Viimasel ajal on kerkinud teema, et kui palju oleks “normaalne” lapseasjade peale kulutada. Ma leian muidugi, et see teema pole eriti selline, mida saaks üldiselt arutada, sest inimeste rahakotid on nii erinevad ja samuti on erinevad inimeste eelistused, soovid ja vajadused.
Näiteks heitis keegi mu facebookis ette, et mitte ükski normaalne inimene ei kulutaks lapsevankri peale 500€. Minu meelest on 500€ isegi täiesti keskmine vankri hind, mõned maksavad mingi 1500€ ka, vot see on minu meelest kah kallis. Samas ma ei oska teiste seisukohast rääkida, sest kindlasti on neid, kelle jaoks 500 on väga suur summa ja nad ei raatsigi seda kulutada. Ma ei heida ette – tegelikult on järelturult võimalik hea õnne korral väga hea hinnaga korralik vanker muretseda. Aga no ütleme, et inimene teenib keskmist palka ja dekreeti minnes saab ala 4000-5000 eurot korraga, siis pole ju sellest 500€ väga suur summa, mida sellest loovutada? Noh, see on minu arvamus.
Ühesõnaga 500€ ma vankrile kulutaks 1000€ ei raatsiks.
No ja muidugi pean ma siis rääkima ka beebipakist, mille ma täna kätte sain. Jah, pakk on superlahe ja ma olen selle eest tänulik, aga ise ma selle eest 599€ maksta ei raatsiks. Olgem ausad, ma ükspäev ei raatsinud P.o.P poest 17€ body ka tellida, nii et mul on selle raiskamisega ja “issand, ma ei raatsi” asjaga mingi imelik värk. Mõnikord raatsin kõike ja ma võiks oma viimse kui sendi teistele ära anda, aga mõnikord ma lihtsalt EI RAATSI. Ja see karp on selline, et kui mu armsad sõbrannad rahad kokku panid ja mulle selle kinkisid, siis ma võtan selle hea meelega vastu ja olen õnnelik, aga ise 599€ välja köhida…Ma ei raatsiks. Sellise karbi ostaksin näiteks 199€ äkki küll?
No ja siis kui ma Owletist rääkisin, siis ka mõned ütlesid, et appi, 200€ sellise “mõttetu” asja eest ei maksaks küll. Mina ei leia jällegi, et mingi masin, mis mulle nii palju südamerahu annab, ei oleks seda raha väärt. Loomulikult saab ilma elatud, enamik ju elavadki. Aga kui ma saan lubada, siis ma seda ka teha tahan. Enda hingerahuks. Nojah, kui mul oleks valida, et kas ostan perele süüa või Owleti, siis loomulikult valiks esimese variandi, aga nagu öeldud, ei saa ma ennast ju teistega võrrelda, vaid räägin konkreetselt iseendast ja enda soovidest.
Ma olen täheldanud ka seda, et isegi dr. Šoisi juures käimist vaadatakse põlglikult, et kas rahaga midagi paremat teha pole? Mul muidugi on, aga ma leian, et 2-3x raseduse juures sott maksta selle eest, et sa saad täiesti kindel olla, et lapsega on kõik korras, pole just hingehind. Muidugi öeldakse sulle seda ka tavakliinikutes, aga jällegi, kes peab oluliseks, kes mitte.
Lapsed on selline asi, mille arvelt enamik koonerdada ei taha. Kui sa ikka loed, et üks kandelina on lapsele parem kui teine, siis valid ikka parema, mis siis, et see on kallim? Vähemalt enamik vast nii teevad. Jah, on neid, kellel puudub võimalus valida, vaid võtavad selle, mis on kättesaadavam. Ka see on arusaadav, sest nagu öeldud, rahakotid on erinevad ja ma usun küll, et tegelikult tahavad kõik emad oma lastele parimat.
Minu lõpp point on see, et nii kaua kui inimene teistele liiga ei tee, siis ostku ta endale just seda, mida ta soovib. Ja kui kedagi teeb õnnelikuks 2000€ vanker ja 400€ titekombekas ja muu säärane, siis minu meelest on tobe teistel vinguda, et “mõnel pole mitte midagi ja nüüd tema siin priiskab”. Ei saa ennast teistega võrrelda, sest teised ei ela sinu elu. Sama nõme on ka see, kui keegi kommenteerib, et issand, nii halva kõhukoti ostis lapse kandmiseks, on ju nii palju paremaid. Samas ei tea ju, kui palju kallimat inimene endale üldse lubada saab.
