüm alati paarisarv. Sama teen ka
telefonis mängimisega, kui on võimalik ette punkte
näha, kukutan end sobival punktisummal läbi 😀
* Ei suuda süüa juustu/ vorsti, millel on mistahes nurk
veidi kõva. Jäkk!
* Ei suuda kasutada toidul hapukoort, mille pakend on
vähemalt 24h avatud olnud.
* Kodust välja minnes kontrollin alati, kas pliidil on
kõik nupud nullis 😀 Kontrollin ka veekeetja ja
mikroka juhtmeid, et kas need on seinast eemaldatud.
Eks neid kiikse on veel, aga hetkel rohkem eii meenu.
*
Apppi kuidas sa elada veel nii üldse viitsid.
Enamus asju viimased siin nimekirjas, millele üldse
mõtleks, ja siis ka mitte 😀
Hemmm 😀
No minulgi nii mõnedki välja toodud kiiksud…
-Wc paber peab jooksma pealt
-WC kaas kinni, kui vett lastakse
-Jäätise vaba pulk on hammaste vahel nii õudne, sama tunne tekib, kuid puidust pannilabitaid jms pesta.. õuduuus!
-Ma ei salli paarituid arve.. ei kella-ajaliselt ega nt tv heli skaalal
-Minus tekitavad judinaid inimesed, kes ei pese WC-st tulles käsi
-Peale pesu masinast välja võtmist pean pesema käsi
-Kui astun kellegile varbale, siis ta peab tagasi astuma, kasvõi vägisi panen oma jala talle ette (loomulikult kehtib see tuttavate
osas)- muidu läheme tülli..kohutav ebausk juba lapsepõlvest 😀
-Ma ei salli, kui keegi on seljataga, kui ma arvuti taga istun
-Kui keegi võõras aevastab/köhib, siis hoian hinge kinni
-Hoian mune külmkapis munakarbis, kui mune kasutan, siis pean mõlemast servast võrdselt mune võtma, et oleks nö
tasakaalus
-Voodis linade peal tohib olla ainult kas just pesust tulnud riietega või ööriietuses
Oehh..hirm tuleb peale oma kiiksudele mõeldes ja mis kõuge hullem.. neid on veel 😀
ja juba muidugi riivasin kellegi kiiksu oma kirjaveaga 😀
pannilabidaid*
Ohh, mul on vist igast kommentaarist midagi
:D.
•Kuna meil ei ole wc-paberihoidjat, siis on see
lihtsalt aknalaua peal ja paber PEAB jooksma
paremalt poolt, muidu lähen ülinärvi.
•WC-poti kaas peab kinni olema.
•Kellegagi koos jalutades pean olema vasakul.
•Ma ei võta mitte kunagi rannas jalanõusid ära.
Eriti kuiva liiva peal, märjal liival pole nii hull.
•Kui sokid on kuivamas, siis igaljuhul paarid
koos.
•Magama minnes peab tekk olema korralikult,
muidu on ebamugav ja ei suuda magama jääda.
•Vihkan, kui keegi minu toas on.
•Kui ma telefoni/läpakat kasutan, ei tohi keegi
mind(ega ekraani)vaadata, ma võin kasvõi ära
killida, kui keegi seda teeb :D. Muidugi juhul,
kui ma olen öelnud, et ta vaataks, aga ta ei
vaata, või tegeleb vahepeal millegi muuga siis..
Jamhh. Killer olen.
•Kui ma olen käskinud midagi teha ja ma pean
seda talle iga jumala päev ütlema, et ta seda
teeks ja ta ikka ei tee.
•Kui ma pean kandma eri paarist sokke või
kindaid. Ajab närvi ka kui keegi teine seda teeb.
•Kui keegi oma riiete eest ei hoolitse ja tal on
seal augud või plekid. No kuidas sa saad kanda
pluusi, millel on augud sees???
•Kirjavead. Eriti kui kahe sõna vahel on punkt
kuigi see seal olema ei peaks. Nt Mida sa.Teed.
või Mi.Da sa teed. Või üldse, kõik kirjavead.
Eesti keele friik :D.
•Kui keegi jätab oma riided vannituppa.
•kui tuba on nii sassis, et seal pole kusagile
astuda, nt mu sõber on selline, et ta viskab kõik
asjad maha. Või kui tal kukub hamstritoidu
pakk pikali, siis see võib tal seal nädalaid ja kuid
vedeleda.
•Piima/keefiri/jogurtipakk tagurpidi topsis.
•Millegi ootamine.
•Kui keegi on mu juures ja ma tahan videot
vaadata või üldse midagi, mis tekitab häält,
teha. Nt olen sõbranna juures, tema vaatab
telefonist videot nii, et hääl on (peaaegu) kõige
kõvema peal ja mina samal ajal kuulan parem
ilma helita.
•Kui pole kohta, kus ei saa olla privaatselt, ilma
et keegi teine sinna tulla saab või tohib. See on
ilmselt sellest, et minu ema ei luba mul mu
telefoni kasutada muuks, kui
helistamiseks(milleks see mul siis on???), aga
meil pole kusagil majas ühtegi privaatset kohta,
kuhu keegi teine sisse ei saa. Isegi WC mitte.
