Ma mõtlesin pikalt, et kas see on nüüd teema, mis peaks olema parooli all või mitte, aga ma jõudsin järeldusele, et kuna see otseselt arengusse ei puutu, võib seda ka avalikult jagada. Jumal teab, äkki kellelgi on mulle head nõu anda, sest mu enda mõistus on küll otsas. Ma eeldan, et teised inimesed ei pane oma väikelapsi röökides magama, aga no ma ei oska lihtsalt enam muud moodi seda teha. Appi, pliis ärge mulle lastekaitset kutsuge.
Kuidas siis meie magamaminekud välja näevad? Peseme hambad, lähme heatujuliselt magamistuppa. Mari läheb oma voodisse, mina istun voodi kõrvale maha või lähen tema kõrvale, loen esiteks raamatut ette, siis laulan õndsalt mõmmi unelaulu, paitan ta pead. Siis võtab Mari oma karu kaissu, keerab mulle külje ja…hakkab rapsima. Kord ei sobi tekk peale, siis on vaja karu minema visata, siis karu tagasi korjata, siis ennast igalt poolt kratsida, siis mind näpuga surkida, siis enda magamisriideid ära kiskuda, siis ei taha enam patja. Ma võiks seda loetelu jätkata.
Mis mul muud üle jääb, kui panen ta muudkui pikali tagasi, ütlen tasakesti, et Marikene, tuduaeg on, pane pea padja peale ja laulan ehk veel korra mõmmi laulu. Ei midagi. Ikka on vaja sügeleda ja niheleda ja takkatipuks veel põgeneda üritada. Reaalselt ta vist arvab, et ma ei näe, või ei saa aru, et ta vaikselt voodist minema valguda püüab, ise naeru kihistades. Ja kui ma olen teda 90x voodisse tagasi tõstnud ja mõmmit kaissu pannud ja lõpuks juba läbi hammaste sisistades seda paganama mõmmi unelaulu lauldes avastan, et ma olen juba tund aega temaga kembelnud ja taielnud, siis ma lõpuks käratan: “MARI! PEA PADJA PEALE! TUDUAEG ON!”.
Selle peale hakkab ta muidugi nutta tihkuma ja siis läheb asi edasi kaht viisi pidi:
a) ta tihub ära, keerab külje ja jääb magama.
b) tihub ära, lebab seal mõnda aega sellise näoga, et jääb kohe magama, kui ootamatult hakkab uuesti pihta selle nihelemise ja kihelemise ja minema valgumisega, mis jällegi omakorda paneb mind jälle talle hellalt laulma, sest ta ju just oli nii õnnetu ja nii kahju on teisest. Kuni ma avastan, et ta on jälle 15 minutit vigurdanud ja jauranud ja mulle näppe silma torganud ja patju voodist välja loopinud, kuni ma JÄLLE teen kurja häält.
Ja nagu teada, siis selle tulemusena juhtub jälle üks kahest.
Ühesõnaga panen ma iga õhtu last magama lihtlabaselt röökides: “TUDUAEG ON! PEA PADJA PEALE!”. On see siis normaalne või?! Inimesed peaksid ikka hea tujuga magama minema, mitte nii, et keegi ta kõrva ääres vingub muudkui, et pane see pea ikka padja peale, ole inimene, TUDUAEG ON!
Endal oleks küll päris nadi elada, kui Kardo iga õhtu enne magamaminekut mind nutma ajaks ja mulle karjuks, et tuduaeg on. Püha jumal, seda ma tean ise ka eksole.
Niiet kui kellelgi on hüva nõu, kuidas laps mind ilma kärkimata ka kuulaks, siis olen üks suur kõrv. Mulle lihtsalt tundub, et see mida ma praegu teen, ei ole just parim parenting maailmas. Miks ta ometi mu armsate paituste saatel magama jääda ei taha :D?
105 kommentaari
Mul ka 2 aastane tütar. Õhtul poole 8 ajal on
õhtusöök,kaheksast vanni mängima ja siis yheksast
voodisse.
Praegu lähevad kirsile peale igasugused muusikaga
raamatud. Eile andsin yhe sellise talle vaatamiseks
kätte, siis kirsi jutustas mulle natuke, et kus kõik
mõmmid ja kiisud on, kiitsin teda ylevoolavalt et oi kui
tubli, nüüd luges kirsi emmele unejuttu ja emme läheb
tuttu ära. läksin vaikselt siis toast ära ja kirsi vaatas
seda raamatut veel ise kuni ära vajus. ahjaa,kirsi
magab ikka võrevoodis. Eile õhtul töötas vähemalt see
raamat, mis tänane õhtu toob,ei tea.vahel on
voodisseminek ka suure röökimise saatel,teinekord ei
tee teist nägugi. Kuigi ohturituaalid on igal jumala
õhtul samal ajal. hea on kui ta voodis olles mingite
mänguasjadega lepib,tegeleb nendega natuke ise kuni
ära vajub.
Me läheme toast välja. Natuke aega kallistame, laulame ja siis jätan ukse veits praokile ja jääb ise. Või siis ei jää.. siis on ka kaks
varianti a) kas ma lähen närvi ja tõstan samamoodi häält, et tuduaeg on ja võibolla variant et ta jääb seejärel magama (peale
megasolvumist muidugi) b) ma ei viitsi kakelda ja jääb üles. Nüüd jääb isegi üsna normaalselt magama…alguses ikka niheles
teinekord tund aega, tõi mänguasju voodisse, potil oli vaja 100 korda käia jne. Alguses oli õhtuti hästi põnev käia ukse vahelt
piilumas, millega vanemad tegelevad. Meil on vähemalt nii, et kui kõrval passida niheleb poole kauem.
FB-s on lehekülg Unekool. Nemad pakuvad erinevaid teenuseid ja nõustamist – võiksid neid proovida ja siis ka nt blogida, et kas
saite abi või ei 🙂
Minu pudin on aastane, praegu (ptuituiptui) jääb magama ~15 mintsaga. Kui meil oli magama jäämisega probleeme, mõtlesin ka
nende poole pöörduda, kuid enne saime unerutiini juurutatud ja mure lahenes.
Sa ju premeerid oma last muudkui uue unelauluga kui ta
magama ei jää 🙂 mis motti niimoodi siis magama jääda
kui piisava nihelemise korral on oodata uut preemiat.
Ma imestan et ta pole veel läbi hammustanud, et kui ta
peale nuttu magama jääb, siis laulu ei tule, aga kui uuesti
tralliga alustab, siis saab jâlle laulu kuulata 🙂
Tead, meil on paar õhtut toiminud see, et istun tooliga
voodi kõrval. Hoian silmad kinni ja ei reageeri. Kuniks
jääb rahulikuks ja enam välja ei roni. Kui ronib välja siis
ütlen ei ja kohe tagasi panen.
See toimib paremini kui 1,5h edasi tagasi tassimist ja
närvitsemist.
Eks vaatame kaua see variant toimib.
Jõudu ja jaksu.
No meil hakkas selline trall pihta juba enne, kui laps
aastaseks sai. Vahepeal nagu saime korda ja siis alati
kui hambad tulid või haigeks jäi, siis läks jälle paigast….
lõpuks enam ei jaksand. Nüüd 1,5a ja jääb üksi
magama. Päeval ei pea kordagi tuppa tagasi minema ja
jääb 10 minutiga magama. Õhtuti oleneb päevast….
enamasti peab 1 või 2 korda tuppa tagasi minema.