Rahateema on justkui tabu. Keegi ei taha öelda, palju ta teenib, aga paljud tunduvad mulle mentaliteediga, et ennast on vaja rikkamana näidata, kui tegelikult ollakse. Just nägin mingit abipalvet, et pliis annetage raha, endal kunstripsmed ja geelküüned. No ma ei tea, isegi see paarkümmend eurot kuus, mis nende peale läheb, oleks ju tegelikult sääst, kui häda käes? Muidugi on neid ka, kes hirmsasti tahavad nagu vaesemad olla. Teate küll, need, kes pidevalt räägivad, et raha pole, aga tegelikult on neil nt 5000€ sääste 😀
Ma olen siin enda suhetest rahaga rääkinud. Kui on, siis kulutan ja jagan, kui ei ole, siis kehitan õlgu ja ootan, kuni tuleb. Lõpuks ikka tuleb. Rahaga on muidugi lihtsam elada, aga ilma rahata pole ka nagu hullu. Mõlemad me Kardoga ikka rahatud ei ole, seega pole lõpuks vahet ka, nälga ei jää. Mind ei huvita, et inimesed arvaksid, et ma olen jube rikas, sest ma ei ole üldse, samas läheb mul ikka tunduvalt paremini, kui paar aastat tagasi.
Elu muutub, sissetulekud muutuvad, maailmavaated muutuvad.
Kunagi mõtlesin ma ka, et ma ei kulutaks iial 50€ lapse kleidile, nüüd olen ma seda korduvalt teinud. Ise samal ajal mõeldes, et ise küll ENDALE 50€ kleiti osta ei raatsiks, aga lapsele on justkui vähem kahju. Üldse TEISTELE on kuidagi hea meel anda, aga endale ei raatsi osta asju üsna tihti. Õnneks blogija elu – ma ei peagi midagi eriti ostma, muidu mul vist polekski midagi 😀 Ma alles hiljaaegu mõtlesin sellele, et ma ostsin oma esimese parfüümi elus minu meelest siis, kui Mari oli juba sündinud. Enne polnud raatsinud lihtsalt ja ema oli aeg-ajalt kinkinud.
Eriti laialivalguv rahajutt sai täna siis, aga lõppkokkuvõttes – mitte ükski summa ei saa olla NORMAALNE kulutamise piir, sest igaüks teeb oma rahaga seda, mida ta faking ise tahab 😀
Kui palju teie lastele olete valmis kulutama? Aga endale?
49 kommentaari
Mul ka see teema, et lapsele pole
kahju osta, kuid endale midagi ostes
mõtlen ikka mitu korda, kas on vaja.
Lapsele olen enamus riideid ostnud
kaltsukatest (lisaks olen saanud
tuttavatelt kottide viisi riideid),
samuti praegu omale, kuna rahaga
praegu priisata pole, emapalk läbi ja
tööl veel ei käi, siis rahuldab mu
ostuhimu kaltsukast mõne hilbu
ostmine ja oi kui hea tunne on, kui
midagi uut jälle kappi saab.
Lapsele olen ostnud peale riiete ka
muud asjad teiselt ringilt, sh
vankri, mille sain 60 euroga ja mis
vastas mu kõikidele nõudmistele 😀
Tõsi, polnud välimuselt just viimase
peal mudel, kuid see hetk mulle
tundus, et vahet pole, peaasi, et
liigub ja olulised asjad olemas ja
ega lapsel vahet pole, kus ta magab.
Mõned asjad muidugi tahtsin just uued
osta, nagu voodi, ja lamamistool,
mida see hetk lihtsalt järelturult ei
saanud, lisaks on enamus mänguasju
uued. Ja uusi riideid ostan talle
ikka ka, kui väga meeldib miski. Ja
eks kui nüüd lasteaeda läheb, siis
sinna vaja korralikke kombekaid ja
jalanõusid jms, mis ostan uued.
Olen ise väga rahul, kuidas ma
majandatud olen saanud, arvestades,
et ma rahaasjades tegelikult väga
kodus ei ole. Soetasin kõik raseduse
ajal jooksvalt, dekreedirahade eest
ostsin mõned suuremad asjad, ja
ülejäänud jäi oma aega ootama, lisaks
hakkasin eest asju ära müüma, kust
sain omakorda päris ilusti tagasi,
mis läks omakorda jälle uutele
asjadele ,mida lapsele vaja. Nii see
ringlus mul käib 🙂 Ja saan ka
valida, et kui ikka väga uut vaja,
siis saan seda lubada, aga muidu
fännan taaskasutust.
Sellest beebindusest on ikka jube äri tehtud ja rasedaid kooritakse nii kuis jakstakse. Kahju lihtsalt, tulevased emad peaks
muudele asjadele ikka mõtlema.
