Mõni aeg tagasi sattusin ma Nullkulu blogi kaudu Vegani päevaraamatu peale (link) ja mingi ime läbi jäin ma seda lugema. Ime ütlen ma selle pärast, et ma tavaliselt lihtsalt ei suuda vaadata igasuguseid kurbasid loomapilte, mida seal blogis omajagu olevat paistis. No näiteks midagi sellist:
See on siis notsu, kellest on tehtud pilt enne tapamajja minekut. Seal oli link ka, et see on mingi fotograafi pilt, kelle tööks ongi käia erinevates toiduainetööstuse osades, aga ma ei suutnud ega suuda siiani sinna vajutada, sest ma ei taha seda näha. Ma olen elus siin-seal näinud neid videosid küll, mis toimub loomadega suurtes tehastes ja olgem ausad, ma usun, et keegi meist ei ela teadmatuses ja arva, et notsud ise õnnelikult tapamajja vudivad. Reaalsus on rõve ja kurb ja vastik ja kergem on sellele mitte mõelda. Ja niimoodi ma olengi siiani elanud, lihtsalt vastavad videod ruttu kinni pannud, artiklitest üle kerinud ja piltide koha pealt silmad kinni pigistanud. Mida ei näe, ei ole olemas, selle peale ei pea ka mõtlema. Done!
Kui ma Milvi võtsin, siis küsiti mult palju, et kas mul nüüd pole rõve sealiha süüa. Ei olnud. Hoopis hirmsasti maitses ja jällegi blokeerisin ma need mõtted ära, mis ütlesid, et sea pidamine ja samal ajal sigade söömine on sama jabur, kui koeraomanik, kes iga päev kiitleb, kui hea supi ta eile ühest taksist kokku keetis ja kui imelise pasta ta bullterjerist valmis tegi. Mina ju oma seale haiget ei teinud, ma ei sa päästa teisi sigu maailmas, miks ma peaksin nüüd selle pärast lõpetama millegi söömise, mis mulle väga maitseb? Ma ei saa ju ometi kogu maailma päästa! Ainult MINU muutumine ei muudaks mitte midagi! Mu perekond ei viitsiks elusees ainult taimetoitu nosida. Kes see viitsiks terve elu ainult porgandit närida?
Umbes seal punktis kõik mu mõtted alati lõppesid.
Ja kuigi ma ei ole kunagi üks nendest olnud (ma loodan, ma ei mäleta küll, et oleksin olnud!), kes taimetoitlast või veganit nähes hakaks ilkuma, et noh, kuidas muru maitseb? Või hakanud pidama loengut sellest, kuidas taimedel on tunded ja selle teooria järgi me peaks üldse kive sööma. Või jauranud midagi porgandi nutust…. Ma ei ole loodetevasti selline debiilik olnud, aga ma pean tunnistama, et kui ma kuskilt lugesin, et keegi EETILISTEL põhjustel ei söö liha, siis ma tundsin ennast natukene halvasti küll.
Mõelge nüüd ise. Keegi tuleb ütleb mulle, et ta ei söö liha, sest ta ei taha toetada looma piinamise tööstust. Ta ei taha laipa süüa. Mina ka tean, et loomi piinatakse toiduainetööstuses. Nagu öeldud, ma olen ju pilte, videosid näinud, artikleid vältida üritanud, aga ikka olin kursis. Ma tean, et tal on õigus. Samamoodi olen ma kursis infoga, et surnud elusolend = laip. Ta ei olegi ju mitte midagi muud. Seega ma põhimõtteliselt tundsin kohe, et mina olen sitem. Ma ei tee õigesti. Ma teen… valesti? Ja selline otsene iseenda mõistuse ees fakti ette panek tekitabki vist selle viha. “Ah sina tuled mind LAIBASÖÖJAKS mõnitama?”, “Mine näri muru, maailmaparandaja!” ja muud sellised laused, mida te raudselt olete näinud, et taimetoitlastele või veganitele öeldakse.
Mina olen alati pigem mõelnud, et ülisuur austus neile minu poolt, kes seda suudavad. Kes suudavad lihtsalt selle pärast, et olla parem inimene, et eladada paremas ühiskonnas, kes ei taha teistele haiget teha, mitte enam süüa liha. Eriti suure ohverdusena tundus see mulle selle pärast, et kuna ma olen süüa hakanud tegema alles viimastel aastatel, siis kõige enne omandasingi ma just erinevad liha tegemise viisid. Liha on lihtne teha, sellega on põnev katsetada, sellega on nii palju variante, mida kokku keerata. Seega kui ma mõtlen, et mida täna süüa teha, siis esimene mõte on, et esiteks – mis liha ma kasutan. Alles siis, et mida sinna ümber kokata.
Niimoodi olen ma viimased aastad elanud ja niimoodi kavatsesin ma ka edasi elada.
Nüüd aga seoses selle kõhuviirusega kadus mul jaanide eel igasugune isu liha järele. Raskesti seeditav, rasvane ja… õõõh, tundus natsakene liig alles taastuvale kõhule. Seega tegingi plaani, et prooviks siis ka teha ühe jaani, kus ma ei söö ennast lihast ja vorstist segi. Ei, ma ei mõelnud, ega mõtle selle all seda, et ma nüüd enam KUNAGI liha ei söö ja tõepoolest lõhnas eile äädikane šašlõkk eile hästi, ning krõbe vorst tundus üliahvatlev. Eriti kuna minu ostetud taimegrill”vorstid” olid superrõvedad ja maitsetud. Aga ma ei andnud alla ja sõin lihtsalt muid asju. Nagu öeldud, ühe maksapasteedisaia ka, nii et ma ei hõiskagi siin, et ma nüüd taimetoitlaseks hakkasin. Aga ma tundsin ennast natukene paremini küll, sest ma tundsin ennast natukene parema inimesena.
Eriti nõme oli avastada, et kui ma oma rõõmu tahtsin ka enda lugejatega jagada, hakkas kommentaare sadama. Ma kopin need otse Facebookist, muutmata kujul:
“Tra ma lähen jummala närvi kui mingi halvustav laiba jutt käima hakkab”
“Mul on tegelikult porganditest ka kahju, sest neid süüakse elusalt 🙁 olete kuulnud mis häält porgand teeb kui teda hammustatakse? Mina olen ja see on nii kurb.”
“Ma sóin arbuusipuu laipa arbuusi ja lamba laiba soolikavorsti ja veits sea laiba liha, pâris norm laibad olid. Aaa ja kuivatatud kala laipa ka, ónneks endi seast laipu ei tekkind”
“vorst vorstina ja juurikad juurikatena,otud vegaanid närige porgandit,head jaani !”
Öelge mulle palun, milline saaks reaalselt olla positiivne laibajutt üldse? Miks peaks võrdlema närvisüsteemita porgandit päris notsu või lehmaga, kes päriselt saab haiget, kes päriselt kannatab, kelllel on päriselt valus? Miks hakata iroonitsema mingisuguste viljade “laipade” üle? Miks inimene üldse eeldab, et vegan sööbki nt ainult porgandit?
Võeh, vaesed taimetoitlased ja veganid. Tunnen teile siiralt kaasa, et te sellise kommentaaridega igapäevasel kokku puutuma peate. Ausalt, minu kaastunne ja pidage ikkagi vastu, eks! 😀 Ma saan mõistusega aru, miks inimesed võtavad veganiks/taimetoitlaseks olemist natukene üleolevalt, sest noh “mina olen see hea ja sina oled see pohhuist”. Keegi ei taha tunnistada, et ta on see pohhuist. Kõik tahavad sellele mitte mõelda ja parem maha teha neid, kes mõtlevad. Lihtsam tee. Ei saa pahaks panna, oleme me ju kõik inimesed.
Mida iganes. Ma ei andnud alla. See, et mulle eilne taimetoit ei meeldinud, ei takistanud mind täna jälle proovimast, nõnda tegin ma vegge burkse/võikusid. Sisse meisterdasin ubadest-sibulast-küüslaugust-kaerahelbest-chiast-seentest-hernestest kotletikesed, vahele panin veel haloumi juustu ja no ülihea sai. Palju parem kui eilne jura. Aga no fakt on see, et PAREMINI oskan ma süüa teha lihalistest saadustest. Mis siis muud, kui tuleb harjutada ja proovida.
Ma ei ütle, et ma nüüd olen taimetoitlane, aga ma proovin süüa vähem liha. Kardo ütles, et tema ei taha lihast kunagi loobuda, aga ta on nõus maksma rohkem, et saada liha kuskilt mahetalust, kus ta teaks, et loomi ei piinataks. Muidugi natsa naljakas tundub tahta piinamata surnud loomi, sest ega nad ju kalli peale maha sure, aga noh, ikka parem kui mitte midagi. Seega, kui keegi teab, kust säärast liha saada, kus loomad päriselt ÕNNELIKULT elavad, enne kui nad maha lüüakse, siis andke mulle teada. Ise ka hea meelega toetaks pigem sellist äri, kui suurkorporatsioone.
Mina usun, et enamik meie seast on head inimesed, kes tunnevad kaasa, kes aitavad, kes hoolivad loomadest. On ju loogiline tunda kaasa koertele, keda tapetakse koerafestivalidel, on loogiline kaasa tunda haigetele loomadele tänaval, me boikoteerime tsirkuseid, kus piinatakse loomi, aga ise haukame kellegi keha võileival ja ei tee teist nägugi. See on sama tobe, kui see, et ma vaatasin ühte videot, kus Mari ronib Milvi otsas ja mina manitsen, et Mari, vaata, et sa Milvile haiget ei tee! Ise samal ajal läksin ehk tuppa ja sõin ühe teise notsu KAELAST tehtud sinki. Miks ühele notsule võib rohkem haiget teha, kui teisele? Miks üks loom võib surma saada, võib ära söödud saada, aga teine ei tohi?
Kardo ütles, et noh, mõni loom olla lollim kui teine, et siis lollakaid võib süüa. Samas mõtle kui sama kord oleks inimeste seas. Tehtaks mingi test ja kes on alla standardi, seda võime terve ta elu piinata ja kui seda enam ei viitsi teha, siis sööme ära? Nende standardite järgi võiksin ma ju Mari ka ära süüa. Ta on ka mingite standardite kohaselt “alla mingi piiri”. Lisaks veel see, et noh inimesi me ei söö, sest nad oskavad rääkida, aga loomad ei oska, seega on neid ok nosida. Jällegi peaksin ma vaese Marjunni pintslisse panema. Aga ma ei taha! Ja ma ei taha, et keegi teine ka mu Marjukest ära sööks. Ja ma ei taha tegelikult ühegi teise looma “Marikest” pintslisse panna…
Ma ei teagi, mis edasi saab. Ma ei taha tegelikult rasedana hakata siin mingeid jubedaid eridieete ja asju katsetama, aga ma tahan, et ma oleksin vähemalt liikumises selle suunas, et ühel päeval olen ma lihavaba. Ja mul on nii hea meel, et aina rohkem blogijaid hakkavad sellele teele liikuma, nad inspireerivad mind ja see on nii lahe!
Iga koduloom on isiksus, kellel on tunded, emotsioonid, hellushood, solvumised ja kõik see, mida meil inimestena on. Seda teab ju iga loomaomanik. Notsudel on ka! Ja kuigi nende kõht on jube maitsev, siis ma siiralt loodan, et kunagi elaksin ma maailmas, kus ainukene retsept, mis sisaldab siga, oleks SEE (link) kookossea retsept.
Ja musikesed, kui te ei tunne, et teie tahaksite olla taimetoitlane, siis jumal, ma ei käsi mitte kedagi. Ma ei ütle, et te olete mingisugused värdjad, et te seda teha ei taha. Olge nagu te olete, tehke, mida tahate. Aga ärge siis teisi ka maha tehke, kes tahavad maailma muuta paremaks, ilma sellega mitte kellelegi haiget tegemata :)!
Kui minu lugejate seas on inimesi, keda huvitab taimetoidumaailm rohkem, siis ma tahaks ühele õnnelikule kinkida kalli Sandra Vungi kõige uuema raamatu “Taimsed õhtusöögid”. Ma ise alles sain selle ja pole jõudnud sealt midagi poovida, aga retseptid on lihtsad, ausad ja mõnusad. Ma tean, ma sirvisin seda raamatut! Ja kuna mulle kaks saadeti, siis üks on ju ikka teile.
Kes sõbralikud on ja tahavad kaasa rääkida, siis on igasugused kommentaarid oodatud – ka raamatuloosis osalemise soovist anna teada kommentaariumis :)! Eriti ootan ma kommentaare neilt, kelle mõtted on hakanud sama rada pidi rändama!
272 kommentaari
Mina isiklikult ei suudaks ka Vegan olla, kuid liigun ka sinna poole, et lihast loobuda. Piim,muna jms
toiduained jäävad siiski mu menüüsse sisse, neist ma vähemalt hetke seisuga loobuda ei suuda,
minujaoks on muna ja piim jms asjad sellised, mille saamiseks ei pea ükski loom piinlema, see on lihtsalt
loomulik.. Näiteks lehma piim? Lehm kannatab, kui teda mitte lüpsta ja kui juba lüpsta siis miks mitte
seda toiduks kasutada? Võibolla keegi suudab mu mõtte ümber lükata. Sooviksin seda raamatut ka väga!
Olgem loomasõbralikud, ärge tehke neile haiget!! 🙂
Kallis Liis,
Kuidas lehmal tekib piim? Teda sunniviisiliselt viljastatakse kunstlikult (vägistatakse), et lehm taaskord jääks tiineks. Ja et sina
saaksid koort hommikukohvisse lisada, eemaldatakse vasikas kohe peale sündi oma ema juurest, et talle kuulunud piima ometigi
ära ei jooks. Vasikas saadetakse tapamajja, et saaksid värsket “öko” vasikalihahautist nom-nom’ida.
Selline bioloogia toimib samamoodi nagu naistel. Nad hakkavad rinnapiima tootmiseks ette valmistuma lapseootuse ajal ning
peale lapse sündi on piimapank “voilaa” avatud.
Minu jaoks on see lihtsalt nii selgemast selgem: “Not your mom, not your milk”.
Ning kas te pole juba piisavalt vanad, et võiksite end juba ometigi rinnapiimast võõrutada 😀 😀
Puust ja punaselt,
braavo!!!
(Kirjutab 6 aastat vegan olnud Erle)
Kallis Mallukas, palun loe see artikkel läbi enne kui kaalud veganismi. Seal on väga selgelt ja põhjendatult toodud välja miks
veganism ei sobi kõigile. http://empoweredsustenance.com/is-vegan-healthy/
Millest üldse see arvamus, et mul on plaanis olla vegan? Ainus, mis ma olen öelnud, on et ma ei soovi toetada seda loomatööstust, mistõttu proovin nii palju kui võimalik vältida liha söömist. Vegan on ikka midagi muud.
Veganlus sobib KÕIKIDELE, kes hoolivad omaenda tervisest, loodusest ends ümber ja loomadest!
Oi, kui väga ma sooviks toda raamatut! 🙂
Tahaks isegi proovida sama rada pidi minna, kuna just viimane kuu aega liha ei lähe enam alla.. ei maitse enam nii, nagu enne.
Oleks väga huvitav teada igasuguseid uusi retsepte, ILMA lihata! 🙂
Väga hea idee! Sellest hetkest peale, kui ma koera
võtsin, hakkasin ma samu mõtteid mõlgutama.
Proovin ka mina olla lihavaba. Minu mees ei taha
lihast loobuda, samuti pole ma piisavalt informeeritud
sellest, kuidas lihast hoidumine lastele mõjub. Seega
nemad tarbivad linnuliha, mune ja piima edasi. Sealiha
pole nt. meie peres kunagi esikohal olnud. Viimasel
ajal ei söö sealihast valmistatud toite üldse.
Sooviksin väga raamatut, lihavaba olen juba päris mitu
kuud olnud ja väga kerge loobumine oli, just eetilistel
põhjustel! Kuid samas küpsetistes munale ja piimale
vastu panna ei suuda, kuid väga tahaks seda suuta!
Küsisid soovitusi rõõmsalt kasvanud loomade
lihasaamiskohtade kohta ning soovitan enda
tarbimisharjumuste järgi: otsi omale üks
jahimees, kellelt ulukiliha hakata ostma.
Stressivaba, kodumaine ja väherasvane liha.
Muu teema kohta niipalju, et mul on ülihea
meel, et sa neid igasuguseid soja-, palmi- ja
muid saadusi ei hakanud propageerima,
millede tootmiseks hävitatakse pidevalt
suurtes kogustes metsikut loodust ja
transporditakse kuskilt kaugelt-kaugelt naftat
kasutades kohale.
Mina olen samu mõtteid mõlgutanud ja lihtsalt niiii niii väga oleks soov see raamat endale saada !! 🙂
Aitah sulle selle artikli eest!
Minu peres on enamused selle porgandi ja
kiskja kommentaaridega. Ags see on nende
vaba valik, ma nende kõrvalt “näksin muru”
juba 3 aastat 😀
Raamatut soovin väga!!! Nagu – väga väga
väga!
Soovin ka raamatu loosimises osaleda 🙂
Mina sooviks seda raamatut. Mitu kuud tagasi käis peast lihtsalt klõps läbi ja mulle ei maitse enam liha.
Kuskil ma sellega ei hiilga ega juttu tee ja viisakalt ütlen et kõht täis aga no toidu ideed on täitsa otsas.
Ma ei oska lapsele ega mehele enam midagi süüa teha. Mees on viimased kuu aega päris kuri olnud, vist
suurest näljast 😀
Mina olen just viimasel ajal mõelnud sama teema
peale, et süüa liha vähem või üldse mitte. Raamat
aitaks kindlasti algust teha ?
Niii hea meel on lugeda sinult sellist postitust ja seda mitmel põhjusel!
Esiteks olen ise praeguseks hetkeks umbes 3 kuud taimetoitlane (mitte vegan) ja pidasin oma esimesed jaanid lihavabalt! Minu
teekond algas sarnase mõttekäiguga kui sinul, aga lihast loobumiseni viis esmajärjekorras arusaam ja teadmine, et sellistes
kogustes liha tarbimine ei ole meie planeedil jätkusuutlik. Inimene tarbib tänapäeval liha kordades rohkem kui tegelikult seda
vajab ning sellise nõudluse täitmiseks kulub karjakasvatamisele ülejõukäivalt suuri ressursse- liiga palju vett, energiat, maad
jne. Karjakasvatus on kõige suurem keskkonna hävitaja praegusel hetkel.
Teiseks – kuivõrd sinu sõnadel on eestlaste seas väga suur kõlapind, siis loodan, et suudad veel rohkelt inimeste silmi avada.
Loomulikult jääb lõplik otsus ikka igaühe enda teha, see on vaba valik, aga teadlikkus on juba üks samm edasi 🙂
Kolmandaks mõned minu mõtted senisest teekonnast. 1) Kunagi ei teki enam seda rasket täiskõhutunnet! 2) Saan
süsivesikuid süüa palju süüvabamalt. 3) Olen huvi pärast proovinud erinevaid soja, tofu jms taimseid “lihaasendajaid” ja
reaalselt ainus, mis väga maitses ja muutis jaanid mõnusaks oli Vegan šašlõkk sibulamarinaadis, mida valmistab Vapper Uba.
Soovitan väga-väga soojalt. Miinuseks on see, et neid saab vaid Tartust 😉 4) Inimene on harjumuste ohver ja iga algus on raske.
