KASSID LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED LOOMAD LOTTE MARI JOHANNA MILVI

laps ja loomad

23. aprill 2016

Erinevalt minu lapsepõlvest, on Mari saanud kogu aeg loomadega kasvada. Kassid teda alguses ei huvitanud üldse, nüüd tundub Kurg talle jube armas, aga ta ei jookse eest ära ega tee ka mingisugust muud nalja. Seega teda nähes Mari ainult piiksub heldinult ja tahab teda padaja kasutada. Natukene aega laseb Kurg ennast nunnutada, aga mitte eriti kaua, sest kuna Mari talle süüa ei anna, siis on ta Kurele üsna kasutu. Ütleme siis nii, et neil on selline kaugete sugulaste suhe, kus üks arvab, et teine on jube armas ja teine arvab, et esimene on jube tüütu.

Milviga olid Maril suhted sellised, et midagi huvitavat see seamürakas Mari meeles vist teha ei osanud, aga eks Mari oli ka väiksem siis. Enamasti seisnes nende sõprus selles, et Mari lasi Milvil enda käest toitu ära võtta ja vastutasuks lasi Milvil enda otsas turnida.

kollas

No ja nüüd on Mari elus Lotte, kes on tema suurim mängukaaslane. No kohe päriselt mängivad nad iga jumala päev mitu tundi. Mari viskab Lottele palli, siis vedelevad nad maas ja Lotte naksab Mari igalt poolt ja Mari muudkui naerab selle peale. Mõnikord Mari võtab midagi head, näitab seda Lottele ja jookseb siis eest ära, et Lotte teda taga ajaks. Vastutasuks annab ta Lottele kogu aeg pool oma sööki. Ühesõnaga on nad suurimad sõbrad ja kuigi Lotte on vahepeal jube tüütu, siis seda ma võin öelda, et teineteist armastavad nad väga.

Jah, mõnikord teeb emb-kumb teisele kogemata haiget, aga meelega ei tee nad seda kumbki. Mänguhoos ikka juhtub. Seetõttu ongi Mari teinekord kriibitud ja sinikaid täis, sest iga kord kui Mari lasteaiast tuleb, on Lotte nii rõõmus, et lükkab Mari kohemaid pikali ja lakub teda pealaest jalatallani. Jah, ma keelan teda küll, aga Mari on sellega juba nii harjunud, et kui koju tuleb, siis seisab kohe vastu seina, või kui näeb, et Lotte tuleb, siis viskab ise siruli maha ja ootab teda naerdes.

DSC_0431

DSC_0425

DSC_0430

mariga

Kas teie peres on loomi? Kuidas lapsed nendega läbi saavad? Või kas teil oli lapsena loomi?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

35 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Eliiise 24. aprill 2016 at 07:28

    Minu arvamus on, et lapsed peavadki kasvama loomadega. Nimelt on mul poolõed ja vennad, kellest kõige vanem on 9 ja noorim 3
    ja nad polnud kunagi loomadega koos elanud. Niipalju kui kuskil külas nägid ja siis ka kartsid. Kui mina endale oma kodu sain
    käisid mul tihti külas kuni võtsin endale koera. Lapsed täiesti paanikas, kardavad teda nagu välku ning ka koer ei oska nendega
    käituda. Ajab neid taga ja nö piiksutab, sest lastel alati kisa lahti kui koera näevad. Siit aga näide minu tädi lastest, kes jäävad
    vanuse mõttes ka sinna vahemikku, ning kellel on loomad kodus. Nad tulevad meile, möllavad, väntsutavad vedelevad koos
    koeraga – teevad kõike ja koer on neil suurim sõber, ei mingit halba käitumist koera poolt ning ka lapsed tunnetavad piire.