No ma ei tea, inimene suudab ikka päevas päris paljudest erinevatest asjadest mõelda, vaevalt et need “muud olulisemad asjad” mõtlemata jäävad, isegi kui sa tahad osta erinevad beebiasju.
Meie beebi ei tahtnud üldse vankris olla, 2 kuud oli seal ja siis tahtis ringi vaadata süles koguaeg. Siiamaani ei ole vankris.
Me saime vankri + turavhälli (mis olid põhimõtteliselt uued) 50 euroga (Chicco), kuna üks paar lihtsalt ostis endale kohe peale
lapse sündi uued (arvasid et saavad poja) ja võib öelda, et ANDIS poolmuidu ära meile… Meil lihtsalt vedas. Mina saan palka 2000
eurot, aga ei näe mõtet nt vankri peale kulutada, kui laps seal ainult mõned kuud on. (Ma muidugi seda ette ei osanud näha).
Samas ma ei kritiseeri neid, kes tahavad seda emotsiooni. Elu on niikuinii emotsioon ja rahal ei ole tegelikult tähtsust.
Eks igaüks kulutab muidugi vastavalt
oma võimetele (või näilistele
võimetele) aga on teadatuntud tõde,
et kaks suhgruppi, kellelt saab
viimasegi naha koorida on
lapsevanemad ja lemmikloomaomanikud.
Kirjuta juurde, et beebi jaoks on see
HÄDAVAJALIK ja vanemad ostavad
ükskõik mida täiesti totrate hindadega.
Aga no ütleme, et inimene teenib keskmist palka ja dekreeti minnes saab ala 4000-5000 eurot korraga ????????????
Eesti keskmine on ju natsa üle 1000 euri. Ma ei mäletanud, kas see dekreediraha on nelja või viie kuu eest 😀
Minu lapsel ja ka lapsel, kes hetkel veel kõhus pesitseb
on kõik asjad ostetud uutena kuna mul on ka mingi
kiiks teiste poolt kasutatud asjadega. Esimese lapse
vanker maksis 1200 eurot ja teisele lapsele ostsime
vankri, mis maksis 700 eurot. Ise arvan, et taaskasutus
on väga hea asi ja pole kellegi teise asi kommenteerida
palju keegi mille peale kulutab. Kõige tähtsam on ikka
vanemate hool ja armastus.
Btw, seoses selle postitusega, mis Facebooki tegid (et tuli kõne politseist). Kui jätad autos vöö kinnitamata, siis pole ainult sinu
probleem, vaid ka selle, kes su ees istub. Näiteks kui 70kg kaaluv inimene sõidab autos turvavööta 90km/h vastu puud või
vastusõitvat autot, siis ta vajub eesistuva inimese peale 9 TONNISE jõuga (ning nope, eesistuja seljatugi ega tema turvavöö
teda kindlast surmast ei päästa). Võin numbriga eksida, aga ega suurt vahet pole, kas 7, 8 või 9 tonnise raskusega. Seda on nii
palju räägitud ja ikka arvatakse, et ah minu asi, kas kasutan vööd või mitte. Mõtle, kui sa Marile mitme tonnise raskusega peale
vajuksid, lihtsalt sellepärast, et ise ei viitsinud vööd peale panna, kuigi temal on eeskujulikult kõik vööd ja jutud peal.
Loomulikult oleks võinud anonüümne vihjesaatja sulle seda otse öelda, aga lause “No see on niru lugu jah, sest turvavöö peab
ikka ilusasti peal olema, muidu võib tead surma saada ja puha.” asemel peaks olema “No see on niru lugu jah, sest turvavöö
peab ikka ilusasti peal olema, muidu võid teise inimese surmas süüdi olla ja puha.”
Lihtsalt väike meeldetuletus 🙂
Samasisuline kommentaar on ka FBis täitsa olemas 🙂
Siis hea, ma ei lugenud kõiki läbi 🙂
Ma ka muidu ei muretsenud väga. Kui
igakuine palk yiksub, olgu või 400,
suudab ikka ära majandada ja vahel ka
midagi lubada (seda eeeldysel, et
mees ka teenib ja kulud on jaotatud).
Aga pean tunnistama, et tulevik veidi
hirmutab, ehk et see aeg kui emapalk
ära kaob. Ma pole rahatult enam ammu
elanud, niiet ei mäletagi enam kuidas
kunagi hakkama sain…. Teisalt kuuse
alla ikka ei jää, küll kõik laheneb.
Lihtsalt see ei ole mõnus teadmine,
mis ees ootab..
Tegelt see ilmselt kõik oleneb palju sa teenid. Mina saan
näiteks kuus 600€ kätte, sellest vaja üür maksta ja toit.