Aga üsna kiiresti harjub nii kõht kui aju sellega, et liha ei ole enam menüüs ja seda ei olegi nii väga vaja. 5) Kui suudad eetikast
natuke mööda vaadata ja hoolid oma kehast, siis jäta menüüse vähesel kogusel kala (väga hea on näiteks heeringas), et saada
kätte vajalikud vitamiinid ja rasvhapped. Ma ei ütle, et seda taimsest toidust ei saaks, aga heeringat tuleb võrreldes taimedega
süüa kordades vähem sama koguse ainete saamise jaoks.
Neljandaks- raamatut tahaks 😀 Niii mõnus on kätte võtta päris raamat (mitte nutikas), panna sinna järjehoidja vahele ja
kokata midagi maitsvat ja toitvat. Värske taimetoitlasena on mul endiselt raskusi piisava vahelduse leidmisega 🙂
Raamatut sooviks küll 🙂
Ma just ükspäev liha süües mõtlesin sellele teemale. Et
noh järan siin notsut, mis tunne oleks kui sa teaks ,et
järad nt oma koeraliha. Siis panin selle tüki käest.
Mõeldes kui rõve see on.. samas ei ütlegi ,et minust
saab 100% vegan ,kuid hetkel tundub see huvitav.
Olgugi ,et siin maa kohas ei ole kõike mida suurtes
kaubanduskettides ja kui on siis ilmselt julma juurde
hindlusega seega ilmselt valiks ikka mingi vastupanu
tee ,kuid jah Sandra raamat tundub huvitav 🙂
Kusjuures mul on selle taimetoitluse teemaga selline kysimus, et mulle kuidagi vägisi tundub, et see on nagu mingi naiste teema.
Kui palju teab keegi taimetoitlastest mehi? Hurjutatakse kyll hirmsasti siin naisi kes jumala eest söövad liha mida nad ise tapnud
ei ole. Mul on karvane tunne, et kui naised hakkaks siin oma meestele ja yleyldse meestele seda taimetoidu juttu ajama siis
saadetaks teid jalamaid kukele selle lobaga. Nagu öeldakse mees tahab liha ja muu pole toit. Mind täitsa huvitaks see aspekt, et
kas see on mingi naiste sisene värk, et nyyd k6ik peaks kahetsema kuidas loomi tapetakse ja laipa on nii kole syya. Hea meelega
kuulaks kui palju te suudate mehi keerata taimetoitlaseks.
Ma ei näe, et keegi oleks siin kedagi “hurjutanud”. Ja minu meelest ei saa kedagi taimetoitlaseks “keerata”. Hakkab see, kes tahab.
Minu elukaaslane (täitsa meessoost) on taimetoiduhuviline, tunnen isiklikult mitmeid mehi, kes on täisveganid. Tihtilugu on
nemad isegi kirglikumad veganluse eest võitlejad ja pooldajad 😉
Tavaliselt on naistel intuitsioon tugevam nii
nagu ka kaastunnevõime või teise olendi
tunnete äratundmine… mei on ju vaja
TUNNetada oma imikut, kes veel ei räägi,
võimalikult turvaliselt hoida. Sellepärast meile
mõjutavad rohkem “tunnete” argumen. Ja
blogijaid on ju ka rohkem naisi. seega, seda
juttu on rohkem. Samas, võib leida ka palju nö
paljaid fakte mis sobiksid meestele. Ja neid on
ka palju – nt kui palju keemilisi aineid on lihas,
kui palju saasa tekib planeedil, kui palju on
tegelikult haigeid loomi kelle liha turule
tuuakse jne. Ja need on faktid, mis lihtsalt ON
ja kui on nö asi tõestatud faktidega, siis ka
meheni hakkab info jõudma 🙂 Ninnu-nännu
jutu peale vb reageeribki teisiti kui naine ja
saadab kukele 😀
Ninnu-nännu on rumal vastus faktile, et ükski loom ei taha surra.
Minu elukaaslane on juba 20 a taimetoitlane, mina ise ei ole, kuid kuna teen kodus palju taimetoite
algusest peale siis endale liha spets ei osta.
Olen tema retsepte tema blogist lugenud ja katsetanud, väga meeldib! Oleksin väga rõõmus, kui võidaksin 🙂
Olen ka raamatust huvitatud.
Aasta alguses tegime tutvusringkonnas “katse”. Mitu
päeva kuus suudame ilma lihata elada. Ma väga
innukalt küll ei osalenud, puht oma mugavusest. Aga
siiski osalesin ja vähemalt oma tehtud toidukorrad on
nüüd lihavabad (vahel lausa vegan).
Sarnaselt mõnele eelkirjutanule hakkab vaikselt
retseptide otsimine samad tüütuks muutuma, niiet
retseptiraamat kuluks väga ära
Mina tahan ka raamatuloosis osaleda, mul on juba jupp
aega olnud plaan see ise soetada, aga laiskus on hirmus
asi ja seega ei ole ma ka veel ostnud.
Ma ütlen kohe, et ma ei ole taimetoitlane, aga ma tarbin
liha korra kuu jooksul, kui sedagi.
Olen vist terve oma elu söönud vähem, kui keskmine
eestlane, sest see ei maitse mulle.
Peale seda, kui minu oma laps küsis, miks me sööme siga
vöi kana, nemad tahavad ka ju elada, siis olen ma ka
teinud teadlikult rohkem taimseid roogi, sest minu laps
ise ei soovi liha süüa. See ei ole lapsele peale surutud, ta
on hetkel kuue aastane, aeg-ajalt küll sööb liha, aga
peale ma ei suru 🙂
Nii et, üks Sandra Vungi raamat kulub kohe kindlasti ära,
saaksin oma lapsele head meelt teha, kui oskan talle ka
midagi maitsvat ja lihavaba teha 🙂
Tubli oled. Mahe liha on kindlasti parem ka
abtibiootikumite suhtes. Liha liigne söömine ei tee head,
aga kui murunärijaks ei ole veel valmis saada, siis ka liha
vähendatud tarbimine on hea. Kõike tuleb mõistusega
teha. Ise olen lihavaba aastast 2010, kalavaba 2012-st ja
oktoobrist ka suhkruvaba. Sandra Vungi raamat kuluks
marjaks ära!
Osalen ka hea meelega raamatuloosis!
Olen hetkel rase ja lihaisu on imekombel kadunud. Hea
meelega teeks selle raamatu järgi maitsvaid ja
tervislikke toite kogu perele 🙂
Väga hea postitus! Ausalt öeldes siit ei oodanud sellist teemat 🙂
Ise olen olnud mitmeid perioode lihavaba (süües küll kala), katsetanud erinevate taimsete piimadega ja nö. flirtinud mõttega
veganlusest. Lapseootuse aegu hakkas liha vastu, aga ei julgenud suuremaid katsetusi hakata ette võtma, ei julge seda last
rinnaga toites praegugi veel. Aga võrreldes kunagiste aegadega on lihakogused minimaalsed.
Milvi on armas. Ja jah, osaleksin hea meelega loosis 🙂
Tahan väga osaleda loosimises! Nagu ka siin sajad (!) teised enne mind, olen pigkaöt mõlgutanud lihast loobumise mõtteid. Üksi
elades vähendasin lihtsalt liha koguseid toidus nii, et varasemast nädala lihakogusest sai kuu aja kogus, seejärel juba hakkasin
täiesti ilma lihata sööke tegema. Nüüd hetkel elan perega koos ning see on lihtsalt masendav, kuidas nende toidulaud koosneb
enamjaolt loomsetest asjadest. Tahaksin häid retsepte, mis neilegi meeldiksid.
Soovin ka loosis osaleda. Mulle väga maitsevad
taimetoidud ega pea üldse iga päev liha sööma. Päris
lihavabaks ei julge hakata. Äkki jääb mingi oluline
toitaine puudu? Samuti kardan, et lõpuks muutub
toitumine väga ühekülgseks. Tihti on retseptides
teiselt poolt maakera toodud imeasjad, aga eelistaksin
Eesti toitu. Iga päev ei saa ju avokaadot ja
kookospiima süüa. Äkki see raamat aitab?
Ma ei suudaks neverever lihast loobuda. Minu lemmik! Ja need pildid sul koos Milviga on nii armasad 😀
Ma ise olen soojal ajal rohkem taimetoitlane. Lihtsalt
organism ei janune meeletult liha järgi, kuid vegan ma
ei ole. Kohe kindlasti ei suuda ma praegu liha täielikult
menüüst välja jätta. Püüan lihtsalt tarbida võimalikult
minimaalselt. 🙂
Ja ma olen ka seda meelt, et kuni mul on lapsed
väikesed pean ma neile võimaldama mitmekesise
toidulaua ning ma leian, et enda menüü eelistusi ei
tohiks lapsele peale suruda. Kui ta ise nii otsustab siis
palun.
Ausalt öelda ühest heast retseptiraamatust, kust
perele taimsetoidu võlu ja ilu näidata, ma ära ei ütleks.
Oleks laual ehk rohkem erinevaid maitseid. 🙂
Mina soovin ka raamatuloosis osaleda.. Ja aina rohkem üritan lihast kõrvale hiilida, aga kuna teen jõusaali trenni, siis kanalihast
siiski veel loobuda pole saanud ja tohtinud. Muidu liha süües hakkab hullult kõrvetama ja üldse raske tunne tuleb kõhtu. Vahepeal
visatakse nalja, et ma peaksin üldse ainult muru sööma hakkama kuna ise keelan endal igasuguseid asju söömast ja peale selle on
veel gluteenitalumatus. 🙂
Enamus Sandra Vungi retsepte on
gluteenivabad! 🙂
Läksin täistaimetoidu peale aasta alguses ning kui alguses tundsin suurt elevust uute retseptide katsetamise üle, siis nüüd enam
ei oska/viitsi midagi erilist valmistada. Arvan, et see kokaraamat aitaks mul teha rohkem maitsvaid ning kasulikke taimetoite.
Osalen!
Ka mina olen hakanud vaatama vegan toodete
poole tänu Jennifer Nimmerfeldt vlogidele ja
liha söömist olen samuti vähendanud.
Eelmisel nädalal rääkisin oma väikese õega
(10aastane) ja tema ütles, et koolis oli õpetaja
öelnud, et inimene sureb taimetoidulisena ära.
Ma ei suutnud ära imestada ja see tegi mind
suisa kurjaks. Õpin ise med.õeks ja õnneks
suutsin ta tänu oma teadmistele
ümberveenda (muidugi oli see väga raske, sest
õpetaja sõnad on ju kõige õigemad ja
targemad).
Ma juba lapsena pole suutnud süüa nii palju liha kui mu ülejäänud perekond. Ei tea, kas asi selles, et mul
A-veregrupp ( väidetavalt sobib veregrupidieedi järgi taimetoidud), teistel aga 0 (ema) ning isa-vend
lihtsalt mehed, kes tavaliselt tahavadki ainult liha-liha-liha. Nii et polnud harv juhus, kus lapsena
õhtusöögi ajal närisin ainult tatart ja salatit 🙂 praegugi on nii, et ei suuda endale seda sea- ja veiseliha
lõputult sisse süüa. Parema meelega söön kana ja kala, kuigi tunnen end imeliselt, kui üldse lihasaadusi
ei söö ( praegugi võin paljast tatart mõnuga sisse kühveldada) 🙂
Aga kuna mees mul lihasöödik (0 veregrupp on teooria järgi lihasöödikud) ning taimetoiduga
harjutamine on vaevaline ( grillitud baklažaanid ja suvikõrvitsad on juba ok), siis heameelega osaleksin
raamatu loosis.
Kui sa arvad, et oled liiga väike, et midagi muuta,
proovi magada sääsega ühes ruumis. Dalai Lama.
Kaks aastat olen olnud (eetiline) vegan, (lihata pm 15
aastat). Veganina parim tervis, maitseelamused
sporditulemused ja vaimne heaolu ever! Raamat oleks
nii tore! 🙂
Ma väga tahaks seda raamatut kuna:
1. ma juba pikemat aega tunnen et liha ei lähe alla. teised pugivad grill liha sisse , mina aga võtaks ühe grillitud suvikõrvitsa
2. kuna ma ei oska midagi lihavaba ja maitsvat teha, siis see oleks perfektne 🙂
Mina olen väga huvitatud raamatuloosist kuna mu
mõtted liiguvad ka juba tükk aega samas suunas.
Praeguse seisuga ei tarbi ma enam loomaliha ega
piimatooteid. Kanast ja kalast ei ole suutnud veel
loobuda ja ilmselt just seetõttu, et ma lihtsalt ei oska
lihata toite teha. Taimsete toitude retseptiraamat
oleks väga hea motivaator veel kõvemini
pingutamaks.
Tahan osaleda loosis. Taimetoitlane olen olnud 3 aastat ja seni kõik korras! Pole nälga surnud ega midagi
😀
Soovin raamatu loosimises osaleda! Olen ise end
samuti liha süües halvasti tundnud, eriti peale seda kui
“cowspiracy” filmi vaatasin. Aga samas muud ka väga
süüa ei oska. Samuti on mu terve pere ja suguvõsa nii
suured lihasööjad, et ega külla minnes või
sünnipäevadel, mida toimub üle 10korra aastas,
midagi taimetoitlasel küll süüa poleks… Aga raamatut
sooviksin küll et uusi retsepte proovida ja veidigi
vähem liha süüa.
Olen kasvanud maal ning ikka ja “tean”, kust liha meie lauale tuleb.
Samas, ma liitusin sel aastal ka lihavabade jaanidega ning kokkasin lihasõpradele ka taimetoitu. Võeti väga hästi uusi maitseid va
vastu, kuid oma kaasa toodud liha õgiti ikkagi ära. 😀
Arvan, et igaüks teeb oma valiku ise, kas siis süüa või mitte. Mul vahel isutab sealiha järgi, seda ilmselt sellepärast, kuna mu
abikaasale on sealiha raskesti seeditav, siis ma seda enam üldse kodus ei teegi.. Kuna mulle meeldib kokata ja alati proovida
uusi retsepte, siis taimetoiduretseptid on minu jaoks avastamata maa ning kokkuvõttes loeb minu pere jaoks vaid üks – toit on
toit, pole vahet kas siis ainult roheline või punane 🙂 (Lihtsalt roheline variant on praegu uus ja huvitav)
Mina sooviksin raamatuloosis osaleda, et see
oma veganist tütrele kinkida. Ta pole loomseid
tooteid söönud juba pool aastat ning kuulsin
kuidas ta raamatu välja tulemisel mainis, et
seal on kindlasti palju põnevaid retsepte, mida
ta kogu perele valmistaks. Loodame, et
loosiōnn naeratab.:)
Sooviksin osaleda raamatuloosis!
Tore oli lugeda seda postitust! Ma ei ole täiesti taimetoitlane(ka preagu ei määratleks ma end veel täiesti veganiks) olnud,
kuid sooviksin selle suunas liikuda küll tasakesi – paistab, et maailm on ka valmis muutuma paremaks paigaks:D
Ma sain 7 kuu eest emaks ja mu poja oli põhjuseks, miks ma nii vähe liha nüüd tarbin. Mul nimelt hakkas liha raseduse
alguses täielikult vastu (see kestab suuremal või vähemal määral siiani) ja ma olin selle üle nii õnnelik, sest ma imestasin
seni, kuidas mu isa on suutnud üle 30 aasta taimetoitlane olla. Aastate jooksul joogat harrastades on tekkinud ka endal soov
taimetoitlaseks hakata, kuid kuni raseduseni polnud ma suutnud lihast täiesti loobuda – nüüd ma mõistan isa ja teisi
taimetoitlasi, kes ka ei kannata liha lõhna ja maitset , mis on tõesti kohutav, kui liha lõpuks vastu hakkab:D
See postitus! Lihtsalt imeline, aitäh! <3
<3
Mina olen väga lihasooja ja ikka rohkem kiskja kui mingi rohusööja. Veganluse kui sellise vastu otseselt ei ole midagi, aga tihti
on need veganid nagu jehoovakad, kes sunnivad sulle oma asja peale, et oioi, liha ei tohi ikka süüa. Põllumajandusloom ongi
söömiseks mõeldud, selleks me neid aegade algusest peale ju kasvatamegi. Palun väga, olge kuskil omaette oma veganlusega,
ärge suruge seda teistele peale. Üldse ei mõtle Sind, Mallu, aga just taoline näide nagu Sa isegi tõid, ei oioi, kuidas sa laibatükke
sööd ja see loom on kunagi elanud ja muu taoline jura. Mina olen kiskja, ma naudin liha. Jaanid ilma lihata on nagu, ma ei tea,
jõulud ilma kapsata või päev ilma päikeseta. Minu jaoks see lihtsalt ei ole võimalik. Ei ole mitte midagi paremat särisevast
lihatükist ja võimalusest ennast suvel grillist oimetuks süüa. Muidugi kuulub sinna juurde ka ohtralt värsket salatit, nii et asi on
tasakaalus, aga liha on ikka see peamine. Mul on veganitest jäänud enamasti jube vastik arvamus, et nad kõik sunnivad oma
arvamust teistele peale ja kes veganid ei ole, need on automaatselt mingid südametud mõrtsukat. No nagu jehoovakad käivad
ukse taga ja mööda tänavaid ja jagavad oma lehti ja üritavad sulle selgeks teha, et sa oled ikka viimane patune rajakas, kui
jehoovatunnistaja ei ole. 😀 Iseenesest ma saan sellest ideest aru, sest ise armastan ka loomi, aga minu jaoks on
põllumajandusloom ikkagi söömiseks ja ma ei mõtle temast kui lemmikloomast. Samas loomaliha pole ma peaaegu kunagi
söönud, sest lehmadega seovad mind väga tugevad lapsepõlvemälestused. Enamasti söön ainult siga. Ma ei taha kedagi
kritiseerida oma valikutega ega midagi, aga elage ise ja laske teistel elada. 😀 Tihti veganid ei lase. 😀 Muidugi ei ole nad ilmselt
kõik sellised, aga paratamatult on selline negatiivne arvamus jäänud. Mina aga õgin mõnuga liha edasi ja süümepiinu ei tunne.
Ja loomavihkajaks ja mõrtsukaks ennast ka ei pea, jumala normaalne inimene olen. Ajast aega on loomi söödud ja süüakse
edasi ka. 🙂
issand 😀 😀 😀
Ilmselt nagu iga asjaga, on sulle rohkem need häälekad
ja teinekord rumalad eksemplarid silma jäänud. Nagu
on väga normaalseid usklikke, on ka väga normaalseid
taimetoitlaste/veganeid.
Lisaks, tihtilugu muutuvad nad häälekaks alles siis, kui
seltskonnas hakatakse aasima, et “mis sinul siis nüüd
viga on”
Toit on küll üks tähtsamaid asju elus, aga lõpuks ju ei
vali sõpru nende toidusedeli järgi 😉
Sandra, ma tahaks sind kohe kallistada 😀 for real! 🙂 Täpselt samad mõtted minulgi.
Ma usun, et minust ei saa mitte
kunagi taimetoitlast, mulle meeldib
liha ja ma ei näe põhjust sellest
loobuda. Samas olen veendunud, et oma
keha tuleb kuulata ja on rohkelt
päevi, kus liha mind ei isuta ning
teen rõõmuga taimetoitu. Minu arvates
on taimetoitlased ääretult leidlikud
inimesed, ma suure huviga jälgin
nende blogisid, katsetan erinevaid
retsepte ja avastan uusi maitseid.
