LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED MARI JOHANNA

PEA PADJA PEALE!!

10. juuni 2016

Ma mõtlesin pikalt, et kas see on nüüd teema, mis peaks olema parooli all või mitte, aga ma jõudsin järeldusele, et kuna see otseselt arengusse ei puutu, võib seda ka avalikult jagada. Jumal teab, äkki kellelgi on mulle head nõu anda, sest mu enda mõistus on küll otsas. Ma eeldan, et teised inimesed ei pane oma väikelapsi röökides magama, aga no ma ei oska lihtsalt enam muud moodi seda teha. Appi, pliis ärge mulle lastekaitset kutsuge.

Kuidas siis meie magamaminekud välja näevad? Peseme hambad, lähme heatujuliselt magamistuppa. Mari läheb oma voodisse, mina istun voodi kõrvale maha või lähen tema kõrvale, loen esiteks raamatut ette, siis laulan õndsalt mõmmi unelaulu, paitan ta pead. Siis võtab Mari oma karu kaissu, keerab mulle külje ja…hakkab rapsima. Kord ei sobi tekk peale, siis on vaja karu minema visata, siis karu tagasi korjata, siis ennast igalt poolt kratsida, siis mind näpuga surkida, siis enda magamisriideid ära kiskuda, siis ei taha enam patja. Ma võiks seda loetelu jätkata.

Mis mul muud üle jääb, kui panen ta muudkui pikali tagasi, ütlen tasakesti, et Marikene, tuduaeg on, pane pea padja peale ja laulan ehk veel korra mõmmi laulu. Ei midagi. Ikka on vaja sügeleda ja niheleda ja takkatipuks veel põgeneda üritada. Reaalselt ta vist arvab, et ma ei näe, või ei saa aru, et ta vaikselt voodist minema valguda püüab, ise naeru kihistades. Ja kui ma olen teda 90x voodisse tagasi tõstnud ja mõmmit kaissu pannud ja lõpuks juba läbi hammaste sisistades seda paganama mõmmi unelaulu lauldes avastan, et ma olen juba tund aega temaga kembelnud ja taielnud, siis ma lõpuks käratan: “MARI! PEA PADJA PEALE! TUDUAEG ON!”.

Selle peale hakkab ta muidugi nutta tihkuma ja siis läheb asi edasi kaht viisi pidi:

a) ta tihub ära, keerab külje ja jääb magama.

b) tihub ära, lebab seal mõnda aega sellise näoga, et jääb kohe magama, kui ootamatult hakkab uuesti pihta selle nihelemise ja kihelemise ja minema valgumisega, mis jällegi omakorda paneb mind jälle talle hellalt laulma, sest ta ju just oli nii õnnetu ja nii kahju on teisest. Kuni ma avastan, et ta on jälle 15 minutit vigurdanud ja jauranud ja mulle näppe silma torganud ja patju voodist välja loopinud, kuni ma JÄLLE teen kurja häält.

Ja nagu teada, siis selle tulemusena juhtub jälle üks kahest.

Ühesõnaga panen ma iga õhtu last magama lihtlabaselt röökides: “TUDUAEG ON! PEA PADJA PEALE!”. On see siis normaalne või?! Inimesed peaksid ikka hea tujuga magama minema, mitte nii, et keegi ta kõrva ääres vingub muudkui, et pane see pea ikka padja peale, ole inimene, TUDUAEG ON!

DSC_2644

Endal oleks küll päris nadi elada, kui Kardo iga õhtu enne magamaminekut mind nutma ajaks ja mulle karjuks, et tuduaeg on. Püha jumal, seda ma tean ise ka eksole.

Niiet kui kellelgi on hüva nõu, kuidas laps mind ilma kärkimata ka kuulaks, siis olen üks suur kõrv. Mulle lihtsalt tundub, et see mida ma praegu teen, ei ole just parim parenting maailmas. Miks ta ometi mu armsate paituste saatel magama jääda ei taha :D?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

105 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Marii 12. juuni 2016 at 08:59

    Mul ka 2 aastane tütar. Õhtul poole 8 ajal on
    õhtusöök,kaheksast vanni mängima ja siis yheksast
    voodisse.
    Praegu lähevad kirsile peale igasugused muusikaga
    raamatud. Eile andsin yhe sellise talle vaatamiseks
    kätte, siis kirsi jutustas mulle natuke, et kus kõik
    mõmmid ja kiisud on, kiitsin teda ylevoolavalt et oi kui
    tubli, nüüd luges kirsi emmele unejuttu ja emme läheb
    tuttu ära. läksin vaikselt siis toast ära ja kirsi vaatas
    seda raamatut veel ise kuni ära vajus. ahjaa,kirsi
    magab ikka võrevoodis. Eile õhtul töötas vähemalt see
    raamat, mis tänane õhtu toob,ei tea.vahel on
    voodisseminek ka suure röökimise saatel,teinekord ei
    tee teist nägugi. Kuigi ohturituaalid on igal jumala
    õhtul samal ajal. hea on kui ta voodis olles mingite
    mänguasjadega lepib,tegeleb nendega natuke ise kuni
    ära vajub.

  • Reply Raili 11. juuni 2016 at 21:21

    Me läheme toast välja. Natuke aega kallistame, laulame ja siis jätan ukse veits praokile ja jääb ise. Või siis ei jää.. siis on ka kaks
    varianti a) kas ma lähen närvi ja tõstan samamoodi häält, et tuduaeg on ja võibolla variant et ta jääb seejärel magama (peale
    megasolvumist muidugi) b) ma ei viitsi kakelda ja jääb üles. Nüüd jääb isegi üsna normaalselt magama…alguses ikka niheles
    teinekord tund aega, tõi mänguasju voodisse, potil oli vaja 100 korda käia jne. Alguses oli õhtuti hästi põnev käia ukse vahelt
    piilumas, millega vanemad tegelevad. Meil on vähemalt nii, et kui kõrval passida niheleb poole kauem.

  • Reply Victoria 11. juuni 2016 at 20:57

    FB-s on lehekülg Unekool. Nemad pakuvad erinevaid teenuseid ja nõustamist – võiksid neid proovida ja siis ka nt blogida, et kas
    saite abi või ei :)

    Minu pudin on aastane, praegu (ptuituiptui) jääb magama ~15 mintsaga. Kui meil oli magama jäämisega probleeme, mõtlesin ka
    nende poole pöörduda, kuid enne saime unerutiini juurutatud ja mure lahenes.

  • Reply Marie 11. juuni 2016 at 16:46

    Sa ju premeerid oma last muudkui uue unelauluga kui ta
    magama ei jää :) mis motti niimoodi siis magama jääda
    kui piisava nihelemise korral on oodata uut preemiat.
    Ma imestan et ta pole veel läbi hammustanud, et kui ta
    peale nuttu magama jääb, siis laulu ei tule, aga kui uuesti
    tralliga alustab, siis saab jâlle laulu kuulata :)

  • Reply R 11. juuni 2016 at 13:21

    Tead, meil on paar õhtut toiminud see, et istun tooliga
    voodi kõrval. Hoian silmad kinni ja ei reageeri. Kuniks
    jääb rahulikuks ja enam välja ei roni. Kui ronib välja siis
    ütlen ei ja kohe tagasi panen.
    See toimib paremini kui 1,5h edasi tagasi tassimist ja
    närvitsemist.

    Eks vaatame kaua see variant toimib.

    Jõudu ja jaksu.

  • Reply Anete 11. juuni 2016 at 11:39

    No meil hakkas selline trall pihta juba enne, kui laps
    aastaseks sai. Vahepeal nagu saime korda ja siis alati
    kui hambad tulid või haigeks jäi, siis läks jälle paigast….
    lõpuks enam ei jaksand. Nüüd 1,5a ja jääb üksi
    magama. Päeval ei pea kordagi tuppa tagasi minema ja
    jääb 10 minutiga magama. Õhtuti oleneb päevast….
    enamasti peab 1 või 2 korda tuppa tagasi minema.
    Läheb ise teki alla tagasi kui tuppa lähen ja siis kuskil
    20-30 minutiga jääb magama. Muidu varem sai ikka
    teda kuni 2 tundi magama pandud. Samamoodi hakkas
    lollitama täiega ja alati kui hakkasin teda pikali
    panema siis viskas ise itsitades pikali :D Tundub jube
    vahva ja armas, aga kui oled tund aega üritanud teda
    magama panna ja tüüp pole ikka seda nägu, et hakkaks
    magama jääma, siis ajab suht närvi küll ikka. Lõpuks
    jõudis asi ikka alati nutuni välja.