  • Reply Pisi 24. aprill 2016 at 06:25

    Mina ise elasin loomadega seni koos, kuni eraldi kolisin. Oli ikka kuidagi imelik, kui ei olnud kedagi kaisus,
    sûles vôi kellegagi jutustada nii,,et oma suurte silmadega sulle otsa vaatab. Ônneks peagi kolisin enda
    nûûdseks abikaasaga samasse korterisse. Siis eimolnud enam nii ûksik. Aga lastele soovisin aina mingit
    looma. Kuna ûûrikatse olid lubatud ainult puurides loomad, siis sai nii hamster kui merisiga muretsetud
    aga nendest ei olnud mingit rôômu. Eelmise aasta suvel vôtsime koera. Elu kohe teine. Koer on laste
    parim sôber. Ta aina ootab, et lapsed kodus oleksid. Lastega kui sukk ja saabas. Kui lapsed multikaid
    vaatavad, siis on diivanil nende kaisus. Ta hea meelega sôôks lastega koos aga laste söögi ajal me teda
    kööki ei luba. Alguses oli ja siis hakkas lauale ronima. Koeral ikka oma kauss ja seal tema toit.

  • Reply ritsik 23. aprill 2016 at 18:23

    Meie koer Lotte on kolme väikse lapsega üles kasvanud,
    tõeline perekoer. Meil on alati piirid paigas olnud- lastel oli
    karmilt keelatud kassi- koera kiusata v väntsutada ja nemad
    pole ka kunagi lastele haiget teinud, naksanud ega
    küünistanud.
    Mu meelest on koer oma truuduse ja tingimusteta
    armastusega lapse emotsionaalse arengu jaoks hindamatu
    tähtsusega.

  • Reply J 23. aprill 2016 at 14:24

    Pole lastega eriti seotud, aga mul on kass, kes jookseb alati voodi kõrvale kui äratuskell heliseb ja siis kui üles ei ärgata hüppab
    voodisse ja hakkab nägu lakkuma. :D

  • Reply H 23. aprill 2016 at 12:51

    Olen ka loomadega koos üles kasvanud.
    Lapsena sain naabri koera poolt
    puretudki – hammustas mind näkku. Aga
    sellest ei tekkinud mingit draamat.
    Olin ehk 3-4. Ema seletas teel
    haiglasse umbes nii, et ma ju
    rääkisin et koertega peab ettevaatlik
    olema ja kuna nad ei saa rääkida siis
    nad hammustavad kui neil halb hakkab.
    Ma lihtsalt noogutasin ja koju minnes
    kallistasin uuesti naabri koera
    (mitte nii intensiivselt ehk). :D

    Varateismelisena sain ka hulkuva
    koera poolt puretud (sel korral ma
    lihtsalt jooksin kui see koer
    eikusagilt välja ilmus ja mind
    pures). Sellegi poolest olen hull
    loomasõber ja oma lastel laseksin
    kidlasti loomadega kasvada.

    Olen saanud hammustada koerte ja
    hamstrite ja papagoide ja jumal teab
    kelle poolt veelt. Aga tükki küljest
    pole veel keegi võtnud. Kusjuures
    kõige suuremad armid (ehk siis ühed
    ainsad) on vist jänese poolt :D Kui
    see suvaline koer metsas välja
    arvata, siis on kõigil teistel
    kordadel ka mul endal süü olnud. Ja
    pisikesed naksamised käivad laste ja
    koerade kooskasvamise juurde. Ei jää
    sealt arme ei nahale ega hingele.
    Pigem õpib laps lihtsalt loomadega
    suhtlema – ei karda ta ummisjalu
    tulevikus loomi, oskab paremini ohte
    ette näha ja nii sõbralike kui
    traumeeritud loomadega hakkama saada.

    Ja õnnelikud koerad (kes ei ole
    pekstud ja hirmutatud ja on harjunud
    oma asju ning seejuures toitu jagama)
    ei ole oma pere lastele ohtlikud.
    Võõrad lapsed võivad küll loomad
    stressi ajada kuid siis piisab
    täiskasvanu pilgust ning
    juhendamisest, kuidas looma mitte
    nurka ajada.

  • Reply Greiss 23. aprill 2016 at 12:27

    Kunagi, kui mu väike õde oli pärast sündi alles koju toodud ja hällis magas, siis meie aastane kutsa tassis vaikselt kõik oma
    mänguasjad tema ette kuhja :D Nii nende sõprus algas. Hoidsid teineteist väga ja mängisid koos aga mingit müramist polnud, sest
    koer natuke nagu hoidis distantsi ja oli ettevaatlik, eriti beebiga, aga eks ta oli päris suur ka, labrador..