Tänapäeval, kus maailm on nii avatud
ja kõik on kättesaadav on nii palju
võimalusi oma toidulaua
rikastamiseks, et taimetoitlus ei
tähenda ammu enam porgandite
närimist. India, hiina, aafrika,
lähis-ida… nii palju eri riike ja
rahvuskööke, kes kasutavad hästi
palju taimseid saadusi, tehes seda
meist erinevalt ja oi kui hästi see
kõik maitseb 🙂
Hea meelega osalen ka kokaraamatu
loosis 🙂
Ise olen mõnda aega olnud taimetoitlane,
kuna liha raske seedida. Veganiks polegi
plaani kunagi hakata, sest mulle hullult
meeldivad juust ja sushi?(Ise ei talu laktoosi,
no tõesti?)
Raamatuloosis sooviksin küll osaleda.
Retseptid on seal tõesti lihtsad ja vaja ju kõik
ise ära katsetada.
Soovin ka osaleda 🙂
Taimetoitlane juba 5+aastat. Aegajalt periooditi vegan
ka. Raamatut kui ei võida siis ostan 🙂
Osaleksin, täitsa minu teema.
Olin kindel, et lihata ei saa!! Avastades oma toidu
tõelise päritolu, sai järsku selgeks, milline ignorant ma
olin olnud iseenda, loomade ja planeedi suhtes.
Mineviku ma muuta ei saa, aga täna olen ma vegan,
juba poolteist aastat! Parim otsus minu elus ja väga
tubli oled Mallukas! Edu sulle ja kui tunned, et aeg on
õige, siis viid ellu ka vajalikud muudatused, asjadesse
saabub selgus ja loogika ning mis enne tundus
võimatu, saab järsku võimalikuks ja isegi
elementaarseks.
Mul on olemas Sandra Vungi maguatoitude raamat ja
ülimõnus. Olen alati õnnelik uue vegan kokaraamatu
üle 🙂 aitäh
Tere, Mallukas!
Mina väga-väga tahaksin seda
raamatut. Minu mõtted on juba aasta
aega selles suunas liikunud, Viimased
kaks kuud on mu toitumine olnud 90%
taimne, mõnikord olen võtnud juustu.
Saan ka sellest üle. Aga seoses
sellega, et läksin ühele
lisatöökohale ühes kohvikus, on palju
muutunud. Kui pean tegema 9 tunnise
päeva, ma kuidagi ei pea vastu ja
hakkan üht ja teist seal näksima ja
kuigi ma mõni päev pean vastu, on
umbes pooled kordadest olnud
sellised, kus ma ikkagi söön liha.
Näiteks täna. Ma olen nii pahane enda
peale. Miks ma ei võtnud toitu kaasa?
Võtan ju alati kõikjale toitu kaasa,
aga kuidagi aju mõtleb teisiti kui
sinna tööle lähen. Seega, jah, ma
olen kindel, et et tahan olla vegan
ja et saan selleks, pean end lihtsalt
veidi kasvatama ja seega see
retseptiraamat kuluks vägagi ära, et
mul oleks veelgi toitusid, mida
endale kõikjale kaasa teha.
Vegan ega taimetoitlane pole…kuid koolitusel sai käidud ja targemaks üleüldiselt kogu toitumise kohapealt sain küll.
Tervisliku toitumise kohaselt peaks inimene just tarbima neid toiduaineid ja tooteid mis tema kehale hea on.
Kuid see on igaühe oma otsustada ja saan neist inimestest aru kes loomseid tooteid k.a. Muna,piim,kalamari jne. ei söö…
Iseolen pigem see inimene,kes asendab kõik gluteeni sisaldavad toiduained juurikate ja kaunviljalistega(näiteks läätsedest
šokolaaditort ja kapsast pitsapõhi…viimane pole küpsetatud vaid pigem kuivatatud).
Kõike annab ju asendada!
Hei! Aitäh, et nii positiivse postituse kirjutasid sellel
teemal! Kuigi sa võibolla seda ise veel ei usu, aga
sinust võib veel ühel päeval täiesti vegan saada 🙂
Ja kui sind huvitab natuke infot juurde saada
veganlusest jne siis soovitaksin The Bite Size Vegan
kanalit Youtubes. See naine oskab väga hästi palju
öelda väga väikse aja sees, samas tehes seda väga
neutraalselt ja solvamata kedagi!
Veel kord, oli rõõm sellist postitust lugeda ja väga
meeldiv oleks ka tulevikust kuulda milliseid vegan
toite katsetad!
Päikest!
Mina vältisin mitu aastat loomaliha, sõin enamasti ainult
kana ja kala, kuid hiljuti sain teada, et rauasisaldus
kehas on väga madal. Nüüd olen hakanud regulaarselt
loomaliha sööma. Iga inimene on erinev, aga mina
isiklikult ei saaks mitte kuidagi taimetoitlasena kõiki
vajalikke toitaineid kätte. Küll aga ostan alati
mahekasvandusest pärit liha, mis pole täis
antibiootikume ja hormoone. Samamoodi kalaga, farmis
kasvatatud kalas pole kahjuks kasulikke rasvaineid. Ja
kui loomad on elanud täisväärtuslikku elu, siis pole minu
arust vahet kas nad surevad loomulikku surma või
inimese käe läbi. Nii on see olnud juba kiviajast saadik
ning ka looduses tapavad loomad üksteist, et ellu jääda.
Kindlasti oleks hea süüa palju köögivilju ja vähem liha,
kuid enamus inimesi ilmselt ei saa kõiki vajalikke
toitaineid vaid taimetoidust. Mul ei ole midagi
veganluse vastu ja söön ise ka vahel taimetoitu. Iga
inimene on erinev ja kõigil on õigus ise otsustada, mida
nad oma kehaga teevad ja nii lihasööjad kui
taimetoitlased võiks üksteisega natuke mõistvamad olla
🙂
Inimene on nii tippkiskja kui ka omnivoor. Loomulikult peaksime me võitlema loomade piinamise vastu – olgu tegemist siis
tsirkuse, toiduainetööstusega või muu loomi ärakasutava ettevõttega. Aga see, kas jahisaagiks langenud metsloom on lubatud
kõhutäis inimloomale jääb kõigi enda otsustada. Sarveline on elanud ju õnnelikku elu, kuid tema lõpp jõudis kätte inimese kui
tippkiskja käe läbi. Selline lihtsalt on toiduvõrgustik!
No ma ütlesingi, et kui see jahimees selle liha ise püüab, või talunik enda sea mättasse lööb, siis tal on õigus teda süüa ka. Mina ei taha kedagi mättasse lüüa ega maha lasta. Seega ma ei kuulu ju sinna võrgustikku 😀
Kuniks inimene enda hammaste ja küünistega looma maha ei murra, ei ole tegu mingisuguse tippkiskjaga. Sul ei ole selliseid
hambaid ja küüniseid nagu kiskjatel, seega lihtne ja loogiline – inimene pole kiskja. Olen sama meelt, et kui inimene suudab ise
looma tappa, siis söögu (samas püssiga maha laskmine ei võrdu kiskjaga). Kõik kes aga ostavad endale poest kilepakendis liha,
ei saa end kutsuda (tipp)kiskjaks.
Appi… kiskja murrab oma toidu maha kihvade/küünistega, mitte püsside, ega nugadega nii, et inimene ei ole üldse kiskaja,
rääkimata siis, et “tippkiskja”…
Nii tore. 🙂
Soovin ka raamatuloosis osaleda! 🙂
Väga tore oli su postitust lugeda. See kindlasti
inspireerib paljusid. Ise olen vegan olnud üle aasta ja
loobusin lihast ja muust loomsest päeva pealt ning
minu jaoks on see olnud parim otsus mu elus, kahetsen
ainult et seda varem ei teinud. Ja lihasööjana ei olnud
mu toitumine kunagi nii mitmekülgne kui praegu.
Ma ei ole taimetoitlane ega plaani
selleks ka hakata, kuid toidulaua
mitmekesistamine ja samuti
eetilisemad toiduvalikud on minu
igapäevaelus aina olulisemad. Et olen
maatüdruk, saan oma lihavarud kodust
(väga õnnelikud ja mahedad sead),
vorste-poolfabrikaate üritan vältida
ning ka munad tulevad kodust
(jällegi, väga rõõmsate kanad omad)
või mõnelt tuttavalt talunikult.
Piimatoodetest ei suuda kahjuks
loobuda, kuid kui võimalus oleks,
tarbiksin ainult värsket ja rammusat
kodupiima.
Raamatu loosis siiski osaleksin. 🙂
Mina olen ka selle poolt et inimesed sööksid vähem liha .Ise
üritan süüa vähem liha .Ja ma ei suuda uskuda kuidas need
Hiinlased tapavad koeri ! Ma lihtsalt ei suuda seda mõelda 🙁 .Ja
viimasel ajal olen mõelnud ,et kui keegi sööb liha siis et see siga
on kannatanud ja siis to tüüp lihtsalt sööb mõnuga seda liha :(.
Aga noh ma vähemalt ise üritan “maailma parandada” ja tore
Teie seda üritate ! 🙂
Mulle liha meeldib ja ma arvan et inimesele on ka seda vaja, ükskõik kui palju on erinevaid arvamusi ja teooriaid, et inimesed
saavad taimsest toidust kõik vajalikud ained kätte. Samas on ka mulle tapamajades loomade kohtlemine täiesti vastukarva, seega
üritan ma võimalikult palju osta liha otse tootjalt, mitte nagitsaid või lastevorsti selverist. Näiteks saan ma jahimehest isa käest
põdravorsti või konserve jms. Lohutangi ennast umbes mõtetega et need loomad on juba ilusa elu elanud ning jahimeeste
tegevust on vaja, et loomade arvukus ei tõuseks väga suureks jne 😀 Minu meelest täiesti talutav kesktee 🙂
Hakkasin veganiks alles hiljaaegu ja seda
rohkem tervislikel põhjustel. Nimelt aitab
veganism parandada ainevahetust, vähendab
diabeedi ja vähiriski jne. Näonahk om
tunduvalt siledam, enesetunne parem ja
energiat on justkui rohkem! Väga sooviksin ka
raamatuloosis osaleda 🙂
Sa oled sellest veganluse asjast nii ilusti ja õigesti aru
saanud, et kohe hea oli lugeda. Väga armas sinust.
Aitähh! 🙂
(Vegetaarlane ja tulevane-peaaegu-
igapäevagarohkem-vegan)
Ise söön liha ja ei suudaks loobuda,kala on nii hea ja seal
on palju vitamiine.Tean taimetoitlasi tuttavaid ja mul
pole nende vastu midagi aga siiski mulle ei meeldi see,et
vanemad teevad otsuseid laste eest.Ise liha ei söö ja
lastele ka ei anta.Tean ühte kes rääkis,ta pole kahe
aastasele lapsele kunagi liha andnud ega ka kala,kus on
tegelikult tähtsad vitamiinid.Ja see laps on oma vanuse
kohta väga väikest kasvu ja ei tea veel mis hädad
sellepärast,et ta pole loomseid vitamiine saanud(seda
oli selle lapse arst öeldnud emale).Et milleks teha
otsuseid laste eest,las valivad ise kunagi kui aru saavad
kas tahavad või ei.
Kui laps sünnib kristlikusse perekonda, siis käib ta oma perega pühapäeviti kirikus, kui moslemite perekonda, siis mošees. Kui
sünnib taimetoitlaste perekonda, siis on ta taimetoitlane koos teistega ja kui omnivooride perekonda, siis sööb liha. Kui laps saab
suureks, siis valib ta ise oma tee. Väga imelik vaatenurk on see, et liha mitte andmine on peale surumine ja mitte andmine ei ole?
Mina olen just see inimene, keda sunniti liha sööma, kuigi see oli minule vastik juba lapsena. Miks minule seda peale suruti?
Reeglina on veganid teadlikud inimesed ja oskavad oma menüüsid paremini tasakaalustada kui omnivoorid, Ära nende pärast
muretse! Ja mingis vanuses võivad nad tõesti väiksemad olla, kuna nendele ei anta lehma piima, mis neid vasika suuruseks
nuumab. Lõppkokkuvõttes ei ole nad suurena ülekaalulised, neil on väiksemad riskid haigestuda südameveresoonkonna
haigustesse ja diabeeti.
Äkki ütled, millised need loomsed vitamiinid
on, mida taimedest ei saa :D:D
Ja kui sa oma kala poest ostad, siis on seal
rohkem antibiootikume ja metalle kui su
toredaid vitamiine.
Lihtsalt super, kui mõnusalt ja elutervelt arutlev jutuke. Olen ka ise just viimase aasta jooksul tunduvalt vähendanud liha
söömist. Seda ilmselt oma kalli tütre mõjutusel, kes on paar aastat veganina meie peres toimetanud. See on täiesti tõsi, et
aja jooksul hakkad üha enam aru saama, kui palju võimalusi on igasuguste maitsvate toitude valmistamiseks lihavabalt. Just
enne jaanipäeva tegi tütar sojast šašlõkki. Keetis sojatükid 20 min vees, seejärel pigistas liigse vedeliku sõrmedega
vajutades välja ja jäidki justkui lamedad tailihatükid. Need pani sibula-küüslaugu marinaadi seisma. Järgmisel päeval
praadisime siis pannil nagu liha, ilusaks pruunikaks. Ma poleks eales arvanud, et selline valešašlõkk saab nii maitsev olla ja
tekstuur samuti nagu tailihal. Just taolistest võimalustest ajendatuna tunnen, et minugi mõttemaailm hakkab üha enam
liikuma veganluse poolele.
Oleme Sandra Vungi taimetoidu lehekülje fännid ja saame tema retseptide abil üha enam oma menüüd mitmekesistada.
Tema uut raamatut ei ole jõudnud veel osta ja seega osalen suurima sooviga selles loosis.
Vau! Super! Lihtsalt üliäge, et Sina, Mallukas,
sedasorti postituse kirjutasid 🙂
Mina olen ka aasta aega lihavaba elu elanud ning see
meeldib mulle enam ja enam. Alustasin nii, et esialgu
loobusin lihast. Seejärel munast ja kalast. Lõpuks ka
piimatoodetest.
Olen ka saanud sõprade ja tuttavate seast igasuguseid
kommentaare, kuid see ei kõiguta minu otsust
veganina edasi elamast. Veidi kurvastab see, et
tahtlikult halvasti öeldakse ja oma rumalust seeläbi
eksponeeritakse.
Igaljuhul olen ka mina väga rõõmus, kui kasvõi üks
inimene kasvõi uudishimust prooviks päeva või kaks
ilma loomsete võetusteta elada ning prooviks taimse
toidu imelist maailma 🙂
Aitäh, Mallu!
Loosis osalen ka ikka 🙂
Mina vahepeal üritasin lihasöömist vähendada , kuni pidin minema meremehe tervisetõendit tegema, arst küsis, kas olen vegan,
aga ma polnud, ja siis selguski, et hemoglobiinitase on liiga madal.
Ausalt öeldes maailm vajab üleüldist muutust, loomadest hoolimine on muidugi tore tee, ja kindlasti ka mingis mõttes hea, kuid kui
mõelda, et juba kiviajal söödi liha, siis järelikult oli see toona ikkagi vajalik. Samamoodi kuskil merehädas olles polnud toitu kuskilt
võtta ja ikkagi liha oli see, mis päästis.
Kiviajal oli see vajalik, täna enam mitte.
Hemoglobiinitaset saab edukalt tõsta ka taimsete
saadustega ja selline järeldus arsti poolt näitab, et ta
tegelikult ei tea toitumise ja tervise seostest just väga
palju.
Mis loogika see veel on, et vanasti oli liga vaja
süüa ja nüüd enam ei ole? 😀 miks kiviajal siis
taimedega hemoglobiinitaset ei tõstetud ja küüd
tõstetakse. Ma ei ole päris kindel, aga ma ei ole
kuulnud kedagi arsti kes päriselt kiidaks
täielikult heaks taimetoitluse. Suurem osa arste
siiski ütleb, et taimetoitlus on lollus. Kuid noh eks
igaüks ise teab,lihtsalt jätke see taimetoitlus
endale ja ärge suruge seda peale. Ma ei hakka
mitte kunagi taimetoitlaseks, sest ma tean, et ma
ei suudaks seda ja ma jään arvamusele, et
inimene vajab liha, sest vastasel juhul oleks ta
kiviajast saati taimetoitlane. Kuid ma üritan seda
vähem süüa ja hea meelega maksaks ka
mahetoodangule. Ja sinu väide, et järelikult see
arst ei tea midagi terislikust toitumisest on küll
suht jabur.
Ma just ükspäev mõtlesin, et sa ju vist kunagi proovisid
taimetoitlasena elada? Igatahes see postitus on küll
väga tervitatud ja eriti õigel ajal, kui ma ise just proovin
lihavabamalt elada. Puudu jääb retseptidest ja
teadmistest, mida millega asendada aga olen
googeldanud erinevaid retsepte. Kokaraamat oleks
muidugi eriti hea, olen isegi mõelnud osta siis kui
rohkem paikseks jään ja ei pea oma “elu” seljakotti
mahutama. Veganiks kohe oleks vist mul väga raske
hakata, aga plaanis on tulevikus enda kanad ja kits võtta
kellele õnnelikku elu pakkuda ja keda ära ei sööda. Siis
tarbiks muna ja teeks kitsejuustu.. Üleüldse olen juba
pea kümme aastat mõlgutand mõtteid taimetoitluse
kohta ja just sellel põhjusel, et ma ei taha, et keegi
sureks või kannataks minu pärast. Vanematelt ja
partnerilt olen muidugi ainult mõnitusi saanud ja
öeldakse ikka, et kõike PEAB sööma. Proovi siis
sellistega vaielda, kui on põhimõtted mida on raske
selgeks teha ja argumenteerimiseks jääb teadmistest
väheks.
Veidi üle aasta otsustasin ka loobuda lihast, just
eelkõige loomalihast, kala vahetevahel harva olen ikka
paar ampsu söönud. Liha maitseb, väga, aga miks peab
keegi surema selle pärast, et minu kõht oleks täis. See
mõte on see mis mind muutis. Ja tõesti tunnen et olen
oma panuse andnud ja kui kõik ni mõtleksid oleks elu
juba parem koht ja tunnustataks neid kes ”
kallistavad loomi laibaks”. Ühesõnaga olen ka
raamatu loosist väga huvitatud 🙂 .
Kuna õpin kutsekoolis sellist eriala kus õpin ka toidu
kohta, siis õppisin taimetoitluse ja veganismi kohta ja
see hakkas huvitama. Sain teada et veganism on siiski
palju huvitavam ja mitmekesisem kui alguses
arvasin.On olemas paljusid erinevaid toite, mida olen
ka juba proovinud ja Olen väga üllatunud, sest need
olid maitsvad. Olen paar kuud mõelnud kas vaikselt
hakata veganiks, sest pole suur liha armastaja ja mulle
ei meeldi lioomadepiinamine. Vorsti ei tarbi ega liha ei
söö, seega edusammud? Loodan et lähi aastatel olen
täitsa vegan? Teistele tahaks öelda et enne kui
hakkate vale arvamusi avaldama, uurige täpsemalt
mille kohta sõna ikkagi võtate!?
Ja soovin osaleda raamatu loosimises! ?
Olen olnud kuu aega lihavaba ja ausalt see on PARIM
otsus mis ma üldae kunagi teinud olen.
Loobusin ka eetilistel põhjustel, sest ei suutnud enam
pead liiva alla toppida ja see mõte, et need loomad seal
tapamajas külmavereliselt tapetakse hakkas mulle
täiega vastu.
Igatahes. Tunnen ennast superhästi, seedimine on ka
kiirem 😛
Sooviksin ka raamatuloosis osaleda 🙂
Olen juba üsna kaua taimetoitudega eksperimenteerinud ja need on minu hinnangul palju paremad! 🙂 Sandra retseptid on
imelised, väga sooviksin raamatut võita.