  • Reply Kaidi 11. juuni 2016 at 10:45

    :) kahjuks kõik lapsed nii erinevad, et ma ei tea kas see
    teil läheks õnneks, aga meil töötab selline asi, et ma
    panen ta voodisse, vahel räägin 5min lühikese
    muinasjutu (vahel isegi mitte, oleneb kui väsinud ta
    on) ja siis teen headööd musi ja küsin vastu ka musi (et
    ta ise teeks omal initsiatiivil midagi, mis tähendab
    magama jäämist, vahel muidugi vaidleb algul, aga üle 2
    minuti selle kätte saamisega aega ei lähe:) ja siis küsin
    kas tahab tekki peale ja siis et kas uks kinni või lahti
    (jälle et ta tunneks et ta ise otsustab) ja siis ma lihtsalt
    jätan ta magama jääma (kui ta laulab või räägib voodis
    peale seda siis ma ei keela, peaasi et voodis oleks) ja
    siis ongi kõik, tavaliselt magab 5-10 minutiga. Ja
    muide iga kord kui ma tema kaissu lähen või tema toas
    olen, et oodata uinumiseni, siis ta MITTE KUNAGI
    magama ei jää (ta just sai 3 ja nii on magama läinud
    juba kuskil aasta). Ah jaa, ning ta iga kord tahab et ma
    jääks kaissu, aga siis ma alati ütlen, et pean koristama,
    et ta saaks aru, et pean tegema midagi ebahuvitavat ja
    kohustuslikku. Selle meetodi “leiutasin” kuna ma
    samamoodi enam ei suutnud lihtsalt seda
    vingerdamist ja puiklemist taluda ja üks õhtu proovisin
    ja… töötas…

  • Reply Kerlin 11. juuni 2016 at 09:35

    Ma hakkasin mõtlema, et kuidas me lapse magama
    normaalselt saime lõpuks ja lõpuks ta lihtsalt hakkas
    magama jääma. Enne seda siples ja rahmis ringi ja sai
    nii unelaulu lauldud kui kõike muud. Tulebki järjepidev
    olla. Aa kui peale une toiminguid sipleb ja üles tuleb
    siis vaikides tagasi voodisse panna ( aga meil ka tuli
    tihtin.ö kärkida, et ta pikali jääks)
    Lisaks ega ta ei karda midagi? Meil on nt voodi all aeg
    ajalt kuri kass kelle peab kinni panema sahtlisse. Ja öö
    tuli peab põlema ( u 2 ja pooleselt hakkasid need
    hirmud peale nii pimedusehirm kui ka kass )

  • Reply A. 11. juuni 2016 at 09:12

    Ma jäin veel mõtlema… Oma elu
    näitel… Mul terve päev nii palju
    ringi traageldamist, tegemisi,
    toimetamisi. Muidugi tegelen samal
    ajal ka lapsega, aga lapsed saavad
    väga hästi aru, kui tähelepanu neile
    on jagatud. Ja siis ta teab, et
    une-eelselt olen ma kindlasti ainult
    tema päralt. Vb see tingibki selle
    trallitamise? Lapseke tunneb, et ta
    on 112% tähelepanuluubi all. Ja
    tahaks ju veel ja veel saada emmelt
    kalli ja musi ja unelaulu ja mida
    kõike. Olen hakanud ise õhtuti tegema
    nii, et viimased paar tundi üritan
    pühendada ainult lapsele. Ja ütleks,
    et õhtutudud on läinud lihtsamaks.
    Samas päevaunedega on ikka jamamist
    rohkem. Siis olen alati saja asjaga
    rakkes ka…… Vb on kuskil siin
    mingi tõetera olemas..

  • Reply Käbi 11. juuni 2016 at 07:12

    On olemas kahte sorti lapsi: Need kes oskavad ise magama jääda ja need kes mitte. Mul on kodus mõlemad esindatud. Ja suurem
    (5a) vihkab siiamaani magamist ja ärkab aegajalt öösel. NIiet ma olen kõikvõimalike nippe ja muud sarnast katsetanud.
    Sul on pmt nüüd enne teise tita tulekut 2 varianti:
    a) Kardo hakkab ühte magama panema
    b) Kui see ei ole võimalik, siis peab Marike unekooli läbi tegema

    Mina enda kahesele tegin (pidagi mind nii halvaks emaks kui tahes). Meil kestsid magamaminekud ikka keskmiselt 2-3 h! Ajaga
    läks asi aina hullemaks.
    Aga jh mina siis soovitaks järgmiseid asju:
    1) Mari oma voodisse (pildil tundub, et ta ongi seal)
    2) Väga kindlal kellaajal une eelsed tegevused
    3) Telekad ja monitorid kinni vähemalt 1 h enne lapse magamaminekut (seda peetakse rahunemisajaks ja selle aja jooksul ei tohiks
    ka mürada, mürgeldada… sobivad rahulikud mängud
    4) Uneeelsete tegevuste kindel järjekord: mänguasjad kasti, soe piim (kusjuures soodustab une teket), hambapesu, pesu (vann
    soodustab head und), öösärk, õhtujutt (mina loen isegi kolm), tudulaul (pimedas ruumis… PS! Selleises vanuses lapsed hakkavad
    tavaliselt pimedat kartma, ideaalis võiks mingi öölamp toas olla, vb Marike hoopis kardab magama jääda aga ei oska öelda). Ja siis
    lõpetuseks mingi fraas: nx Head ööda kallike, emme armastab sind, musid ja kallid
    Ja siis jääd tema voodi kõrvale istuma, ühtegi sõna ei ütle, tema tegevustele tähelepanu ei pööra, kui tahab püsti tõusta tõstad
    tagasi ja ei ütle ühtegi sõna ja nii niikaua kuni ta uinub. Ideaalne on see kui ta nii magama jääb aga suure tõenäosusega ta hakkab
    nutma. Nüüd tuleb see julma vanema koht kus sa lasedki tal nutta ja istud kõrval ja midagi ei tee ja see saab olema su elu pikim 5
    min (osad unekoolid soovitavad isegi 15 min aga mina ei suutnud), kui sa tahad ise nutta jne jne. Kui 5 min möödas teed
    Marikesele kalli, välja voodist ei võta ja ütled sama fraasi ja ei midagi muud, hästi rahulikult. Kui jälle nutma hakkab siis sama asi.
    Fraasi võib korrata kuni 3 korda (e 3x 5 min tagant). Teoreetliselt peaks ta uinuma. Ja nutuaeg peaks koguaeg lühenema ja lõpuks
    peaks ta hakkama nututa magama jääma.
    Ja siis hakkad vaikselt meetri kaudu kaugemal istuma ja eesmärk on, et Mari 1-2 nädalaga ise uinuks. Enamus kusjuures hakkavad
    magama. Minu suurem sahmerdab küll voodis vahest isegi 1-2 h aga ta ei nutu ja vaatab seal omaasju. Niiet meil toimis.

    Ps! Kui sa tunned, et sa seda ei suuda, siis pole mõtet seda läbi teha, sest siis see on mõtetu lapse traumeerimine. Aga kui proovid,
    siis tugevat närvi ja sa saad kindlasti sellega hakkama.

    • Reply mai 13. juuni 2016 at 12:56

      +1
      Kõige olulisem ongi see, et kui sa oled oma arust öelnud viimase “head ööd”, et sa siis ei hakkaks enam
      laulma – jutustama, rahustama. Korra võid veel öelda “tuduaeg, kallis” ja “tuduaeg” ja siis kui ta niheleb
      jne, siis ainult tõstad ta voodisse tagasi. Ei mingit paitamist jne.
      Ma ei tea, kas seejärel sinul oleks parem olla samas toas või kõrvaltoas.
      Ainult et ta võiks aru saada, et sa oled turvalises läheduses.