Läheb ise teki alla tagasi kui tuppa lähen ja siis kuskil
20-30 minutiga jääb magama. Muidu varem sai ikka
teda kuni 2 tundi magama pandud. Samamoodi hakkas
lollitama täiega ja alati kui hakkasin teda pikali
panema siis viskas ise itsitades pikali 😀 Tundub jube
vahva ja armas, aga kui oled tund aega üritanud teda
magama panna ja tüüp pole ikka seda nägu, et hakkaks
magama jääma, siis ajab suht närvi küll ikka. Lõpuks
jõudis asi ikka alati nutuni välja.
🙂 kahjuks kõik lapsed nii erinevad, et ma ei tea kas see
teil läheks õnneks, aga meil töötab selline asi, et ma
panen ta voodisse, vahel räägin 5min lühikese
muinasjutu (vahel isegi mitte, oleneb kui väsinud ta
on) ja siis teen headööd musi ja küsin vastu ka musi (et
ta ise teeks omal initsiatiivil midagi, mis tähendab
magama jäämist, vahel muidugi vaidleb algul, aga üle 2
minuti selle kätte saamisega aega ei lähe:) ja siis küsin
kas tahab tekki peale ja siis et kas uks kinni või lahti
(jälle et ta tunneks et ta ise otsustab) ja siis ma lihtsalt
jätan ta magama jääma (kui ta laulab või räägib voodis
peale seda siis ma ei keela, peaasi et voodis oleks) ja
siis ongi kõik, tavaliselt magab 5-10 minutiga. Ja
muide iga kord kui ma tema kaissu lähen või tema toas
olen, et oodata uinumiseni, siis ta MITTE KUNAGI
magama ei jää (ta just sai 3 ja nii on magama läinud
juba kuskil aasta). Ah jaa, ning ta iga kord tahab et ma
jääks kaissu, aga siis ma alati ütlen, et pean koristama,
et ta saaks aru, et pean tegema midagi ebahuvitavat ja
kohustuslikku. Selle meetodi “leiutasin” kuna ma
samamoodi enam ei suutnud lihtsalt seda
vingerdamist ja puiklemist taluda ja üks õhtu proovisin
ja… töötas…
Ma hakkasin mõtlema, et kuidas me lapse magama
normaalselt saime lõpuks ja lõpuks ta lihtsalt hakkas
magama jääma. Enne seda siples ja rahmis ringi ja sai
nii unelaulu lauldud kui kõike muud. Tulebki järjepidev
olla. Aa kui peale une toiminguid sipleb ja üles tuleb
siis vaikides tagasi voodisse panna ( aga meil ka tuli
tihtin.ö kärkida, et ta pikali jääks)
Lisaks ega ta ei karda midagi? Meil on nt voodi all aeg
ajalt kuri kass kelle peab kinni panema sahtlisse. Ja öö
tuli peab põlema ( u 2 ja pooleselt hakkasid need
hirmud peale nii pimedusehirm kui ka kass )
Ma jäin veel mõtlema… Oma elu
näitel… Mul terve päev nii palju
ringi traageldamist, tegemisi,
toimetamisi. Muidugi tegelen samal
ajal ka lapsega, aga lapsed saavad
väga hästi aru, kui tähelepanu neile
on jagatud. Ja siis ta teab, et
une-eelselt olen ma kindlasti ainult
tema päralt. Vb see tingibki selle
trallitamise? Lapseke tunneb, et ta
on 112% tähelepanuluubi all. Ja
tahaks ju veel ja veel saada emmelt
kalli ja musi ja unelaulu ja mida
kõike. Olen hakanud ise õhtuti tegema
nii, et viimased paar tundi üritan
pühendada ainult lapsele. Ja ütleks,
et õhtutudud on läinud lihtsamaks.
Samas päevaunedega on ikka jamamist
rohkem. Siis olen alati saja asjaga
rakkes ka…… Vb on kuskil siin
mingi tõetera olemas..
http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/e-noustamine/postitused/?fid=6&tid=4803
On olemas kahte sorti lapsi: Need kes oskavad ise magama jääda ja need kes mitte. Mul on kodus mõlemad esindatud. Ja suurem
(5a) vihkab siiamaani magamist ja ärkab aegajalt öösel. NIiet ma olen kõikvõimalike nippe ja muud sarnast katsetanud.
Sul on pmt nüüd enne teise tita tulekut 2 varianti:
a) Kardo hakkab ühte magama panema
b) Kui see ei ole võimalik, siis peab Marike unekooli läbi tegema
Mina enda kahesele tegin (pidagi mind nii halvaks emaks kui tahes). Meil kestsid magamaminekud ikka keskmiselt 2-3 h! Ajaga
läks asi aina hullemaks.
Aga jh mina siis soovitaks järgmiseid asju:
1) Mari oma voodisse (pildil tundub, et ta ongi seal)
2) Väga kindlal kellaajal une eelsed tegevused
3) Telekad ja monitorid kinni vähemalt 1 h enne lapse magamaminekut (seda peetakse rahunemisajaks ja selle aja jooksul ei tohiks
ka mürada, mürgeldada… sobivad rahulikud mängud
4) Uneeelsete tegevuste kindel järjekord: mänguasjad kasti, soe piim (kusjuures soodustab une teket), hambapesu, pesu (vann
soodustab head und), öösärk, õhtujutt (mina loen isegi kolm), tudulaul (pimedas ruumis… PS! Selleises vanuses lapsed hakkavad
tavaliselt pimedat kartma, ideaalis võiks mingi öölamp toas olla, vb Marike hoopis kardab magama jääda aga ei oska öelda). Ja siis
lõpetuseks mingi fraas: nx Head ööda kallike, emme armastab sind, musid ja kallid
Ja siis jääd tema voodi kõrvale istuma, ühtegi sõna ei ütle, tema tegevustele tähelepanu ei pööra, kui tahab püsti tõusta tõstad
tagasi ja ei ütle ühtegi sõna ja nii niikaua kuni ta uinub. Ideaalne on see kui ta nii magama jääb aga suure tõenäosusega ta hakkab
nutma. Nüüd tuleb see julma vanema koht kus sa lasedki tal nutta ja istud kõrval ja midagi ei tee ja see saab olema su elu pikim 5
min (osad unekoolid soovitavad isegi 15 min aga mina ei suutnud), kui sa tahad ise nutta jne jne. Kui 5 min möödas teed
Marikesele kalli, välja voodist ei võta ja ütled sama fraasi ja ei midagi muud, hästi rahulikult. Kui jälle nutma hakkab siis sama asi.
Fraasi võib korrata kuni 3 korda (e 3x 5 min tagant). Teoreetliselt peaks ta uinuma. Ja nutuaeg peaks koguaeg lühenema ja lõpuks
peaks ta hakkama nututa magama jääma.
Ja siis hakkad vaikselt meetri kaudu kaugemal istuma ja eesmärk on, et Mari 1-2 nädalaga ise uinuks. Enamus kusjuures hakkavad
magama. Minu suurem sahmerdab küll voodis vahest isegi 1-2 h aga ta ei nutu ja vaatab seal omaasju. Niiet meil toimis.
Ps! Kui sa tunned, et sa seda ei suuda, siis pole mõtet seda läbi teha, sest siis see on mõtetu lapse traumeerimine. Aga kui proovid,
siis tugevat närvi ja sa saad kindlasti sellega hakkama.
+1
Kõige olulisem ongi see, et kui sa oled oma arust öelnud viimase “head ööd”, et sa siis ei hakkaks enam
laulma – jutustama, rahustama. Korra võid veel öelda “tuduaeg, kallis” ja “tuduaeg” ja siis kui ta niheleb
jne, siis ainult tõstad ta voodisse tagasi. Ei mingit paitamist jne.