Oma hea tahtmise juures ka ei saaks oma lapsele lubada
100€ kombet kuna lihtsalt ei võimalda. Muidugi kui ma
teeniks ala 1000€ neto jääks mul rohkem raha kätte ja
saaksin lubada ka oma lapsele kalleid firmakaid. Praegu
käin vaid poes vaatamas ja unistamas nendest. Vahel on
isegi 10€ pluus kallis kui raha vähe. Endale pole juba
mitu-mitu kuud midagi ostnud, aga ei tunn vajadust ka
oma riidekappi täiendada. Alati saab hakkama ja olen
õnnelik selliste gruppide üle nagu Muksula kust saab
ikka väga soodsalt korralike rõivaid ja jalanõusid
lapsele.
?
No nii ongi, et igaüks kulutab nii palju, kui tal on võimalik. 500 eurot vankri eest ei ole minu meelest küll palju, kuna vanker peab
olema kvaliteetne ja mugav kasutada. Mul last ei ole ja seega ma isegi imestan praegu, et uue vankri saab nii odavalt ja mõtlen,
et kas see ikka on kvaliteetne… 😀 Ootan huviga juba vankripostitust! 🙂
Kui ma üdini aus olen, siis minu vankri hind on isegi alla 500€. 480€ pealt oli see allahinnatud 449 peale 😀
Mina ka laste arvelt kokku ei hoia, meil vist ei hoita
kellegi arvelt kokku☺ meil peres see miinus, et mina
vb shoppaks taaskasutuses aga meie pereisale see
kuidagi ei meeldi, iga asi peab olema uus, vahet pole
mis hinnaga. Oleksime ka peaaegu ostnud lapsele EJ
vankri, mis maksis 1300€ aga miinuseks sai see, et
antud hetkel seal poes ei olnud pööratavate
esiratastega ja ostsime milly way, mis maksis poole
vähem aga oli see eest palju mugavam( on siiani) ☺
aga kahjuks/õnneks on nii, et iga inimene kulutab
täpselt nii palju, kui tal on võimalik kulutada. Mina ka
tavaliselt teiste rahakotti oma nina ei topi, kui keegi
ostabki mingi kalli asja siis las ostab, pole minu raha, et
ise teab mida enda rahaga teeb. Me ei saa ju teistele
ettekirjutada mida keegi osta võib või mida mitte.
Igaüks lähtub oatudel oma sissetulekust. Loogiline ju
kui ma teeniks 500€ siis ma ei kulutaks ka nii palju, kui
on muud maksud ja kohustused. Aga kui teenitakse
rohkem siis on ka rohkem võimalik kulutada.
Meie kulutame lastele palju. Ja kumbki mehega ei tunne
sellepärast süüd. Miks ma peaksin oma lapsele ostma
odavama kombeka, sest teised ütlevad pole hea mõte
100€st osta? Minu enda raha, mulle meeldib see
100€ne, tahan ja ostan. Sama teema lapse lasteaiaga –
ta käib vanemate omaloodud lasteaias ja me maksame
selle eest pool keskmist kuupalka. Aga meie peres ei
muuda see midagi. Nii et igale ikka oma ja elagu kõik
oma elu nii nagu see võimalik on. Ise proovin ikka
toetada alati võimalusel kedagi, kes hädas, kanda raha
kassikestele varjupaigas ja toetada Eesti väiketootjaid.
Lapsele on 99,9% riietest ostetud uuena. Lihtsalt on
läinud nii, et soovin konkreetseid asju ja neid järelturul
pole või müüakse uue hinnaga. Ma ise olen kõik asjad
tasuta edasi andnud (olgu siis ostetud 2v 50ga ) ja kui
endal vaja siis küsitakse nende kasutatud asjade eest
hingehinda 😀 parem ostan juba uue.
Samas kõik ju ei saakski taaskasutusest osta, asjad ju
ikka poest tulevad ja edasi ringlusesse lähevad 😉
Mul on lapse riided 99 % taaskasutusest ja selle pealt
hoian kôvasti kokku, kuigi laps alati ilusti riides (kleidid
ja mantlikesed jne). Kokku ei hoidnud ma turvahälli ega
vankri pealt ega erinevatelt beebimassaažidelt-
ujumistelt. Ja praegu käib laps erasôimes.
Sellega seoses ei saagi ma aru neist vanematest, kes
ostavad kôik riided ja kombed uuena ning kulutavad
sadu eurosid. Aga siis panevad lapsed riiklikusse sôime
ja kurdavad, et laps stressis ja nutab ja mulle on öeldud,
et “sa vist mingi rikkur, et saad seda endale lubada”. Ei
ole rikkur, aga valikud teen teised. Olulisem on minu
arust ju see, et laps oleks ônnelik. Tal on endal suht savi
sellest, et pole viimase kollektsiooni Huppa seljas 🙂
Mind on lapse saamine selle lasteasjadele kulutamise koha pealt ikka kõvasti muutnud. Ma ei teagi miks, aga nii enne
rasedaks jäämist kui ka pärast seda kuni lapse sünnini oli mul mingi vaikimisi arusaam, et kõik titeasjad tuleb osta uuena.