  • Reply Airika 11. juuni 2016 at 06:51

    Mul paar nädalat vanem poiss kui sinu Mari ning
    täpselt sama olukord, et ilma kurjustamata magama ei
    saa. Meil küll ma ei ole juures kuni ta uinub ja kuna
    magab alles võrevoodis siis ta ise plehku panna ei saa,
    aga kuna magab oma aastase vennaga samas toas
    (tema viin alati enne tuttu, sest muidu koos läheb neil
    ca 2h üldse et uinuda, ihhahhaaa ja ahhahhaaa ju kuni
    lõpuks pill pika ilu peale) siis ma ei saa ta hõikumisi ja
    emmekutsumisi jms ju lubada. Peab olema vaikselt. Nii
    et alati pean olema kuri :( isegi ähvardama, et ta püsiks
    vagusi uinumiseni. Ja see teeb mind ka õnnetuks. Kõik
    on nunny kuni voodissepanemiseni ja nii kui ma ei
    kurjusta siis läheb vigurdamistrall pihta ning venna
    ärkab üles ja lõpuks on kaos :( Meil oleks vaja titele
    oma tuba, mida kahjuks pole. Teil aga oleks vaja, et
    Mari õpiks ise uinuma. Siis tralligu seal omaette. Ja uni
    tuleb palju palju kiiremini kui publikut pole.

  • Reply Sidrunike 11. juuni 2016 at 02:53

    http://m.ikea.com/fi/fi/catalog/products/art/10311836/
    Mallukas, oled väga head tööd senimaani teinud!
    Järjepidavus ja sinu kindlameelsus teevad head Marile (
    nt pane pea padjale, on tuduaeg jne.)
    Proovi sellist lihtsat nippi, et seo linast/ linadest Marile
    nö võrkkiige moodi pesa- kiigutamine rahustab last ja
    selline nö “kokkupressitud” tunne loob turvatunde. Voi
    osta kuskilt odavamat sorti võrkkiik tuppa nt selline
    http://m.ikea.com/fi/fi/catalog/products/art/10311836/
    Suvel ongi lapsi tavapärasemast raskem magama panna.
    Edu!

    • Reply Sidrunike 11. juuni 2016 at 02:54

      Krt nyyd see ikea link tuli kohe ülesse :(

    • Reply Mallukas 11. juuni 2016 at 12:25

      ma muuseas mõtlesin talle võrkkiike osta :D

  • Reply nt 11. juuni 2016 at 00:48

    Mulle meeldib mu sugulaste suhtumine
    – laps voodisse, head ööd musi ja uks
    kinni. Kui jaurama hakkab, siis keegi
    vaatama ei jookse, las “laulab ennast
    magama”. Ei ole vaja iga piiksatuse
    peale tormata või tundide viisi
    magama kussutada. Tegu ei ole ju
    imikuga enam.

  • Reply D 10. juuni 2016 at 23:45

    Haha, täpselt sama värk. Peksab jalgadega näkku ja
    makku jne. “Pane pea padja peale ja jää tuttu!!!” on
    igaõhtune põhilause. Lõpuks taipasin, et tema puhul
    aitab see kui ma temast välja ei tee ja näiteks telefonis
    vahin. Märkamatult vajub siis ise ära :D

  • Reply Kristiina 10. juuni 2016 at 23:42

    Loen ja mõtlen…Kõigil alles max 3 aastased. Andke
    soovitusi kuidas 9a magama saada ?
    Meil algusest saati see trall, et ta peab kaisus magama.
    No saab aru, et suur poiss jne, kuid ei-jonnides
    minnakse magama ???

  • Reply Birgit 10. juuni 2016 at 23:30

    Mina soovitan küll unekooli – meil oli alguses samasugune tsirkus ja närvide kulutamine tundide kaupa.
    Kaalusin juba hullumaja koha broneerimist. Olin veendunud, et peab saama ka teisiti. No ja siis
    kirjutasingi Unekoolile (http://unekool.ee) ilusti oma mure ära – mis vanus, mis mureks, mis me teeme ja
    palusin uneplaani. Sain vastuse väga kiiresti ning enamik infost, mis sain, oli väga kasulik. Kirjutasid mulle
    sellest, kus laps oma arengus on, mis teda mõjutada võib, kuidas ise ennast sättida ning tutvustasid
    valikuid, mis ja kuidas. Ma ei poolda ka nuttalaskmist ega lapse traumeerimist sel kombel. Unekooli abiga
    leidsin lahenduse, mis meile hästi sobis ja saime täitsa ilma nututa ta niikaugele, et magamajäämiseks
    kulub max 30 min. Jauramist ja nuttu ei ole. Kui siis väga vähe ja seda ka siis, kui üleväsimus on. Iga kord
    kui edaspidi uneprobleemidega kokku puutusin (esimest korda kirjutasin neile, kui laps oli natuke alla
    aasta), sain kiire ja sõbraliku vastuse. E-maili teel on nende nõu tasuta, küll aga võib siis juhtuda, et pead
    natuke kauem vastust ootama. Nii et ma soovitan soojalt!

  • Reply Mann 10. juuni 2016 at 23:15

    Minu 2a2k piiga palub õhtuti, et ma talle voodis Maša
    või Ikuu (frozen ) juttu rààgiks ja tavaliselt ma rààgin siis
    tema pàevatoimetusi maša vôi anna/elsa tegelastega.
    Kui ma jutu niisama lopetasin et ala “ja neil oli tore” vms
    siis see ei toimind nii hästi, kui see, et jutt lôppes “ja
    maša /anna/elsa läksid magama ja ütlesid sulle ka head
    ööd!”
    Siis ta ütleb armsalt enamasti head ööd vastu ka ja
    paneb silmad kinni. Muidugi pole kôik ôhtud nii
    ideaalsed. Vahel on padi nôme ja pidzaama ja emme ja
    voodi ja tàhekesed jne. Kui ôhtul suurem naljatamine
    old, siis tuleb magama minek raskemini veits. Tahab ikka
    üles tulla ja seletab, et tema ei taha magama minna ja
    pikali olla. Olen öeld, et no eks sa jàà siis istudes
    magama, aga kuna on öö ja lapsed magama làhevad, siis
    pole temalgi pààsu, magagu voi pea peal

  • Reply Maarja 10. juuni 2016 at 22:55

    Lohutan sind sellega, et lisaks siplemisele ja aelemisele
    armastab minu laps (1.3) mul juukseid sikutada. Iga
    õhtu jääb magama mu juustega mängides, ehk siis
    sikutab ükshaaval neid välja ja kui juukseid puutuda ei
    saa, siis tuleb kisa. Ja see ajab no nii närvi, et tahaks
    kiilakaks ajada juba :D Päriselt, tundub et pole midagi
    hullu..aga iga õhtu keegi sikutab miljon juuksekarva
    ükshaaval välja ja keelata ka ei õnnestu..jube :D
    Ma koguaeg mõtlen, et peaks mütsi pähe panema, aga
    siis ei jõua seda kisa ära kuulata :D Niiet ma vist
    kannataks rõõmuga ainult aelemise ja voodist
    põgenemise ära kui vaid juuksed alles jääks :D

    • Reply Juuksed 11. juuni 2016 at 07:21

      Tere. Minul on kaksikud poisid ja Kui nad alla
      aastased olid, siis Üks neist tahtis ka minu
      juukseid katsudes magama jääda. Lōpuks ei
      jäänud muud üle, Kui Ostsin paruka ja jätsin
      selle talle kaissu. Pettis ära küll. Nüüd aastaid
      hiljem olen seda pojaga arutanud, ta ütleb,et
      parukas oli palju halvem ja ei olnud üldse see.
      Aga kuna tal on endal nüüd juuksed, siis
      ennem magama jäämist Katsub ta neid :)

  • Reply Keiti 10. juuni 2016 at 22:32

    Proovi seda Jo Frosti; voodisse, unejutt, musid-paid ja
    head ööd ja lahkud toast,
    kui laps tuleb voodist ära, võtad sulle ja ütled et “kallis,
    nüüd on tuduaeg” ja viid voodisse tagasi ja paned teki
    peale. ( ei enam musisid ega muinasjutte)
    Kui tuleb veel voodist välja, võtad sulle ja ütled ” nüüd
    on tuduaeg” ja viid voodisse tagasi, tekk peale.
    Kui veel tuleb voodist välja, tassid lihtsalt voodisse
    tagasi aga enam mitte midagi ei ütle. Ja nii kaua et
    lõpuks jääb sinna voodisse. Küsib kannatust aga paari
    päevaga peaks ära õppima et tuduaeg ei ole nalja
    tegemiseks. Mingi lapsevanem küll pole, aga seda
    saadet olen vaadanud ja ta alati teeb nii.