No nii närvi ajab, kui keegi sellel ajal, kui mina
vetsus olen, lihtsalt sisse astub, ja ma pean
ruttu telefoni ära peitma, sest mujal ei ole
lihtsalt võimalust privaatselt telefonis olla.
Isegi oma toas mitte, sest mõned arvavad, et
neil on õigus minu toas käia siis kui nad
tahavad (vaata seitsmendat punkti).
•Kui midagi ei tehta korrekselt.
•Minu asjade näppimine ja võtmine. Mu õde on
minult tohutult minu jaoks väärtuslikke asju
ära võtnud, mille ma olen palju palju aega
hiljem tema toast lõhutuna leidnud. Nt minu
sädelevad pastakad. Või minu hõbe ja kuldne
millest ühe ma leidsin tühjana ja teist ma ei
leidnudki.
•Kui ekraaniheledus on kõige heledama peal.
Kuidas sa lugeda suudad???
Pluss ilgelt palju asju veel.
“•Kui midagi ei tehta korrekselt.”
Siin on küll kena paradoks: kui sul sellises punktis on
kirjaviga sees 😀
Kui ma ostan poest mõne uue riideeseme, viskan ma
selle esimese asjana pesumasinasse ja alles siis kannan.
Üleüldse ma kannan igat riideesemet ainult korra ja siis
kohe panen pesema. Ma arvan, et ma hüppaks ise ka
pesumasinasse, kui ma saaks 🙁
See ei käi tegelt kiiksu alla – ma pakun, et iga inimene, kes elus on riidepoes töötanud, soovitaks
justnimelt peale ostmist asjad korra läbi pesta:)) Teades, millised inimesed neid proovivad, kui palju nad
maha kukuvad jne jne… tasub ära pesta:)
Ma nt ei tea ühtegi inimest, kes peseks peale ostu
uued riided ära ? Vb siis minu tutvusringkonnas
pesitsevad räpakollid…
Ma pole kunagi ka pesnud 😀
Ei käi küll selle postitusega kokku, aga nägin eile sind unes 😀
Naljakas unenägu oli. Mingi kooliaegsete klassiõdedega pandi meid kokanduse tunnis rühmadega võistlema ja pidime tegema
lambapraadi. Võidab see, kellel kõige parem. (nagu meisterkokas)
Niisiis olin ma endas täiesti kindel, et sina oskad kõige paremat lambapraadi teha (kuigi blogis räägid üsna tihti pardist) ja tulin
sulle külla. Küsisin sult su lambaprae retsepti. Ja sa EI ANDNUD seda lihtsalt. See mingi sinu salajane retsept. Suussulav
lambapraad, nagu nimetasime. Siis mari chillis kuskil.. ja midagi toimus veel, millest enam ei mäleta. Ja lõpus ütlesin lihtsalt, et
dvj, tervita triinut ka, ma tean teda, käisime samas koolis.
Siis läksin tagasi teistega seda lambapraadi tegema.
Küsisin õpsilt, et kas see on see sama lammas, kes sul kodus oli v? Ta hakkas nutma selle peale… :D:D:D
Haha, ma hakkasin bussis kõva hääleg naerma
😀
ma vihkan kui keegi sööb lärmakalt 🙁 matsutab ja
närib ja kugistab
Mina ei talu üldse kellatiksumist 😀 See pidev tik-tak-tik-tak võib mind ikka korralikult närvi ajada.
Ja juuksed peavad olema alati kammitud enne magamaminemist. Peale selle on see minu arvates lihtsalt tülgastav, kui kellelgi
kukub toit maha (krõpsud, väike puru vms) ja see siis südamerahuga maast üles nokitakse ja ära süüakse. õõõõõõõhhh 😀
Ma ei talu ka kella tiksumist, mul ei
ole magamistoas seinakella just
sellepärast. Ma saan vabalt magada
kui muusika lmängib või inimesed
räägivad valjusti teises toas, aga
kui kell tiksub, siis ei saa. Ja siis
ma ei suuda ka magada, kui keegi
norskab, aga see pole mingi kiiks vist.
No mis inimesed need on, kes tigudele meelega peale astuvad! Nagu MIKS? Mille jaoks? Ja yldse elusolenditele. Sain
hingelise trauma kunagi tuttava juures aias, kus tuttavaga jutustades hakkas ta järsku muru sees s6rkivat putukat jalaga
taga ajama ja siis l6mastas selle. Hiljem tuli ta laps meie lähedale mängima ja järjekordne putukas jooksis me jalge ees,
tuttav hyydis lapsele “astu peale!” ja laps trampis, irve näol. Ma just vaatan alati, et oh, äge elukas, mis paterdad siin..