Noh et kõik oleks ikka puhas, hügieeniline, kulumiseta, turvaline jne. Ma nagu ei mõelnudki üldse sellele, et tegelikult ei saa
ükski lapsevanker kuidagi ebahügieeniliseks või mingiks lobudikuks lihtsalt sellepärast, et seal lebab mõne kuu või aasta
vältel sees väike beebi, kes seda vankrit põhimõtteliselt ainult magamiseks kasutab (kui palju see kõndiv laps ikka kuskile
kärusse aheldatud olla tahab, eks…). Ja sama lugu on riietega – kuni aastased beebid ja isegi vanemad ei jõua oma kiire
kasvu juures tegelikult ju pea ühtegi hilpu läbi kanda, nii et miks mitte neid n-ö teiselt ringilt osta. Nüüd käingi mööda
kaltsukaid ja ostan palju riideid ka sealt. Näevad välja nagu täiesti kandmata riided selle vahega, et on läbi pestud.
Ühesõnaga – mina olen ka väga taaskasutuse usku pööranud viimasel ajal, aga see ei tähenda kindlasti seda, et ma uute
asjade ostmisest täiesti loobunud oleksin. Ostan ikka, aga kindlasti enam mitte nii kergekäeliselt. Varasemalt väljusin ka
POPist 150 euro väärtuses kilekotiga, nüüd enam mitte. Raha on ikka sama palju või vähe kui varem, aga lihtsalt ei näe
mõtet 😀 Aga samas ma saan aru, et eriti esmarasedana aga ka kindlasti järgmiste laste puhul on see uute asjade soetamine
ja üleüldse titeasjade kokkuostmine nagu mingi omaette rituaal, mis pakub emotsionaalses mõttes väga palju. Noh, nagu
Sinule see Muumikasti ostki. Ja ilmselt on ebamõistlik manitseda kedagi end sellest rõõmust ilma jätma 😀 Samas on mul
hea meel, et ma isiklikult enam nii palju taha tuulde ei loobi (mitte, et oma lapse peale kulutamine raha tuuldeloopimine
oleks, vaid lihtsalt sama head ja korralikud asjad on võimalik saada palju vähema raha eest) ja no lisaks raha säästmisele
säästan keskkonda ka 🙂
Oi kui palju poode käisin mina läbi et leida lapsele
sobivas hinnaklassis vankrit,aga nuh mitte midagi ei
jäänud silma.Oli ainult üks vanker mida ma nii nii väga
tahtsin aga teadsin et ei saa ikkagi lubada kuna see nii
kallis(625.-)Aga lõpuks mees otsustas teha üllatuse ja
töölt koju naastes olin šokis et sain ikkagi.Muidugi sai
mees odavamalt kuna tegi kliendikaardi 🙂 Paljud
küsisid et miks oli vaja nii kallist,aga krt kui mulle
meeldib see siis mis teha….Muidugi oleksin ostnud ka
kasutatud aga siis oleksin ostnud mõnelt tuttavalt.
Toiduga on nii et hoian soodukatega kursis.
Meeldib samamoodi osta kasutatud asju aga mida
kindlasti uuena ostame on tehnika ja jalanõud.
Millise vankri valisite :)?
Chicco activ 3in1
Ostsin lapsele poole kallimalt vankri, kui Sina Mallu, aga
kas see sellepärast poole parem on ma kyll väita ei julge.
Kyll aga vôtsin ma endale plaani just konkreetselt EJ ja
kuna teisedki kaks last on saanud oma vankrid tutikana,
siis ei pidanud ma paljuks osta ka pesamunale tutikana
Jah, teisel pold EJ, aga siis ei liikunud ka ej veel nii
massiliselt eesti turul ja pold nii ilusad ka nt 12 a tagasi
?
Ja 12 a tagasi mul ei old ka vôimalus rahaliselt osta
15000 krooni maksvat vankrit kui me ostsime 25000
korteri nt. Vaid hoopis tollel hetkel suure lemmiku abc
desing mingi variandi. Meeldis olin rahul
Ka 9 aastat tagasi ei ost ma ej vaid mutsy ja maksin selle
eest ca 6000 ja meeldis ning olin rahul.
Ma pole hetkekski kahetsenud, et pesamunale ostain
just selle, mille ostsin. Oli vôimalik rahaliselt ja nii oligi.