Nii tore, et nii paljud inimesed on
taimetoitlusest ja veganlusest huvitatud.
Selles osas läheb maailm ainult paremuse
poole. Ise olen vegan olnud 4 kuud ning see on
parim otsus, mille teinud olen. Soovin sulle
palju edu ja jaksu taimetoitlaseks hakkamisel!
PS: Sooviksin loosis ka osaleda! 🙂
Mina oleksin selle raamatu üle väga õnnelik 🙂
Olen viimasel ajal järjest enam tundnud, et ei taha liha
süüa. Mingil põhjusel hakkab vastu. Aga ilma lihata
nagu ka ei oska süüa teha… Eriti hulluks läks asi siis,
kui ma endale kevadel jänese võtsin. Siis ei suutnud
ma tükk aega liha üldse süüa. Iroonia on selles, et meil
on lihajänes, keda kasvatataksegi söögiks 😀 Meie oma
Karvapalli igal juhul potti küll ei pista.
Olen aastaid taimetoitlane olnud, hoian sulle pöialt liha vahendamise teel! 🙂
Tore postitus. Mida rohkem taimetoidu tegemist harrastad, seda paremat taimset toitu 6pid tegema. Räägin omast kogemusest!
Jõudu! Raamatuloosis sooviks ka osaleda.
Ni nii palju kommentaare.On jah olemas erinevaid
taimetoitlasi,neil isegi spets nimed aga peast ei
m2leta.Ma olen terve elu olnud sellist t88pi
taimetoitlane,kes piimatooteid tarbib aga muud mitte.
Juba beebina öökisin püree peale kus liha sees oli.Oi
kui raske oli mul lihapraadimislõhna või suvel saslõkki
lõhna taluda.Ja kui elukaaslasega kokku kolisin siis
noo öökisin,nutsin ja lõikasin,praadisin liha,et talle
snitsilt teha. Vaikselt vaikselt olen harjunud l6hnaga
aga n88d ostan alati valmis liha tükid.Pole kunagi
mõelnud,et oii siga tapetud vms.Lihtsalt nii kaua kui
ma m2letan liha,kala ajab oksele.Õudne oli kui
lasteaias sunniti sööma,öökisin ja nutsin jälle.Muna ma
ka ei taha,lihtsalt minujaoks ebameeldiv
maitse.Piimaga on selline lugu et palju tarbida ei saa
võtab kõhu lahti.Oma lapsi ja meest ma
taimetoitlaseks muutma ei hakka.Laps valib ise ka
sööb või mitte.Vanem poja sööb ainult niiöelda puhast
liha,vorstid ja viinerit ta ei puudu.Pisem poja nii väike
veel et ta ei tea mis see liha on:)
Soovin osaleda raamatuloosis.
Ka mina olen hakanud viimasel ajal liha tarbimist vähendama. Lehmapiimast olen juba ammu loobunud, mandli ja muud piimad on
kõvasti paremad. Otsin Tallinnast parimat vegan burgerit ja ausalt öeldes olen avastanud, et vegan burgerid on palju paremad kui
liha omad. Tavalise burgeri sisse topitakse hiigelsuur veisehakklihast kotlett, millele siis rõhutakse; vegan burgerites on aga palju
rohkem maitsenüansse. Loodan, et maailm muutub ning inimesed teevad paremaid valikuid. Õnneks kerkib aina rohkem vegan
poode, milles müüakse imelisi toiduaineid. 🙂
Super postitus! Aitäh kirjutamast! Inimsed võiksid olla natukenegi kaastundlikumad ja vähemalt mõista veganlust selle asemel, et
ainult negatiivusega vastu pommitada. Loodan paljud loevad seda!
Raamatut tahaks ka väga.
Olen selle teekonnaga juba aastaid
tagasi algust teinud läbi ühe
nädalaajase lihavaba kuuri. Mis
jättis endast nii seedimisele,
üleüldisele olekule ja põhimõtetele
kustumatu mulje. Teatud määral
armastan ma liha meeletult ent olen
menüüst välja jätnud pea 90%
tavatoodetest mille najal ma üles
kasvasin ja see mõjus mulle
fanastiliselt hästi! Mina ei lasknud
ennast mõjutada videotest või
teistest inimestest vaid kuulasin oma
keha. Ehk mul sai villand gaasidest,
kehvast näonahast ja väsimusest.
Eelistan praeguseks toortoitlust
veganiks olemisele ent teisalt elan
päris palju ka tavatoitude najal
(kiiretel aegadel) Ning kuna
elukaaslane ei kavatse kunagi
taimetoidule üle minna, siis on liha
osa minu igapäevaelust. Unistan vaid
tulevikus meie enda lihaloomade
kasvatamiseks ehk ma tean, et nad
saavad hoolt ja armastust.
Mu mees rääkis alguses sama juttu, aga kuna ta ise endale süüa ka ei jõua teha ja taimetoidud ning toortaimetoidud on väga
maitsvad, sööb kenasti ja ei kurda. Väljas tellib endale kana vahel, aga ma ei keela ka.
Muidugi laseks ta rõõmuga endiselt ka ahjukartuleid ja sealiha näost sisse (eks endalgi need lapsepõlve lõhnad-maitsed meeles…),
aga ma ei taha et mu mees 35selt infarkti saab. Kes see muu ikka mehe tervise eest hoolitsema peaks kui mitte naine 😀
osalen loosis, tahaks väga proovida häid taimetoite. Netis ma retsepte sirvida ei viitsi, raamatust ikka mõnusam !!! 🙂
Olen pikalt tõde teadnud ja veganeid/taimetoitlasi
austanud, samas suuremaid muutuseid oma
söögilauas tegemata, ilmselt puhtast laiskusest.
Viimase aastaga üritan vaikselt-vaikselt aina vähem
liha tarbida. Ekstreemseks esialgu ei lähe. Usun, et
1päev lihavabalt on parem kui üldse mitte midagi. Fb’s
on väga äge grupp: jah, see on vegan!
Sealt saab sitaks ideid uuteks toitudeks!
Loodan samuti, et üks hetk suudan ma olla piisavalt
tugev, et ka kuskile külla minnes huvitavalt kokatud ja
maitsestatud laibale “Ei” öelda. Loodan, et suudan
Olla vähemalt taimetoidul.
Piimatooteid ma samuti ise koju ei osta, küll aga teeb
seda mees, kes taimetoitlust ja veganismi igatpidi
maha teeb ja seetõttu ka mind.
Üleüldse pean ma enamasti salaja vegan sööke
tegema, et mees neid juba enne maitsemist maha ei
teeks.. Usun, et üks Sandra raamat oleks imeline
abivahend mulle, et oma perele ja tuttavatele ka
tõestada, kui huvitav võib lihavaba söök olla, ning
tühja kõhtu seejuures kannatamata.
Ps, mehe üks lemmik on nt Vungi avokaado-
kikerherne salat, sp tean, et tegu on kindlasti parima
koka ja väärt raamatuga, millest on minu missioonil
kindlasti abi 🙂
Mina seda teemat ei kommenteeri. Nii palju
kui on inimesi on ka arvamusi.
Ise hakkasin see aasta ostma taluliha. Muide
see on odavam. Tunduvalt parem ja ei ole
vesine, ega kummitaoline.
Soovitan Madi-jaani talu! Leiad nad fb-st Minu
kodu jäi neil tee peale. Seega toodi liha kohe
uksetaha. Meie nosime ja kiidame.
Otseselt ma taimetoitlane ei ole, vorsti ja nii ma söön.
Aga näiteks liha ei kannata millegi pärast enam süüa.
Tulevad kohe pähe kahtlased mõtted.
Raamatu loosis sooviks küll osaleda.
Soovin osaleda raamatuloosis. 🙂
Mulle meeldivad Sinu ausad mõtted ja
tore, et suhtud veganitesse teisiti
kui enamik inimesi, kellega olen ise
kokku puutunud. 🙂
Päikest! 🙂
Mallu, ma olen oodanud seda, et sa sellele teele
liiguksid! Ma usun, et mõjukas blogija oma hea
eeskujuga võib palju positiivset korda saata! Mina
olen mitu aastat liha mitte söönud ja see pole üldse
raske!!! + ma tunnen ennast paaaaaalju paremini igas
mõttes 🙂 seda raamatut tahaks väga!
Meil oli, on ja jääb toiduahel looduses, sest see on loodusseadus ja nii toimib see eluke…..ja inimene kõige kõrgem lüli…ja ülikoolis
õpetatakse, et inimene VAJAB kõike…ka liha 🙂
Mis ülikoolis seda õpetati 😀
See on täielik BS! Igal pool mujal maailmas on ametlikes toitumissoovitustes ammu veganlus täiesti soovitatav igas vanuses ja
eluetapis inimestele. Juurde tuleb võtta lihtsalt B12 või süüa toite, mis on sellega rikastatud (nt pärmihelbeid päevas 1
supilusikatäis).
Ma panen oma päevamenüü vahel huvi pärast Cronometer või Nutridata lehele sisse ja kuigi olen toorvegan, saan enamikke
mikro- ja makrotoiduaineid isegi liiga palju kätte ja pean neid piirama.
Inimene kes räägib et ülikoolides õpetatakse et peab liha sööma, käis kas väga ammu ülikoolis, ei ole üldse seda eriala õppinud
kunagi ülikoolis või ajab lihtsalt jama!
Et kui ülikoolis õpetatakse, siis
peab tõsi taga olema….. Ülikoolis
õpetatakse loomakasvatust ka oma
täies hiilguses. Kui sellele mõtlema
hakata, on see täiesti jube, et
inimesi koolitatakse seda süsteemi
edasi jätkama. Ei taha siin nüüüd
miskit arutelu tekitada, aga lihtsalt
tahtsingi mainida, et kõik, mida
ülikoolis või kusiganes õpetatakse ei
vasta tõele. Kahjuks.
Parandan oma mõtet: ei pruugi vastata
tõele*
Pedas..ja sorry…K. Port teab kindlasti sellest teemast rohkem kui lambi Tiina v Leevi…. minu jaoks 🙂 😀 aga meil on mõttetu
siin nüüd edasi taidlema hakata 🙂
Aa ülikooli lõpetasin eelmine aasta, eriala kehakultuur ja jama ka ei aja! Räägin, mida räägiti….ei maksa nüüd hüplema
hakata 🙂 aga las see lugu jääda, teile polegi vaja midagi tõestada…;)
Ma vegan ega taimetoitlane ole, aga mind huvitab see
retseptimaailm. Olen väsinud üksluisest liha ja
kartul/salat/makaronid kombost. Otsin
toiduinspiratsiooni, miks mitte siis vegan maailmast.
Kui suudan loomset päritolu toidust loobuda nö üks
söögikord korraga, usun, et ka et seegi on hea algus..
Ma olen juba ammu vähem loomseid tooteid tarbima hakanud, aga eelmine laupäev hakkasin mõtlema, et ma ei taha olla
silmakirjalik. Olen paljudele öelnud, et me ei vaja liha- ega piimatooteid, et kõiki vajalikke aineid kätte saada ning vaadanud
videosid, kuidas loomi koheldakse, endal pisarad silmas, aga ikkagi olen läinud lihtsama vastupanu teed, süües teiste poolt
valmistatuna ka neid toite, mis sisaldavad liha, kuigi ma ise ei ole juba ammu liha sisaldavaid toite valmistanud. Pühapäevast
alates võtsin ennast kätte ja pole siiamaani liha- ega ka piimatooteid söönud. Ma tunnen, et see on alles algus, sest ma tahan
jätkata. Päris enda vegan kokaraamat oleks hea 🙂
Mina pole lihatooteid söönud juba üle aasta. Samas olen veganlusest veel üsna kaugel, kuna söön kala ja tarbin piimatooteid.
Siiski on minu kindlaks eesmärgiks ja veendumuseks lähitulevikus veganluseni jõuda. Seda otsust on palju mõjutanud ka see, et
võtsin endale kaks aastat tagasi koera, mistõttu tunnen üha enam kui vapustavad ja intelligentsed loomad on, mistõttu ei taha , et
mõni loom peab minu toidulauale jõudmiseks kannatama. Peamiseks põhjuseks, miks pole veel veganluseni jõudnud on ilmselt
asjaolu, et ei oska veel kõiki tooteid asendada ja nii olengi jäänud neid tarbima, kuna poes tundub lihtsam haarata mõni vana
tuntud toode kui otsida asendust taimse produkti näol. Olen tükk aega poes käies seda raamatut imetlenud, kuna seal on kenasti
kõik komponendid kirjas, mistõttu on ka poes käies poole lihtsam valikuid teha. Siiski, kuna olen tudeng, siis pole seni veel
raatsinud seda raamatut osta.
Olen pidanud loomsevaba paastu 3x, esimesel korral suht edukalt (paar korda murdusin ja sõin juustu ning korra isegi
hakklihakastet), teistel … no kala ja mune ikka lubasin endale, vahel piimatooteid ka.
Noh, ja suhkrut ka ei söönud paaril nädalal – phmt üritasin vene õigeuusu paastu mingi usklikkuseta sealjuures, aga mitte
täiseduga ja isegi kehakaal eriti ei langenud =)
Hakkasin palju rohkem sööma igasuguseid pähkleid ja seemneid. Mu lemmikmagussöögiks said kuuma mee sisse uputatud
pähklid-seemned ja kiireks soolaseks ampsuks näkileib avokaado ja näpuotsatäie soolaga. Ja putru tegin sojapiimaga.
Phmt kuna proovisin nii radikaalseid asju, ei ole elu lihata mulle üldse keeruline mõte – misasja, piimatooteid võib? Nagu võid ja
juustu ka? Kala võib? Mune võib?
Aga kus mul jooksis juhe kokku, oli see õnneliku liha endale lubamine. Üldiselt olen ma väga selle poolt, sest õudne lõpp
õnneliku elu järel meeldib mulle umbes 500 korda enam, aga mingil hetkel taipasin, et petan ennast.
“Lambaliha? Nojah, kes neid lambaid ikka kinnises laudas peab?” läks sujuvalt edasi “No tegelt võib ju loomaliha ka, lehmad
ikka suvel ju karjamaale saavad!” ja kui juba lehm läks, siis tuli kuidagi sujuvalt ka siga. Ainult kanaliha ma ei söönud ikka
aastaid, sest see, kuidas broilereid peetakse, oli mulle liiga jube mõelda. Aga kui võtsin teadvusesse, et oot, aga ma söön mune,
kuigi munejad kanad elavad umbes sama halvasti kui broilerid? tundusin endale korraga rämeda silmakirjateenrina ja hakkasin
jälle kõike sööma. Mitte seepärast, et mind ei huvita, vaid just seepärast, et mind huvitavad liiga paljud, ma ei suuda vahet sisse
teha, et koera ei söö ja siga söön.
Aa, ja kokaraamatut ei taha =)
Mesi pole tegelikult vegan, emamesilastel lõigatakse tihti tiivad ära või tapetakse talvel kogu taru. Ei ole vaja vaeseid
putukaid tüütama minna kui on olemas sama maitsega ja tervislikumaid taimedest tehtud siirupeid 🙂
Aga igasugune liha-, piima-, munatoodete tarbimise vähendamine juba aitab, toidukord toidukorra kaupa
Ükski Eesti mesinik ei lõika emamesilastel tiibu või tapa talveks tervet taru. Kurb, kui püüdes looduse sõber olla inimene
hoopis looduskaugeks muutub.
Mu äi on ka mesinik ning kohe kindlasti ei toimu midagi sellist. Olen lugenud tema mesiniku käsiraamatuid ning mingist
tiibade kärpimisest pole kuulnudki… Ja miks tappa mesilassülem talveks? Nad esiteks surevad külmaga ise kui neile
mee asemel suhkrusiirupit ei pane või mett ei jäta ning taru ei soojusta ning teiseks maksab uus sülem korraliku summa
raha. Mu äi oli küll alati väga kurb kui mõni sülem talve jooksul hukka oli saanud…
Muidugi on arutu jutt, aga noh – kui inimene väldib kõike loomset ka nende loomade õnneliku elu juures (no mul
on perekond, kes peab kanu ja parte ja õnnelikud munad, mida nagunii ju keegi ei hauduks, on näiteks teema), siis
mesi ei ole vegan ikkagi. Mesilased korjavad? Loomne.
See on küll nagu väga kummaline jutt, kust
selline asi võetud on? Mesilasperede hankimine
pole mingi odav lõbu, keegi ei tapa tarutäit
mesilasi heast peast. Aus olles hävitatakse
moodsas maailmas mesilasi hoopis
pestitsiididega, mida kasutatakse
põllumajanduses.
Ma tean, et mesi pole vegan, aga vene õigeusu paastus seda lubati, noh!
“mesilased korjavad on loomine”
Tuletaks meelde, et ka väga paljude taimede
viljad arenevad ainult tänu mesilaste
tolmendamisele….loomine tööjõud mängus 🙁
Mina osaleks ka.
Mind inspireerib kõige rohkem neiu nimega Jennifer
Nimmerfeldt, soovitan väga tema videosid vaadata,
avab silmad ka lihaarmastajatel.
Oo seda raamatut tahaks küll. Olen peaaegu
terve elu olnud taimetoitlane puhtalt
sellepärast, et mulle ei ole kunagi liha
maitsenhs. Ja ka liha tekstuur ei ole üldse
meelt mööda ja mõte verest ja liha päritolust
ajab südame pahaks.
Täiesti vegan ma aga ei ole – munast ja
juustust on raske loobuda. Kuid äkki Sandra
raamat aitaks ka nendest lahti öelda 🙂
Muna on põhimõtteliselt nagu kana menstruatsioon (kui nii mõtlemine aitab) ning lehmapiima joomine pole
evolutsiooniliselt üldse loogiline, see on mõeldud vasikatele. Taimseid juuste on ka, kuigi need pole just supertervislikud
(nagu ka loomsest piimast tehtud juustud).
Esimest korda osalen loosis, sest auhind on 100% seda väärt. Olen taimetoitlane, vegan veel ei ole, kuid ise muna-piimatooteid ei
osta (kuigi saan aru, et kui nt külas olles neid söön, siis sisuliselt ma ikka toetan muna-piimatööstust, sest minu pärast peab ju
võõrustaja neid juurde ostma).
Fun fact, ma ei tea, kas keegi on seda juba maininud, aga Eestis on megamõnus vegan kommuun ja suuremates linnades lausa
eraldi Facebooki grupid, kus saab juttu vesta teiste (peaaegu) veganitega. Jagatakse retsepte, antakse teada uutest toodetest,
organiseeritakse kokkusaamisi jne. Ülihea ja -motiveeriv!
Aitäh blogi mainimise ja ilusate
mõtete eest! 🙂
Sooviksin ka loosis osaleda 🙂 Olen juba pikka aega mõelnud veganiks hakata ja raamat aitaks mul selle ‘nn’ esimese sammu ära
teha 🙂
Sooviks ka loosis osaleda. Ise olen ka
mõelnud, et peaks vähendama liha söömist,
aga ei tea kas suudaksin kuna maitseb lihtsalt
väga. ?
Nii tore, et Sinusuguse laia lugejaskonnaga küllaltki
mõjuvõimas blogija siin pisikeses Eestis sellist sõnumit
levitab! Selle aasta algul motiveerisid Sa paljusid oma
projektiga “Mallukaga vormi” ja kes teab, äkki suudad
ka selle postitusega inimesi rohkem mõtlema panna!