Kiiksudest ka. Mul on lapsest saadik jalakiiks. Misiganes ma jalga panen, pean alustama paremast jalast. Kunagi väga
noorena keegi ajugeenius mainis mulle, et vastasel juhul tuleb vanakurat vms ja nii see alguse sai. Mitte et ma nyyd
täiskasvanuna vanakuradit usuks ja no vahel kingi jalga pannes on kyll korraks isegi mässaja tunne tulnud et “fakk dis -teen
mis tahan!” aga vasakut jalga ette sirutama hakates on ikka mingi blokk peale tulnud ja pole saanud oma revolutsiooni
l6pule viia. (krt kontrollige, inimesed, mis hirmujutte te väikestele lastele räägite!) 😀
Siiani olen jõudnud lugeda ainult neid kommentaare,
kus on juttu korrast ja puhtusest ning avastasin, et
pagan võtaks minu kiiks on kiiksuga 😀 mul on lihtsalt
mingi teema riiete kuhjumusega magamistoas. Mitte,
et ma laisk oleksin aga no vot ma ei saa neid kappi
panna, sest ma ei leia seal neile õiget kohta. Ükskõik
kuidas panen, on kapp ikka sassis. Seega tooli peal nad
mind ei häiri, kapis aga küll 😀
* Piimapakil ja hapukoore pakil peab olema kindla suurusega auk.
* Iga kord, kui väljast tulen. Teen käekoti kõik sahtlid tühjaks ja panen kappi asjad. Iga kord nii jälle uuesti.
* Mu voodi tegemine võtab 10-15 minutit. Sest lina peab olema sile ja padjad täpselt voodis ning voodikate peab olema nii sile
nagu oleks värskelt triigitud.
* Kannan ainult valgeid sokke.
* Enne poodi minekut loen sendid üle ja jätan meelde, milliseid sente mul on, et ei peaks hakkama otsima müüjale.
* Käsi pesen päevas kuni 25 korda.
* Mulle ei meeldi, kui keegi mul voodil istub(eriti veel riietega, mida ta väljas kannab) või mu patju katsub või pea sinna toetab.
* Õuna süües, tükeldan selle alati ära.
* Kulmukaar peab olema täiuslik ja üksikuid karvu ei tohi olla – seega kitkun iga päev.
* Poes sätin asju. (Tõstan asju ettepoole ning kohendan saiariiulit)
* Ei julge kellegagi suheldes eriti kaua otsa vaadata, sest kardan, et mul on miskit näos, meik laiali, midagi hamba vahel vms.
* Riidekappi koristan iga nädal.
* Nii kui must nõu tekib, pesen ära.
***jumaldan koristamist ja eriti kasutute asjade ära viskamist***
Tahaks et sa mulle külla koristama tuleks 😀
Kusjuures, ma ka poes sätin asju, nt kui
midagi on pikali kukkunud, tõstan selle
üles, kui midagi on vales kohas, panen
selle õigesse kohta.
appi, vaesekene
No-jh-noh! Lugedes neid Teie kiikse, tahaks öelda, et ärge kunagi hakake kellegiga koos elama, ärge käige
ise külas, ning hoidku selle eest, et keegi teile külla tuleks. Omas kodus saate oma asju just nii sättida,
kuidas meeldib ja keegi ei saagi võimalust neid kuidagi ümber tõsta. 😀
Tegelikult on mul endal ka vist üks kiiks, vb. ka mitu. Mulle ei meeldi, kui teisi inimesi halvustatakse,
endaga võrreldakse, õpetatakse ja targutatakse. Vot nii! 😀
Ma olen mehega teist aastat kaugsuhtes ja tema
juures olen asjad sättinud veidi nii, et meil mugavam
oleks. Temal läks aega, et minu juures asjad õigele
kohale panna. Aga seletasin oma lihtsad kiiksud ära,
mille põhjendus on ruumipuudus, kõik peab oma
kohal olema, muidu sassis. Nüüd viimane kord kui ta
siin oli, siis ei pannud tähelegi, et keegi teine oleks mu
asju sättinud. Niiiii super mees on mul. Samuti
aktsepteerin tema kiikse ning puhastan iga kord peale
kohvimasina kasutamist seda 🙂
Ja me oleme juba rääkinud, et kui kokku kolime, siis
arutame korralikult kuhu mis panna, et hiljem tüli ei
tekiks
mina keeldun panemast endale äratuskella täpse numbriga. Mul alati 7.01 v 14 vms.