    • Reply Nimeke 10. juuni 2016 at 22:45

      Ei toimi, jookseme iga päev nii 1-4
      tundi(lõunauni+õhtune magamaminek) ja juba
      viimased 3 kuud, laps sai just 2,5aastaseks. Kohe mitte
      kuidagi ei oska olukorda lahendada, lisaks nüüd on uus
      asi juures, et ta ei saa magada, sest kardab .. (nimeta
      ise, mis aga pähe tuleb). Lisaks on kindel värk, et öö
      jooksul on miinimum 4 ärkamist, sest et toas on liiga
      pime, liiga valge, kostab mingeid hääli, on liiga vaikne,
      kõht on tühi, vetsu on vaja, kassid on toas, kassid ei ole
      toas jnejne, lapsed ikka eluõied :D

  • Reply Triin 10. juuni 2016 at 22:10

    Täitsa vahva lugu oli. Sama juttu olen paljude tuttavate ja sõprade käest kuulnud, minul endal on viis last aga mina ei ole kunagi
    sellist janti kogenud. Mina isiklikult soovitan 30 minutit hiljem minna pesema, et kogu see üritus lükkuks edasi. Edasi käitu nii
    nagu tavaliselt aga hoiatad kui jonnima ja vigurtama hakkab siis sellele järgneb karistus. Pead välja mõtlema millest sa homme ta
    ilma jätad, kas lugemisest või laulmisest. Ja kindlasti ära jää tema voodisse, samasse tuppa küll kui vaja aga mujale. Ja seda aega
    mis sa peal lugemist ja laulmist lapse juurde jääd pead ka lühendama hakkama, aga kõike seda,mida kavatsed ära jätta või
    lühendad peab käima ette hoiatades ja temalt küsides kas sa said aru.
    Aga edasiseks eluks sulle jõudu.

    • Reply Mallukas 11. juuni 2016 at 12:19

      Ta ei saa aru sellistest asjadest, et ala homme ei saa seda või teist, ta ei oska ju rääkidagi :D

      • Reply Mannu 11. juuni 2016 at 15:40

        See et ei räägi ei tähenda et aru ei saa :)

        • Reply Mallukas 11. juuni 2016 at 15:44

          paraku ma saan ise päris hästi aru, et mida ta veel mõistab ja mida mitte :)

  • Reply Heli 10. juuni 2016 at 21:56

    Proovi nii ; Pane laps voodisse head und musid tekk
    peale ha tuled toas ära. Paarpäeva võib kisa tulla aga
    ei pruugi. Muidugi ära kohe ka jookse kui nutt lahti
    lapsed oskavad meiega mängida ;)

  • Reply Riina 10. juuni 2016 at 21:33

    Ütlen kohe, et halvustavad komentaarid jätta endale :) meil toimib. Mul poeg 3ne ja teda oli ka suht raske magama saada,
    karjus ja ronis välja ja nõudis kõike võimalikku. Magasime eelmises kohas ühes toas. Nüüd tal oma tuba- ise valis tapeedi, ralli
    autod, lemmik tegelasega voodispesu ja kaisukad , need peavad olema. Voodisse mineku aeg on meil 8 õhtul, käime pesus,
    pissil , tudukad selga ja läheb voodisse, panime tema tuppa televiisori, saab iga õhtu vaadata tunnikese omal valikul multat
    voodis teki all , telekas aja peale ja räägime ka et vaatab multat niikaua , kui telekas kinni ja tuttu läheb, siis paned sina ka pea
    padja peale ja lähed magama, vahest harva tuleb välja aga siis saadame voodisse, tekk uuesti peale, ütleme et tuttu ja ise lähme
    toast välja ja ukse kinni. Vb vahest tuleb ühekorra veel välja aga üldjuhul jääb magama. Jaa ma tean et lastele ennem magama
    minekut pole telekas hea aga ta istub vaikselt ja rahuneb maha ning jääb ilusti tuttu ja see ju toimib :)

  • Reply Madiken 10. juuni 2016 at 21:28

    Kust maša voodipesu said?

    • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 23:11

      Mu ema kinkis selle, seega ma isegi ei tea, aga
      ma võin talt homme uurida :)

  • Reply Anne 10. juuni 2016 at 21:18

    Meilgi oli vahepeal igasugu tralli, küll pissile,
    siis juua, siis issi häda, tekk on halvasti jne jne.
    Mingi aeg jäi magama vaid nii kui kätt hoidsin.
    Sügisel kui üksi oma tuppa kolis magama,
    vanust napilt alla kolme, siis pidime mehega ise
    ka magama ära minema, sest muidu ma jäingi
    suure toa ja poisi toa vahel kõndima. Magas ka
    öösel halvasti ja rändas mitmeid kordi meie
    tuppa. Siis läksid ilmad ilusaks, õues olime
    palju, multikaid ei vaadanud ja õhtul varem
    voodisse ja voilaa laps uinus ja magas
    hommikuni. Nüüd kaks päev tagasi, kui ilm sant
    , vaatas taas ETV pealt lastesaateid ja kogu
    trall hakkas otsast peale. Õhtul ei jäänud
    magama ja öösel rändas ringi. Ühesõnaga meile
    mõjub kohe, kui multikaid vaadata.

  • Reply Kristin 10. juuni 2016 at 21:17

    Meil mõnikord kasutusel selline nipp, kui väga
    vähkreb, et hakkan meenutama asju, mida päeva
    jooksul tegime. Jääb mõttesse ja rahuneb, proovib ise
    ka pisut rääkida. Lugesin kuskilt, proovisin ja meil
    toimib :)

  • Reply Sirle 10. juuni 2016 at 21:16

    Minu laps oli kuni kolmanda eluaastani
    samasugune. No kaua sa jaksad eks. Lõpuks
    oled ise närvis ja sjis hiljem saad aru, et no mis
    see karjumine ikka aitab. Kuniks ühel päebal
    juhuslikult vaatasin mingeid lastevoodeid.
    Mingi politseiauto voodi oli. Ja poiss nägi
    seda, ütles et ta tahab seda. Ütlesin, et kui sa
    hakkad ise tuttu jääma, siis ostame. Kuskil kui
    aeg oli see jutt, et lubas, et jajaa ma teen
    midaigames umbes, ainult osta see voodi. Ja
    nii ma tegingi. Ise muidugi oli. 199% kindel, et
    ega ta nagunii seal ise magama ei hakka. Ja kui
    voodi kätte saime ning kokku panime, siis oh
    imet- jäigi magama ise. Ma olin muidugi tema
    kõrval alguses (põrandal istusin) ja järgnevatel
    päevadel olin oma voodis(me magame lapsega
    samas toas) ning siiamaale läheb ta ise
    magama(muidugi mitte omaalgatuikult). Kuigi
    jah nüüd ku juba 3 kuud on see nii kestnud, on
    tal tulnud uus idee, et kui voodisse saab on
    vaja süüa, juua, pissile jne. Kuid lõpuks siiski
    magama. Meil on veetops tal voodi kõrval, et
    ta toast põgenema ei saaks.

    Ma muidugi ei tea, kas see on just lahendus,
    aga meil toimib.

  • Reply Maige 10. juuni 2016 at 21:14

    Mul on telefonis ekstra üks muusika mida lasen. Nii
    kui muusika käima panen võetakse mõmmi ja
    minnakse voodi ja siis on 5min kuni 30 min. Ja poja
    magab….. Pole unekooli teinud kunagi. Panen ka lingi
    meie une muusikast see tema lemmik
    https://youtu.be/qVDgVe1yGOg

  • Reply Tyy 10. juuni 2016 at 21:14

    kirjelduse järgi tundub, et sinu koal viibimine, muudab selle tudu ooteaja mänguks.
    Meil oli see asi nii-
    pooltundi enne pesusse minekut ütlesin , et pooletunnipärast on tuduaeg. Laps kohe- ei taha tudile. mina ei reageerinud
    kuidagigi , tegelesin oma asjadega edasi. Jälgisin vaid, et nüüd ei tekiks müramise soove. Rääkisin vaid tasandatud häälel, panin
    teleri vaiksemaks- märkamatult. Kui pool tundi möödas hüüdsin rõõmsalt pesuaeg. Ja siis ei tekkinud lapsel kunagi enam
    protesti, see pooletunnine aeg oli ümber häälestumiseks vajalik ja toimis kenasti. Lugemise komme on küll tore aga meie peres
    seda ei tehtud. Laps läks rõõmuga voodi sai kalli musi, teki kurguni, ääred sopsutasin ihu alla kinni , ise öeldes, et soe ja mõnus
    oleks. veel üks pikk pai üle pea, selja, kandadeni ja head ööd ning toast välja. Alul jätsin ukse pool kinni aga mingiaeg laps ise
    nõudis, pane uks ka kinni. Nii lihtne see oligi. Ise ka imestasin aga arvasin et asi oli selles ettevalmistavas protseduuris ja selles
    et teinud sel ajal pikka JUTTU. Pigem kehakeel, vaikne hääl ja kindel tegutsemine ilma JUTUTA. Las laps räägib, sina ei pea
    vastama. Panin ka sõbranna ja õe lapsi magama ja ükski neist ei proovinud ka jamada. Mõlemad olid üllatunud kui kergelt see
    käis.
    Minu nõuanne siis – head meeleolu saab ka sõnadeta, pai, kalliga, sooja pilguga. Teine nõu- mine toast välja.

