Nii imelik mõelda, et täpselt kolm aastat tagasi homme kirjutasin ma SELLE POSTITUSE. Ja nüüd täpselt kolm aastat hiljem homme lähen ma jälle arsti juurde oscar testi tegema. Kuna ma toona ei kirjutanud väga nii detailselt oma mõtteid üles, siis on raske meenutada, mis mul tol ajal üldse peast läbi käis? Ma olin Kardoga olnud mingi viis kuud koos, siis läksime lahku ja minu meelest isegi 12. nädala UH’s käisin ma koos sõbra Sannuga, mitte Kardoga. Imelik mõelda, et ma Kardoga koos ei olnud – sellest lähtuvalt meenuvad mulle küll igasugused hirmumõtted.
Et noh, mis minust saab ja mis beebist saab. Ja kas ma tõepoolest hakkan üksikemaks, sest mind ajab närvi, kuidas Kardo jogurtitopsikut kraabib ja muud sellised elulised mured. Kindlasti muretsesin ma ka selle üle, et kas beebiga on kõik korras. Seda mäletan küll, et iga kord enne ultraheli oli närv sees. Kas kõik on ikka korras?! Aga otsest hirmu polnud, sest sellised jubedad asjad ju ei juhtu minuga või mu tuttavatega, ega ju.
Aeg on hirmus asi, sest aeg on mulle näidanud, et tegelikult juhtuvad igasugused jubedad asjad. Ka nendega, kes seda ei vääri ja ka nendega, kes on meie enda lähedased või täitsa meie ise. Ma ei suuda uskuda, et mul on kahel sõbrannal katkenud rasedus 20+ nädalal. Et mul endal (ja veel paaril sõbrannal) raseduse alguses samuti katkemine olnud. Ja no kõige jubedam – et mu tuttaval sündis laps surnuna täiesti õigeaegselt. Sellised asjad on nii kohutavad ja mulle ei mahu pähe, kuidas üldse saaab seda üle elada. Aga inimesed on tugevad ja elavad ja nõnda saavad ka teised teada, et säärased hirmsad asjad juhtuvad. Ja üldse mitte alati võhivõõrastega, kelle kohta sa uudistest loed.
Ja kunagi ei tea, et kas sina võid olla see, kelle kohta hiljem tuttavad mõtlevad, et appi, ma ju tean teada! Selle pärast ma isegi ei põe üldse, et ma rasedusest enne kuulutasin, kui 12 nädalat täis sai. Sest mitte mingi nädalate arv ei anna meile mingit garantiid. Kahjuks.
Imelik lugu on see, et kui ma oktoobris rasedaks jäin, siis kuigi ma ei kartnud, et midagi valesti läheb, siis mitu korda käis mul peast läbi selline mõte, et “kui ma ikkagi lõpuks ei ole rase mingil põhjusel”. Ma ei tea isegi mis kontekstis see mu peast läbi käis, aga sellist mõttevälgatust mäletan küll. Ja läks nagu läks.
Nüüd pole mul otsest hirmu. Mulle tundub kuidagi, et see ei saa ju mitu korda juhtuda. Et sellised asjad ei juhtu inimestega mitmeid kordi (kuigi ma tean, et põhimõtteliselt saab ikka küll). Aga miskipärast ma ei karda. Jah, ärevus on sees, et noh “äkki”, aga see on vist igal rasedal natukene sees. Mure oma lapse pärast hakkab emadel tõepoolest juba enne nende sündi. Eriti veel teise lapsega, sest esimesega ma ei teadnud ju, kui palju saab ühte inimest armastada. Aga nüüd ma tean ja selle kaotamise mõte tundub veel eriti õudne.
Kuid nagu öeldud, ma ei tunne, et ma peaksin kartma rohkem, kui ma praegu natukene pabistan. Kuigi jah, miskipärast ei julge ma veel kirjutada ühtegi kirja kõhuelanikule. Ma isegi ei tea miks. Ma võiksin seda ju privaatseltki kirjutada, aga kuna ma seda juba oktoobris tegin, siis praegu see tundub mulle natukene hirmutav. Eks varsti kirjutan!