ja mul peab ka vetsupaber jooksma altpoolt, üldse ei meeldi kui pealt
köök peab samuti alati korras olema
Hahah, mul on äratuskellaga sama! Lisaks peavad olema minutid paarisarvulised, nii et olenevalt päevast kas 6:32 või 6:56 😀
Sinuga ma koos elada ei saaks 😀
Riius pidevalt, äratuskella ja
peldikupaberi pärast. haha
Jummel, inimesed kuidas te suudate nii elada? Raskeks ei lähe kogu see WC-paberi ja muude asjadega enda vihastamine? Ma
olen vist nii laisk, et ei viitsi end selliste asjade peale närvi minemisega vaevata. 🙂
Kõige suurem kiiks, mis ma endal suutsin tuvastada on see, et ma ei või kannatada kui mulle bussis või poejärjekorras sisuliselt
krae vahele ronitakse. Paar korda olen ma mõnele mammile järjekorras nähvanud, et ega see järjekord kiiremini ei liigu, kui ta
mulle saabastega selga ronib. Kohutav komme on teiste isiklikku ruumi tungida mingil osal inimestest. Ühistranspordi puhul
vaatan enne sisenemist kui täis see on, kui on väga täis tuubitud, eelistan oodata järgmist bussi. Samuti eelistan kas seista või
istuda üksikul istmel, sest mul on pahatihti selline õnn, et minu kõrvale istuvad ebameeldivalt lõhnavad või siis kaht
istumiskohta vajavad inimesed, kes pool endast minu peale toetavad. Sellistel puhkudel olen ma küll häiritud, aga lihtsalt
eemaldan end võimalusel häirivast olukorrast. 🙂
mul kiikse jube palju, aga mu enda jaoks kõige
raskem ja häirivam kiiks on grammatikavead.
eriti, kui need on teadmatusest tehtud, mitte
kogemata. lisaks erinevat imelikud sõnad
ajavad mul ihukarvad püsti ja südame pahaks,
nt “selmet” ja “johtuvalt”. lisaks kui seriaale või
filme on väga valesti tõlgitud, no kohe nii, et
tähendus on muutunud.. nagu miks? 😀
Eriti häirib, kui lauset alustatakse väikese
algustähega 🙁
Vabandust, trükkisin telefonis, siin ei
viitsi piinliku täpsusega kirjutada. 😉
Kas need need vead praegu irooniaga tehtud ?
Ei, need need vead kogemata 😀
Ma vihkan kui ma seisan inimesega kõrvuti ja siis ta
alustab vestlust” Kuuled vä…..?” Ma olen temast 30 cm
kaugusel, arvata võib et ma kuulen. Teine
samasugune kiiks mida lausetes kasutatakse on
“vaata”. Kui keset lauset keegi tühja koha pealt ütleb
“vaata” siis jääb mulle jälle mõistmatuks et mida
kuradit ma vaatama pean 😀
Ma pean magama vähemalt üks jalg teki alt väljas, ma
muidu lihtsalt ei jää magama. Prilllaud peab maas
olema ning wc-poti kaas samuti. WC-paber peab
käima alt, mitte ülevalt ja isegi külas käies ei kannata
seda välja ning vahetan alati ära.
Isver, mis mõttes. Mul käis ka ükskord külaline, kes vahetas WC paberi niimoodi ära…. ma olin nii pahane, minul peab see käima
pealtpoolt, miks sa ronid teise inimese koju tema paberit muutma.
See on küll väga rumal komme, vahetada teise inimese kodus paber ära. Iga inimene oma kodus paneb paberi ikka nii, kuidas
tema jaoks õige on. Sa enda kodus ju kellelgi teisel ei lubaks asju muuta. Ära rohkem küll nii tee 🙂 Kui minu kodus teeksid, siis ma
sind rohkem külla ei kutsuks, sest mul PEAB paber just ülevalt käima.
Minu kõige suurem kiiks on vist see, et ma ei salli kui salat ja kaste taldrikus kokku saavad. 😀 Kui on toiduks näiteks midagi väga
vedela kastmega, siis tihtipeale võtan salati jaoks eraldi taldriku endale. Kellegi juures külas olles või väljas süües kannatan selle
hambad ristis ära.
Aaaa! Ja mis veel… Mind ajab natuke närvi see, kui ma ütlen sõbrannale (või ükskõik kellele) et ma ostsin uue kleidi täna või ma
lähen kinno täna õhtul. Ja vastuseks tuleb Ostsid vä? Lähed vä? No johhaidii, mida ma just ütlesin sulle 😀
ütlesid vä? 😀 lähed närvi siis vä? 😀
ja täpselt nii nad teevad seda meelega ka 😀
Minu kiiks: Teise päeva hapukoor. Jaiks. Suht rõve, et
inimesed seda söövad ?
?
Haha, ma nt ei suuda süüa hapukoorega tomati-kurgi
salatit, kui selle valmimisest on möödas rohkem kui
paar tundi. Minu meelest on sellel siis nii rõve maitse
juures. Öäk.
Mul ka vetsupaberirulli kiiks 😀 paber peab alati pealtpoolt jooksma.
Vihkan kui mustad nõud pannakse kraanikausi kõrvale mitte kraanikaussi.
Telefon , raha ja muud tähtsad asjad peavad olema alati paremas taskus, võtmed ja muu träni vasakul.
Ja ma lähen väga närvi kui ei panda köögis toiduaineid või nõusid oma kohale tagasi.
Kiikse päris palju veel aga kõik ei tule kohe meeldegi…
Mhh… aga nii halb on ju pesema hakata, kui
kraanikausis mingi kuhi ees on. Palju mõnusam on kapi
pealt järjest võtta neid nõusid 🙂
Ma olen nõus. Olen isegi kraanikausi tühjemaks
tõstnud, et parem pesta oleks.