Nii-nii siiralt hea meel, et sellisele asjale tähelepanu
pöörad 🙂
No ja kokaraamatust muidugi ära ei ütleks, peab ju
perele tõestama kui head taimsed toidud olla võivad!!!
Mul oleks vaid hea meel, kui keegi tänu sellele postitusele kasvõi ühe korra jätaksid liha söömata 🙂
On tõesti lahe, et sellise postituse tegid. Ma üldse ei imestaks kui Postimees nüüd suurest hirmust igaks juhuks jälle
artiklitesarja teeks kus räägitakse kui ohtlik on taimetoitlus. Arvestades kui populaarseks sel korral FB-s see Lihavabad
Jaanid event kujunes pluss see postitus ka, siis kui nad tavaliselt treivad neid artikleid regulaarselt iga kolme kuu tagant, (et
rahval ikka kindlasti meeles püsiks 😀 ) siis sel korral tunnetavad ehk juba varem ohtu.
ma ei ole küll täiesti lihavaba ega plaanigi olla, kuid naudin täiel rinnal ka vegetarian ja vegan toite. neid on võimalik väga-väga
maitsvaks teha. olen ise proovinud mõnd taimetoit.ee retsepti ja pean tunnistama, et nad on ülimaitsvad! olen ka suur
kokaraamatufänn, nii et uus kokaraamat riiulisse ei jookseks küll mööda külge alla! 🙂
Mina liigun sama rada pidi viimased pool aastat. Liha, kala ja piimatooteid üldse ei söö, aga kahjuks veel juustust ei ole suutnud
loobuda. Algus oli muidugi raske, sest aeg-ajalt ikka tekkis isusid liha järele, aga praegu mõtlen küll, et kus ma varem elasin!?
Mu söögitegemise skillid olid võrreldes praegusega ikka allapoole arvestust, stiilis liha ja kartulid ahju ja ongi kõht täis. Nüüd
on nii palju ägedaid retsepte ja kõik on maitsvad! Päriselt ka! Isegi minu padulihasöödikust mees on hakanud neid nautima ja
loodan, et ühel päeval temagi suudab sellest loobuda, kuigi temal veel peas seda “klõpsu” pole läbi käinud.
Palju heietatakse ka sellel teemal, et vegan ei saa ju kõiki toitaineid kätte, aga mina ütleks küll, et kuna liha ei söö, siis mu
toidulaud on palju leidlikum ja seal on palju rohkem erinevaid asju ja seega ka rohkem erinevaid vajalikke aineid.
Ja mul on väga hea meel, et Sa sellise postituse tegid. Eks vastaseid on alati, aga üks inimene haaval maailm muutubki. Aitäh! 🙂
Muidugi oleksin ka õnnelik Sandra Vungi retseptiraamatu üle! 🙂
Kui Tallinnas elad (ja tegelt muudes linnades peaks ka olema, nt Rimides) siis saab vegan juuste (väga paljusid sorte) poest nimega
Lääts. Muid huvitavaid asju leiab ka sealt, kuid vegan juuste on veel nt Delice-s.
VÄGA HEA ARTIKKEL! Super. Ma olen VÄGA üllatunud, siiani ei saanud absoluutselt aru Sinu blogi fenomenist. Peale selle teksti
läbilugemist saan aru – Sa oled väga mõistlik naine. Edu taimetoidu katsetamisel, see on niii lai maailm täis erinevaid
maitseelamusi 🙂
Ja sellest raamatust kohe üldse ära ei ütleks 🙂
Kuna mu kasuisa on jahimees, siis pole ma
kunagi suurt südamevalu tundnud liha
söömise pärast (rohkem kui ühel korral on
mind hommikul uksest välja astudes
tervitanud mõne metslooma rippuv nülitud
laip), küll aga olen ka täheldanud, et
töödeldud (praetud/küpsetatud) liha teeb
olemise ebameeldivaks. Kahjuks metslooma
liha maitseb mulle ainult suitsuvorsti vormis,
seega ei saa ma isegi öelda et mu söögilaud
oleks cruelty-free.
Kui endale ja elukaaslasele süüa teen, siis ise
võtangi ainult ampsu jagu liha, sest isutab
üldiselt ainult toores liha aga ta ei luba mul
seda süüa 😀
Raamat kuluks aga ära sellepärast et olen
kaotanud huvi kokkamise vastu ning ehk
aitaks toidud, mis ei aja südant pahaks, seda
natuke elustada.
Just näitas tv3 pealt. Kuidas Gordon Ramsey kasvatas
kahte siga ja siis nad tapale viis. Mõtlesin küll, et ei
vaata, aga uudishimu oli suurem. Tegelikult käis asi
kiirelt ja humaanselt, tapmise osa on tegelikult kiire ja
sead selleks ajaks uimastatud. Seega ma ei näe, et
segatoiduliseks loodud elusolend peaks liha vältima.
Küll olen pookt, et elutingimused võiks olla igal pool
head ja notsud õnnelikud (ja broilerid ja veised jnejne).
Kohalikke talumune tarbime juba, nüüd üritan ka
kohalikku liha rohkem muretseda 🙂
Humaanne viis tappa on mitte tappa 😉
Suurfarmides ja tapamajades on aga tõde see, et
uimastamine ei toimi tihtipeale (kas siis esimesel
korral või üleüldse), ning loom sureb siiski piineldes.
Samuti tuleks ka mõelda selle üle, et kas tapmine
üleüldse on humaanne? Miks on inimene see, kes saab
otsustada kellegi elu võtmise üle? Paar asja mille üle
järele mõelda 😉
Ma nii tahaks vaielda, aga vaielda pole mõtet,
igaüks elab omade põhimõtete järgi või
teadmatuses. Niisiis inimene on toiduahela
kõrgeim lüli, tippkiskja – evolutsioon on nii
kujundanud, et inimene eriti külmematel aladel
sööb liha, see on kohastumine tingimustega.
Loomade piinamine jms nende toiduks
kasvatamisel on suhteliselt värske nähtus
maailma ajaloo kestvust arvesse võttes.
Samamoodi ka veganlus ja järjest kasvav lihast
loobumine eetilistel põhjustel. Minu hinnangul
on kõik see kohati linnastumise ja inimese
loodusest kaugenemisega seotud. Väiksena
Aafrika savannide dokumentaale vaadates ma
mõtlesin ka, et miks see lõvi ei võiks
antiloobilapse asemel rohtu süüa, kes on tema, et
looma elu üle otsustada. Aga looduses on
toiduahelad ja kehtib tugevama õigus.
Aga nagu ma ütlesin iga inimene elab omade
veendumuste järgi ja senikaua on see ok, kui
keegi teine seetõttu ei kannata ja enda
veendumusi peale ei sunnita.
“…senikaua on see ok, kui keegi
teine seetõttu ei kannata..” , aga kui
sa oled veendunud, et liha on õige
toit, siis loomad ju kannatavad???
😀 pealegi, inimene ei saa end
kiskjaks nimetada, kui ta ostab
poest paki liha, maitsestab
mõnusasti ära ja viskab pannile.
Kiskja murrab looma maha ja sööb
liha toorelt. Tal ei ole selleks muud
võimalust. Inimene ei ela enam
ammu looduses ja ei pea oma
ampsu eest teistega võitlema.
Ma ei saa ka aru, mis kuradi tippkiskja on inimene? Agnes, kas sina siis murrad ausalt-ausalt oma liha küüniste ja
kihvadega peale seda kui oled nt siga või lehma mööda põldu taga ajanud ja ta kinni püüdnud nagu PÄRISELT
kiskjad teevad? Või väljenduvad sinu kiskjaomadused pigem ikka lähimast selverist kanafileepaki haaramisega? 😉
Põmst on nii, et lemmikloomast ja
inimesest saab surres laip, aga
toiduloomast rümp. Ja siis sisefilee,
välisfilee, koivad, ribid jne. Jumala
eest, selle asemel, et
veganid-schmeganid halavad ja mulle
koledaid pilte näitavad (nagu. ma. ei
teaks. kuidas asjad. maailmas.
käivad. mhh.), kurat, tehku ise
paremini. Boikoteerigu suuri tööstusi
ja propageerigu mahetootjaid.
Minul on küll kavas suureks saades
hakata loomakasvatusega tegelema ja
osalt ka toiduloomadega. Sest ma
tean, et saab paremini. Ja mmmmm, see
liha…! Liha on hea. (Mitte just
kõhuviirusega, aga siiski.)
Minul on tihtipeale toiduks valdavalt ilma lihata toidud,
meeleldi teen endale smuutisid ja kuivataksin meeleldi
endale igasugu krõpse, kuid korralik toidukuivati on
krõbeda hinnaga. Toormahlad on minu vaieldamatuteks
lemmikuteks. Kardo mõte on igati väärt, eelistaksin ise
samuti stressivaba liha. Sööksin rohkem ka kala aga
poes ei tea mis aineid täis söönud Norra Lõhet küll
mitte. Sama on krevettidega, mis koguvad endasse
raskemetalli jäägid.
Ma pole kunagi liha tahtnud süüa, lapsena ei maitsenud, hiljem hakkasin mõtlema “liiga aktiivselt” nagu mu isa ikka ütles. Oh neid
kommentaare ja küsimusi ja süüdistusi, et ma olen pirtsutaja ja soe peast ja mida kõike, nüüd on vähem, eks üha laienev ring
taimetoitlasi ja veganeid aitab sellele kaasa, teadvustavad üldsusele, et täitsa okei valik on. Ja saab saab väga maitsvalt teha lihata
süüa. Minu abikaasa ei kurda küll üldse, sööb liha lõuna ajal väljas ja õhtul kodus igat seltsi huvitavaid asju.
Mina olen taimetoitlane, mitte vegan ja tegelikult isegi mitte seda, vahest söön kala, tunnistan ausalt 🙂 Aga mulle meeldivad
veganite retseptid väga, nad on ääretult loomingulised ja mis taimetoiduraamatute juures on põhiline, on et nad kasutavad jube
palju juustu ja muna, see mulle ka väga ei istu, veganid seda ei tee. Sandra Vungi raamatuid olen sirvinud ja väga tahaks endale ka
täiendamaks oma hullumeelset taimetoiduraamatute kogu.
Soovin osaleda.
Kuna lapsel on kerge piimatoodete talumatus hakkasin uurima asendusi ja jõudnud ka lihatoodete asendustele. Eks näis kui palju
meie peres lõpuks vegan toidud on, aga vähendame kindlasti liha osakaalu.
Soovin ka loosis osaleda.
Mina olen üldse seda meelt, et ma soovin üleüldist tarbimist piirata. Ostan vaid siis, kui vaja ja seda, mida vaja. Kindlasti ei aja
taga odavat, kuna ma tean, mis selle odava hinna taga on- inimeste tervis, loomade tervis, kõrge keskkonnasaastatus,
ookeanidesse jõudev praht ja keemia, mis lõpptulemusena teeb kogu Maale tunduvalt rohkem liiga, kui mina nt oma
lihasöömisega kogu elu jooksul suudan teha. Samas aga, kui ma pidevalt tarbin kiirmoodi, siis ma tekitan selle tootmisega
kaasnevat saastatust 10x rohkem ja see on väga palju piinarikkam kui tapamajad.
Veganlus, taimetoitlus, lihasöömine jne on iga inimese enda valik. Tehke ja sööge mis te tahate (kasvõi saepuruga hakkliha,
mida poeletid täis on), aga ärge suruge seda teistele peale! Sööge lihtsalt vähem! Ostke üldse kõike vähem! See on juba väga
suur samm edasi. 🙂
Päikest kõigile! Sest päike kasvatab meile taimi ja juurikaid, mis maitsevad head 🙂
Minul saab taimetoitlaseks hakkamisest aasta täis 5. august. Alguses olid paljud tuttavad ja sõbrad ja muud mulle olulised
inimesed sellele vastu. Olin siis 17-aastane ja ei jõudnud ära imestada inimeste ignorantsust antud teemal. Küll tuli “sa keerad
oma organid/organismi pekki” stiilis ütlemisi ja kui küsisin konkreetset põhjendust, siis oli ainult mök-mök ja suu kinni. Kahju
iseenesest, et enamusel oli midagi debiilset öelda/väita, kes tegelikult mitte midagi ei teagi taimsest
toitumisest ning põhjendust/selgitust küsides ei osatud kuidagi oma öeldut pikemalt põhjendada. Mingi pikema perioodi
möödudes harjusid mind ümbritsevad inimesed sellega ära, et mulle liha sisaldavaid toite pakkuda pole mõtet ning praeguseks
on paljud tuttavad hakanud kiitma seda, et ma liha ei söö. Mulle on konkreetselt mitu inimest juba öelnud, et nad on minu üle
ka uhked. See tekitab hea tunde, sest mõned, kes alguses seda maha tegid ja rumalaid argumente loopisid, on praeguseks
hakanud ka ise juba lihasöömist vähendama. Kui taimne toitumine on jutuks tulnud, siis olen alati üritanud ilusti põhjendada ja
proovinud mitte seda ”liha on laip” juttu liiga konkreetselt rääkida, sest paljudele meeldib roosad prillid ees elada ja sellist
juttu kuuldes tavaliselt öeldaksegi, et ei taheta seda kuulda. Kuna meil pakutakse koolis ka taimetoitu ja ma enamasti ka seda
söön, siis on paljud klassikaaslased märganud, et see on tõesti hea ning mõned on ka koolitoidu taimetoidu vastu vahetanud,
mille üle mul tõsiselt hea meel on. Samuti ka rõõmustab mind see, et praeguseks on mu sõbrad on minuga aega veetes alati
nõus erinevaid taimetoite proovima, mida ma väljas süües tellin ning vahel nad proovivad neid ka ise kuskil olles ja siis
kirjutavad mulle, kuhu mul tasuks sööma minna, sest kuskil pakutakse head taimetoitu. Olen ka ise teinud taimset pitsat, mille
puhul vahetasin varasemalt kasutatud hakkliha hakksoja vastu, pidin lihtsalt hakksoja rohkem maitsestama, aga tulemus oli
ikkagi imehea ja kiideti palju. Samuti kui ise olen näiteks sünnipäevadele sattunud, siis kui alguses pidin meelde tuletama ja
küsima, et kas ma ka miskit süüa saan, siis nüüdseks kõik on alati arvestanud minuga ning iga kord on oodanud mind lihavaba
salat, mille üle mul ka meeletult hea meel on. 🙂 Üldiselt on tegelikult jäänud mulje, et taimetoitu suhtutakse väga umbusklikult
alguses, aga kui proovitakse ja nähakse kui hea see olla võib, siis arvamus muutub. Kõige rohkem üllatas mind eakamate
sugulaste suhtumine, kui nad teada said, sest mu vanaema ja tädi ütlesid, et ka nemad tegelikult väga liha süüa ei soovi ning
ilmselt ka lõpetavad selle söömise mingi aja jooksul. Sellist suhtumist ma poleks mitte kunagi neilt oodanud. Ja kõige
meeldejäävamad kommentaarid on olnud kanaliha kohta, sest tavaliselt on öeldud, et muust võiks loobuda, aga mitte
kanalihast. Kurb. Aga raamatut sooviksin väga, sest endal seda veel olemas ei ole ning tegelikkuses ma ei oska nii palju veel ise
süüagi teha (kuigi päris nälga ka ei jää oma ”oskustega”), kuid kindlasti üritaksin end rohkem käsile võtta ning neid retsepte
sugulastele ja sõpradele ka tutvustada. 🙂
Uh ma ei taha neid kommentaare lugedagi, mis sul siia kirjutatud. Ise täis taimetoitlane ja kõik lihtsalt sujuvalt liikus sinna
poole. Lihtsalt kergem seedida, endal parem olla, kergemini omastatavad vitamiinid, valk jne. Ja alles üleeile avastasin oma
pere külastades, et ei vaja enam allergiatablette. Muidu kannatasin meeletu kassi allergia all, ise usun et see on tänu
toitumisele. Ei sunni kellegile oma toitumist peale, teen seda ainult endi pärast.
Soovin ka raamatu loosimises osaleda 🙂
Ps: palju muudab juba see kui nt üks päev oma menüüst loomne välja jätta 🙂 respect kõigile kes kasvõi üritavad
Mina jõudsin selliste mõteteni umbes pool aastat tagasi
ning liha olen enda menüüst nüüdseks täielikult välja
jätnud (tegelikult tegin ma seda pea päevapealt, sest
peas käis lihtsalt mingi “klõps” ära ja enam ei olnud
lihtsalt mitte mingisugust soovi).
Pean tunnistama, et ehkki ma pole Su blogi aktiivne
lugeja, ei oleks ma kunagi kujutanud ette, et Sina sellise
postituse teed. Aga olen endagi tutvusringkonnas
täheldanud, et tihti võivad üllatada need inimesed,
kellest seda kõige vähem ootad. Sa ei kujuta ette, kui
õnnelikuks mind see postitus FBs scrollides tegi 🙂 Ma
olen sulle väga-väga tänulik – ma tean, et Sul on ilmselt
palju jõudu paljude asjade populariseerimisel.
Raamatuloosist olen samuti huvitatud, sest ei ole
endale seda veel soetada jõudnud.
Aitäh Sulle, et tegid mu päeva paremaks! .. ja ainult edu.
Usu mind, on suurepärane tunne olla taimetoitlane 🙂
Olen vegan olnud neli kuud ja ilmselt mu elu parim
otsus. Tunnen end füüsiliselt ja vaimselt palju paremini.
Ma teadsin varem ka, kuidas loomadega käitutakse, aga
ei tahtnud endale seda tunnistada. Hakkasin järjest
rohkem selle kohta lugema ja uurima ja ma olen nii
õnnelik, et ma tegin sellise valiku. Alguses on raske leida
poest õigeid asju, aga sellega harjub ära ja lõpuks on see
väga lihtne. Mulle meeldivad väga Sandra Vungi
retseptid, sest need on nii lihtsad ja maitsvad, mu
lemmikleht ongi taimetoit.ee, aga raamatust oleks palju
mugavam retsepte vaadata ja neid katsetada. Mul on
väga hea meel, et sa oled hakanud vähemalt mõtlema ja
proovid liikuda taimetoitluse poole. Juba üks inimene
saab kõvasti muuta maailma ja seda, kuidas loomi
koheldakse. Aitäh Sulle!!! 🙂
Üks hea film on “EARTHLINGS”. ?
..annab hea tõuke neile, kes tahavad lihatarbimist
vähendada.
Ma ei ole kunagi taimetoitlastest aru
saanud…KUIDAS on võimalik ilma liha/kalata
head toitu teha? Minul sellesse usku pole.
Küll aga on mul suur huvi seda proovida. Äkki
ma olen asjatult vanaema kotlettide usku? Kui
see tõesti võimalik peaks olema, siis tasuks ju
katsetada oma masilma avardada.
Ühesõnaga raamat leiaks kasutust igaljuhul 🙂
Ma olen taimetoitlane 🙂
Kui suur koduse burksi isu tuleb, siis teen taimse
kotleti ja panen salati ja kastmega saia vahele. Ma
endise lihaarmastajana ei ütleks küll, et burksi maitses
midagi teisiti oleks, nii tekstuurilt kui maitselt.
Taimne kotlett on rasvatagi hea mahlane 🙂
Mina teen selliseid:
http://www.taimetoit.ee/2013/09/oa-
suvikorvitsakotletid.html?m=1
Nii head!
Raamat saagu kellelegi, kes väga tahab. Minul on see
kingituse näol juba olemas. Kiidan.