Samuti kàisin ma pesamuna Šoisi juures tsekkamas.
Teistega mul seda vôimalust pold.
Elu muutubki ja tore on kui paremuse suunas.
Kui mul homme raha pole, siis nii ongi. Myyn ej maha ja
mis ma siis kaotan? Selle raha mis mul kunagi oli?
Kui inimesel sellest parem hakkab nendest asjadest
mida ostab, siis andkem minna.
Lastele kulutan kergemini kyll. Samas ei hoia ma enda
teksadelt ny kokku ja kui vaja kahe kuu pärast osta uued
100sed, siis nii saabki olema. Suurtega ei kài ju vôi
vàikestega.
Tàna saan endale lubada ja lubangi.
Kui ei saa enam, siis sean elu ja olu ümber vastavalt
vôimalustele.
Aga eks teiste rahakott ole ikka pônev koht ju.
Ma olen ammu harjunud, et mind
täiesti peast põrunuks peetakse mu
tuttavate ja eriti sugulaste poolt.
Laste arendamise pealt ma kokku ei
hoia: sadu eurosid iga kuu
trennikulud+võimalikud parimad
treeningjalatsid ja riided. Muidugi
paremad ei ole võimalikud
edevad-kallid, vaid võimalikult keha
hoidvad, aga nood on paraku kallid.
Kui jalatsite võrdlus võtta siis
tavalised on umbes 50euri, aga minu
tüdrukul on 150eurised.
Samas on mul kiiks riiete
osas-milleks ma peaksin maksma mingi
riidetüki eest kümneid ja kümneid
eurosid? Ma armastan paari väga
ägedat kaltsukat, muidugi paraku
sealt kõike vajalikku ei saa, aga ka
siis ei raatsi ma suvaliste riiete
peale sadu eurosid maksta. Õnneks on
olemas ja väga ägedad Inglismaa
internetipoed, kust saab hea
hinna-kvaliteedi suhtega asju.
Pean tunnistama, et kui ma veel päris
noor olin, siis vanema lapse asjade
peale 7000 krooni maksta ei olnud
mingi probleem-panin kogu oma
kuupalga näiteks tema riiete
tellimusse, vanusega on prioriteedid
muutunud ja kvaliteetsed
Suuremal tüdrukul vahetasin
käru-alguses ostsin odavama ja siis
kallima, pisemaga ostsin kohe Hartani
ja olin väga rahul.
Mõtlesin ka enne, et päris 599€ mingi 50 asja eest ei raatsiks maksta.. Vb 399€ VEEL aga kui vanavanemad toetavad 😀 See
kast tundub nii lahe ja huvitav aga ma arvan, et mu vaimustus läheb varsti üle. Ma pole isegi rase aga vaatan koguaeg beebide
riideid, seda sama Finnish Baby Boxi, kärusid ja turvahälle… Lisaks isegi ei plaani rasestuda aga no need asjad nii lahedad!! Mu
hetkene ”beebi” on juba 3,5a vana ning teda enam kärus ei lükka 🙁 nüüd tõukerattad, mingid korvide ja kellukestega rattad,
19842 erinevat lauamängu ja värvi. Eks ma ikka oma ”beebi” peale kulutan. Ma ei raatsi omale isegi uut kevadjopet osta, kuid
täna ostsin Maximast talle tõukeratta, missest et mul arvele jäi paar kopikat ja järgmine kuu palka ei saa kuna ma terve kuu ns
töötu olnud… 😀
Ma arvan, et lapse peale ikka võib ja ‘PEAB kulutama. Minul polnud kolmeselt (pole kunagi olnudki..) oma tuba ja sada miljon
asja mida ma tahtsin. Ma proovin oma lapsele võimaldada umbes 70% asjadest mida ta tahab ja 95% asjadest mida tal vaja on.
Aga Finnish Baby Box oli äge. Miks mähkmeid polnud? Kas see asendati pudeliga? 😛
Need karbi sisud on ju alati erinevad 🙂
100% nõus! Ma ei saa ka nendest kritiseerijatest aru, kes räägivad, et kallis või odav mingisuguste asjade kohta. Elud on nii
erinevad, asjad, mis on kallid võivad olla saadud ka kingituseks ja juba vaadatakse viltu, et noo, täitsa loll, niimoodi kulutab sellise
jama peale. Kui mõni ostab midagi ka söögi arvelt – andku minna, see on tema elu. Miks peab üldse midagi targutama, kallis või
odav. Ma võin miljoneid palka saada ja ei pruugi ikka raatsida osta 500 eurost vankrit, samas ostan hea meelega 500 eurose kleidi.