Loen siin ja mõttlen, et olen ikka üks kuradi
õnnelik inimene. Ükski selline pisiasi ei häiri
mind nii palju, et läheksin lausa närvi või tekiks
okserefleks. Jah on asju mis ei meeldi aga oma
tuju ma nendest rikkuda ei lase
Üks asi on küll mille peale alati midagi
sarkastiliselt käratan. Kui keegi tuleb ja küsib
“Mis teed?” kui mu tegevus on ilmselge ja
nähtav. Nt kui koorin sibulaid, loen raamatut
vms.
Ma ei suuda paljajalu põrandal käia, alati peavad sokid jalas olema, sest sussid on ebamugavad. Ma ei
kannata kui mu paljas jalg puudutab mõnda liivaterakest vms mis võib varbavahele jääda 😀 Jogurtit
süües ei suuda ma kunagi kaant ära limpsida nagu paljud seda teevad, see tundub jälk olevat. Ma ei
kannata kui ma sisenen ruumi, kus mind oodatakse ja mulle Tere vastu ei öelda(on ikka mõningaid
juhtumeid olnud), tõsiselt vihastan ja terve päev kirun kui ebaviiskad inimesed on 😀 Ma ei kannata kui
keegi hilineb kohtumispaika, ma olen ise alati täpne ja igas kohas vähemalt 5min varem kohal. Kindlasti
on neid veel 😀
Hetkel suudan välja lugeda ainult ühe kiiksu endal: Nimelt ma ei saa ennem sokke jalga panna, kui ma ei ole käega neid katsunud
ja kui mu kätele need ei meeldi, siis ma neid jalga ei pane ka.Tihtipeale juhtub, et ostan poest uued sokid, kannan ühe korra ära,
pesen puhtaks ja enam ma neid jalga ei suudagi panna, sest mu kätele nad ei meeldi
Mul neid kiikse oh kui palju ja oh kui erinevaid.
Ma ei salli kui keegi minu toas minu rulood puudutab.
Las see olla alla keritud, kui ma selle nii jätnud olin.
Ma ei suuda olla samas ruumis inimesega, kes sööb
porgandit või kurki, vahel häirib mind ka lihtsalt
mälumise hääl.
Ma vihkan inimestega samast pudelist joomist ja seda,
et keegi minu rõvedustundest selle üle aru ei saa.
Ma ei suuda kannatada liiga aktiivseid inimesi, kes
leiavad, et iga asi on nii tähtis, et selle peab välja
karjuma.
Vihkan ka tigudele peale astumist, sest see hääl on
kohutav ja ma mõtlen ikka, kuidad see mu talla alla
kinni jääb.
Kraanikausist märja toidu ära võtmine on lihtsalt suur
ei!
Kanakintsu ei suuda ma ka enam süüa, mõtlen, kuidas
kana kunagi ringi jooksis ja polegi tuju süüa seda kana.
Seaga on hoopis teine lugu ?
Aa ja väga oluliseks pean piima paki õiget pidi kannu
panna. Õudselt häirib kui tähed on tagurpidi.
Mulle meeldib kodus palja jalu käia ja vihkan
kui prahtb jääb talla alla. Põrand peab puhas
olema. Mind ajab hulluks kui kuhugi on jäetud
vedelema piima paki ära lõigatud otsad või
levakoti klambrid. Täitsa õue ajab see endast….
?
Ainukeseks kiiksuks,mida ma enda juures lugeda vist saan on,et ma ei saa kunagi minna ‘wc-sse kui käed on märjad või niisked.
Ma ei suuda isegi ukse linki wc-l puudutada sellel ajal 😀 .
Ma ses suhtes natuke Monk, et kõik asjad peavad olema kenasti oma kohal ja korras. Aga mis mind jubedasti häirib on maha
sülitamine (mida tavaliselt teevad mehed). Kuna bussiga käin tööl, siis jumala tihti bussi oodates satun mingi tüübi kõrvale, kes
luristab tükk aega ja siis virutab läraka maha ning mul tõusevad kõik karvad ihul püsti.
Ükskord pidi päris kaua ootama, mingi 20 mintsa ja mängisin telefonis ning siis tuli mingi tüüp sinna, kes KÕIK NEED 20 MINTSA
iga faking 10 seki tagant sülitas maha. Siis ma mõtlesin küll, et virutaks talle oma kotiga ja röögataks, et ta oma kuradima sülje alla
neelaks.
õõh, jaaa, sülitamine on rõve! lisaks kui bussis keegi köhib, siis ma hoian hinge kinni 😀
Mina ei suuda muru niita,kui väikseid konnapoegi terve muru täis on.Lihtsalt õudne tundub,et neist hakkliha saab.Jäätise pulka
on nii jube limpsida,aga ometi tahaks viimasegi sealt kätte saada.Asjad peavad olema alati pandud nii,nagu olen mõelnud,kui keegi
on neid nihutanud,tõstan tagasi.Kappides on riided alati sätitud vastavalt aastaajale,talvised eespool( kui on talv),suvised taga
pool.Kalendris keeran alati päev enne vana kuu lõppu uue kuu ette.Kindlasti on neid veelgi,aga kohe ei tule meeldegi 😀
Mina ei kannata üldseeee kui wc poti kaas on üleval. Ma ei saa isegi enna hambaid pesema hakata, kui olen selle kaane alla
pannud. Okserefleks tekib.