Njah, ütleme siis nii, et kes ei söö liha põhjusel, et loom on elusolend ja tunneb valu, siis on teaduslikult tõestatud, et ka taimed
tunnevad valu, seega, nagu kirjutasid, siis kõige õigem olekski kive süüa? 😀 … täna sõin siga, homme kana plaanis 😛
Suvaline esimene ettejuhtuv artikkel taimede valu tundmisest: http://science.howstuffworks.com/life/botany/plants-feel-
pain.htm
… ah jaa, lisaks veel, et mul on täiesti ükskõik, mida keegi sööb ja millised on tema tõekspidamised. On ka enda tutvusringkonnas
taimetoitlasi, veganeid ja keegi ei vaata neid imelikult (vähemalt oma tuttavate seas). Olen samas kokku puutunud ka
taimetoitlasega, kes alati valjuhäälselt kuututas, et liha on rõve ja tema eluviis ainuõige. Inimeses on asi kinni ikka või mis?
Lahe, Mallu, et sa sellest
kirjutasid!! Minu jaanidmöödusid
tulises vaidluses selsamal teemal.
Mitte, et ma ise oleks tahtnud, aga
äi-ämm nokkisid mu vegan šašlõki
kallal, see ei mahtunud neile hinge
ära. ….. Ja jeejee., mina tahan
seda raamatut! Just täna lage
värvides mõtlesin, et peaks seda
ostma minema. Ehk trehvab siin 😉
Sandra Vungi raamatu üle oleks küll väga hea
meel! Mulle on sümpaatne Sandra ellusuhtumine
ja tema blogist olen saanud väga häid mõtteid.
Lemmikud on erinevad taimsed kotletid.
Eriliseks lemmikuks on saanud kikerhernekarri.
Lihtne ja toitev roog.
Olen liha tarbimist aasta-aastalt vähendanud.
Selle aasta mais tegin teadliku otsuse loobuda
täielikult lihast, ka piimatooted olen peaaegu
välistanud (juustuga olen ikka veel sõber).
Jaanide ajal ei tekkinud kiusatust ka. Liha pole
enam üldse teema. Ja peab ütlema, et olemine on
igatepidi parem – raskustunne ja loidus peale
lihatoidu orgiat on unustatud. Tajun nüüd, et
energiat on rohkem ja ka hingel on kergem.
Miks loobuda loomsetest saadustest, sh ma ei mõtle liha otseselt, vaid piim, juust, muna jms. Nende saamiseks ei pea keegi
surema ju. Seega miks?
Inimene ei vaja lehmapiima – see on lühikene vastus 😀 Aga küllap kindlasti keegi kirjutab sulle siin põhjalikumalt.
Seesama piinamise põhjus ikka, mis postituses ka välja toodi. Kui lehmi-kanu koheldakse halvasti ja selle väärkohtlemise pärast ei
soovi paljud liha süüa, siis ei saa ju väärkohtlemisest mööda vaadata muna-piimatooteid süüa. Täiesti sama nagu liha söömine.
Just 🙂
Lehmapiim on mõeldud lehma lapsele ehk
vasikale…see oleks sama, kui rinnapiim oleks
poeletil müügil ning paneksid igal hommikul
törtsu oma kohvi sisse :).
Mõtled öäk ja rõve, aga nii see paraku on.
Tegelikult on erinevaid vegan-vorme, kes
loobub kõigest loomsest, kes jätab muna, kes
kala. Variante erinevaid.
Munatööstuses tapetakse kuketibud, sest nad on “kasutud” linnud. Lehm ei anna piima, kui tal vasikat ei ole- need vasikad
lähevad ka mingi hetk edasi lihakombinaati. Niiet “ei pea keegi surema ju” ei pea paika.
Oeh ma ise olen pidevalt neid kommentaare
kuulama,kuna olen taimetoitlane ?.Paljud ei mõista
kuidas ma suudan elada nii,et liha ei söö aga näed
suudan ja tagatipu elan tãisväärtusliku elu ka ?!
Mind ajab vihale see kui inimesed väidavad et
taimetoitlusest ei saa vitamiine kätte,kuid reaalsuses
saab tegelikult väga palju vitamiine kätte.Lihtsalt väär
arusaam.Pluss tervis on ka palju palju parem ?.Väga
vinge oleks saada see raamat,et saaksin uusi ja
pônevaid retsepte katsedada.
Mulle käivad ka need inimesed pinda, kes veganite/taimetoitlaste kohalolust kuuldes kohe mingeid tobedaid nalju ja süüdistusi
hakkavad pilduma. Kuna ma ise äärmiselt suure hea meelega igasugu taimset kraami tarbin (mis on ka normaalse toitumise
juures väga mõistlik), olen ikka päris tihti natuke võõramates seltskondades sattunud inimeste kahtlustusrahe alla, et ehk olen
mingi veider veegan.
Ok, need taimetoitlased käivad ka pinda, kes oma eluvalikuid meeletult promovad ja õigustavad, kuna tihtilugu on ka nende
jutt äärmiselt rumal.
Ise olen igasugu bioloogiaõpingute jms käigus endale teadvustanud, et elusolendid toituvadki elusolenditest, muidu nad
lihtsalt ei saa vajalikku orgaanikat kätte. Elu olemus ongi pidev energiavormide vahetumine ja elu toitub elust. Mõnikord on
aga lihtsam see ärasöödav elu enne natuke laibastada (ega porgand on ka suht laip juba, kui ta kord mullast välja on
tõmmatud). Taimed on ikkagi ka vaieldamatult vägagi elusolendid, kes reageerivad vägagi nendele tekitatud vigastustele. Aga
tunnistan ka ise, et nende suhtes on mul raskem empaatiavõimeline olla, kuna nad ei meenuta niiväga meid ennast.
Iseenesest, kaudselt söövad ka tamed loomi. Ma ei räägi huulheinast, vaid sellest, et lõpuks on elu orgaanika
Pikk jutt, sitt jutt: ma leian, et loomade söömine on väga okei (biokeemia teadmised siia juurde ütlevad mulle, et isegi vajalik.
Aga mitte igapäevaselt ja haigetes kogustes).
Agaaa, sinule sarnaselt tunnen ma salasüümekaid igasugu lambiliha tarbimise pärast (ehk siis lihatooted, mille puhul ma ei tea,
kuidas neid loomi on elu jooksul koheldud ja lõpuks tapetud). Selles suhtes tundub minu meelest jahimeestelt saadud
põdraliha nt väga aus kaup, sest nemad on toredalt oma elu looduslikus keskkonnas elanud, kuni lõpuks üks teine liik neile lõpu
peale teeb. Ega reaalselt looduses on “hirm oma elu pärast” väga normaalne tunne 😀 (issand, ma kõlan nagu jõhkard)
Mõnikord ma enese õigustuseks mõtlen, et ega need “faking veganid” ei kujuta ka ette, kui palju monokultuurseid viljamaid on
loodud ja sellega looduslikku mitmekesisust nii taimede kui loomade näol hävitatud jne jne. Aga… nende kiituseks, nad
vähemasti ÜRITAVAD mingil rindel head olla.
Sandra Vungi blogi jägin pidevalt ja üldiselt väga armastan ta retsepte (va ma ei salli igasugu tofu-asju). ja kui see on okei, kui
omnivoor raamatu saab, siis võin ka loosis osaleda 🙂
1\3 kasvatatud viljast läheb loomadele
söödaks, puhta veega on veel kurvem lugu.
Absoluutselt.
Loomakasvatus on vägagi keskkonnakahjulik ja looduslikku mitmekesisust hävitav tööstus. Nagu kõik tööstusharud.
Mul hakkavad süda ja pea valutama, kui mõtlen, kuidas ma meie planeedi hävitamises osalen. Ma ei ole küll suurem asi
ilutoodete tarbija ja mega suur mittekaltsukates šoppaja, aga lõpuks lähen ikkagi poodi ja ostan costa rica banaane ja
avokaadosid, teab kust, ja satun H&Mi (või ükskõik kuhu ketikauplusesse), ostan Tigerist mingi mõttetu plastjunni, tellin
aliexpressist telefoniümbriseid jne 🙁
Kuskil metsas pisikese aialapiga elades ja 10 km kauguste naabritega naturaalmajandust pidades oleks ehk õigeim elada.
Aga linn ja teater ja kohvikud ja ilusad asjad ja trendid ja… Kogu see turumajanduslik maailm hävitab meie planeeti. Selle
juures ei tundu mitte-vegan olemine kõige suurem kuritegu. AGA, mis ma öelda tahtsin, et vähemasti inimesed, kes on
otsustanud suurloomatööstust mitte toetada, annavad mingigi panuse pro planet 🙂
(ja minu meelest oleks teoorias suht okei, kui inimliik kuidagi ise endale enne otsa peale teeks, nii et Maa saaks vaikselt
edasi areneda ja elada “kuniks päike Maa alla neelab” [aga samas see on ketserlik mõte, sest selle järgi võiks ju kõik elada,
nagu viimne päev oleks käes, mitte millestki hoolida ja nii oleks meie tekitatud keskkond veel hullem. ])
Monokultuursed viljamaad on väga otseselt seotud just loomakasvatusega. Amazonases hukkub 10 liiki päevas, et kasvatada
sööta üksikutele loomaliikidele (ka loomariigis on asi tänu lihasöömisele täiesti nihkes)..
Väga tore, et paljud on hakanud mõtlema lihakoguste vähendamisele oma toidulaual. Ise lõpetasin lihas söömise siis kui joogaga
tegelema hakkasin, sest lihtsalt raske oli joogat teha kui lõunaks sai liha söödud. Kala söömist tahan ka vähendada ja peaaegu ei
söögi seda, sest käisin kursusel Animal Pain, kus räägiti, et ka kalad tunnevad mingil määral valu. Kuna keegi neile peale püüdmist
nuianarkoosi ei tee, siis nad ju põhimõtteliselt “upuvad”, sest ei saa õhu käes hingata. Ise küll sellist surma ei sooviks.
Raamatu loosimises oleks küll tore osaleda 🙂 Ah jaa, maheloomakasvatusest tulnud liha saab ökopoodidest. Kahjuks ei tea kus
Tallinnas need poed on, aga eks vast sõber Google aitab.
Nii nii soovin seda raamatut! Mõned
päevad tagasi sattusin just tema fb
lehele ja seal olid väga ahvatlevad
pildid toitudest.
Ma pole 100% taimetoitlane, aga
üldiselt võin väita küll, et ma
peaaegu liha ei söö.
Suppidesse liha ei pane (kui just
mees väga ei nõua), kartulisalat (ja
ka kõik teised) on juba aastaid meie
kodus ilma lihasaadusteta ning õnneks
pole siiani keegi vigisenud. Just
hiljuti tegin oma uuele sõbrannale
salatit. Ta väitis, et ilma lihata ei
kõlba see kusagile ja ju pole teised
lihtsalt julgenud arvamust välja
öelda, aga tallegi üllatuseks
maitsest salat isegi ilma
vorsti/singita väga hästi.
Kui mehele hakklihakastet valmistan,
siis kurnasin varem kastme läbi sõela
ja siis sõin seda kastmevedelikku,
aga enam ei söö sedagi, kuna liha
maitse on vastu hakkanud.
Sõbrad on juba harjunud, et kui ma
nende juures salatit söön, siis nokin
vorstid välja ja vähegi võõramate
inimeste juures ma ei tõstagi endale
selliseid asju taldrikule. Isegi
sõbrad algul naersid ja imestasid,
aga nüüd enam pole probleemi.
Ise söön vaid vahest harva kala
(mõned korrad aastas ehk) ja puhast
sealiha (kõik, mis hakklihast+vorstid
ja taolised asjad-neid pole ma ligi
20a söönud).
Kuna mu enda toidulaud on kesiseks
jäänud, siis seepärast oleks mulle
sellest raamatust suur abi kindlasti.
Nii tahaks seda raamatut endale! Lihatoidud on head, aga ammu olen mõelnud, et võiks proovida taimset toitumist. Kuna
elukaaslane on skeptiline, siis mõni hea retsepti järgi tehtud toit ehk aitaks tema meelt muuta. Koos on ikka parem ju süüa. Ja
ausalt öeldes ma ei viitsiks kahte toitu õhtul kokkama hakata, parem oleks kui toit maitseks mõlemale. Siit raamatust kindlasti
leiaks häid retsepte katsetamiseks.
Mallukas, mis Milvist sai? Kas andsite ära?
Milvi on juba issand… varsti aasta elanud Ranna Rantšos. Olen sellest ka pikalt kirjutanud.
Mis ta teeb seal? Ma mõtlen, et kas see on nagu loomaaed ja seal saab käia inimlikes tingimustes elavaid farmiloomi
vaatamas?
See on jah idee poolest nagu loomaaed, et seal saab käia küll, aga pigem on see ikka loomarantšo. Seal pole aga mitte ainult farmiloomad, vaid igasugused erinevad loomad koos. Milvi elab näiteks kitsega 😀
http://www.rannarantso.ee
Soovin osaleda raamatuloosis! 🙂
Kohe-kohe täitub mul veganiks hakkamisest 8 kuud ja
tunnen ennast paremini kui kunagi varem. Ja Sandra
Vungi retseptid/blogi on mind sellel teekonnal tohutult
aidanud. Kui pole endal ideed, mida süüa teha, siis
esimese asjana vaatan Sandra blogisse ja alati leian sealt
midagi lihtsasti valmistatavat ja maitsvat.
Raamatuloosis sooviksin kindlasti osaleda! 🙂
Ma jaanuarist saadik pole liha söönud. Hakkasingi Vungi retsepte katsetama ja super head toidud minu arvates 😀
Kuigi minuga on natuke teistmoodi kuna eelmisel aastal mul kadus lihaisu ära, umbes nagu sa mainisid, et sul peale okserallit
liha nii väga ei tõmmanud. Ma alguses ikka alla ei andnud ja sõin harjumusest vanamoodi edasi lihatoite, sõin ja nutsin 😀
Lõpuks sain aru, et mingi jama toppida seda endale sisse ja olin nagunii juba tükk aega uurinud vegan toitumist jne, siis
otsustasingi uuest aastast midagi uut proovida.
Olen väga rahul sellise toitumisega! Muidugi nt piimatooteid tarbin ma veel mingil määral (piimašoks ja kohvile koor jne).
Samuti ei KEELA ma endale midagi. Kui mul nt tekibki kohutav lihaisu, eks ma siis lähen ja söön seda, aga siiamaani ei ole
tekkinud. Mul isa teeb väga palju lihatoite ja kui olen sinna sattunud sel ajal kui ta kokkab, siis korraks isegi mõtlen et ooo
võiks, aga siis tunnen, et tegelikult ju ei taha.
Kusjuures nüüd on peale söömist alati mõnusam ja kergem tunne. Samuti on see kõik motiveerinud ka üldse rämpstoitu
vähendama oma toitumises. Enne olin ma see, kes ei viitsinud kunagi kokata ja pmst elasin valmistoidul ja saiakestel jne, nüüd
jääks saiake kurku kinni 😀 Konkreetselt ükspäev meeltesegaduses ostsin saiakest ja peale söömist tundsin kuidas ta mul istub
kõhus ja nii rõve oli olla.
Ei vaata pahasti kellegi peale, kes tarbib liha 🙂 Aga soovitan nt kasvõi proovida mingit retsepti Vungi kodulehelt (taimetoit.ee)
ja äkki isegi meeldib vahelduseks. 🙂
Mina lõpetasin liha söömise 1,5a tagasi ja absoluutselt pole puudust tundnud, kuigi olin varem suur lihasõber. Lõpetasin ära
rohkem sellepärast, et inimesed tegelikult ju loomset “toitu” ei vaja. Ja ma ei teagi kuidas see nii lihtsalt käis aga pevapealt
lõpetasin ära ja kui sa oled sellise eesmärgi võtnud siis harjud ruttu ära 🙂 Aga , ainult mitte lihasööjat inimest veel
taimetoitlaseks nimetada ei saa, kui sa kala sööd, mina jah ennast taimetoitlaseks selletõttu nimetada ei saa…aga sulle palju
edu selle ilusa idee suunas!
Ja loosis sooviksin ka Muidugi osaleda! 🙂
Oi, kui ma oskaksin ainult taimset toitu teha, oleks mu
elu palju lihtsam. Nüüd pärast sünnitust absoluutselt
ei isuta liha ega rasvased toidud..
Ja noh, mees on mul kogu elu valiv olnud!
Ei, ta ei ole taimetoitlane, aga ta ei söö kana, kala,
lihakastmeid, ribiliha või praetükke..niiet võta näpust,
mida ta siis sööb? 😀 ise olen viimase aasta sees
katsetanud pigem vegan-kooke, kuna olen selline suur
küpsetaja ja no need on küll mega head! 🙂 seega
raamatuloosis osaleksin hea meelega 🙂
Soovin osaleda!
2015 aasta jaanilaupäeva õhtul sattusin etv2 pealt vaatama sellist dokumentaali nagu Konserveeritud unelmad.. kaasnes korralik
pisarameri. Sealt see huvi (liha mitte süüa) alguse saigi. Pärast seda avastasin üsnapea Ficusrubi blogi (tumblri), mis andis ikka
korralikult uusi teadmisi. #props.
Mina olen samamoodi terve elu liha söönud,
oma elu selleta mitte ette kujutanud ja
taimetoitlaseid/veganeid mingite
äärmuslastena mõelnud, kes ainult kapsalehti
närivad.. KUNI!
Olin paar kuud Keenias ning seal müüakse
igalpool kohalikke lihapirukaid Samosasid, mis
eurodes kuskil 10 kuni 30 senti oli.. Nii siis
saigi neid pidevalt ostetud ja ühel hetkel kui
liha maitse oli kahtlane ja alla hästi ei läinud,
hakkasin samu pirukaid spicy versioonis
ostma, mis siis imeliku maitse ära varjutasid.
Ühel kenal päeval, kui olime terve päev ringi
kõndinud ja väsiste ning näljastena bussi
jõudnud, hakkasime taaskord õhinga
Samosasid sisse sööma. Üks juba kenasti
hinge all, kuid teisest ampsu võttes jäi nagu
kogu see liha ollus mulle tükina suhu… Ainult
üks peenike paelamoodi asi tuli lihast välja.
Ma jäin tardunult ja jälestunult paigale ja peas
käisid mõtted, et no nii, nüüd on küll sellega
midagi väga mäda.. Vaatan kõrvale sõbrale
otsa, endal sama asi ikka suus vedelemas.. Ta
kohe küsib rõõmsalt: “Noh, mis sa leidsid?”
Mina veel hirmunuma vastan endale tõde
mitte tunnistades ja väriseva häälega, et ei
tea. Ja tema veel rõõmsamalt vastu: “Rott ju!”
Ja kuna see tõepoolest ka mulle kuju järgi
nõnda tundus, siis sain vaid kinnitust ning siis
see kõik mul ka suust välja lendas ja kott
ülejäänud pirukatega leidis samuti oma tee
põrandal. 😀
Sõber ütles siis et ta tegi nalja ju.. Kuigi et jah,
tõepoolest, väikese hiire moodi oli see küll…
Seega ma ei teagi, oli see siis päriselt või mitte,
ei hakanud antud tükile lahkamist tegema,
olgugi et see sabaga suur tükk mu jala kõrval
terve bussisõit ilutses ja südant pahaks ajas..