Ühesõnaga nõus, täiesti oma asi ja enda valikud. Teised seda elu ei pea elama, et kaagutavad. Aga kui nüüd 500 eurosest vankrist
rääkida ja 200 eurosest andurist (mõlemad teemad hakkasid eelmistes lugudes silma ka), siis ka minu jaoks ei ole see kallis
kulutus.
No kritiseerijaid on tegelikult alati, sinna pole miskit teha. Kulutad vähe – ei hooli, kulutad palju – priiskad! 😀
Nii nõustun sinuga. Ostan ise ka lapsele kleidikesi
millie hinnaklassisi omale osta ei raatsiks, aga lapse
peale pole kumagi kahju kulutada ?
Tahaks ju ikka, et tibukesed armsad oleks 😀
Mina ei suuda kaltsuka riideid kanda ja ei
kanna ka mu laps.Lihtsalt mingi haige kiiks
vist:D Rikas pole,aga lapsele pole kunagi kahju
osta uusi riideid ja mänguasju.Ainuke asi,mille
lapsele kasutatud olen ostnud,on vanker.Seda
oli ka ainult paar kuud kasutatud,nägi välja
nagu uus ja maksis ainult 160€. Igati rahul
olime 🙂 Aga kes kui palju millelegi eest on
nõus kulutama,pole tõesti teiste asi arutada.
?
No just, mõni ei taha kaltsuka asju, teised kannavad hea meelega (nagu nt mina). Ma ei ütleks, et kumbki meist nüüd kuidagi halvem või parem peaks selle järgi olema 😀
Kui inimesel on finantsiliselt
võimalik lubada endale seda, mis tal
meele rõõmsaks teeb jne…, olenemata
hinnast, siis milles probleem? Ei ole
teiste asi arvustada, uurida, ega
selja taga laterdada. Aga eks
inimestele meeldib ikka ju teiste
rahakotis sobrada… paraku on see
nii. Kui inimene tahab näiteks osta
enda lapsele 1000-de eurose vankri
või mille iganes ja tal on selleks
piisavalt rahalisi vahendeid ning,
kui inimene ise on see juures rahul
ja õnnelik, siis lasku aga käia. Ise
olen ka sel samal arvamusel, et kui
saab endale lubada kalleid asju, siis
miks mitte! Igaüks elab oma elu nii
kuidas tahab ja kulutab oma raha nii
kuidas tahab. 🙂
Ma arvan ka, et kui sa seda kellegi teise taskust ei võta, siis ei tohiks ka teistele kuidagi ette jääda 🙂
Keeruline teema tõesti. Nuh ühega vaidlesin- ütlesin kogemata, et ma ei vaata soodukaid ja kui asi
meeldib siis ostan… Nu jh eksole selle kohta öeldi mulle, et tahan kohe jube miljonär olla. Aga who cares
tegelt. Kulutan palju tahan ja kus tahan ja kelle peale ise tahan. Lapse peale mul pole kahju kunagi midagi
kulutada, ostan nii uusi kui ka kasutatud asju. Tegelt mulle ei meeldi osta ainult nt kasutatud asju, tahaks
midagi päris uut. Nt nööblit ma ei osta kasutatud, kuigi nõme näide. Lapse riideid ostan, sest ta kasvab
välja nendest. Endale ostan ainult uusi riideid. Jube ema vist olen. Üldiselt mulle meeldivad ilusad asjad
jne kellele ei meeldiks. Aga whoooo cares palju sa raha lapse peale kulutad mallu 😀 kui on siis kuluta
lapsed on seda ju ometi väärt. Kelle peale veel kulutada kui on 😀
Täpselt nagu ma ütlesin – kuidas kellegi. Mulle nt meeldib täiega vana mööblit osta ja siis seda värvida või tuunida lasta. Aga mina ka tihti ei vaata hinda (kuu alguses) aga kuu lõpus juba vaatan 😀
Just. Kuu lõpus ma ei osta midagi. Nuh tore on mööblit värvida aga ilmselt mul teeks seda mees 😀
just vaatasin nari voodit lastele selline sahtlitega trepid jne. Puidust versioon värvimata. Ja siis
mõtlesin, et jube tore, kui mu kallis abikaasa sinna midagi ilusat peale joonistaks või kutsuks iedagi
kes joonistaks ja üldse jess seda saab värvida 😀
Mina fännan ka taaskasutust ??
Kulutan nii palju kui on ja oleneb mida vaja. Olin
säästnud yle tuhande et lapsele asju osta ja ostsin kalli
vankri emmaljunga uuena sest et ma pidin saama ja
mulle meeldis ja teiste arvamus ei huvitanut et ala
ostad yle tuhande maksva käru…
Nyyd olen ka endale lubama hakanud köike, rahaga
kyll priisata pole aga kui vaja siis ostan nii yht kui teist
? noh yksikemana pole just köige lihtsam aga elab
yle, önneks toetused piisavalt suured et lubada yjt ja
teist ?