Aga homme kell 11 on mul arstiaeg ja me saame kõhuelanikku näha! Ma ei jõua ära oodata, kohe päris ausalt! Hoidke meile siis pöidlaid, eks 🙂
31 kommentaari
Ma siin kugesin mis vastasid mu eelmisele küsimusele
ja lugesin su järgnist postitust ja mõtlen, et missuguste
arstide juurde mina sattusin.. Mtte kui midagi sellist
nad mulle ei rääkinud ja öeldi vaid, et kõik ok. Viimane
uh tehti mulle vist 4ndal kuul ja peale seda öeldi et
rohkem pole vaja teha ja aega ka ei lastud panna ja
sugu jäi tedmata..
No mulle anti lausa paber ka, kus see kõik kirjas. Kus sa arstil käisid?
kuna ma avastasin oma raseduse suht
hilja, 15 nädala paiku, ja esimese uh
sain alles täpselt 17 nädalal 😀 siis
oli ärevus kohutav, kas kõik on ikka
ok jne. kui uh-sse läksin ja ämmakas
mulle selle geeli kõhu peale pani ja
selle anduri, hakkasin kohe lapse
südant otsima, et kas ikka lööb.
Rasedus on läinud nii kergelt, ei ole
kordagi iiveldanud, ei isuta,
ühesõnaga mitte midagi ei saa aru,
peale selle et kõhu ümbermõõt kasvab,
siis on koguaeg kahtlus kas kõik on
ikka ok. Siiamaani on korras. eile
sai 34 nädalat täis. 11aprill lähen
veel viimasesse uh-sse (omal soovil)
ja siis mu rosinasilm võiks tulema
ka juba hakata 🙂
Eks juhtub igasugu asju. Võid õnnelikult raseduse lõpuni kanda, sünnitada terve lapse ja teda kasvatada, kuni äkki nt 4-aastasena
vähki haigestub ja sureb (väga lähedalt läbi elatud). Nii ei saa mõelda! Tuleb nautida hetke – kui praegu on kõik korras, siis seda
tulebki nautida. Sest ega õnneliku sünnitusega mured lõpe (seda teab Mallukas ilmselt ise ka väga hästi).
Naudi hetke! Ja kerget rasedust Sulle!
PS mulle öeldi juba 2009.aastal tehtud Oscaris ITK-s sugu ära. Kahtlustati, et on poisi moodi ja seda ta oligi. Seega võid seal sugu
ka küsida – äkki näitab!
Mina olen ka enne UHd närvis. Üks kord isegi küsisin
järsku, et kas süda ikka lööb :). Praegu rasedust 20+0
ja kuna mina ei tunne juba a la 15. või 16. nädalast
regulaarselt beebi liigutusi (nagu paljud teised), siis
igasugused mõtted trügivad pähe. Samas just praegu
tegelane togis mind selle jutu peale :D. Ja ikkagi pole
ma 100% kindel, et need olid tema liigutused, mitte
mingi libavärk, sest ma ei tunne regulaarselt teda
müttamas seni :). Mina näen beebit taas 12.04.
Edu!
PS. Tõttasin sündmustest ette, hoopis 19+0 :).
aga seekord lähed UH-d tegema Kardoga?
hoian teile pöialt ja panen head
mõtted teele 🙂
Jaa, Kardo võttis töölt vaba päeva ja lähme koos 🙂
armas :))
Heips!
Jah. Tõsi ta on, et KV järgi vaadatakse erinevate haiguste
riski, kuid seegi midagi kindlalt ei välista. Minu 12 nädala
kv näitas 1,3mm, mis oleks ju üsna ok. Paraku sündis laps
turneri sündroomiga. Hoian sulle muidugi pöidlaid! 🙂
Ega jah, 100% ei ütle mitte mingi test kahjuks meile tulevikku 🙁
See ei olegi ju KV mida ta tegema läheb. Oscar test on midagi muud juba. Sellepärast see pandigi riiklikku kavva tasuta, et
KV näitab ikka liiga vähe.
Oscar test on jah natukene täpsem uuring. Õnneks 🙂
Täna sain teda, et mehe venna naisel oli rasedust 10+
aga tuli välja, et lootekott tühi…
See ikka nii jube mida kõike juhtub :/
Tjah, seda ma tean, et mul õnneks nii olla ei saa, sest mul on pilt olemas, kus lootekotis ikka keegi on. Aga no paljud käivadki ala 7dal nädalal (siis ei pruugi veel midagi olla seal kotis) ja järgmine kord 12 nädalal… Mul õnneks doppler ka kinnitab, et keegi seal elab, huuuuh!