Sama. Okserefleks tekib, ei suuda vannitoas
olla, kui potikaas lahti on :S.
Sokid kuivavad pesurestil kindlasti
oma paarilistega kõrvuti, see
praktiline ka kuna pärast pole vaja
kuivanud sokke enam paaridesse jagama
hakata. WC poti kaas olgu all kuna
vee tõmbamisel lendab muidu sealt
hunnik baktereid vannituppa. Lisaks
ütleb feng shui, et lahtise wc-poti
kaudu voolab raha majast välja. Ei
salli kui võetakse kapist või
külmikust asjad välja ja peale
kasutamist jäetaksegi välja. Lähen
ülinärvi kui võetakse külmikust
pakendist või taldrikult viimane pala
ja tühi nõu jääb külmikusse.
Ja kui saan/ostan mõne uue asja siis
peab mina ise esimesena seda
kasutama. Vahet pole kas tegemist on
köögikaalu või ballikleidiga. Kui
olen ise oma uut kasja korra
kasutanud või kandnud siis laenan
vabalt välja aga enne mitte.
Pesu panen kuivama ainult ise nii, et pesen käed ära ja siis midagi enam ei puuduta enne kui kõik pesu pesumasinast kuivama
on pandud.
Ei tea kas see kiiks on aga pesen näiteks sidruni ja tomati ja sellised asjad mida koos koorega söön pesuvahendiga puhtaks.
tegelikult praegu mõtlema hakates võib see vist kahjulikum olla kui see, et teatud bakterid sinna siiski jäävad juhul kui vaid
veega pesta ja tundub kuidagi rõve süüa tomateid mis on veoautoga hispaaniast tulnud ja väga räpases kohas olnud + poes
inimesed neid mustade kätega katsunud. Üldiselt kiiksud ongi puhtusega seotud, nt voodilinade peal ei ole elus teiste riietega
kui ainult voodiriietega ja katsun neid ainult just pestud kätega (enne magaminekut pesen alati käsi). Sööginõud peavad ka
väga puhtad olema, aga see pole ilmselt kiiks, vaid enamus inimesi tahab, et nõud puhtad oleksid. alati vaatan need üle ja
vajadusel pesen üle.
Ja muidugi häirib mind kohutavalt kui teine inimene aevastab, mälub kõva häälega jne. Vahel ka köhimine näiteks siis kui
inimene hakkab keset me vestlust köhima ja ma ei saa edasi rääkida, sest ta üle köhimise ei kuule ju 😀 Aevastamine on
nendest kindlasti põhiasi mis mind väga närvi ajab 😀
Minu kiiksud:
× wc paber peab jooksma alt poolt, vahetan alati ära
kui jookseb vastutpidi.
× nõud millelt hakkan väljas käies sööma puhastan
alati üle.
× kõik asjad peavad olema omal kohal, lähen närvi kui
pole 🙂
× pesu peab pesema must, valge ja värviline.Kui leian
musta seest värvilist või valget, lähen närvi 😀
× sokid peavad olema masinas õiget pidi.
× vihkan segadust.
× kui õpetan kedagi siis ta peab tegema täpselt nii
nagu ma olen õpetanud..
Neid kiikse on kindlasti veel 😀 ja vahel tunnen,et olen
peast segane,et enda arust kõik asjad nii peavad
käima..ja vahel mõtlen, miks see pisike asi mind närvi
ajab..pean vist ravile minema 🙂
Minul on küll see vetsupaberi kiiks. Hetkel mul ka seda vetsupaberihoidjat ei ole, aga kui eelmises kodus oli, siis pidevalt tõstsin
vetsupaberit ümber, et paber ikka pealtpoolt jookseks 😀 Selline kiiks ka, et ma üldse ei kannata, kui keegi paneb tassi või taldriku
või ükskõik mis asja liiga laua serva äärde. Mees kogu aeg ütleb küll, et ega see alla ei kuku, aga kuidagi paha on vaadata, kui see
tass nii ääre peal seisab. Ja rohkem vist kiikse ei olegi… 😀
Mul on neid kiikse omajagu.
* wc paber jooksu alati pealtpoolt
* nõudekuivatuse restil on igal asjal
oma kindel koht
* pesu ei saa keegi teine epale minu
kuivama panna, sest teised teevad valesti
* pliiatsitopsis peavad kõik
kirjutusvahendid olema “nägu allpool”
* voodisse minnes astun alati
“kaarega”, äkki keegi võtab muidu
voodi alt jalast kinni
* varba-näppija hirmus peab magades
olema tekk alati jalgade alla keeratud
Ah, neid asju on veel. Kui meenub,
siis lisan juurde.