  • Reply Banaan 23. aprill 2016 at 12:22

    Mina olen ka koerte pelgur. Koer on ikkagi loom ja nagu siin öeldi karja instinktiga ja tore kui läbi saavad, aga hoia ikka silma peal,
    iial ei või teada. Loodetavasti oled rääkinud koerte treeneritega või raamatuid lugenud koerte kasvatamise ja distsiplineerimise
    kohta, et kindlustada nii koera kui Mari jaoks turvalisus. Sest loomad vajavad küll hoolivust aga ka reegleid, just nagu lapsedki. Ja
    ajalugu näitab, et selle viimasega on sul aegajalt probleeme.

    • Reply Sandra 23. aprill 2016 at 14:37

      Vaja mingi täiesti lambi koha pealt ikka mingi
      kasvatusteema sisse tuua ? appi, ma loen ja
      lähen nii närvi. Ma eeldan ja loodan, et kõik
      need suured targad on vähemalt
      lapsevanemad ja kindlasti musternäidised,
      kelle kodus on kõik nii super nagu jutu järgi
      tundub ?

      • Reply Skorpaneiu 23. aprill 2016 at 17:38

        Täheldasin ise ka seda, et osadele
        vist ikka ei anna rahu ja nagu
        meelega, kiuste on vaja seda igakord
        mainida ja nina alla hõõruda, no
        johhaidiii… :D

  • Reply Maria 23. aprill 2016 at 12:03

    Mul on kass kodus ja koer. Kassiga on okei, ta kui tuppa tuleb eks ikka laps mängib temaga, aga vot koer
    on suur ja suurem kui Lotte. Talle meeldib mängida kutsikas veel, aga päris omavahel ma lapsel ja koeral
    mängida ei lase laps on 2 aastat 6 kuud. Koer ka näksib mänguhoos, aga naha peale võib jääda korralik
    sinikas või kriim ja kui ta hüppab kipub ta lömastama kõiki kes ette jäävad. Loomadega tuleb ettevaatlik
    olla igal juhul. Üks kord võib Lotte päris valusalt kaksata ja lapse nahk on õrn ju.

    • Reply laura 27. aprill 2016 at 18:49

      No last mulli sees kasvatada pole ka hea mõte, hiljem
      ei saa millegagi hakkama ja kardab kõike. Mis sina
      enda lapsepõlves tegid? Vean kirja et kukkusid ja said
      mitmeid kordi haiget aga see ei tekitanud mingit
      traumat ju. Ma olen ka loomadega kasvanud ja
      minumeelest annab see nii palju juurde. Sa saad aru et
      loomad ei saa kõneleda ning üritad neid igatepidi
      kaitsta.

      • Reply Mallukas 27. aprill 2016 at 19:24

        Tõsi!

  • Reply K. 23. aprill 2016 at 11:50

    Ise kasvanud nii, et kodus 1-2 koera, hiljem oli ka
    närilisi (rott, minihamstrid, deegud) . Nüüd oma laps
    kasvab ka 2 koera seltsis. Ronib nende otsas ning
    kallistab :) ja vahel võtab ka midagi kätte, norib koera
    ja jookseb eest ära. Poja esimene naer tuli ka koera
    peale. Ma arvan, et loomadega koos kasvamine on
    pigem positiivne.

  • Reply A. 23. aprill 2016 at 11:16

    Ise olen ikka mõne lemmikloomaga üles
    kasvanud, pluss laudaloomad-linnud
    maal. Oma lapsele tahaks ka, aga
    elukoht ei võimalda. Mu meelest
    korter kuskil magalas pole ikka õige
    koht koera jaoks. Mina tahaksin
    kassi, aga mees ei salli kasse. Ja
    nii me ilma loomadeta olemegi.
    Mis teil sellest notsust sai?

  • Reply krk 23. aprill 2016 at 10:20

    Meil on 2a koer ja beebi, nii et omavahel nad veel
    mängida ei saa, aga üksteisest huvitu vad nad küll. Kui
    koer lapsest mööda läheb, siis laps kohe naeratab. Ja
    koer tahab kogu aeg teda lakkuda. Kui laps nutab, siis
    koer kohe jookseb vaatama :) nii et ma ootan väga
    seda aega, kui beebi on suurem ja saab koeraga
    mängida.

  • Reply Annika 23. aprill 2016 at 09:21

    See, et laps saab loomadega koos kasvada on
    tore.
    Väga tore, et Lotte on lapsega arvestav ja
    sõbralik.
    Mul on kodus laps ja koer.