Fakt oli aga see, et liha isu läks mul
automaatselt ära ja terve ülejäänud Keenias
oldud aja ma seda ei julgenud süüa. (Kusjuures
fun fact veel siia pikale jutule juurde, et pärast
kohalikuga rääkides ütles ta et issand ärge
jumal eest tänavalt neid lihaga asju ostke,
need võivad vahel nii roiskunud ja halvad ja
imelikke asju sisaldada ning halvimal juhul
võivad lausa teie elukese võtta…)
Ja kui ma seal siis nii ilma lihata elasin, siis sain
aru, et tegelt mul pole absoluutselt vajagi seda
liha. Et nii palju häid toite on olemas, mis liha
ei sisalda. Ja olgugi et tagasi Eestis olles ma
ikka vahel söön lihatooteid, aga ise näiteks
poest ei osta ja juba huvi pärast olen hakanud
erinevaid taimseid toite katsetama. Ja osad
neist on niii head välja kukkunud!
(Kookospiima-kikerherne-ingveri-
karripasta..mmmm..)
Ja üha enam ka veganluse poole liikunud. Ja
ka vaadanud antud teemast filme. Ma ka ei
suuda neid loomapiinamise videosid vaadata..
Aga näiteks klassikaline veganite film
Cowspiracy ei räägi ega näita grammigi seda
poolt, vaid näitab, kuidas lihatööstus meie
keskkonda hävitab. Väga huvitav, soovitan
vaadata, kui näinud pole!
Ja nii ma vaikselt oma menüüst liha ja
piimatooteid eemaldangi ja taimsetega
asendan. Põnev teekond. Ja oleksin hirmus
õnnelik, kui saaksin Sandra Vungi
retseptiraamatu omanikuks, olengi liiga palju
oma kikerherne pastat söönud 😀 oleks aeg
uusi huvitavaid maitsvaid retsepte proovida,
sest selles olen ma juba kinnitust saanud, et
veganlus ei võrdu ainult kapsad ja porgandid.
Ja ehk kui leian sealt mõne super maitsva
retsepti, saan seda ka oma perele teha ning ka
neile seda tõestada! 😛
Hea lugemine! Tore on kuulda, kui paljud on hakanud sügavuti mõtlema selle üle, mida nad suust sisse ajavad. Minul endal käis
see “plõks” ära varakevadel. Alguses seadsin eesmärgiks samuti lihtsalt liha vähem tarbida, aga üsna pea avastasin, et pole
kuid liha söönud, sellele oluliselt tähelepanu pööramata- toidu valmistamisel ja väljas söömisel tundus see täiesti loogiline, et
söön midagi taimset või äärmisel juhul kala/krevettidega. Praeguseks olen 5 kuud lihavaba elu elanud. Kohvi peale läheb
enamus ajast sojapiim, kuigi aeg-ajatl tarbin ka piimatooteid ( hapukoor, kohupiim, juust). Muna tarbin harva ja seda ka
pannkookide, küpsetiste valmistamisel.
Lühikese aja jooksul olen saanud küllaga negatiivset suhtumist taimetoitluse vastu. Esiteks minu elukaaslane on täielik
karnivoor ega ole väga avatud teistsugusele elustiilile. Oleme pidanud pikki vaidlusi piimaklaasi taga, mõeldes “kes on see
inimene??” Kuigi mõlemad aktsepteerime asjaolu, et meil on erinevad väärtused ja tarbimisharjumused, tuleb aeg ajalt ikka
ette olukordi, kus tunnen ennast halavasti, sest mulle “ei kõlba ju” liha süüa. Käsi südamel, ma pole kunagi ise tõstatanud
teemat, miks ma liha ei söö. Tavaliselt on see seltskonnad keegi teine, kes hakkab pärima miks ma enam liha ei söö. Ükskõik
mida ma ka ei ütleks, proovitakse minu seisukoht ümber lükata teiste palju olulisemate probleemidega. Surnud ring.
Aga ma usun, et inimesi ei saa kahte leeri jagada selle alusel kas nad on taimetoitlased või mitte. Mõlemas koolkonnas on
teatud sorti inimesi, kes üksteist halvustades enda õigust taga ajavad aga see laieneb ka teistele teemadele. Oluline on oma
arvamuse peale surumine, arvestamata sellega, et keegi teine mõtleb ja tunneb hoopis teisiti. Ning see ei ole seotud
taimetoitluse, vaid isiksuseomadustega.
Aga edu Sulle sellel teekonnal.
NB! Soovin osaleda raamatuloosis 🙂
Seda raamatut sooviks küll väga 🙂
Sooviksin ka raamatut!
Olen juba mõnda aega proovinud vähem liha
süüa ja see pole üldse nii keeruline kui ma
eeldasin. Päris lihavaba ma veel pole ja külas
olles pirtsutama ei hakka, aga ise katsetan küll
oakotlettide ja vokkide jm taolisega, põnev ja
hea on! ? Lisaks veel see, et minule ei sobi
veregrupidieedi järgi liha kohe üldse mitte ja
tõesti tunnen, et mul on seda raskem seedida.
Lihtsalt harjumusest oleks ka rumal seda
edasi süüa. Ma pole õnneks suu peale
kukkunud ning kui keegi tuleks minu valikuid
kommenteerima, siis ma usun, et ma “vaidlen”
nad lõpuks ise ka midagi uut katsetama ?
Sa panid minu viimaste nädalate mõtted 100% kirja. Ise poleks vist paremini suutnud kirjutada.
Mind piinavad need samad mõtted 24/7. Olen hakanud ka vaikselt piirama liha tarbimist. Ega ma ka VIST sellest täiesti ei
loobu aga ka juba piiramine on suureks asjaks.
Muidugi ma pole köögis väga loominguline kokk ka kahjuks. Ma ei oskaks never lihtsalt vegan burksi teha. Kahjuks
inspiratsiooni pole mul kuskilt võtta. Netist ikka vahest vahin neid retsepte aga koju jõudes läheb juba meelest. Olen isegi
mõelnud,et peaks selle raamatu endale muretsema. Kui siit loosiõnn ei naerata pean ikka ise ostma. Hind on minu jaoks päris
krõbe aga samas no see südametunnistus annab liiga tihti juba tunda.
Mees on mul ka nii kindla meelega,et tema lihast ei loobu. Muidugi saan temast ka aru ja ega minagi vist kunagi päris veganiks
ei hakka… Kui siis taimetoitlaseks. I love my milk and eggs.
Õde on mul vegan(ma ei tea kui kaua juba) ja tema on oma otsusega vägagi rahul. Ta muidugi on laisk ja sööb ainult
puuvilju,eriline kokkaja ta ei ole.
Ps! Mina jaanipäeva üldse ei pidanud ja ei söönud ühtegi notsut ära. Feels good.
Mina olen ammu juba mõelnud taimetoitlaseks
hakata (PS! mitte veganiks), aga ma lihtsalt ei
suuda mõelda välja toite, mida teha. Suvel on
eriti raske, sest käin väga tihti
telkimistel/grillimistel ja seal on põhisöök liha.
Aga ma üritan jõuda millalgi punkti, kus ma
enam laipasi ei söö ja saan siis ausalt öelda, et
mina enda söömisega, ei muuda oma keha
hauaks/surnuaiaks.
Raamatuloosis sooviksin väga osaleda, sest nii
on alati kodust võtta spikker, kui süüa midagi
teha ei oska.
Olen mõelnud järgmist:
Mis saab kui keegi enam liha ei sööks? Kuhu need lambad, sead, lehmad ja muud söödavad loomad/linnud pannakse? Kellel on
motivatsiooni neid kasvatada kui tulu ei teeni ja kaasnevad ainult kulutused? Pannakse kõik magama või lastakse metsa
kiskjatele toiduks? Issand mis mõtted mul peas on, aga huvitav küll. Kui jäävad vaid turismitaludesse inimestele vaatamiseks,
siis on ju samuti loomakeste õiguste rikkumine, nad pole vabad.
*Tunnistan, et pole 100% kursis veganlusega ega ka mitte segatoitumisega. Kes oskab küsimustele vastata, siis suur tänu, saan
ka mina targemaks.
Ega ma ka ei oska tegelikult su küsimusele vastata, aga ma arvan, et kui enamik liha ei sööks, siis ei oleks vajadust ka masstootmiseks, mis tegelikult suht ongi see kurjajuur. Vaevalt, et kõik inimesed sama päev lõpetavad liha söömise. Eks see protsess tuleb tasapisi ja seega tasapisi peaks vähenema ka lihatööstus.
Siis jällegi poleks paljudel lihtsatel inimestel tööd ja nende toidulaud muutuks kurvemaks. Mulle hullult meeldivad mõned
vegantooted, kuid minust ei saa kunagi päris taimetoitlast, sest mõtlen sellele teemale sügavuti. Konksuga teema minu
jaoks. 🙂
No selle loogika järgi võiks öelda, et ala kui meil ei oleks pullivõistlusi, siis jääksid need inimesed, kes muidu pulli
surnuks torkavad, ilma tööta. Iga inimene on võimeline tegema rohkem kui ühte tööd siin ilmas, arvan mina.
Maainimestel sellist suurt valikut pole. Tuleb teha sellist tööd, mis pere ära toidab ja on lähedal olemas.
Järelikult on kurja juur siin raha.
Kellegi tapmine ei ole õigustatud
sellest, et nüüd vaene inimene nälga
jääb. Võiks öelda, et palgamõrvar ka
teenib elatist ja miks me teda vangi
saadame selle eest… aga kui tema
järgmine palk tuleks sinu või su
lãhedase surma läbi?
Vastasin just hiljuti oma blogis sellele küsimusele 🙂
Mis saab kui keegi enam liha ei sööks:
1. Terve inimkond ei lõpeta üheaegselt päeva pealt liha söömist. Nagu näha, siis veganlus on kasvav nähtus ja toidupoodidest võib
leida iga kuu aina uusi vegan tooteid. Seega on loomulik, et ka kõiki tapamaju ei panda päeva pealt kinni. Kui tapamaja suletakse,
siis on võimalik nende töötajatel mujale tööle minna. (mida on juhtunud juba varem ja juhtub ka edaspidi erinevates
tööstusharudes)
2. Juba praegu on mitmed farmipidajad ja kohvikute omanikud otsustanud ise lõpetada loomade ärakasutamine ning muutnud
enda tööstuse ‘taimseks’. Näiteks üks kohvik, kus oli võimalik osta ainult loomseid kooke ja maiustusi, siis nüüdseks on nad
lõpetanud selle tooraine ostmise ning tellivad sisse ainult taimseid produkte. St et taimsete toodete tootmisprotsess kasvab ja
vajab uusi töökohti. Samuti on loomatööstustest päästetud loomade ‘animal sancuary’sid tehtud. Eesti keeles siis selliseid nö
talusid, kus inimestel on võimalik tulla loomi vaatama, endale võtma jne. Hiljuti oli üks lugu, kus ühe suure loomafarmi omanik
hakkas veganiks ning lõpuks otsustas ka loomade kasutamise lõpetada ja muutis oma farmi sancuaryks.
3. Hetkel läheb rohkem taimsest toorainest meie lihasaaduste toitmiseks kui inimestele söödaks. Kui loomade kasvatus
lõpetataks, saaks rohkem taimseid saadusi inimestele.
4. Maailmas ei peagi olema nii palju kanu, lehmi ja sigu nagu kasvatatakse söömiseks. Kui see lõpetataks, oleks neid loomi palju
vähem, aga see ei tähenda, et nad välja sureks. 🙂 On võimalik, et osad endiselt hoiaks neid loomi koduloomadena (nagu Mallukal
oli siga :)) või siis leiaks neid metsast (nagu nt metssead, põdrad jne). Seega ei ole alati raha motivatsiooniks looma kasvatada. 🙂
Mina ei teeni oma kassi pealt mingit tulu, ainult kulu. Küll aga süüakse Hiinas nii kasse kui ka koeri ja see on tavaline nähtus.
(lihtsalt meile võõras)
5. Need loomtööstused, mis on ainult kinnistes hoonetes, on võimalik muuta mõneks muuks tarbeks- näiteks töödelda seal
sojatooteid. Need loomad, kes kasvatatakse maa-aladel, oleks võimalik muuta põllualadeks. Täpselt nagu kui hoonest kolib üks
firma välja, tehakse ruumi teisele.
6. Seega ajapikku loomtööstuste sulgemine ei langetaks elatustaset, sest inimesed leiaksid omale uued töökohad. Selline krahh,
kus kõikide tööstuste inimesed kaotaksid järsku töökohad ja elatustase langeks, juhtuks vaid siis, kui päevapealt igal pool
maailmas (või ühes riigis) keelustataks loomade tapmine toiduks.
Sellised ja paljud sarnased eetilised küsimused on vastatud vegan.ee leheküljel, lisan siia lingi: http://vegan.ee/veganlusest/kkk/
Seal on palju vastuseid korduma kippuvatele küsimustele nagu “Loomad tapavad teisi loomi toiduks, miks inimesed ei või seda
teha?” või “Inimesed on aegade algusest liha söönud. Miks peaksime nüüd loomsest toidust loobuma?”
Minu meelest seal on väga head vastused, mis ei ole agressiivsed või põhjendamata.
Üks hea artikkel, mida soovitan veel vaadata räägib sellest, kuidas me otsime erinevaid argumente, et põhjendada oma valikuid.
Ma eeldan, et sa pole vegan 🙂 (sorry, kui eksin) ja mõtled selle üle, miks ei oleks hea otsus veganiks hakata. Isegi, kui see ei käi sinu
kohta, siis paljud inimesed teevad seda! See kehtib ka teiste elu situatsioonide puhul.
Näiteks:
Fitness: How are you justifying not exercising consistently? (ma peaks hoopis kirjandit kirjutama)
Writing: What is your reason for why you can’t write each day? (mul on vaja trenni teha hoopis)
Business: How is your mindset preventing you from reaching the next level? (ma pean enne kirjutama oma plaani üles)
Igatahes, kui sind huvitab see teema, siis viidi läbi üks põnev katse järjekorrast ette trügimisel ja mis saab siis, kui valetada mingi
põhjus, et ette trügida.
Siin on väike artikkel sellest:
http://www.huffingtonpost.com/james-clear/why-we-act-irrationally-a_b_9478748.html
🙂
Ilmselt jäi see postitus mul vahele, kus vastasid. Aitäh!
Maal on jäänud väga vähe loomi alles just selle rahalise poole tõttu. Mina sooviks, et lapsed näeksid ikka loomi mujalt kui
pildiraamatust. Lemmikloomi (kass ja koer) Eestis võrdlusse tuua oleks veidi jabur, sest maainimene siiski kasvatab loomi
(siga, lehm, lammas) oma toidulaua huvides. Eks kindlasti on mul ka oma isiklik vaade, sest olen sirgunud loomade keskel
ja mõistnud kuidas sealne leib lauale tuleb. Eakamatel inimestel pole erilisi valikuid mujale tööle suundumiseks ja
lisateenistus pisikese pensioni kõrval kulub hädasti ära. Erandeid on alati. Ei eeldagi, et hops ja kõik on veganid, vaid
mõtlen pikemalt ette, sest praegune propaganda näitab tõusutrendi. Tervislik-sale-hea-Vegan!
(Endiselt pole veganite vastu midagi, lihtsalt aruteluks ja maainimeste kaitseks)
http://fitloora.com/post/146003847365/mis-saab-kui-keegi-enam-liha-ei-s%C3%B6%C3%B6ks-kuhu-need
Apppi kui loll jutt.
Sellist olukorda ei teki mitte kunagi, kus kõik inimesed maailmas päevapealt lõpetavad liha söömise ja korraga on “üle” miljoneid
loomasid keda pole kuhugi panna.
Reaalses elus ikkagi koos taimetoitluse kasvamisega väheneb järk-järgult nõudlus lihatööstuse järele, seega ka järk-järgult
väheneb lihatööstuses nõudlus loomade tootmiseks (loomi toodetakse läbi sundseemendamise). Seega ühel päeval kus juba hulga
väiksem protsent inimkonnast tarbib liha, on viidud ka loomatööstus vastavalt sellele inimhulgale tasakaalu.
Ma ei viitsi neid kommentaare lugeda, aga soovitan sul
uurida ehk saaksid sebida Tallinnasse Vapra Oa saslõkke
Nad muidu vist tegutsevad tartus aga never know 🙂 ma
pole ise terve aasta liha söönud, samamoodi läks see
teekond et alguses üritasin eitada oma seotust tapmisega
aga lõpuks hakkas ikka väga vastu ja enam ei suudaksi
süüa. Lõhnad siiski panevad suu vett jooksma aga mõte
surnud looma maitsmisest panevad öökima. Saa siis aru.
Ühesõnaga tunnen et ma ei taha iial enam liha süüa,
Aa ja need vorstid ei kõlba toesti kuskile. Aga vapra osa
saslõkk oli super. Me sôbrannadega olime ikka väga
ûllatunud et kuidas saab miski niii liha moodi olla maitselt
ja tekstuurilt. Imelik oli süüa kohe ?
Ja uuest poest Lääts saab ka lihalaadseid tooteid mis
pidavat täitsa headki olema.
Igatahes väga tore postitus sinu poolt ✌
Tere Mallukas 🙂
mina ise olen pooleldi taimetoitlane juba 4a
Ma söön liha kui ta on toidu sisse peidetud, aga kui liha peaks olema taldrikul nähtaval siis ma seda ei puutu. lihtsalt ei suuda.. olen
väikse lapsena omasilmaga näinud mida loomadega tehakse ja see tekitab minus vastikust.. jube kohutav lihtsalt 🙁 ,
Oleksin ülirõõmus kui saaksin selle raamatu kuna siis saaksin teha sealt omale midagi ja mehele siis lihaga toite.
Praegu õnnetuseks pean ise ka lihaga toite tegema (kuna ei oska taimetoite va salateid midagi väga teha) ja neid sööma, aga mitte
hea meelega 😀
Ma olen juba tükk aega seda postitust
oodanud, kus sa taimetoitlusest räägid ja appi
kui tore seda praegu lugeda oli 🙂 Sinu blogi
loevad tuhanded inimesed ja seega on sul
“võim” just neid tuhandet inimest mõjutada,
suunata paremuse poole, millega sa praegu
just algust tegid. Soovitan sul tutvuda
vegan.ee leheküljega, seal on hästi palju infot
veganluse kohta ja hästi planeeritud
vegantoitumine ON kõigile inimestele sobilik
ja tervislik, seega natuke planeerides teeksid
endale ja oma beebile kindlasti palju head
sellega, kui kasvõi tasapisi lihast, piima- ja
munatoodetest loobuksid 🙂
Ise olen olnud vegan umbes pool aastat ja
minu enesetunne, kaal ja tervis tänavad mind
väga 🙂 Sooviksin samuti raamatuloosis
osaleda, teen peamiselt õhtusööke just
taimetoit.ee lehekülje retseptide järgi, kuid
paljusid retsepte Sandra sinna üles pole
pannud, mis just raamatus on. 🙂
Muuseas, piimatoodetest ja juustust on mul tegelt üsna suva. Piima kasutan vaid kohvi peal ja juustust pole ka eriti sooja ega külma 😀
Piima kohvi peale oleks väga lihtne
taimse variandi vastu vahetada ka, kuna
valik on väga suur: kookospiim,
mandlipiim, sojapiim, kaerapiim, riisipiim
jne 🙂
Ahjaaa…..raamatu loosis osaleksin ka rõõm6ga ?
Minu mõtted liiguvad pikemat aega sama rada aga ma
ei suuda loobuda kalast…kohe mitte kuidagi ei suuda
? Liha juba tarbin vägagi minimaalselt ja kui siis
ainult kana ?
Aga väga mõnus postitus oli sain veidi veel mõtteainet
?