Ma ei tea, kas seejärel sinul oleks parem olla samas toas või kõrvaltoas.
Ainult et ta võiks aru saada, et sa oled turvalises läheduses.
Mul paar nädalat vanem poiss kui sinu Mari ning
täpselt sama olukord, et ilma kurjustamata magama ei
saa. Meil küll ma ei ole juures kuni ta uinub ja kuna
magab alles võrevoodis siis ta ise plehku panna ei saa,
aga kuna magab oma aastase vennaga samas toas
(tema viin alati enne tuttu, sest muidu koos läheb neil
ca 2h üldse et uinuda, ihhahhaaa ja ahhahhaaa ju kuni
lõpuks pill pika ilu peale) siis ma ei saa ta hõikumisi ja
emmekutsumisi jms ju lubada. Peab olema vaikselt. Nii
et alati pean olema kuri 🙁 isegi ähvardama, et ta püsiks
vagusi uinumiseni. Ja see teeb mind ka õnnetuks. Kõik
on nunny kuni voodissepanemiseni ja nii kui ma ei
kurjusta siis läheb vigurdamistrall pihta ning venna
ärkab üles ja lõpuks on kaos 🙁 Meil oleks vaja titele
oma tuba, mida kahjuks pole. Teil aga oleks vaja, et
Mari õpiks ise uinuma. Siis tralligu seal omaette. Ja uni
tuleb palju palju kiiremini kui publikut pole.
http://m.ikea.com/fi/fi/catalog/products/art/10311836/
Mallukas, oled väga head tööd senimaani teinud!
Järjepidavus ja sinu kindlameelsus teevad head Marile (
nt pane pea padjale, on tuduaeg jne.)
Proovi sellist lihtsat nippi, et seo linast/ linadest Marile
nö võrkkiige moodi pesa- kiigutamine rahustab last ja
selline nö “kokkupressitud” tunne loob turvatunde. Voi
osta kuskilt odavamat sorti võrkkiik tuppa nt selline
http://m.ikea.com/fi/fi/catalog/products/art/10311836/
Suvel ongi lapsi tavapärasemast raskem magama panna.
Edu!
Krt nyyd see ikea link tuli kohe ülesse 🙁
ma muuseas mõtlesin talle võrkkiike osta 😀
Mulle meeldib mu sugulaste suhtumine
– laps voodisse, head ööd musi ja uks
kinni. Kui jaurama hakkab, siis keegi
vaatama ei jookse, las “laulab ennast
magama”. Ei ole vaja iga piiksatuse
peale tormata või tundide viisi
magama kussutada. Tegu ei ole ju
imikuga enam.
Haha, täpselt sama värk. Peksab jalgadega näkku ja
makku jne. “Pane pea padja peale ja jää tuttu!!!” on
igaõhtune põhilause. Lõpuks taipasin, et tema puhul
aitab see kui ma temast välja ei tee ja näiteks telefonis
vahin. Märkamatult vajub siis ise ära 😀
Loen ja mõtlen…Kõigil alles max 3 aastased. Andke
soovitusi kuidas 9a magama saada ?
Meil algusest saati see trall, et ta peab kaisus magama.
No saab aru, et suur poiss jne, kuid ei-jonnides
minnakse magama ???
Mina soovitan küll unekooli – meil oli alguses samasugune tsirkus ja närvide kulutamine tundide kaupa.
Kaalusin juba hullumaja koha broneerimist. Olin veendunud, et peab saama ka teisiti. No ja siis
kirjutasingi Unekoolile (http://unekool.ee) ilusti oma mure ära – mis vanus, mis mureks, mis me teeme ja
palusin uneplaani. Sain vastuse väga kiiresti ning enamik infost, mis sain, oli väga kasulik. Kirjutasid mulle
sellest, kus laps oma arengus on, mis teda mõjutada võib, kuidas ise ennast sättida ning tutvustasid
valikuid, mis ja kuidas. Ma ei poolda ka nuttalaskmist ega lapse traumeerimist sel kombel. Unekooli abiga
leidsin lahenduse, mis meile hästi sobis ja saime täitsa ilma nututa ta niikaugele, et magamajäämiseks
kulub max 30 min. Jauramist ja nuttu ei ole. Kui siis väga vähe ja seda ka siis, kui üleväsimus on. Iga kord
kui edaspidi uneprobleemidega kokku puutusin (esimest korda kirjutasin neile, kui laps oli natuke alla
aasta), sain kiire ja sõbraliku vastuse. E-maili teel on nende nõu tasuta, küll aga võib siis juhtuda, et pead
natuke kauem vastust ootama. Nii et ma soovitan soojalt!
Minu 2a2k piiga palub õhtuti, et ma talle voodis Maša
või Ikuu (frozen ) juttu rààgiks ja tavaliselt ma rààgin siis
tema pàevatoimetusi maša vôi anna/elsa tegelastega.
Kui ma jutu niisama lopetasin et ala “ja neil oli tore” vms
siis see ei toimind nii hästi, kui see, et jutt lôppes “ja
maša /anna/elsa läksid magama ja ütlesid sulle ka head
ööd!”
Siis ta ütleb armsalt enamasti head ööd vastu ka ja
paneb silmad kinni. Muidugi pole kôik ôhtud nii
ideaalsed. Vahel on padi nôme ja pidzaama ja emme ja
voodi ja tàhekesed jne. Kui ôhtul suurem naljatamine
old, siis tuleb magama minek raskemini veits. Tahab ikka
üles tulla ja seletab, et tema ei taha magama minna ja
pikali olla. Olen öeld, et no eks sa jàà siis istudes
magama, aga kuna on öö ja lapsed magama làhevad, siis
pole temalgi pààsu, magagu voi pea peal
Lohutan sind sellega, et lisaks siplemisele ja aelemisele
armastab minu laps (1.3) mul juukseid sikutada. Iga
õhtu jääb magama mu juustega mängides, ehk siis
sikutab ükshaaval neid välja ja kui juukseid puutuda ei
saa, siis tuleb kisa. Ja see ajab no nii närvi, et tahaks
kiilakaks ajada juba 😀 Päriselt, tundub et pole midagi
hullu..aga iga õhtu keegi sikutab miljon juuksekarva
ükshaaval välja ja keelata ka ei õnnestu..jube 😀
Ma koguaeg mõtlen, et peaks mütsi pähe panema, aga
siis ei jõua seda kisa ära kuulata 😀 Niiet ma vist
kannataks rõõmuga ainult aelemise ja voodist
põgenemise ära kui vaid juuksed alles jääks 😀
Tere. Minul on kaksikud poisid ja Kui nad alla
aastased olid, siis Üks neist tahtis ka minu
juukseid katsudes magama jääda. Lōpuks ei
jäänud muud üle, Kui Ostsin paruka ja jätsin
selle talle kaissu. Pettis ära küll. Nüüd aastaid
hiljem olen seda pojaga arutanud, ta ütleb,et
parukas oli palju halvem ja ei olnud üldse see.
Aga kuna tal on endal nüüd juuksed, siis
ennem magama jäämist Katsub ta neid 🙂
Proovi seda Jo Frosti; voodisse, unejutt, musid-paid ja
head ööd ja lahkud toast,
kui laps tuleb voodist ära, võtad sulle ja ütled et “kallis,
nüüd on tuduaeg” ja viid voodisse tagasi ja paned teki
peale. ( ei enam musisid ega muinasjutte)
Kui tuleb veel voodist välja, võtad sulle ja ütled ” nüüd
on tuduaeg” ja viid voodisse tagasi, tekk peale.