    Kui lased neil täiesti omapäi mängida võib
    lihtsalt tekkida olukord, kus Lotte hakkab Mari
    domineerima.

    Sinu silmis on toidu jagamine, lapse pikali
    tormamine, tema näksimine, lakkumine armas,
    kuid koerte maailmas on nendel asjadel veidi
    teised tähendused.
    Lote on veel kutsikas, soovitan karjas liikmete
    kohad paika panna, et kui Lotte lubekaks
    muutub teil probleeme ei tekiks.
    Kellegile(peremehele- kõigile pereliikmetele)
    peab see loom alluma õppima.

  • Reply Kaia 23. aprill 2016 at 08:34

    Meie oma teeb sellist urinat, mis võõra hirmutab ära.
    Kuid tegelikult on see selline rõõmus heli hoopis.
    Omad juba teavad. Ja see näksamine…. ta teeb seda
    hästi kiirelt aga ta ei näksa sind. Hambad lähevad enne
    kokku ja siis puudutab sind suuga. See on nii naljakas
    ja ta teeb seda mitu korda järjest ja kiirelt. Loomulikult
    on ka meil mänguhoos juhtunud, et ta kogemata siiski
    näksab veidi kõvemini v mina teen talle haiget kuidagi.
    Aga mänguhoos ikka juhtub.

    Niiet minu jaoks pole see pilt hirmutav. Näen kahte
    ullikest omavahel rõõmsalt mängimas:)

  • Reply Reet 23. aprill 2016 at 08:33

    Meil on kasd, kes algusest peale magab lapse voodis.
    Üldjuhul saavad hästi läbi aga kuna lapse arust on
    kaasi peale kriiskamine(teeb talle mingit kraaksivat
    häält) naljakas siis saab kass päris tihti kisaga
    “terrorit” . Hoolimata sellest ronib kass ikka tema
    juurde magama. Küünistanud on ainult mänguhoos,
    kui laps reaalselt vehibki mingi asjaga tema ees.
    Laps tahab koguaeg musitada ja sülle saada teda :)

  • Reply Merilyn 23. aprill 2016 at 08:26

    Meie majas on ka koer ja mängib mu suurema
    lapsega (4) sama moodi. Õues olles.on plikal
    koguaeg silm peal sest koer temast maha ei jää
    :) ja kui näiteks plika kauemaks kui päeva ära
    on on koer puhta segi ja muudkui otsib oma
    mängukaaslast taga :) võin vabalt öelda et
    parimat sõpra lapsele kui koer vist olla ei saa :)

  • Reply M 23. aprill 2016 at 08:25

    Koerad on targad, ja kui nad on harjunud juba
    mängima väijese lapsega, siis “kogemata” ei hammusta
    keegi tükki välja. See on umbes samatõenäoline, kui et
    ise oma lapsega mürades, talle lõuga annaks vms :D
    Meil on aastane koer, umbes Lotte suurune ja
    3aastane poeg, ja nemad ka ikka müravad väga tihti.
    Kui poeg peaks veidi haiget saama siis läheb koer kohe
    eemale ja ootab kuni poeg ise tagasi tuleks
    samamoodi. Kui pojal pole tuju mängida temaga siis
    ütleb lihtsalt kõva häälega EI ja koer saab aru ilusti :)
    Kui koer on pahandust teinud, siis käib tema ka
    esimesena pesas koeraga riidlemas :D

  • Reply KT 23. aprill 2016 at 08:23

    Meil on kaks kassi ja kõikide vanaemade-vanaisade juures veel omakorda koerad-kassid :) Kuna mu enda kodus on
    alati loomad olnud, siis pole see muidu minu jaoks midagi erakordset aga ühel päeval sain küll aru kui palju see
    tegelikult last mõjutab kui kodus on loom, kellega laps peab õppima arvestama. Mul käis külas sõbranna oma sama
    vana lapsega ja see laps lihtsalt klohmis meie kasse aru saamata, et nad on elusolendid ja saavad haiget. Nad on mul
    muidugi piisavalt otud ka ja oma lapse väntsutamisega harjunud, seega lasevad kõike teha aga no tõesti oli valus
    vaadata, kuidas neid harjaga peksti või julmalt taga aeti ja jalast jõuga kinni hoiti kui loom kuskile minna tahtis.
    Üldiselt ma võõraste laste kasvatamist ei kritiseeri ja sõna ei võta aga tookord käratasin lõpuks küll.