Minu jaoks väga normaalne 🙂
Haha, minu pesu kuivamapanek on tavaliselt nii, et viskan selle hunniku restile ja ajan käega laiali, et iga ese õhku saaks. 😀
Mina lähen alati voodisse suure kaarega
hüpates, ei suuda voodi ääres seista :D. Ja
kuna meil samuti seda wc paberi hoidjat
pole, siis on see lihtsalt aknalaua peal ja
paber PEAB jooksma paremalt poolt,
muidu lähen närvi.
Mina kardan ka, et keegi vōtab jalast kinni ja
samuti on tekk alati jalgade alla keeratud?
Mina ei salli paarituid arve 😀 Mitte just maniakaalsel moel, aga näiteks spordiklubis valin võimalusel alati paaris arvuga kapi,
teleka heli peab olema paarisarvulise numbri peal jms.
Eelistan, et asjad mis saavad olla sümmeetriliselt, seda ka oleksid.
Korralagedus ei lase keskenduda – näiteks ei suuda ma raamatut lugeda segamini toas, tähelepanu hajub vägisi kõrvale. See
eelpool mainitud tolmu jms pudi tundmine põrandal jala all on ka õudust äratav tegur 😀
Ju ma vist olen koristamise osas väikest viisi obsessiiv-kompulsiivne, aga parem nii kui segadusele üldse mitte tähelepanu
pöörata, ma leian 🙂
Ah jaa, siseruumides vilistamist, mida harrastavad paar kasvatamatut meeskolleegi, ei kannata ka. Nagu, ümise niisama midagi,
miks on VILISTADA vaja??
Hetkel ei meenu ühtegi kiiksu,
kindlasti neid on, aga mis mulle
absoluutselt ei meeldi, on see, et
tualetis käies ja omad asjad ära
aetud, lastakse vett peale lahtise
kaanega. Dr. Oz`i saates see sama
mees ise rääkis kunagi, et alati
võiks enne vee peale laskmist
potikaane ka alla panna, sest kui
seda ei tee, siis tegelikult need
bakterid jms lendavad sinu vannitoas
kuni 4 meetri raadiuses laiali ja
peale seda teen alati ka nii, et
potikaan alla ja siis alles vesi
peale. Teisiti ma enam ei saakski,
sest see on minu arust nii rõve, aga
noh, omas kodus kahjuks teen nii
ainult mina ja mulle üldse ei meeldi,
et teised nii ei tee. 😀
Ja vot mis pähe turgatas veel, et
nõud peavad olema nõudepesurestil
suuruse järjekorras, s.t. et siis
suuremad nõud ennem ja siis järjest
väiksemaks, ikka kõik nagu sõdurid
peavad reas olema. 😀
Ja nõud vaatan veel kullipilguga üle,
ennem kui hakkan toitu sinna peale
panema, et kas ikka on puhas. Vahest
saan ikka õiendada, et kas pean nii
tegema, kuna ema arvates on see
solvav. Kui ise pesen nõud, siis
tean, et on puhtad ja ei vaata üle,
aga kui ema peseb, siis alati
kontrollin üle, kas on puhas. 😀 Upsi
noh, aga teisiti ei saa. 😀
Minul on kiikse 🙂 kardinad peavad olema ilusti ees,tuba peab olema korras ja padjad diivanil ilusti,kui
lähen magama, kui laps magab lõunat korjan kõik mänguasjad kokku. Ja siit tuleb kõige suurem kiiks n.ö
,ma vihkan kui keegi mälub,luristab,närib minu kõrval 🙂 vot see moment ma keeran ära 😀 ma lahkun
ruumist ja rahunen 😀
See mälumise, luristamise, närimise probleem on mul
ka 😀 nii haige, aga mis parata 😀
See mälumine minul ka. Kui ma ise ka
söön siis on okei, aga kui mitte siis
ajab niii närvi 😀
*Minul peavad ka pesurestil samad sokid kõrvuti ja
õiget pidi olema. Kuigi see on kuradima tüütu kui
mehel kõik sokid musta värvi on. 😀
* Kuna ainult ühe aasta linnas elanud, siis harjusin ära
et kardinad on pärani lahti ja päevavalgus paistab
tuppa, mehele see aga üldse ei meeldi sest kõik ju
vahivad sisse 😀 tõesti vahivad…
*elutuba võib ju sassis olla, aga köök peab koguaeg
läikima.
*šhampoon ja palsam peavad eri nurkades olema
vannitoas, juuksemask veel kuskil kolmandas kohas,
aga mitte mingil juhul koos.