Kui veel tuleb voodist välja, tassid lihtsalt voodisse
tagasi aga enam mitte midagi ei ütle. Ja nii kaua et
lõpuks jääb sinna voodisse. Küsib kannatust aga paari
päevaga peaks ära õppima et tuduaeg ei ole nalja
tegemiseks. Mingi lapsevanem küll pole, aga seda
saadet olen vaadanud ja ta alati teeb nii.
Ei toimi, jookseme iga päev nii 1-4
tundi(lõunauni+õhtune magamaminek) ja juba
viimased 3 kuud, laps sai just 2,5aastaseks. Kohe mitte
kuidagi ei oska olukorda lahendada, lisaks nüüd on uus
asi juures, et ta ei saa magada, sest kardab .. (nimeta
ise, mis aga pähe tuleb). Lisaks on kindel värk, et öö
jooksul on miinimum 4 ärkamist, sest et toas on liiga
pime, liiga valge, kostab mingeid hääli, on liiga vaikne,
kõht on tühi, vetsu on vaja, kassid on toas, kassid ei ole
toas jnejne, lapsed ikka eluõied 😀
Täitsa vahva lugu oli. Sama juttu olen paljude tuttavate ja sõprade käest kuulnud, minul endal on viis last aga mina ei ole kunagi
sellist janti kogenud. Mina isiklikult soovitan 30 minutit hiljem minna pesema, et kogu see üritus lükkuks edasi. Edasi käitu nii
nagu tavaliselt aga hoiatad kui jonnima ja vigurtama hakkab siis sellele järgneb karistus. Pead välja mõtlema millest sa homme ta
ilma jätad, kas lugemisest või laulmisest. Ja kindlasti ära jää tema voodisse, samasse tuppa küll kui vaja aga mujale. Ja seda aega
mis sa peal lugemist ja laulmist lapse juurde jääd pead ka lühendama hakkama, aga kõike seda,mida kavatsed ära jätta või
lühendad peab käima ette hoiatades ja temalt küsides kas sa said aru.
Aga edasiseks eluks sulle jõudu.
Ta ei saa aru sellistest asjadest, et ala homme ei saa seda või teist, ta ei oska ju rääkidagi 😀
See et ei räägi ei tähenda et aru ei saa 🙂
paraku ma saan ise päris hästi aru, et mida ta veel mõistab ja mida mitte 🙂
Proovi nii ; Pane laps voodisse head und musid tekk
peale ha tuled toas ära. Paarpäeva võib kisa tulla aga
ei pruugi. Muidugi ära kohe ka jookse kui nutt lahti
lapsed oskavad meiega mängida 😉
Ütlen kohe, et halvustavad komentaarid jätta endale 🙂 meil toimib. Mul poeg 3ne ja teda oli ka suht raske magama saada,
karjus ja ronis välja ja nõudis kõike võimalikku. Magasime eelmises kohas ühes toas. Nüüd tal oma tuba- ise valis tapeedi, ralli
autod, lemmik tegelasega voodispesu ja kaisukad , need peavad olema. Voodisse mineku aeg on meil 8 õhtul, käime pesus,
pissil , tudukad selga ja läheb voodisse, panime tema tuppa televiisori, saab iga õhtu vaadata tunnikese omal valikul multat
voodis teki all , telekas aja peale ja räägime ka et vaatab multat niikaua , kui telekas kinni ja tuttu läheb, siis paned sina ka pea
padja peale ja lähed magama, vahest harva tuleb välja aga siis saadame voodisse, tekk uuesti peale, ütleme et tuttu ja ise lähme
toast välja ja ukse kinni. Vb vahest tuleb ühekorra veel välja aga üldjuhul jääb magama. Jaa ma tean et lastele ennem magama
minekut pole telekas hea aga ta istub vaikselt ja rahuneb maha ning jääb ilusti tuttu ja see ju toimib 🙂
Kust maša voodipesu said?
Mu ema kinkis selle, seega ma isegi ei tea, aga
ma võin talt homme uurida 🙂
Meilgi oli vahepeal igasugu tralli, küll pissile,
siis juua, siis issi häda, tekk on halvasti jne jne.
Mingi aeg jäi magama vaid nii kui kätt hoidsin.
Sügisel kui üksi oma tuppa kolis magama,
vanust napilt alla kolme, siis pidime mehega ise
ka magama ära minema, sest muidu ma jäingi
suure toa ja poisi toa vahel kõndima. Magas ka
öösel halvasti ja rändas mitmeid kordi meie
tuppa. Siis läksid ilmad ilusaks, õues olime
palju, multikaid ei vaadanud ja õhtul varem
voodisse ja voilaa laps uinus ja magas
hommikuni. Nüüd kaks päev tagasi, kui ilm sant
, vaatas taas ETV pealt lastesaateid ja kogu
trall hakkas otsast peale. Õhtul ei jäänud
magama ja öösel rändas ringi. Ühesõnaga meile
mõjub kohe, kui multikaid vaadata.
Meil mõnikord kasutusel selline nipp, kui väga
vähkreb, et hakkan meenutama asju, mida päeva
jooksul tegime. Jääb mõttesse ja rahuneb, proovib ise
ka pisut rääkida. Lugesin kuskilt, proovisin ja meil
toimib 🙂
Minu laps oli kuni kolmanda eluaastani
samasugune. No kaua sa jaksad eks. Lõpuks
oled ise närvis ja sjis hiljem saad aru, et no mis
see karjumine ikka aitab. Kuniks ühel päebal
juhuslikult vaatasin mingeid lastevoodeid.
Mingi politseiauto voodi oli. Ja poiss nägi
seda, ütles et ta tahab seda. Ütlesin, et kui sa
hakkad ise tuttu jääma, siis ostame. Kuskil kui
aeg oli see jutt, et lubas, et jajaa ma teen
midaigames umbes, ainult osta see voodi. Ja
nii ma tegingi. Ise muidugi oli. 199% kindel, et
ega ta nagunii seal ise magama ei hakka. Ja kui
voodi kätte saime ning kokku panime, siis oh
imet- jäigi magama ise. Ma olin muidugi tema
kõrval alguses (põrandal istusin) ja järgnevatel
päevadel olin oma voodis(me magame lapsega
samas toas) ning siiamaale läheb ta ise
magama(muidugi mitte omaalgatuikult). Kuigi
jah nüüd ku juba 3 kuud on see nii kestnud, on
tal tulnud uus idee, et kui voodisse saab on
vaja süüa, juua, pissile jne. Kuid lõpuks siiski
magama. Meil on veetops tal voodi kõrval, et
ta toast põgenema ei saaks.
Ma muidugi ei tea, kas see on just lahendus,
aga meil toimib.
Mul on telefonis ekstra üks muusika mida lasen. Nii
kui muusika käima panen võetakse mõmmi ja
minnakse voodi ja siis on 5min kuni 30 min. Ja poja
magab….. Pole unekooli teinud kunagi. Panen ka lingi
meie une muusikast see tema lemmik
https://youtu.be/qVDgVe1yGOg
kirjelduse järgi tundub, et sinu koal viibimine, muudab selle tudu ooteaja mänguks.