Räägi kuidas sul enesetunne on, mis imelikud sümptomid? Muretsen natuke, et endal ei ole ole väga palju sümptomeid kuigi 8
nädalat, õnneks kolmap arstile
Ei ole enam eriti midagi. Uni on ja pea käib natsa ringi, aga 99% ajast on ideaalne olla.
Kelle juurde ITKHsse lähed homme? Kui dr Szirco juurde, siis ta ütleb ka soo ära 12. nädalal 🙂 Mulle ütles ja täiesti täppi.
Hetkel nime ei mäleta (ei viitsi paberit otsida), aga ei olnud Szirco.
Kus sa oscari testi teha lased? Kas Šoisi juures?
Kurjad keeled (loe käod) räägivad, et ta loobus sinuga
koostööst kas peale seda on sinna imelik minna? Kas
sugu tahad ka teada (kui nähakse) ja kas avalikustad?
Haha, kurjad keeled? Teatud blogija jüngrid Perekoolis said ju minu poolt ka perekoolis vastuse. See on nii loll jutt, et ma kellegi peale “solvunud” oleks, või veel lollakam – et ma kedagi ähvardanud oleksin. Küsisin jah oktoobris, kas saame koostööd teha, kui sain eitava vastuse, mis siis ikka. Eks siis maksan ja lähen ikkagi ju.
Aga oscar testi teen ma ITK’s, kui Dr. Šoisi juurde on aeg kirjas 8daks aprilliks, et sugu teada saada – miks ma seda endale peaks hoidma? Imelik mul sinna minna küll pole, sest nagu öeldud, ei ole mul ka mingit konflikti olnud. See ei ole esimene (ega vast ka viimane) firma, kes koostööd teha ei soovi. Mis siis ikka, küsida ju võib.
Mina käisin ka 10.detsember seda tegemas itk’s kõik
tulemused olid head, beebike siples nii aktiivselt .
Ilmselgelt olin kõige õnnelikum naine sellel päeval
kuna kõik oli korras ju . Kuid 28.01.16 sain endale
inglibeebi, miks see juhtus ei tea ma siiani ?
Jah, teinekord kahjuks nii läheb 🙁 Tunnen kaasa sulle!
Eks need ole ja hirmutavad. Sessuhtes ise pabistasin
kyll koguaeg meeeletult .. aga õnneks kõik hästi 🙂
kindlasti teil ka;)
Ml katkenud 3korda ja ma ise 23 🙁
Edu teile 😉
Jah, kahjuks mõndadel juhtub seda mitu korda. Kolmega ma juba arvaks, et tegu on siiski mingi muu põhjusega, kui “looduse valik”. Kas sulle uuringud on tehtud? Just lugesin 9 kuud ajakirjast naisest, kellel ka väga tihti katkes, kuni avastati, et ta keha ei omasta foolhapet ja seetõttu rasedused katkesidki. Kui sai lisaravi, sai ka terve lapse 🙂
Uuel nädalal tehakse.
A mis see oscari test on..?? 😀
See on test, mis tehakse umbes 12dal nädalal. Vanasti kutsuti seda kuklavoldiuuringuks (ehk KV), aga nüüd tehakse kõigile natukene põhjalikum uuring. Copin sulle ITK kodukalt info:
Raseduse 11.–13. + 6 nädalal tehakse sulle ultraheliuuring. Selle uuringu käigus mõõdetakse loote kuklapiirkonda, nn kuklavolti, lisaks vaadatakse ninaluu olemasolu, südamelöögisagedust, verevoolu trikuspidaalklapil ja ductus venosuses.Loote kuklavoldi suurenemisel on oluliselt tõusnud loote kromosoomihaiguse tõenäosus – sel juhul on vajalikud lisauuringud. Normaalne mõõtmise tulemus < 3,0 mm.
Mulle kyll Oscarit ei tehtud, Tehti vaid KV.
Nüüd tehakse kõigile Oscar test, aga ma ei tea millal seda kõigile tegema hakati. Enne oligi KV (Mari ajal ka veel oli).