*ja oiii kuidas häirib kui sina oma karvakesi kuhugi ei
jäta, aga peale seda kui mees habet ajab on ikkagi
väiksed karvakesed igalpool, mille ta on tegelikult ära
koristanud, aga nii lohakalt et see kraanikauss on
kasutuskõlbmatu 😀
Rohkem pähe ei tulegi hetkel 😀
Ma ei kannata saiapuru laual, võist võinuga, õllepurgist õlle joomist, salvräti asemel majapidamispaberi kasutamist (noh kui nt
sööme pitsat ja laual peab olema ka paber, et käsi pühkida), ma ei kannata kui asjad on nö valel kohal, valgeid sokke, ma ei saa
süüa kui näen et söögitegija küünealused on mustad, ma ei kannata juuksekarvu (mis on kõige raskem, sest mul tuleb juukseid
peast kuhjana ja kõik kohad on juuksekarvu täis), mul peavad asjad riiulitel, sh ka külmkapis olema võrdselt – noh et 5 muna ühes
riiulis ja 5 muna ka teises, mitte et 6 ja neli. Rohkem ei viitsi jätkata. Võiks homseni üles lugeda oma kiikse
Wcpaberi probleemi saime lahendatud, sest ma lihtsalt andsin alla ja ei viitsinud enam oma õiget pidi seda panna (hiljem tark
internet näitas, et minu õige olla tegelikult ikka vale).
Meil sai WC-paberi probleem lahendatud nii, et ei kasuta enam seda seinahoidikut, kuhu rull pannakse 😀
Kuidas sa elad nii 😀
Ise käskisid mul oma koti elutoa aknalauale panna. Ainult selleks, et siis iga jumala sekund püha viha tunda? :DDDD
Aga mul on üldiselt kiiks, et lina peab olema laitmatult sirgelt voodis, enne kui ma sinna heidan. Vähemalt omas kodus. Kui
sõbranna enda juurde aseme teeb mulle, siis ma ikka loodiga üle ei käi ja üle tegema ei hakka. 😀
No korraks võib, aga tavaliselt mul hakkavad sinna mingid asjad kuhjuma 😀
Mu kõige suurem kiiks: ei kannata kui keegi mu läheduses midagi närib (sööb).Nt kartulikrõpse, porgandit, õuna, küpsised jne.Mul
läheb kohe süda pahaks ja lähen nii vihaseks.
Hmm neid on palju aga kõige hullemad
vast on puust jäätise pulk ( see
tunne on nii rõve seal suus) ja
teiseks ma ei käi paljajalu rannas,
ma jälesan seda tunnet kui minu
varbad on liivased.
Ma vihkan jalgade puhastamist liivast, nii õudne tunne
käib kohe üle 😀 ja käed on mustad pärast.. 🙁
Ma vihkan kui põrandal on puru/tolmu/juuksekarvu ja ma tunnen seda oma jala all. VÕEH! Aga selle käsnaga seoses… sellist
kiiksu mul päris pole (kuskohas seda käsna siis üldse hoidma peaks muidu?! :D), aga nt on olemas toidud, mida ma ei suuda süüa,
kui pole enda tehtud – pannkoogid ja kartulisalat.
Mind ajab hirmsasti närvi kui keegi mul selja taga
seisab kui ma arvutit/telefoni kasutan. Vahet pole kas
nad teevad omi asju, ikka käib pinda 😀
Mul sama asi, mul kodus arvuti pandud
niimoodi, et minu selja taha jääb
sein. 😀 Sellepärast ma avalikus
kohas väga telefoniga netis ei käi.
Isegi raamatut ei saa ma niimoodi
lugeda, et keegi selja taga passib.
Minul on vetsupaberirullikiiks. Paber
peab pealt jooksma, mitte alt.
Kellegagi koos kõndides pean olema
alati vasakul pool. Ma ei lähe iialgi
magama, kui voodilina pole sirgelt ja
kui tekk on koti sees ära vajunud ja
kotinurgad tühjad on.
Minust räägid vist ?no täpselt samad kiiksud ?
Võib öelda, et minu suurim kiiks on see, et ma ei lase kellegil teisel elamist koristada, sest ma ei kannata silmaotsaski kui asjad ei
ole tehtud nii nagu mina teen või kui asjad ei ole seal kus olema peaksid. Ma ei tea miks see nii on aga lihtsalt on. Mind häirib
kohutavalt kui ütled mehele et vaataks plika järgi kuna ise seda parajasti teha ei saa kuna mul on sada muud asja vaja ära teha ja
tema istub südamerahuga arvutis edasi aga plikal just peab silma peal kogu aeg hoidma,sest ta on selline paras juurikas, et kunagi
ei tea mis tal pähe lööb 😉 Vetsupoti kaas peab kindlasti alla olema, mind jubedalt häirib kui see üles jääb, kuna plika võib sinna
kättpidi sisse ronida 🙂 Hetkel rohkem miskit pähe ei tulegi 🙂
Mul sama kiiks ?
?????
Minu 1 kiiks on see, et kui pesurestile pesu kuivama panen, siis sama paari sokid peavad olema kindlasti kõrvuti ja ühte pidi 😀
Sest pärast kuivamast võttes on neid hea kohe kokku panna.
Ka peavad kohvitassi kapis olema ühetpidi (sangad veidi viltu)
Kindlasti on neid kiikse veel, kõik ei tule kohe meelde.