Meil oli see asi nii-
pooltundi enne pesusse minekut ütlesin , et pooletunnipärast on tuduaeg. Laps kohe- ei taha tudile. mina ei reageerinud
kuidagigi , tegelesin oma asjadega edasi. Jälgisin vaid, et nüüd ei tekiks müramise soove. Rääkisin vaid tasandatud häälel, panin
teleri vaiksemaks- märkamatult. Kui pool tundi möödas hüüdsin rõõmsalt pesuaeg. Ja siis ei tekkinud lapsel kunagi enam
protesti, see pooletunnine aeg oli ümber häälestumiseks vajalik ja toimis kenasti. Lugemise komme on küll tore aga meie peres
seda ei tehtud. Laps läks rõõmuga voodi sai kalli musi, teki kurguni, ääred sopsutasin ihu alla kinni , ise öeldes, et soe ja mõnus
oleks. veel üks pikk pai üle pea, selja, kandadeni ja head ööd ning toast välja. Alul jätsin ukse pool kinni aga mingiaeg laps ise
nõudis, pane uks ka kinni. Nii lihtne see oligi. Ise ka imestasin aga arvasin et asi oli selles ettevalmistavas protseduuris ja selles
et teinud sel ajal pikka JUTTU. Pigem kehakeel, vaikne hääl ja kindel tegutsemine ilma JUTUTA. Las laps räägib, sina ei pea
vastama. Panin ka sõbranna ja õe lapsi magama ja ükski neist ei proovinud ka jamada. Mõlemad olid üllatunud kui kergelt see
käis.
Minu nõuanne siis – head meeleolu saab ka sõnadeta, pai, kalliga, sooja pilguga. Teine nõu- mine toast välja.
Nõustun täielikult. Mina tegin küll unekooli läbi lapsega kui ta
oma tuppa magama läks kaheksa kuuselt aga sel ajal istusin
ikka samas toas seniks kuni magama jäi. Kui sai suure lapse
voodi ( 1,5 aastaselt) kust ise sai plehku pista soovi korral, siis
rääkisin, et ta nüüd suur laps ja magamaminek nagu emmel-
issil ( ehk siis duzz, hambapesu, tuduriided ja voodisse. Tuli
kustu, uks kinni ja tuttu) . Esimestel päevadel jätsime uhke lahti
aga polnudki vajadust. Sai oma head ööd musi kätte ja uinus
kohe. Siiani ( 2 a ja 4k) on täpselt sama rituaal -duzz,
hambapesu ja tuduriietes voodisse. Kindel värk ja teab mis
nendele toimingutele järgneb.
Mul poiss 3,5 aastat. Korter on ühe toaline ja siin selle lapse magama saamine on nagu sinu kirjutatud tekst. Seda siis lõuna
unega. . Õhtul kui väga hästi moosida ja laps unine on jääb rahulikult ka.
Teine elukoht on suuremas elamises ja seal on lapse pikendatav voodi samas toas kus minu ja mu mehe voodi. Esimese asjana
ma kartsin, et nüüd tuleb miski meeletu kisa kui üritada üksi last magama saada aga minu üllatuseks ei .
Omad rituaalid on lapsel olemas mida tal on vaja iga kord enne magama jäämist aga kui tal kedagi silma all ei ole siis ei ole ka
probleemi. Suuremas elamises ta ennast kuidagi üksi ei tunne kohe kindlasti kuna magamistuppa kostub kõik mis suurestoas
toimub väga hästi.
Ma arvan, et kui lapsele seletada ilusti, siis on kõik võimalik. Seletadki lapsele, et me tuleme ka issiga varsti ja sa jää juba tuttu.
Kui ka esimesed korad kisab siis varsti saab aru ju.
Oii, see on nii tuttav teema ?
Mul on laps muidugi juba vanem juba, õnneks.
Isiklikult arvan, et peamine põhjus ongi selles, et iga
päev õpivad sellises vanuses lapsed nii palju, õhtuks on
emotsioone kohutavalt palju olnud ja nad ei oska
kuidagi toime tulla.
Mina proovisin selle toast ära tulemise ära, ikka jäi
magama alles 1,5 tundi peale voodisse panekut.
Kõige paremini aitas kuskilt ajakirjast loetud nipp.
Umbes tund aega enne magama jäämast panen kaetule
kustu ja tuppa jääb hämaram valgus, ei mürgelda nii
suure hooga, loeme koos mingit raamatut ja tuletan
meelde, varsti peab tuttu minema. Kui kõik õhtused
protseduurid on tehtud, on laps selles hämaras valguses
maha rahunenud, teab et peab magama minema ja
uinumisega ei lähe nii kaua aega…
Mina proovisin ja siiani töötab see taktika. Praeguseks
tunneb juba kella ka, siis saan öelda, kui kell on nii palju,
pead asjad kokku kirjama, pesed ennast puhtaks, saad
koos meiega natukene üleval olla, muinasjutt ja
magama.
Ps! Ma loodan, et ma mingi veidrik ei tundu, sest ma
kommenteerin suht vähe ja seda ka siis, kui sa mingit
nõu tahad ?
Siis tuleb mu tüüpiline eestlane välja, kes jubedalt
tahaks oma nippe jagada ??
Hahaha, appi! Sorri aga ma lugesin ja see meenutab
minu aasta ja kolme kuuse lapse magama panemist 😀
aga see on päevaunega nii, ööunne hetkel jääb väga
tublilt. Mul sama teema nagu sul 😀 ainult et mulle
naerdakse näkku ja siis hakatakse kätega mu nägu
peksma ja see teeb ju talle nii nalja, siis pool tundi
sügab oma silmi 😀 ja tahab püsti tulla koguaeg, ja
lõpuks kui avastan ka et krt tund aega juba jauran
temaga siin, siis käratan kurjema häälega et UNEAEG
ON! Siis on kohe keerab külje peale ja plaks silmad
kinni 😀 vahest mulle endale teeb jubedalt nalja kogu
see trall, jasiis üritan kõigest väest naeru tagasi hoida
ja tõsise.näo pähe teha.
Mul poiss lollitab kui magama mineu aeg..tal omad asjad mida nõudma hakkab ennem on vaja midagi kaissu..siis vaja et issi
voodisse viib..siis vaja veel vett juua..vahel niheleb ja nahistab ..ma samal ajal püüan väiksemat magama kussutada..siis vahel
pean ka kurja häält tegema et tudu aeg pea padjale ja tasa..siis ta ikka jääb rahulikuks ja vaikseks..siis kui väiksem süles silma kinni
saab siis istun suurema juurde ja hoian tal käest kuni uinub.
Täpselt sama teema meil. PEA PADJA PEALE kuulub
meil igaõhtuste unerituaalide hulka ja kõik need karu
kaissu võtmised ja voodist välja viskamised jne ka.
ja ma arvasin, et ma olrn ainus, kes nii mõtleb..
Mees juba arvab, et ma olen närvihaige vist 😀
lapse (1a10k) juurest toast ära tulla ei saa, siis ikka
röögib ja röögib nii et öögib ja kui järsk vaikus on,
olen nagunii kraps tagasi, vaatamaks kas kõik ikka
hästi.
Lisaks ma üleüldse nutuga unekooli ei poolda 🙂
või siis lihtsalt mul pole sellist last kelle nutule
reageerima ei peaks, sest no hüsteeriline kisa ja
jonni nutt on kaks eri asja 🙂
Lugesin ja mõtlesin, et nagu ise oleks selle kirjutanud.
Mul kaks väikese vahega tytart. Vanem pool5 ja
noorem pool3. Iga päev sama trall. Vanem jääb nyyd
juba ilusti magama, isegi hoolimata noorema
veiderdamisest. Seega mulle tundub, et selle vastu
aitab ainult aeg. Mitte et see kuidagi hetkel aitaks või…
lohutaks. Peame vastu!