    • Reply Kadi 23. aprill 2016 at 08:54

      Pigem sõbrannas probleem kui selliseid asju lubas
      teha lapsel?!! :O

      Ma olen ilma loomadeta ülesse kasvanud ja ei taha ka
      kunagi loomi. Loodan et mu kaks poega ka ei taha,
      hetkel veel liiga väikesed, et ise midagi öelda. Mees on
      koos väga paljude loomadega kasvanud, kassid,
      hobused, jänesed.. ja talle sobib ka kui enam loomi ei
      ole. Õnneks. Muidu ma jookseks kodust ära. Kardan
      loomi, nii ettearvamatud minu jaoks :/

      • Reply Mallukas 23. aprill 2016 at 09:10

        Jänesed ka või :D

  • Reply Jk 23. aprill 2016 at 08:23

    Minul oli lapsena koer. Kui ta vanadusse suri, siis olin
    juba oma elu peal ja võtsin kassi endale. Nüüd on meil
    kodus 2 kassi:) Seega laps on loomaga üles kasvanud,
    ja mu meelest õpetab see ka lapsele, et tuleb oma
    loomade eest hoolitseda.
    Olen poolt, et võimaluse korral on lastega peredes
    lemmikloom olemas.

  • Reply jansu 23. aprill 2016 at 08:20

    Meie mängime ka koeraga nii et koer näksib õrnalt
    sõrmi :) ja kunagi pole valusasti teinud sest ta saab aru
    et omale perele haiget ei tehta. Koerale te olete kogu
    maailm, seega on hea et ta saab Mariga hästi läbi. Nt
    kui keegi kunagi Marile liiga peaks tegema siis Lote
    kaitseb last ja pereliikmeid. Olen selles 100 % kindel.

    Olen mitmeid kordi mänginud lapsega taga ajamist,nii
    et ajan nagu last taga ja teen mingeid hääli, ja siis on
    hakanud koer mu peale haukuma või õrisema sest
    arvab et ma teen midagi paha lapsele

  • Reply põmm 23. aprill 2016 at 08:07

    Nii hirmus pilt… Ma ise kohutavalt kardan koeri ja sellist pilti vaadata on nii õõvastav…
    Kas sa ei karda, et äkki Lotte ühel hetkel ei taju seda mängimise piiri ja hammustab korralikult tüki välja? Näksamisest tõsisema
    hammustuseni on väga väike maa..

    • Reply Mallukas 23. aprill 2016 at 08:09

      Ei karda. Alguses ta võib-olla ei tajunud seda piiri nii hästi, aga siis ta oli ise ka väiksem ja seetõttu ka nõrgem. Ja kui Mari hakkab juba virisevat häält tegema (ehk annab märku, et tal kuskilt valus vms) siis Lotte läheb ise eemale ja ootab, kuni Mari temani tuleb. Pilt võib koerapelgajale hirmus olla jah, aga tegelikult Lotte teebki nii, et Mari naksab nn “hambaotstega” :D

      • Reply Marii M 23. aprill 2016 at 09:50

        Ma ise hullult kardan võõraid koeri- süda hakkab kiiremini lööma, muutun väga ettevaatlikuks ja olen valmis iga hetk
        punuma pistma. Seda pilti Lotte ja Mariga vaadates ka tundsin hirmu, aga samas… Kui mul oli enda koer, siis mürgeldasime
        samamoodi :D . Teised küsisid ainult, et kas ma ometigi ei karda või kuidas ma julgen oma kätt talle suhu toppida. Aga oma
        armast karvapallikest ei kartnud. Lõbus oli hoopiski :) .

    • Reply M 23. aprill 2016 at 15:27

      Need hetked, kus koerad omavahel mängivad tunduvad veel eriti hirmsad ja selline lõrin võib ka kaasas olla nagu oleks tegu
      hullema kaklusega, aga tegelikult süütu mäng, kus kõik jäävad terveks :D Aga jah ka inimeste puhul hakkavad niimoodi mängima.
      Kutsikaeas samas peaks need piirid paika saama ja tunnetuse, et haiget ei saaks mängukaaslane.