Igayks kulutagu lapsele nii palju kui rahakott järgi
annab ?
Mina kui esmarase (käisin eile kontrollis, kõik on nitševooo!) mõtlen ka siin paratamatult, et mida kõike peab soetama
hakkama. Õnneks või kahjuks ma olen täiesti taaskasutuse meelt ja kui saaks, ei ostaks midagi uut..Kuigi arvan, et eks mul see
tuhin ikka tuleb ja ikka tahaks oma lapsele midagi ilusat ja uut soetada. Rahaga suhted on nii ja naa, ega seda palju pole aga
samas pole ka väga puudu tulnud. Suureks eeliseks on see, et load on tehtud, auto justkui olemas ja elamiseks oma maja (küll
ämma ja äiaga aga noh, maja suur). Sellised asjad vähendavad kulutusi ja teevad elu veidi lihtsamaks. Kõige suuremad
kulutused ootavad nüüd varsti juba ees, sest maja tuleb hakata veidi remontima. Meil hetkel ohtlik trepp ja teisel korrusel väga
avatud tuba, kust lapsed võivad alla kukkuda… Muidugi siis lapsevoodi, vanker, turvatoolid ja sada miljonit muud asja.
Turvatooli ostaks küll uue, sest autoga sõites ma tahan 100% kindel olla, et see asi on uus ja kindel. Voodi laseks kasvõi mehel
ehitada, ta mul selline osav..Vankrite teemal end hulluks ajada ei tahaks, lepin kasutatud variandiga. Olenevalt soost peaks mul
mehe õel alles olema Emmaljunga. Elan maal ja vanker peab olema päris hea manööverdusega lumes ja muus jamas. 500 €
oleks aga minu jaoks juba palju…
See muumikarp tundus minu jaoks küll arulagedalt kallis kuid on siiski äge, et Soomes antaksegi emadele selline karp
asjadega..:) 599 € on ikka ulme, ma ostaks neid bodisid paari euroga kuskilt kokku, kombekas oleks kallim.. 11 € keskmiselt asja
kohta on ikka üpris kulukas. Aga asjad nägid head välja.
Rääkides kulutustest arstide peale..Käisin ka oma naistearsti juures, kes võttis mind siis arvele ja ütles, et jah, võid minna Oscar
skriiningut tegema aga see on tasuline ja tema teeb selle triple testi nagunii. Sama arvas ta ämmaemandate ja asjade kohta, et
mul pole mõtet kaugele linna võtta ämmaemandat, tekitab lisastressi ja kulusid … Ja sisendas mulle, et ka tema tegeleb minuga
sama hästi. Tahan loota:)
Mina olen rahulik ja loodan, et mul ei tule mingi hullud tuhinad kõiki asju osta..Õnneks on meil mees see mõistuse hääl:)
Kui mina olin esmarase, siis mul oli 90% asjadest taaskasutatud. Vankri sain uue aga tasuta, sest see oli tasu Delfile beebiblogi kirjutamise eest. Lamamistooli sain kolleegilt, reisivoodi ka. Riided kaltsukatest ja sõpradelt/tuttavatelt. Kombeka ka. Ainult turvahälli ostsin uue. Voodi sain väikevenna vana. No nii suva oli kuidagi 😀
Nüüd mul on lihtsalt rohkem võimalusi ja … ma isegi ei tea. Lihtsalt TAHAN 😀
Mul on nii, et mehe ja lapse peale mul pole kahju raha
raisata, aga omale ei raatsi 10€ maksvaid tenniseid
osta ???
Mingi kompleks vist ?
Mul oleks ka tenniseid vaja 😀
Ma tahaks hullult Converse tenkareid või ketse, aga raatsin ma jee neid osta endale 😀
Ma olin õnnelik kui Humanast sain 3 paari pükse 9 euri eest. 😀 Aga lasteasju palju annavad mõlemad vanaemad, pigem rohkem
ka ostetud teiste kasutatud vanu ja kellegi käest kes müüb ilusaid aga odavaid ja suurema hulgi. Kindlasti saab ostetud ka mõni
täiesti uus asi aga rohkem olen ikka kasutatud asjade tarbimise poolt.
Oi, ma armastan ka kaltsukaid – kui te vaid teaksite KUI palju beebiriideid mul tegelikult olemas on, millest 90% on puhtalt kaltsukatest või Marist jäänud 😀
Tee pilti 😛
Peaks need jah kuidagi ära sortima need, aga pildile nad ever ei mahu 😀