Meil sama teema. Ka just viimasel
ajal tekkinud. Varem jäi ilusti
tudile. Aga olen ka veendumusel, et
see une-eelne sebimine on päris palju
seotud lapse arenguga. Mari on
viimasel ajal ju kõnes nii palju
osavamaks saanud ja tõenäoliselt
edeneb see nüüd hooga. Lastel ongi
raske oma aju välja lülitada kõigist
neist uutest õpitud oskustest,
päevasündmustest ja kõigest. Ja kuigi
teadvustan endale seda kõike, taban
minagi end lapse peale käratamast, et
kaua võib, pikali ja tudile! 🙁 Eks
see kõik on ikka vanema enda nõrkus,
probleem on vanemas, mitte lapses.
Ainult aeg vist aitab jah….
Kahtlemata on selle aja üle elamiseks
vaja koormate viisi kannatlikkust! Ma
ise katsetan siin seda sügavalt
hingamist, kümneni lugemist, eemale
minemist, aga ükski meetod ei suuda
mind ikkagi nii rahulikuks teha, et
ma ei murduks. OEH, ma ütlen. Jaksu
kõigile, kes samas faasis on oma
lastega.
Oh seda elu, elukest 😀 Jõudu meile kõigile 😀
Oi kui tuttav tekst… Meil on täpselt samamoodi, aga pea
padja peale asemel käratan ma SILM KINNI! Nüüd olen
tüdrukud sinna maale saanud (5a Ja 2a), et istun nende
tubade vahel koridoris ja käratan aeg-ajalt sealt kui
kuulen, et sagimist liiga palju… Aga no issile on
õudusunenägu kahe lapse korraga magama saamine,
sest tema läheb lapsele kaissu Ja nii nad tihtipeale
uinuvad koos (Aga no kahele ei saa korraga kaissu
minna), aga Siis ei ole mingit tralli, jäävad ruttu tuttu.
Seal lapsehoidja saates vms kus see naine aitas neid
peresid oli see teema, et lastega ei suheldud otseselt,
ehk kui tuli voodist ära siis võttis sülle ja viis tagasi ja
nii kaua kuni lihtsalt magama jäi. 🙂
Meil sama asi.Jälgin teemat.
Nagu meie õhtune toimetus. Vahel jääb nagu naksti ja
ei tõuse püsti. Teinekord loobib oma kaisuka
välja,tahab pissile, pane tekk peale.Hea teada,et pole
ainuke.Loodetavasti see hetkeline ja peagi
mööduv.Magades on nii armas ja mõtled,milleks see
trill ja trall.
http://Www.nextlifeweb.blogspot.com,
http://www.nunnutage.blogspot.com
Meil aitas see,kui emme asemel pani issi magama. Siis
mingi hetk hakkas uuesti kemplemine
peale,vahetasime jälle.
Oeh… ma olen ka oma 1.8a pojaga täitsa hädas. Ise
voodis magama ei jää. Tema voodi ja meie oma on
koos. Aga seal ei magata öö und. Kui väsib võtan sülle
ja soiun mingit uinamuina laulujoru kustub ära ja viin
tema voodisse. Õhtul magatakse siis mingi paar h äkki
ja siis ärkab,kisab ja tuleb kaissu. Või siis ei jäägi õhtul
ennem magama kui meie ka läheme. Poja magab iga öö
meie vahel. Ta ei ole kunagi hea magaja olnud. Lisaks
meil ei ole elutoa ja magamistoa vahel ust. See ka
segab. Esimese lapsega tegin ikka seda unekooli, et
unejutt ja musid kallid. Tuli kustu ja uks kinni. Nüüd
olen nagu mingi saamatu.
Meil õnneks magab ilusti terve öö 😀
Halb ema sa nüüd küll pole.
Ma töötan eralapsehoidjana ning ühe poisiga on nii, et
samamoodi sipleb kuid kui ütlen tõsise häälega, et on
tuduaeg siis jääb rahulikuks ning peagi vajub magama.
Kuid kui lapse emaga oleme sellest rääkinud siis tema
ütleb, et peab ikka kurjaks minema ning taidlema
tükkaega, et laps magama jääks. Olgu öeldud, et lapse
ema on pedagoogilise haridusega seega pole asi selles,
et ei teaks kuidas lastega ümber käia. Emmesi on
lihtsalt nii hea manipuleerida 🙂
Meil oli samas vanuses sama teema. Lõpuks saime
sellest lahti nii, et tegin oma jutud ja laulud ja musid ja
kallid ära ja läksin lihtsalt kuhugi nuka taha kus ta
mind ei näeks. Kui laps voodist välja ronis, läksin panin
ta voodisse tagasi ilma kordagi silma vaatamata ja
sõnagi ütlemata. Ja siis sama moodi nuka taha. Ja
kordasin seda nii kaua kui tarvis. Laps protestis ja
nuttis ja jauras, aga jäin endale kindlaks. Kestis see
“treening” kuskil nädala ja siis sai poiss aru, et pole
mõtet jantida ja hakkas normaalselt magama.
Oh, okei, proovin ka seda. Ma ise, lollakas, ei tulnudki selle peale, et tegelikult toast väljumine ei pea ju tähendama päris allakorrusele minemist 😀
Jah, see toimib. Olen erialalt lapsehoidja ja no meil
hoiulastega sai nii magama. Korra öelda,et uneaeg ja
siis kui välja ronib või sahmerdab siis voodisse tagasi.
Sõnagi lausumata. Toimib. Viidki kasvõi 100 korda
tagasi ja ei ütle sõnagi.
Mul on ka vahel raskusi lapse(2.aastane) magamapanekuga.
Magama minekuaeg on 21:30. Küll on vaja potil käija, siis
mängida, siis voodipesu ära kiskuda jne jne. Üks tramburai käib.
Mõtlesin tükk aega mida ma tegema peaks, et saaksin lapse
magama oma voodisse. Niisiis otsustasin, et ütlen lapsele, et
käes on uneaeg ja tuleb oma voodisse tuttu minna. Poja saab
sellest aru, võtab mõmmi kaasa ja läheb oma voodisse. Ja siis
hakkab emmet enda kõrvale kiskuma ja kutsuma. Olen vahel
poja kõrval magama jäänud 🙂 nüüd kui poja hakkab oma toast
välja ronima, käsen tal tagasi oma voodisse minna ja nii mitu
mitu korda. Lõpuks annab laps alla ja jääb ilusti tuttu. Õnneks
siiamaani läheb ilusti voodisse tuttu. 🙂 aga öösiti vaja tal ikka
emme kaissu roomata 🙂
Oh, mul on oma 1.8 aastasega sama lugu. Kuigi magab
minu kõrval ja kõik koos läheme magama (3-kuune ka
majas).
Hommikuti tavaliselt mõtlen et millal suurem magama
jäi sest mina kustun tavaliselt enne ära kui tema.
Muudkui rullib end voodis edasi-tagasi. Teeb üksi
padjasõda minu pihta jnejnejne.
Ma olen ka käratanud et aitab, tuttu tuleb jääda, siis
jääb vaikseks, keerab selja, ootab kuni mina olen talle
selja keeranud ja siis rullib end jälle jalutsisse.
Ma peale ühte korda käratamist olen loobunud sest
seda veel juhtunud ei ole, et ta üldse poleks magama
jäänud. ?