    • Reply M-L 10. juuni 2016 at 21:49

      Nõustun täielikult. Mina tegin küll unekooli läbi lapsega kui ta
      oma tuppa magama läks kaheksa kuuselt aga sel ajal istusin
      ikka samas toas seniks kuni magama jäi. Kui sai suure lapse
      voodi ( 1,5 aastaselt) kust ise sai plehku pista soovi korral, siis
      rääkisin, et ta nüüd suur laps ja magamaminek nagu emmel-
      issil ( ehk siis duzz, hambapesu, tuduriided ja voodisse. Tuli
      kustu, uks kinni ja tuttu) . Esimestel päevadel jätsime uhke lahti
      aga polnudki vajadust. Sai oma head ööd musi kätte ja uinus
      kohe. Siiani ( 2 a ja 4k) on täpselt sama rituaal -duzz,
      hambapesu ja tuduriietes voodisse. Kindel värk ja teab mis
      nendele toimingutele järgneb.

  • Reply Sirts 10. juuni 2016 at 21:07

    Mul poiss 3,5 aastat. Korter on ühe toaline ja siin selle lapse magama saamine on nagu sinu kirjutatud tekst. Seda siis lõuna
    unega. . Õhtul kui väga hästi moosida ja laps unine on jääb rahulikult ka.
    Teine elukoht on suuremas elamises ja seal on lapse pikendatav voodi samas toas kus minu ja mu mehe voodi. Esimese asjana
    ma kartsin, et nüüd tuleb miski meeletu kisa kui üritada üksi last magama saada aga minu üllatuseks ei .
    Omad rituaalid on lapsel olemas mida tal on vaja iga kord enne magama jäämist aga kui tal kedagi silma all ei ole siis ei ole ka
    probleemi. Suuremas elamises ta ennast kuidagi üksi ei tunne kohe kindlasti kuna magamistuppa kostub kõik mis suurestoas
    toimub väga hästi.
    Ma arvan, et kui lapsele seletada ilusti, siis on kõik võimalik. Seletadki lapsele, et me tuleme ka issiga varsti ja sa jää juba tuttu.
    Kui ka esimesed korad kisab siis varsti saab aru ju.

  • Reply K. 10. juuni 2016 at 21:01

    Oii, see on nii tuttav teema ?
    Mul on laps muidugi juba vanem juba, õnneks.
    Isiklikult arvan, et peamine põhjus ongi selles, et iga
    päev õpivad sellises vanuses lapsed nii palju, õhtuks on
    emotsioone kohutavalt palju olnud ja nad ei oska
    kuidagi toime tulla.
    Mina proovisin selle toast ära tulemise ära, ikka jäi
    magama alles 1,5 tundi peale voodisse panekut.
    Kõige paremini aitas kuskilt ajakirjast loetud nipp.
    Umbes tund aega enne magama jäämast panen kaetule
    kustu ja tuppa jääb hämaram valgus, ei mürgelda nii
    suure hooga, loeme koos mingit raamatut ja tuletan
    meelde, varsti peab tuttu minema. Kui kõik õhtused
    protseduurid on tehtud, on laps selles hämaras valguses
    maha rahunenud, teab et peab magama minema ja
    uinumisega ei lähe nii kaua aega…
    Mina proovisin ja siiani töötab see taktika. Praeguseks
    tunneb juba kella ka, siis saan öelda, kui kell on nii palju,
    pead asjad kokku kirjama, pesed ennast puhtaks, saad
    koos meiega natukene üleval olla, muinasjutt ja
    magama.
    Ps! Ma loodan, et ma mingi veidrik ei tundu, sest ma
    kommenteerin suht vähe ja seda ka siis, kui sa mingit
    nõu tahad ?
    Siis tuleb mu tüüpiline eestlane välja, kes jubedalt
    tahaks oma nippe jagada ??

  • Reply Mairit 10. juuni 2016 at 21:01

    Hahaha, appi! Sorri aga ma lugesin ja see meenutab
    minu aasta ja kolme kuuse lapse magama panemist :D
    aga see on päevaunega nii, ööunne hetkel jääb väga
    tublilt. Mul sama teema nagu sul :D ainult et mulle
    naerdakse näkku ja siis hakatakse kätega mu nägu
    peksma ja see teeb ju talle nii nalja, siis pool tundi
    sügab oma silmi :D ja tahab püsti tulla koguaeg, ja
    lõpuks kui avastan ka et krt tund aega juba jauran
    temaga siin, siis käratan kurjema häälega et UNEAEG
    ON! Siis on kohe keerab külje peale ja plaks silmad
    kinni :D vahest mulle endale teeb jubedalt nalja kogu
    see trall, jasiis üritan kõigest väest naeru tagasi hoida
    ja tõsise.näo pähe teha.

  • Reply Kati 10. juuni 2016 at 20:50

    Mul poiss lollitab kui magama mineu aeg..tal omad asjad mida nõudma hakkab ennem on vaja midagi kaissu..siis vaja et issi
    voodisse viib..siis vaja veel vett juua..vahel niheleb ja nahistab ..ma samal ajal püüan väiksemat magama kussutada..siis vahel
    pean ka kurja häält tegema et tudu aeg pea padjale ja tasa..siis ta ikka jääb rahulikuks ja vaikseks..siis kui väiksem süles silma kinni
    saab siis istun suurema juurde ja hoian tal käest kuni uinub.

  • Reply Mirjam 10. juuni 2016 at 20:49

    Täpselt sama teema meil. PEA PADJA PEALE kuulub
    meil igaõhtuste unerituaalide hulka ja kõik need karu
    kaissu võtmised ja voodist välja viskamised jne ka.

  • Reply M. 10. juuni 2016 at 20:45

    ja ma arvasin, et ma olrn ainus, kes nii mõtleb..
    Mees juba arvab, et ma olen närvihaige vist :D
    lapse (1a10k) juurest toast ära tulla ei saa, siis ikka
    röögib ja röögib nii et öögib ja kui järsk vaikus on,
    olen nagunii kraps tagasi, vaatamaks kas kõik ikka
    hästi.
    Lisaks ma üleüldse nutuga unekooli ei poolda :)
    või siis lihtsalt mul pole sellist last kelle nutule
    reageerima ei peaks, sest no hüsteeriline kisa ja
    jonni nutt on kaks eri asja :)

  • Reply Silvia 10. juuni 2016 at 20:39

    Lugesin ja mõtlesin, et nagu ise oleks selle kirjutanud.
    Mul kaks väikese vahega tytart. Vanem pool5 ja
    noorem pool3. Iga päev sama trall. Vanem jääb nyyd
    juba ilusti magama, isegi hoolimata noorema
    veiderdamisest. Seega mulle tundub, et selle vastu
    aitab ainult aeg. Mitte et see kuidagi hetkel aitaks või…
    lohutaks. Peame vastu!

  • Reply A. 10. juuni 2016 at 20:38

    Meil sama teema. Ka just viimasel
    ajal tekkinud. Varem jäi ilusti
    tudile. Aga olen ka veendumusel, et
    see une-eelne sebimine on päris palju
    seotud lapse arenguga. Mari on
    viimasel ajal ju kõnes nii palju
    osavamaks saanud ja tõenäoliselt
    edeneb see nüüd hooga. Lastel ongi
    raske oma aju välja lülitada kõigist
    neist uutest õpitud oskustest,
    päevasündmustest ja kõigest. Ja kuigi
    teadvustan endale seda kõike, taban
    minagi end lapse peale käratamast, et
    kaua võib, pikali ja tudile! :( Eks
    see kõik on ikka vanema enda nõrkus,
    probleem on vanemas, mitte lapses.
    Ainult aeg vist aitab jah….
    Kahtlemata on selle aja üle elamiseks
    vaja koormate viisi kannatlikkust! Ma
    ise katsetan siin seda sügavalt
    hingamist, kümneni lugemist, eemale
    minemist, aga ükski meetod ei suuda
    mind ikkagi nii rahulikuks teha, et
    ma ei murduks. OEH, ma ütlen. Jaksu
    kõigile, kes samas faasis on oma
    lastega.

    • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 20:47

      Oh seda elu, elukest :D Jõudu meile kõigile :D

  • Reply Kaisa 10. juuni 2016 at 20:35

    Oi kui tuttav tekst… Meil on täpselt samamoodi, aga pea
    padja peale asemel käratan ma SILM KINNI! Nüüd olen
    tüdrukud sinna maale saanud (5a Ja 2a), et istun nende
    tubade vahel koridoris ja käratan aeg-ajalt sealt kui
    kuulen, et sagimist liiga palju… Aga no issile on
    õudusunenägu kahe lapse korraga magama saamine,
    sest tema läheb lapsele kaissu Ja nii nad tihtipeale
    uinuvad koos (Aga no kahele ei saa korraga kaissu
    minna), aga Siis ei ole mingit tralli, jäävad ruttu tuttu.

  • Reply Laura 10. juuni 2016 at 20:30

    Seal lapsehoidja saates vms kus see naine aitas neid
    peresid oli see teema, et lastega ei suheldud otseselt,
    ehk kui tuli voodist ära siis võttis sülle ja viis tagasi ja
    nii kaua kuni lihtsalt magama jäi. :)

  • Reply Kiku a 10. juuni 2016 at 20:29

    Meil sama asi.Jälgin teemat.

  • Reply Kaire 10. juuni 2016 at 20:28

    Nagu meie õhtune toimetus. Vahel jääb nagu naksti ja
    ei tõuse püsti. Teinekord loobib oma kaisuka
    välja,tahab pissile, pane tekk peale.Hea teada,et pole
    ainuke.Loodetavasti see hetkeline ja peagi
    mööduv.Magades on nii armas ja mõtled,milleks see
    trill ja trall.
    http://Www.nextlifeweb.blogspot.com,
    http://www.nunnutage.blogspot.com

  • Reply Oliivia 10. juuni 2016 at 20:27

    Meil aitas see,kui emme asemel pani issi magama. Siis
    mingi hetk hakkas uuesti kemplemine
    peale,vahetasime jälle.

  • Reply Lilly 10. juuni 2016 at 20:27

    Oeh… ma olen ka oma 1.8a pojaga täitsa hädas. Ise
    voodis magama ei jää. Tema voodi ja meie oma on
    koos. Aga seal ei magata öö und. Kui väsib võtan sülle
    ja soiun mingit uinamuina laulujoru kustub ära ja viin
    tema voodisse. Õhtul magatakse siis mingi paar h äkki
    ja siis ärkab,kisab ja tuleb kaissu. Või siis ei jäägi õhtul
    ennem magama kui meie ka läheme. Poja magab iga öö
    meie vahel. Ta ei ole kunagi hea magaja olnud. Lisaks
    meil ei ole elutoa ja magamistoa vahel ust. See ka
    segab. Esimese lapsega tegin ikka seda unekooli, et
    unejutt ja musid kallid. Tuli kustu ja uks kinni. Nüüd
    olen nagu mingi saamatu.

    • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 20:32

      Meil õnneks magab ilusti terve öö :D

  • Reply Geits 10. juuni 2016 at 20:26

    Halb ema sa nüüd küll pole.
    Ma töötan eralapsehoidjana ning ühe poisiga on nii, et
    samamoodi sipleb kuid kui ütlen tõsise häälega, et on
    tuduaeg siis jääb rahulikuks ning peagi vajub magama.
    Kuid kui lapse emaga oleme sellest rääkinud siis tema
    ütleb, et peab ikka kurjaks minema ning taidlema
    tükkaega, et laps magama jääks. Olgu öeldud, et lapse
    ema on pedagoogilise haridusega seega pole asi selles,
    et ei teaks kuidas lastega ümber käia. Emmesi on
    lihtsalt nii hea manipuleerida :)

  • Reply Anu 10. juuni 2016 at 20:26

    Meil oli samas vanuses sama teema. Lõpuks saime
    sellest lahti nii, et tegin oma jutud ja laulud ja musid ja
    kallid ära ja läksin lihtsalt kuhugi nuka taha kus ta
    mind ei näeks. Kui laps voodist välja ronis, läksin panin
    ta voodisse tagasi ilma kordagi silma vaatamata ja
    sõnagi ütlemata. Ja siis sama moodi nuka taha. Ja
    kordasin seda nii kaua kui tarvis. Laps protestis ja
    nuttis ja jauras, aga jäin endale kindlaks. Kestis see
    “treening” kuskil nädala ja siis sai poiss aru, et pole
    mõtet jantida ja hakkas normaalselt magama.

    • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 20:33

      Oh, okei, proovin ka seda. Ma ise, lollakas, ei tulnudki selle peale, et tegelikult toast väljumine ei pea ju tähendama päris allakorrusele minemist :D

    • Reply Jkk 10. juuni 2016 at 21:28

      Jah, see toimib. Olen erialalt lapsehoidja ja no meil
      hoiulastega sai nii magama. Korra öelda,et uneaeg ja
      siis kui välja ronib või sahmerdab siis voodisse tagasi.
      Sõnagi lausumata. Toimib. Viidki kasvõi 100 korda
      tagasi ja ei ütle sõnagi.

  • Reply Annely 10. juuni 2016 at 20:26

    Mul on ka vahel raskusi lapse(2.aastane) magamapanekuga.
    Magama minekuaeg on 21:30. Küll on vaja potil käija, siis
    mängida, siis voodipesu ära kiskuda jne jne. Üks tramburai käib.
    Mõtlesin tükk aega mida ma tegema peaks, et saaksin lapse
    magama oma voodisse. Niisiis otsustasin, et ütlen lapsele, et
    käes on uneaeg ja tuleb oma voodisse tuttu minna. Poja saab
    sellest aru, võtab mõmmi kaasa ja läheb oma voodisse. Ja siis
    hakkab emmet enda kõrvale kiskuma ja kutsuma. Olen vahel
    poja kõrval magama jäänud :-) nüüd kui poja hakkab oma toast
    välja ronima, käsen tal tagasi oma voodisse minna ja nii mitu
    mitu korda. Lõpuks annab laps alla ja jääb ilusti tuttu. Õnneks
    siiamaani läheb ilusti voodisse tuttu. :-) aga öösiti vaja tal ikka
    emme kaissu roomata :-)

  • Reply E. 10. juuni 2016 at 20:25

    Oh, mul on oma 1.8 aastasega sama lugu. Kuigi magab
    minu kõrval ja kõik koos läheme magama (3-kuune ka
    majas).
    Hommikuti tavaliselt mõtlen et millal suurem magama
    jäi sest mina kustun tavaliselt enne ära kui tema.
    Muudkui rullib end voodis edasi-tagasi. Teeb üksi
    padjasõda minu pihta jnejnejne.
    Ma olen ka käratanud et aitab, tuttu tuleb jääda, siis
    jääb vaikseks, keerab selja, ootab kuni mina olen talle
    selja keeranud ja siis rullib end jälle jalutsisse.
    Ma peale ühte korda käratamist olen loobunud sest
    seda veel juhtunud ei ole, et ta üldse poleks magama
    jäänud. ?

  • Reply Gaidi 10. juuni 2016 at 20:21

    Meil on plikaga nii et kui ta magama tahab toob
    oma joogi ja piimapudeli ja läheme teisele
    korrusele..viskan tema kõrvale pikali..vahest
    tatsab veel venna juurde asjatab seal ja ronib
    voodisse tagasi..algul kallistab ja siis mingi hetk
    vajub ära..vedelen veel viis mintsa tema kõrval et
    kindel olla et ikka magab ja siis tulen ära..vanem
    poiss läheb ise magama..ta on sedasi pisist peale
    teinud, siis tahtis ta alati muinasjuttu ka aga enam
    mitte..nõu ei oskagi anda mida võiksid teha..voodit
    vaadates sa tema kõrvale pikali ei mahu ju ??
    ehk on teistel mingeid nippe jagada ?

    • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 20:27

      Mahun ikka, aga kui ma seal tund-poolteist pimedas toas laman, siis ma jään pigem ise magama :D

  • Reply Stella 10. juuni 2016 at 20:16

    Olen kuulnud, et lapsed võivad halvemini
    uinuda ja magada kui õpivad palju uusi asju
    korraga. Eks see on mööduv, kahjuks ei oska
    midagi soovitada aga tean kui raske on sunida
    ennast rahulikuks jääma kui juba tunni
    jamanud magama panekuga ? Loodan, et
    leiad lahenduse, edu! ?

  • Reply H 10. juuni 2016 at 20:14

    Mul on oma 2-aastasega suht sama seis, läheb hea tujuga voodisse ja siis hakkab trall pihta. Küll tahab midagi ja siis ei taha jne. Ja
    lõpuks nutab ja siis vaikselt lamab kuni magama jääb. Ainult, et mina olen teises toas. Tahaks, et ta jääks rahulikult ja ilma nututa
    magama, Olen igast erinevaid magamajäämise variante proovinud ja jäänud selle juurde, mis praegu on, siis suudan ise vähemalt
    rahulikus jääda. Aga lapsest on ikka kahju.

  • Reply LA 10. juuni 2016 at 20:13

    Minu ema pani meid ka nii magama, me olime
    ikka tihtipeale väga pahad lapsed ja eks tal oli
    ka vaja häält tõsta. Pika peale me ikkagi saime
    aru, et paha on kui ema iga õhtu karjub ja jäime
    ise magama

  • Reply sirly 10. juuni 2016 at 20:11

    Meil pesamunaga sama teema – 2a2k vana. Esimese lapsega polnud iial sellist asja, aga nüüd on. Alguses heaga , aga kui tund juba
    seal magamistoase oldud, siis lõpuks teed kurja häält ja magab paari minutiga.

  • Reply Greete 10. juuni 2016 at 20:10

    No meil on õnneks alati toiminud see et kui kõik unerituaalid on ära toimunud siis on tuduaeg ja ma lähen toast minema ja siis
    konkreetselt uneaeg ja mingi lollitamine enam mõju ei avalda.

    Lällamisest ei ole me välja teind, mingihetk ikka magama jäi, muidugi kui tund aega möödas ja ikka lällas siis pidi uksepeale
    ütlema minema et tuduaeg, tasa.

    Kui tuli voodist välja siis viisin sõna lausumata tagasi, alguses vbl paar korda ütlesin tõsise häälega et tuduaeg, voodisse.
    Lõpuks jäi ka voodisse, vahepeal hakkas nutma aga siis ma ka ei teinud välja sest nutu toonist oli aru saada et see oli pahane “ei
    meeldi” nutt mitte selline millele reageerima peaks.

    Praegu poiss kahepoolene, neid rändamisi ikka muidugi on, aga vbl paar korda peale voodisse viimist. Ta mingiaeg ikka lootis et
    ta viiakse süles voodisse tagasi kui ta välja tuleb, sest me mingiaeg viisime, aga me jagasime kohe matsu ära ja ütlesime et
    eieiei, ise lähed voodisse tagasi ja ise tõmbad teki ka peale :D

    • Reply Kaire 10. juuni 2016 at 20:32

      Meie kasutasime sama taktikat, sest kui närvi
      minna siis kütab veelrohkem üles. Aga aegajalt
      juhtus ikka, et läksime närvi ära. Eks me kõik ju
      õpi töö käigus ja kõikide kannatusel on omad
      piirid. Mina algul toimetasin kahjuks
      samamoodi kui Mallukas.

      • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 20:34

        Ma ei saa aru, mis moodi sa nüüd siis käitud, Kaire? Ka lahkud toast?

  • Reply Triinu P 10. juuni 2016 at 20:09

    Nagu oma õhtu kohta loeks. Mul 3.5-aastasega käib siiani iga
    õhtu sama jamps. Pluss mul on veel ka 2-aastane samas toas,
    keda siis kaasata üritatakse nendesse lollitamistesse. Olen
    igasugu asju proovinud. Ka nii, et lähen ise toast ära. Nãdal oli
    isegi ok nii ja siis hakkasid nad aknalauale ronima ja suurem
    muudkui ütles väiksemale, et tulgu ta voodist välja. Ja tekid
    padjad kõik lendasid. Nüüd oleme jälle nende toas ja igal õhtul
    kulub seal tund aega vähemalt. Tihtipeale ka 45min möödudes
    tuleb juba häält tõsta ja karjuda, et on tuduaeg.

  • Reply H 10. juuni 2016 at 20:08

    Soovitan kasutada seda pildialbumit, mis Marile tegid.
    Vb aitab eelnevalt tegevuste näitamine, mis tulemas
    on. Lapsel on siis aega selle mõttega harjuda. :)

  • Reply Tiina 10. juuni 2016 at 20:06

    Minu lapsel oli ka vahepeal see, et muud moodi
    magama ei jäänud, kui võtsin kaissu ja
    kussutasin ning laulsin lapsele aga tema terve
    magama jäämise aja röökis. Kuskil 15 min – 1,5
    h kestis see trall 4 kuud, õnneks läks üle ja
    läheb ise magama :)

  • Reply Merilyn 10. juuni 2016 at 20:05

    Minu piiga oli sellise vanuses sama sugune ja ei
    aidanud muu kui aeg (ilmselt iga selline) nüüd
    4aastaselt kui saab õigel ajal voodisse magab
    umbes 10mintsaga :) raske ja kurnav see aeg
    on aga ega väga muud üle ka ei jää emad on
    katsumusteks loodud:)

  • Reply Kiku 10. juuni 2016 at 20:05

    https://www.youtube.com/watch?v=LYJUX0-0dJQ katseta seda kindlasti :)

  • Reply Eveliis 10. juuni 2016 at 20:02

    Nagu meie argiõhtuid kirjeldaks. Egoistina mul hea meel kuulda, et ma ainus sama probleemiga pole.

  • Reply Sandra 10. juuni 2016 at 20:02

    Minu tüdruk Mariga samas vanuses.. muideks,
    sama värk. Ilmselt kaasneb vanusega see
    trikitamine. Tekkinud on see möll nüüd miski paar
    nädalat tagasi. Magama jääda ei taha. Enne tuleb
    hull pull läbi teha … tavaliselt olengi jätnud ta
    voodisse märatsema ja teise tuppa läinud.. mingi
    aja möödudes jääb ise magama.

  • Reply K. 10. juuni 2016 at 19:58

    Meil sama teema näiteks suvel, kui lasteaias ei käi,
    järelikult pole piisavalt väsinud. Aga ka muul ajal
    vahest, siis ma täielikult ignoreerin teda, ühtegi sõna
    ei tohi öelda, sellest saab ainult indu juurde. Samas ta
    Sul ju käib hetkel lasteaias? Imelik siis. Äkki asi selles,
    et paned teda erinevatel aegadel magama?

    • Reply K. 10. juuni 2016 at 20:01

      Ahjaa, asi võib ka valguses olla. Suvel ikka valgem ja
      rohkem jama selle magamisega.

      • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 20:02

        meil pimendav rulooo

        • Reply L. 11. juuni 2016 at 10:45

          Mina tahaks teada, kust saada head pimendavat rulood? :) Nimelt tahaks sellist, mis tõesti valgust tuppa ei lase ja
          et kui ruloo on ees, siis tuba täitsa pime. Aitaks hästi tududa küll, aga pole veel leidnud sellist rulood.. Shoppa.ee
          jne lehtedel müüakse küll, aga ma ei tea, kas need päris sellised on, et valgust üldse tuppa ei tule. Ehk jagad, kust
          sellist vahvat ja kasulikku asjandust saaks? :)

          • Mallukas 11. juuni 2016 at 12:20

            aknakate.ee :)

          • E 13. juuni 2016 at 13:50

            K-rautas on ka need müügil ja
            toimivad ilusti (kui ette tõmmata, siis
            on kohe öö)

  • Reply Mai 10. juuni 2016 at 19:57

    Oh jeesus..hetkel sama teema lapsega.tahaks karjudes
    metssa joosta lihtsalt..ôudus kuubis…ennem jâi ilusti
    magama ja viimane nâdal tâis pôrgu.. ei tea mida
    teha..varsti hullumajas

  • Reply pille 10. juuni 2016 at 19:57

    Ma panen lapse voodi ja lahkun toast. Ilmselt kui toas
    oleks toimuks sama triangel meil. Vahest käin
    uksevahelt meeldetuletamas, et tuttu. Vanasti jäi kohe
    tuttu, viimasel ajal und pole ja võib tunnike tsillata
    seal. Aga ei karju.

  • Reply Maarja-Liis 10. juuni 2016 at 19:57

    Minul veel väiksem 8.kuune ja kui ta minu
    kaisus magab ja magama ei taha jääda ss ma
    panen käe ümber nii, et ta saaks end liigutada
    aga kõhuli end keerata ei saa ja ise teesklen, et
    magan, kuigi tqvaliselt jäängi. :D Ja lõpuks jääb
    magama kui ma temast välja ei tee.

    • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 20:02

      Vanasti aitas see ka Marile, enam mitte. Suslik!

  • Reply Monika 10. juuni 2016 at 19:56

    Ohh, sellist valemit ei tea, kuidas need titted magama jääksid nii, et ei oleks seda 2 tunnist tsirkust. Mari on vähemalt lutist
    loobunud, aga minu poegas kolme aastane ja ikka lutti tekku, ja kui ära võttad ei maga terve kyla. Aga meil käib nii, et paneme
    magama, soovime head und, musid kallid, öötuli peale.20 mintsa rahu ja siis tahan juua, pissile, süüa jne :D ja nii igapäev. Ja
    kõige naljakam, mingi öö peale see pisike rändur rändab oma magamistoast meie magamistuppa. Hommikuti on vahest yllatus
    kui sygavamalt magama jääme, et läksime kahekesi ärkame kolmekesi :D ja nii igapäev, loodan, et mingihetk kasvavad sellest
    välja :D Sinule tugevat närvi ja kannatlikust, möödub ka see periood :)

    • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 19:59

      Meil tuleb ka hommikuks mõnikord meie juurde, see üldse ei sega, aga jäägu normaalselt magama vähemalt, oleks niiii hea :D

      • Reply Jane 10. juuni 2016 at 21:35

        Mul lapsed 2,5 a ja 1,6 aastane.Õhtune
        trall on meil vahele jäänud.Joovad
        sooja piima ja naksti mõlemad
        magavad.Suurem poiss jalutab ise oma
        voodisse kui on uneaeg.

  • Reply Eve 10. juuni 2016 at 19:56

    Ehk proovid nii et teed nö rituaalid ära (hambabesu,
    raamatu lugemine, unelaul) ning siis ütled head ööd,
    tudu aeg ning tuled toast ära. Kui välja tuleb viid tagasi
    ütled tudu aeg, kui uursti tuleb toast välja viid uuesti
    aga ei ütle enam midagi jne. Pimendavad rulood
    aitavad ka ?

    • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 19:58

      Ma seda pole veel jah proovinud, et ise toast ära tulen. Ma lihtsalt arvan, et ta hakkab nutma ja tuleb järgi ja siis mul hakkab tast ERITI kahju :D

      • Reply Mari 10. juuni 2016 at 20:14

        Toast äratulemine on tõesti väga hea soovitus!
        Esimesed kirrad on jah raske nutvat last sinna
        jätta. Aga see trallitav magama oanemine on
        lapse jaoks mäng. Ja mängust saab vaid nii
        loobuda. Proovi, küll saate asja paika :) Meil
        toimis :)

      • Reply Gerlin 10. juuni 2016 at 21:34

        Aga mine istu alguses ukse juures maas … Ja kui
        juba olukord lahenenud siis lähed välja. Ma oma
        vanema pliksi peal tegin nii.
        Alguses istusin pisikese tooliga eemale( peale
        unejuttu) , siis juba toast välja. Alguses ei tahtnud
        lasta, aga emmel “pissile vaja minna” :)
        Olen/olin kimpus hetkel oma 1.9 tirtsuga, temaga
        hetkel toimib see, et ma alguses pean olema tema
        voodi kõrval ja siis mõne ajapärst lähen eemale ja
        siis suigub kenasti tuttu ja lähen vaikselt minema.
        ( kellaaeg peab ka meil üks olema, muidu kohe
        tunda jauramist sajaga)

      • Reply Kersti 11. juuni 2016 at 08:49

        Meil oli sama asi ja ei saanudki
        hakkama-st mina ei suutnud käia 100
        korda ja teda tagasi viia. Kui ära
        tulin, siis hakkas lohutamatult nutma
        ja läks veel kauem aega. Leppisin
        sellega, et magasin ise kõrval,
        ümisesin laulda ja peale uinumist
        tulin ära. Mees tegeles samal ajal
        beebiga. Võib-olla on Maril
        arengliselt selline etapp(palju
        pingeid, uued oskused), et pole mõtet
        selle unekooliga traumeerida, pane
        madrats põrandale ja pikuta seal tema
        kõrval-korrutad ikka, et tuduaeg ja
        emme magab jne. Las tuleb siis
        kaissu, eks see oleks üks
        lähedusehetk. Tõenäoliselt läheb
        mingi aeg see iga mööda ja harjub ise
        oma toas magama. Meil igatahes
        sellega kõik korras.

  • Reply Karin 10. juuni 2016 at 19:55

    Ma peaks mainima, et ilus voodipesu, meie lapsel sama
    :P
    Aga magama minekuga meil suht sama seis :D

    • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 19:57

      Hea teada, et ma ainuke pole :D

  • Reply Merje 10. juuni 2016 at 19:54

    Ära põe… mu kutt vingerdab vahest tund aega voodis,
    enne kui magama jääb. Siis on vaja 110x musikallipai
    teha. Mõni kord õnnestub 2 musi ja kalliga,teinekord
    jaurab tund aega

    • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 19:57

      Aitaks meil siis ka musid ja kallid :D Ma neid võiks teha tund aega, aga no kurjustada on niiii vastik :(

  • Reply Kats 10. juuni 2016 at 19:51

    Ma ei ole küll päris ekspert, aga äkki võib see olla üleväsimusest? :D Mul enda õepoeg hakkab ka samamoodi kemplema õhtuti kui
    ta on juba üleväsinud ehk ei ole õigel ajal magama saanud. Olen pidanud teda isa ka vahest hoidma ja on olnud momente, kus ma
    jään tema kõrvale ennem magama kui ta ise või seisan voodi kõrval üle tunni ning nutukas on peal, SEST ta ei ole ikka veel
    magama jäänud :D :D
    Endal mul muidugi veel lapsi ei ole, aga see olukord, mida kirjeldasid, meenutas nii õepoja tegutsemist :D

    • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 19:53

      No ma ise mõtlesin ka sama, aga elu on näidanud, et samamoodi toimub taidlemine, kui ma panen ta magama kell 8 või kell 10. Seega ei tundu, et asi oleks selles, et üleväsinud oleks. Päris kell 7 oleks ka kehva magama panna, kui issi alles kell 6 koju jõuab ja muidu ei saa üldse pulli teha temaga :(

      • Reply Maria 10. juuni 2016 at 21:21

        Kuidas see pulli tegemine välja näeb?
        Mõnedele lastele on hea, kui juba tund-
        kaks enne magama minekut minna üle
        rahulikule õhtusele reziimile. Nt natke
        õues jalutada, toas olles lugeda
        raamatut, telekad/raadiod kinni panna ja
        tulesid hämaramaks lasta. Siis laps
        rahuneb ja saab aru, et päev hakkab läbi
        saama.
        See on ka õige, mida siin varem mainitud,
        et rääkida lapsega ei tohiks, kui on
        magamise aeg. Igasugusest
        reageerimisest saab laps indu juurde
        jauramiseks/mängimiseks, sest
        tähelepanu saamine ongi ta eesmärk.

      • Reply Annika 10. juuni 2016 at 21:45

        Parim aeg uinumiseks on 19 ja 20 vahel.
        Kui seda asja mõnedaaega rutiinina hoida siis tasapisi võib need ajad jälle lõdvemaks lasta.
        Aga kindlat rutiini, milllal voodisse ja millal hommikul ülesse peab olema, et laps saaks ise rahulikult uinuma õppida.
        Kas Marikene on niimoodi nuttes alati uinunud?
        Lisaks armastavad lapse rutiini, ehk oleks Maril just rutiinist abi.
        Ennem titakese sündi oleks hea see uinumise asi jonksu saada, eks :)

  • Reply M 10. juuni 2016 at 19:50

    Jälgin huviga teemat, meil sama mure. Ainult et
    aastase lapsega ja minu käratamise peale hakatakse
    vaid naerma. Kui toast lahkun on kisa lahti. ? Ja
    nutust unekooli ma ei poolda.

    • Reply Mallukas 10. juuni 2016 at 19:51

      No mul ka mõnikord hakkab naerma, kui ma liiga vähe kurjalt ütlen :D