Meil on plikaga nii et kui ta magama tahab toob
oma joogi ja piimapudeli ja läheme teisele
korrusele..viskan tema kõrvale pikali..vahest
tatsab veel venna juurde asjatab seal ja ronib
voodisse tagasi..algul kallistab ja siis mingi hetk
vajub ära..vedelen veel viis mintsa tema kõrval et
kindel olla et ikka magab ja siis tulen ära..vanem
poiss läheb ise magama..ta on sedasi pisist peale
teinud, siis tahtis ta alati muinasjuttu ka aga enam
mitte..nõu ei oskagi anda mida võiksid teha..voodit
vaadates sa tema kõrvale pikali ei mahu ju ??
ehk on teistel mingeid nippe jagada ?
Mahun ikka, aga kui ma seal tund-poolteist pimedas toas laman, siis ma jään pigem ise magama 😀
Olen kuulnud, et lapsed võivad halvemini
uinuda ja magada kui õpivad palju uusi asju
korraga. Eks see on mööduv, kahjuks ei oska
midagi soovitada aga tean kui raske on sunida
ennast rahulikuks jääma kui juba tunni
jamanud magama panekuga ? Loodan, et
leiad lahenduse, edu! ?
Mul on oma 2-aastasega suht sama seis, läheb hea tujuga voodisse ja siis hakkab trall pihta. Küll tahab midagi ja siis ei taha jne. Ja
lõpuks nutab ja siis vaikselt lamab kuni magama jääb. Ainult, et mina olen teises toas. Tahaks, et ta jääks rahulikult ja ilma nututa
magama, Olen igast erinevaid magamajäämise variante proovinud ja jäänud selle juurde, mis praegu on, siis suudan ise vähemalt
rahulikus jääda. Aga lapsest on ikka kahju.
Minu ema pani meid ka nii magama, me olime
ikka tihtipeale väga pahad lapsed ja eks tal oli
ka vaja häält tõsta. Pika peale me ikkagi saime
aru, et paha on kui ema iga õhtu karjub ja jäime
ise magama
Meil pesamunaga sama teema – 2a2k vana. Esimese lapsega polnud iial sellist asja, aga nüüd on. Alguses heaga , aga kui tund juba
seal magamistoase oldud, siis lõpuks teed kurja häält ja magab paari minutiga.
No meil on õnneks alati toiminud see et kui kõik unerituaalid on ära toimunud siis on tuduaeg ja ma lähen toast minema ja siis
konkreetselt uneaeg ja mingi lollitamine enam mõju ei avalda.
Lällamisest ei ole me välja teind, mingihetk ikka magama jäi, muidugi kui tund aega möödas ja ikka lällas siis pidi uksepeale
ütlema minema et tuduaeg, tasa.
Kui tuli voodist välja siis viisin sõna lausumata tagasi, alguses vbl paar korda ütlesin tõsise häälega et tuduaeg, voodisse.
Lõpuks jäi ka voodisse, vahepeal hakkas nutma aga siis ma ka ei teinud välja sest nutu toonist oli aru saada et see oli pahane “ei
meeldi” nutt mitte selline millele reageerima peaks.
Praegu poiss kahepoolene, neid rändamisi ikka muidugi on, aga vbl paar korda peale voodisse viimist. Ta mingiaeg ikka lootis et
ta viiakse süles voodisse tagasi kui ta välja tuleb, sest me mingiaeg viisime, aga me jagasime kohe matsu ära ja ütlesime et
eieiei, ise lähed voodisse tagasi ja ise tõmbad teki ka peale 😀
Meie kasutasime sama taktikat, sest kui närvi
minna siis kütab veelrohkem üles. Aga aegajalt
juhtus ikka, et läksime närvi ära. Eks me kõik ju
õpi töö käigus ja kõikide kannatusel on omad
piirid. Mina algul toimetasin kahjuks
samamoodi kui Mallukas.
Ma ei saa aru, mis moodi sa nüüd siis käitud, Kaire? Ka lahkud toast?
Nagu oma õhtu kohta loeks. Mul 3.5-aastasega käib siiani iga
õhtu sama jamps. Pluss mul on veel ka 2-aastane samas toas,
keda siis kaasata üritatakse nendesse lollitamistesse. Olen
igasugu asju proovinud. Ka nii, et lähen ise toast ära. Nãdal oli
isegi ok nii ja siis hakkasid nad aknalauale ronima ja suurem
muudkui ütles väiksemale, et tulgu ta voodist välja. Ja tekid
padjad kõik lendasid. Nüüd oleme jälle nende toas ja igal õhtul
kulub seal tund aega vähemalt. Tihtipeale ka 45min möödudes
tuleb juba häält tõsta ja karjuda, et on tuduaeg.
Soovitan kasutada seda pildialbumit, mis Marile tegid.
Vb aitab eelnevalt tegevuste näitamine, mis tulemas
on. Lapsel on siis aega selle mõttega harjuda. 🙂
Minu lapsel oli ka vahepeal see, et muud moodi
magama ei jäänud, kui võtsin kaissu ja
kussutasin ning laulsin lapsele aga tema terve
magama jäämise aja röökis. Kuskil 15 min – 1,5
h kestis see trall 4 kuud, õnneks läks üle ja
läheb ise magama 🙂
Minu piiga oli sellise vanuses sama sugune ja ei
aidanud muu kui aeg (ilmselt iga selline) nüüd
4aastaselt kui saab õigel ajal voodisse magab
umbes 10mintsaga 🙂 raske ja kurnav see aeg
on aga ega väga muud üle ka ei jää emad on
katsumusteks loodud:)
https://www.youtube.com/watch?v=LYJUX0-0dJQ katseta seda kindlasti 🙂
Nagu meie argiõhtuid kirjeldaks. Egoistina mul hea meel kuulda, et ma ainus sama probleemiga pole.
Minu tüdruk Mariga samas vanuses.. muideks,
sama värk. Ilmselt kaasneb vanusega see
trikitamine. Tekkinud on see möll nüüd miski paar
nädalat tagasi. Magama jääda ei taha. Enne tuleb
hull pull läbi teha … tavaliselt olengi jätnud ta
voodisse märatsema ja teise tuppa läinud.. mingi
aja möödudes jääb ise magama.
Meil sama teema näiteks suvel, kui lasteaias ei käi,
järelikult pole piisavalt väsinud. Aga ka muul ajal
vahest, siis ma täielikult ignoreerin teda, ühtegi sõna
ei tohi öelda, sellest saab ainult indu juurde. Samas ta
Sul ju käib hetkel lasteaias? Imelik siis. Äkki asi selles,
et paned teda erinevatel aegadel magama?
Ahjaa, asi võib ka valguses olla. Suvel ikka valgem ja
rohkem jama selle magamisega.
meil pimendav rulooo
Mina tahaks teada, kust saada head pimendavat rulood? 🙂 Nimelt tahaks sellist, mis tõesti valgust tuppa ei lase ja
et kui ruloo on ees, siis tuba täitsa pime. Aitaks hästi tududa küll, aga pole veel leidnud sellist rulood.. Shoppa.ee
jne lehtedel müüakse küll, aga ma ei tea, kas need päris sellised on, et valgust üldse tuppa ei tule. Ehk jagad, kust
sellist vahvat ja kasulikku asjandust saaks? 🙂
aknakate.ee 🙂
K-rautas on ka need müügil ja
toimivad ilusti (kui ette tõmmata, siis
on kohe öö)
Oh jeesus..hetkel sama teema lapsega.tahaks karjudes
metssa joosta lihtsalt..ôudus kuubis…ennem jâi ilusti
magama ja viimane nâdal tâis pôrgu.. ei tea mida
teha..varsti hullumajas
Ma panen lapse voodi ja lahkun toast. Ilmselt kui toas
oleks toimuks sama triangel meil. Vahest käin
uksevahelt meeldetuletamas, et tuttu. Vanasti jäi kohe
tuttu, viimasel ajal und pole ja võib tunnike tsillata
seal. Aga ei karju.
Minul veel väiksem 8.kuune ja kui ta minu
kaisus magab ja magama ei taha jääda ss ma
panen käe ümber nii, et ta saaks end liigutada
aga kõhuli end keerata ei saa ja ise teesklen, et
magan, kuigi tqvaliselt jäängi. 😀 Ja lõpuks jääb
magama kui ma temast välja ei tee.
Vanasti aitas see ka Marile, enam mitte. Suslik!
Ohh, sellist valemit ei tea, kuidas need titted magama jääksid nii, et ei oleks seda 2 tunnist tsirkust. Mari on vähemalt lutist
loobunud, aga minu poegas kolme aastane ja ikka lutti tekku, ja kui ära võttad ei maga terve kyla. Aga meil käib nii, et paneme
magama, soovime head und, musid kallid, öötuli peale.20 mintsa rahu ja siis tahan juua, pissile, süüa jne 😀 ja nii igapäev. Ja
kõige naljakam, mingi öö peale see pisike rändur rändab oma magamistoast meie magamistuppa. Hommikuti on vahest yllatus
kui sygavamalt magama jääme, et läksime kahekesi ärkame kolmekesi 😀 ja nii igapäev, loodan, et mingihetk kasvavad sellest
välja 😀 Sinule tugevat närvi ja kannatlikust, möödub ka see periood 🙂
Meil tuleb ka hommikuks mõnikord meie juurde, see üldse ei sega, aga jäägu normaalselt magama vähemalt, oleks niiii hea 😀
Mul lapsed 2,5 a ja 1,6 aastane.Õhtune
trall on meil vahele jäänud.Joovad
sooja piima ja naksti mõlemad
magavad.Suurem poiss jalutab ise oma
voodisse kui on uneaeg.
Ehk proovid nii et teed nö rituaalid ära (hambabesu,
raamatu lugemine, unelaul) ning siis ütled head ööd,
tudu aeg ning tuled toast ära. Kui välja tuleb viid tagasi
ütled tudu aeg, kui uursti tuleb toast välja viid uuesti
aga ei ütle enam midagi jne. Pimendavad rulood
aitavad ka ?
Ma seda pole veel jah proovinud, et ise toast ära tulen. Ma lihtsalt arvan, et ta hakkab nutma ja tuleb järgi ja siis mul hakkab tast ERITI kahju 😀
Toast äratulemine on tõesti väga hea soovitus!
Esimesed kirrad on jah raske nutvat last sinna
jätta. Aga see trallitav magama oanemine on
lapse jaoks mäng. Ja mängust saab vaid nii
loobuda. Proovi, küll saate asja paika 🙂 Meil
toimis 🙂
Aga mine istu alguses ukse juures maas … Ja kui
juba olukord lahenenud siis lähed välja. Ma oma
vanema pliksi peal tegin nii.
Alguses istusin pisikese tooliga eemale( peale
unejuttu) , siis juba toast välja. Alguses ei tahtnud
lasta, aga emmel “pissile vaja minna” 🙂
Olen/olin kimpus hetkel oma 1.9 tirtsuga, temaga
hetkel toimib see, et ma alguses pean olema tema
voodi kõrval ja siis mõne ajapärst lähen eemale ja
siis suigub kenasti tuttu ja lähen vaikselt minema.
( kellaaeg peab ka meil üks olema, muidu kohe
tunda jauramist sajaga)
Meil oli sama asi ja ei saanudki
hakkama-st mina ei suutnud käia 100
korda ja teda tagasi viia. Kui ära
tulin, siis hakkas lohutamatult nutma
ja läks veel kauem aega. Leppisin
sellega, et magasin ise kõrval,
ümisesin laulda ja peale uinumist
tulin ära. Mees tegeles samal ajal
beebiga. Võib-olla on Maril
arengliselt selline etapp(palju
pingeid, uued oskused), et pole mõtet
selle unekooliga traumeerida, pane
madrats põrandale ja pikuta seal tema
kõrval-korrutad ikka, et tuduaeg ja
emme magab jne. Las tuleb siis
kaissu, eks see oleks üks
lähedusehetk. Tõenäoliselt läheb
mingi aeg see iga mööda ja harjub ise
oma toas magama. Meil igatahes
sellega kõik korras.
Ma peaks mainima, et ilus voodipesu, meie lapsel sama
😛
Aga magama minekuga meil suht sama seis 😀
Hea teada, et ma ainuke pole 😀
Ära põe… mu kutt vingerdab vahest tund aega voodis,
enne kui magama jääb. Siis on vaja 110x musikallipai
teha. Mõni kord õnnestub 2 musi ja kalliga,teinekord
jaurab tund aega
Aitaks meil siis ka musid ja kallid 😀 Ma neid võiks teha tund aega, aga no kurjustada on niiii vastik 🙁
Ma ei ole küll päris ekspert, aga äkki võib see olla üleväsimusest? 😀 Mul enda õepoeg hakkab ka samamoodi kemplema õhtuti kui
ta on juba üleväsinud ehk ei ole õigel ajal magama saanud. Olen pidanud teda isa ka vahest hoidma ja on olnud momente, kus ma
jään tema kõrvale ennem magama kui ta ise või seisan voodi kõrval üle tunni ning nutukas on peal, SEST ta ei ole ikka veel
magama jäänud 😀 😀
Endal mul muidugi veel lapsi ei ole, aga see olukord, mida kirjeldasid, meenutas nii õepoja tegutsemist 😀
No ma ise mõtlesin ka sama, aga elu on näidanud, et samamoodi toimub taidlemine, kui ma panen ta magama kell 8 või kell 10. Seega ei tundu, et asi oleks selles, et üleväsinud oleks. Päris kell 7 oleks ka kehva magama panna, kui issi alles kell 6 koju jõuab ja muidu ei saa üldse pulli teha temaga 🙁
Kuidas see pulli tegemine välja näeb?
Mõnedele lastele on hea, kui juba tund-
kaks enne magama minekut minna üle
rahulikule õhtusele reziimile. Nt natke
õues jalutada, toas olles lugeda
raamatut, telekad/raadiod kinni panna ja
tulesid hämaramaks lasta. Siis laps
rahuneb ja saab aru, et päev hakkab läbi
saama.
See on ka õige, mida siin varem mainitud,
et rääkida lapsega ei tohiks, kui on
magamise aeg. Igasugusest
reageerimisest saab laps indu juurde
jauramiseks/mängimiseks, sest
tähelepanu saamine ongi ta eesmärk.
Parim aeg uinumiseks on 19 ja 20 vahel.
Kui seda asja mõnedaaega rutiinina hoida siis tasapisi võib need ajad jälle lõdvemaks lasta.
Aga kindlat rutiini, milllal voodisse ja millal hommikul ülesse peab olema, et laps saaks ise rahulikult uinuma õppida.
Kas Marikene on niimoodi nuttes alati uinunud?
Lisaks armastavad lapse rutiini, ehk oleks Maril just rutiinist abi.
Ennem titakese sündi oleks hea see uinumise asi jonksu saada, eks 🙂
Jälgin huviga teemat, meil sama mure. Ainult et
aastase lapsega ja minu käratamise peale hakatakse
vaid naerma. Kui toast lahkun on kisa lahti. ? Ja
nutust unekooli ma ei poolda.
No mul ka mõnikord hakkab naerma, kui ma liiga vähe kurjalt ütlen 😀