Tead, mina mõtlen ka, et mul oleks mereandidest palju raskem loobuda, kui mistahes muust lihast…
No just ..mul lähevad juba kõige tavalisema silgu
peale silmad põlema ja neelud hakkavad käima ,
rääkimata muudest hõrgutistest ?
Olen kogu oma elu söönud liha ning samas ka
mõelnud suure kaastundega loomadele, kes
elavad ebanormaalsetes tingimustes ning
peale selle ka surevad kohutaval viisil.
Mõtlesin korduvalt, et prooviks äkki vähem
liha süüa ja katsetada hoopis ilma lihata
retsepte, kuid see tundus kuidagi keeruline ja
lihtsam oli ikka poest kanafilee kaasa haarata.
Umbes pool aastat tagasi läksin tööle
taimetoidu buffee-restorani ning sellest ajast
alates olengi enamasti tööpäevadel sealset
toitu söönud. Minu suureks üllatuseks oli
taimetoit väga maitsev ning lihast väga
puudust ei tundnudki. Selle raamatu võitmine
aitaks mul ka kodus lihata toite valmistada
ning võib-olla saab ka minust kord vegan. 🙂
Soovin osaleda loosis. Tütar vegan ja ise ka osad
toidud taimsete vastu vahetanud. Kalast ja kanast
pole suutnud siiani loobuda, neid vahest söön!
Teeks nii, et igaüks sööb seda, mida tahab ja keegi
ei näita näpuga ega halvusta!
See raamat on mu soovilistis ja saada see aitäh
eest oleks päris tore!
Ma ei ole taimetoitlane, kuid vahelduse mõttes
oleks hea mõni õhtu süüa midagi kergemat.
Ahjaa… mu hea sõbranna on läinud taimetoidu
rada ja et ta ei peaks vesistama mu
magustoidupiltide peale, tegin talle vegan-
pavlova-beseed ning saatsin need postiga talle 😀
Just sirvisin seda raamatut poes ja
kuna elukaaslane ka lihale viimasel
ajal hästi ei vaata, siis on ka mul
mõtted hakanud liikuma sinna poole,
et hakata katsetama taimetoitudega.
Seega raamat läheks õigese kohta!
Töökaaslane, kellele selle kinkisin,
on selle üle väga õnnelik –
vahelduseks oleks endalgi tore
millegi täiesti uuega katsetada!
Olen juba mõnda aega olnud vegan, enda
arvates oma vaateid nagu kellelegi peale
surunud ei ole, aga see pidev taimetoitlaste
mõnitamine teeb ikka mega kurvaks!! Lisaks
tõesti ei saa ma aru, miks inimesed selle va
koeralihafestivali pärast protesteerivad,
samal ajal armsaid põrsaid ja lehmi järades,
sellel puudub absoluutselt igasugune loogika!
Ma nagu reaalselt sooviks seletust, miks
koeraliha ei kõlba söögiks, aga lehmaliha
kõlbab? Raamatuloosis osaleda ei soovi, see
raamat on ilmselgelt endal juba ammu riiulis
koos autori pühendusega, las saab selle keegi,
kes vöib-olla oma toidulauda lihavaesemaks
muudab selle abil 🙂
Sooviks osaleda raamatuloosis 🙂
Ise loobusin loomalihast juba tükk aega tagasi, lihtsalt
ei suutnud seda sisse ajada, halb hakkas. Nüüdseks on
samamoodi ka kanalihaga. Piimatooted on need, mida
olen terve elu palju söönud ja neist üsna raske
loobuda, sest mulle väga maitsevad need. Muidugi
kohutav mõelda sellele vaatepildile, mis
dokumentaalfilmides näha on.. Ja miks ma peaksin
mõne teise looma “lapse” eest toidu ära sööma? Mõni
loom ei tulnud ju minu eest toitu ära sööma, kui olin
beebi… õnneks on piimatoodetele juba niii palju ja
maitsvaid alternatiive, et see teeb kohe tuju heaks 🙂 ja
üks asi, millest ma pole loobuda veel suutnud, on kala :
(
Ma ise ka üritan päev-päevalt vähendada söödavat
lihakogust, aga siin maakohas on see nii keeruline. Poes
on väga vähe värsket kraami ja huvitavaid asju polegi.
No ja lisaks elan ma veel korteris, niiet puudub ise
kasvatamise võimalus ?
Aga kui linna satun, siis ostan alati kotitäite kaupa
juurikaid ja õnneks või kahjuks need ju säilivad kaua.
Raamatuloosis osaleks ka hea meelega, ehk saan isegi
niimoodi kunagi täiesti lihavabaks
Mul on nii hea meel seda lugeda 🙂
Olen su blogi jälginud juba kuskil 2
aastat ja olen suur fänn (kuigi see
on alles mu teine kommentaar su
blogis), aga nüüd sa meeldid mulle
veel rohkem (no homo :D)! Tahtsin
sulle tegelikult juba siis kirjutada,
kui tegid postituse 9gagi piltidest,
mis sul salvestatud olid ja kus olid
ka mõned veganteemalised või
loomaõiguste postitused (täpselt ei
mäleta enam, mis) ja nägin isegi unes
et kirjutasin sulle pika kommentaari,
sisuliselt et mul on hea meel, et
liigud õiges suunas 😀
Olen ise 2 kuud vegan olnud ja tean
hästi seda “natukene parema inimese”
tunnet, millest kirjutasid – käisin
ise esimesed kaks päeva ringi laia
naeratusega ja õnnemullis, sest
tundsin, et teen midagi head ja
midagi sellist, mis läheb kokku mu
südametunnistusega 🙂 Niiet way to go
ja elan su teekonnale lihavabaks
saamisel südamest kaasa! Kui tunned,
et sul oleks väikest tõuget vaja
(millal iganes sa selleks valmis
oled), siis youtube’is on palju häid
dokumentaale ja loengustiilis videoid
veganlusest. Soovitan vaadata videoid
veganlusest seoses keskkonna, loomade
õiguste ja ka tervisega, et saada
põhjalik ülevaade, ning olen kindel,
et leiad sealt innustust ja ühtlasi
ka kinnitust sellele, et su sisetunne
liha tarbimise mittevajalikkuse osas
on õige 🙂
Söön ma arvan mõõdukalt liha. Iseenesest oleks heameelega taimetoitlane aga liha maitseb ja ilmselt nii jääb ka. Samas tulevikus
plaaniksin isegi mahetaludest loomaliha osta.
Mina sattusin vegan-maailma avastama pârast teise
tütre sündi, kui tal avastati muna-piimatalumatus,
mistõttu pidin enda toidulaua totaalselt üle vaatama..
algus tundus nii kohutavalt raske, et mismõttes, mina,
kes ma olen terve elu söönud nii palju piimatooteid, ei
tohi neid enam ùhel pãeval ûldse süûa?
Jah, lihast ma loobuma ei pidanud, kuid kui avastasin
enda jaoks ùhe ägeda grupi facebookis – Jah, see on
vegan!, muutsin ma ise (ja vabatahtlikult!) oma
toidulauda pãris korralikult.
Taimne piim vôib maitseda taevalikult, kui seda osata
kasutada õigesti või teha hoopis ise.
Pãhklivõid, mis haarasid suure osa minu
magusalauast, andsid kookidele hoopis uue
tãhenduse.
Liha ja muu loomse asendamiseks on välja mõeldud nii
palju häid ja toimivaid retsepte.
Ei hakka valetama, et ma ise liha ja loomset ûldse
enam ei tarbi – tarbin küll.
Kuid arvan, et on ôige astuda samm korraga.. ehk
jôuan ka kunagi triumfini, kes teab.
Igaljuhul olen ma veendunud, et veganism algab
mõttemaailma muutumisest.. ja nende toidulaud on
tõeliselt maitsev. Niiet väited, et taimetoitlased
söövad ainult juurikaid ja muru, on tabu.
Sanda raamatut sooviksin väga vôita, et leida enda,
pere ja sõprade jaoks uut ja huvitavat 🙂
Selle arvamusega, et veganid/toortoitlased/mis iganes
taimetoitlased veel ainult muru ja juurikaid söövad,
olen minagi kokku puutunud. Nt kui ma sõbrale
teatasin, et mu ema on toortoitlane, mis tähendab, et
meil kodus väga piima-ja lihatooteid pole, arvas ta, et
ta(mu ema siis) sööb ainult salatit, kus sees on tomat ja
kurk. Ehtne näide väiksest silmaringist. Kuid nüüd ta
teab veganlusest isegi rohkem, kui mina, vaatab igast
veganite videosi ja nii :).
Mis grupp see facebookis on?
Appi, sa oled nii äge!! Ma nii ammu mõtlesin,
et millal sa suure loomaarmastajana selle
teekonnani jõuad. Max austus ja toetus sulle!
Edu katsetamisel ja proovimisel, võiksite
Sandraga koos mõne toiduvideo teha:).
Nii lahe, et tutvustad oma lugejatele seda
maailma, ise veel nendega samal positsioonil
olles. Sul on suur vastutus – oma suure
lugejaskonnaga saad sa palju muuta:)
Soovin ka loosis osaleda!
Niiiiiii hea oli seda postitust lugeda! Mina ise
ka varem blokkisin kõik veganluse teemalised
mõtted ära oma peas, kuna “babybacki ribid
on niii njämmid ja ma ei suudaks never lihast
loobuda”. Aga siis mingi hetk ei ostnud ma
enam koju liha, hakkasin katsetama
taimetoitudega. Märkasin, et väljas liha süües
oli nii sitt olla pärast. Ja ühel suvalisel päeval
käiski mingi plõks ära ja neli kuud pole juba
“laipu söönud”. Piim, munad, mesi ja juust jäid
ka kuidagi hästi loomulikult menüüst välja. Nii
kerge ja hea on olla ja üritan oma sõprade-
tuttavate jaoks olla särav näide sellest, et
veganina SAAB kõhu täis ja ilma tervise pärast
muretsemata.☺️ Peika sööb ikka liha edasi,
aga lihtsalt mina talle seda ei küpseta. Minu
“murutoite” sööb isuga ja on rahul, et saab
minult tervislikke toite.
Pole kunagi varem end nii hästi ennast
tundnud nii vaimselt kui füüsiliselt.
PS! Seedimine on taimetoidu peal olles
amazing?
Loodan, et oled avatud meelega ja jätkad seda
teekonda, kuna sul on suur lugejaskond ja
oleks niiii lahe, kui suudaksid oma lugejaid
julgustada ka taimetoiduga
eksperimenteerima. ?
Ma loosis osaleda EI sooviks, aga mõtteid avaldaks
küll:)
Esiteks häirivad mind veidi need veganid, kes iga
hinna eest üritavad taimetoitlust peale sundida. Ei ole
ainult nii, et taimetoitlasi mõnitatakse, ka nemad on
aegajalt natuke pealetükkivad:) Te olete tublid ja suur
austus minu poolt, aga erinevatel põhjustel ei
saa/soovi ma hetkem vegan olla. Palun mõistke, eks
Teiseks munade ja mahetoodete tewma. Minu
vanaemal on hulk kanu ja mul ei ole üldse kahju neid
mune süüa, sest tean et kanad on olnud õnnelikud ja
õuel ringi siblinud. Samuti on nende kanade liha süües
kuidagi parem tunne, sest tean et nad on õnnelikud
olnud ja head elu elanud.
Kuid näiteks küüliku- või hobuseliha ma süüa ei
suuda, sest endal on kodus väike jänkupoiss ja
hobustega olen kogu elu tegelenud.
Sellised mõtted siis, sai pikk jutt:)
Mul on ka niiiii kurb selle teema pärast. Mina
usun sellesse et igas elusolendis on hing, ja me
lihtsalt ei lase nendel loomahingedel elada,
sest ma tahame nende keha ära süüa…ma
mõtlen nagu et keha on hinge kodu ja me
sööme ta kodu ära ning ta ei saa enam elada.
Ma tean et see on nii veider mõtteviis aga see
teeb mind niiiiiii kurvaks. Ma tean, et ilmselt
ühel päeval olen ma lihavaba, lihtsalt elan
vanematega ja ei saa otsutada mida ma söön.
Also ega nad eriti tolereerivad ka pole
veganite suhtes..
Kikerherned ja läätsed ja muud kaunviljad näiteks
sibula, ingveri, küüslauguga, sojakastme ja mingi
magustajaga koos pannile. Super head. Soovin osaleda
loosis.
minul jällegi tervise pärast lihast loobumine. kuna mul refluksi haigus millega kaasnevad rämedad valud rinnakus. seega ei tohi
rasvast ja rasket
seega ikka tahan raamatu loosis osaleda
Hei. Ma lõpetasin liha söömise 2015 aasta alguses.
Mind tegelikult huvitas taimetoitlus juba 15-
16aastasena ent ema sellega polnud nõus. Nüüd kus
elan teises maailm otsas juba teist aastat, siis kuidagi
lihtsam on otsustada mis ja kuidas teen. Eesmärk
jõuda veganluseni kuid ütlen ausalt, et juust teeb asja
keeruliseks. Liha ma isegi ei igatse aga vot juust ei taha
mu maitsemeeltsest lahkuda ja kuna pole head
alternatiivi leidnud ka, siis asi veel raskem. Ent
kindlasti tarbin piimatooteid kõvasti vähem. Panin ka
tähele, et akne millest üritasin nii hoolsasti lahti saada
(kreemid, kreemid ja kreemid ) on tagasi tõmbunud. Ja
muidugi enesetunne ka kindlasti palju parem. Isegi
abikaasa sööb liha nüüd nii palju vähem (ameerika
dieet) ja selle üle vaid rõõmustan.
Peamine põhjus oleks kaastunne loomade vastu ja siis
ka minu enda tervis.
Hea meelega osalen ka loosis.
Päikest,
Mare
Mul tuli pisar silma seda lugedes, nõustun täielikult
sinuga. Olen ise otsustanud pealt vaadata sea tapmist,
puhtalt huvi pärast. Väga valus oli ja rohkem kindlasti
seda näha ei tahaks, perekond ise on tore ja mingit
piinamist polnud. Tegelikult see kõik käib väga kiiresti.
Nõme ongi see, et ma ei pooldaks elusees mitte ühegi
looma tapmist puhtalt toidusaamis eesmärgil, aga
tundub nii silmakirjalik süüa seda mis poeletil
pakutakse. Raske on see eluke!
Ma ei saa aru, kes tahab vaadata sea tapmist “puhtalt huvi pärast”? Mis sul viga on?
Seda on nii tore kuulda, et sa taimetoitlusest
nii arvad! Sul on suur lugejaskond ja vōib-olla
hakkab rohkem inimesi natukene teistmoodi
mõtlema. Mina olen taimetoitlane olnud
kõigest üle poole aasta, aga ei suudaks enam
kunagi tagasi minna – armastan loomi selleks
liiga palju. Kusjuures tunnen loomadega nüüd
palju suuremat sidet…ja nii hea tunne on
mõelda, et minu pärast ei pea ükski loom
enam piinlema ega surema. Aga väga kurb on
kuulata selliseid absurdseid kommentaare
lihasööjate poolt 🙁 Aga kõige selle taga on
teadmatus ja mugavus. Sa oled nii tubli!
Loodan, et jagad ka teine kord taimetoidu
retsepte. Seda raamatut tahaks ka väga!
Ps! Kikerherneid kasutan ma näiteks
erinevate kookospiimakarride sees liha
asemel!
Ps2! Proovi Bon Soya taimset suitsuvorsti ja
sinki…no imemaitsvad – nagu “päris”. Veel on
päris head tofukroketid ürtidega. Need
taimsed viinerid mulle ka ei meeldinud.
Jutt väga õige. Olen sinuga nõus. Aga kui natuke
teistpidi mõelda siis elu ongi selline. Meie sööme
liha. Samamoodi nt kass püüab hiiri ja sööb ka ta
ära. Linnud söövad igast ussikesi. Konnad
putukaid jne jne. Nemad in ju samamoodi elus
olendid. Mul oli küll kahju vaadata kui kass esmalt
mängis hiirega ja ss pistis nahka. Vaene hiireke.
Hiir ju ka saab haiget ja tunneb nagu siga. Aga
kassi ei saa ju õpetada taimetoitlaseks. Looduses
on ju veel palju loomi kes üksteist söövad. Meie
oleme ju ka omamoodi loomad ja sööme liha.
Seega see on lihtsalt elu ja oaratamatus et keegi
kannatab. Meie võime lõpetada seasöömise aga
elus on veel edaspidigi palju loomi kes ära
süüakse. Mitte küll inimeste poolt aga siiski. Ka
nenad tunnevad. Ja seda ei saa me kyidagi
takistada kahjuks. Loodus on kord nii loodud.
Siin tulebki mängu see, et osad loomad on
kõigesööjad (ka inimesed), osad kiskjad ja
osad taimetoidulised. Meie ei ole kiskjad,
kassid aga on. Ja tegelikult on nii, et
tänapäeval puudub kodukassidel vajadus ise
küttida ja hiiri püüda. Kuigi jah, nemad
vajavad loomset toitu. Jah, looduses elavad
loomad peavad omale ise toitu küttima ja see
on kurb, et niimoodi nõrgemad kannatavad.
Aga inimesel seda vajadust enam ei ole…seega
miks mitte proovida sellist elustiili, mis
välistab teiste elusolendite piinamise?
Muidugi me ei saa looduses toiduredelit
lõhkuma hakata aga me pole mingid metsikud
loomad 😉
Olen ise ka mõelnud sellele, et peaks midagi muutma..
Tahaks jõuda sinnapaika elus, kus elan liha, muna ja
piimatoodete vabalt.. Liha söön nagunii vähe, väga ei
maitse mulle, aga juustust ja munadest loobumine
tundub väga raske, eelistan ka (karus)nahast tooteid
osta. Eks ma ju tean mis elu loomadel on, videosid ja dok
filme vaadanud, aga inimese mõistus ikka kole,
harjumustes kinni ja siiani lihtsalt piirdunud enda
harimisega sel teemal. Soovitan Youtubest vaadata
kasutaja Freelee the Banana girli videosid. Ta on väga
radikaalne vegan, aga vaadates selliseid videosid
tibudest : https://youtu.be/BQ5qAfyUuWE .. Saan ma
täitsa hästi aru, miks ainult lihatarbimine probleem
pole. Dok film Cowspiracy on ka väga hea.
Soovin osaleda loosis 🙂
Savi see liha ja porgand…
Mariann, kuradima ilusad pildid! Ilus naine oled! ?
Mõtted liiguvad hetkel paleo suunas, et lahti saada
igasugu mõttetust prügist söögilaual nt jahu, suhkur,
sai jne. Lastega raskem, kes harjunud putru ja piima
sööma (piima tarbimine tundub minu jaoks vastik,
müügi eesmärgil “leiutatud” toit – kes viitsib uurida,
see teab, et inimesele pole piima vaja ja selle saadusi)
ja lapsi ei sunni kaasa “dieeditama”. Piima asemel on
kohvile nt taime “piim” (kookos, soja, mandel – kuigi
neid üsna palju topitakse suhkruid täis). Mees mõtleb
minuga kaasa ja soovib samuti puhtamat toitu. Hiljem
miks mitte ka lihast järk-järgult loobuda. Tuleb keha
kuulata. See raamat tundub meie eesmärkidega
sobivat, seega ootame teda koju 🙂
Minu puhul on taimetoitluseni
jõudmist mõjutanud toitumishäire, mis
vahelduva eduga avaldub mul endiselt.
Samas juba väiksest peale pole meie
peres joodud piima ega söödud vorste
ja viinereid, mistõttu olen
veendunud, et tegelikuses ei vaja mu
organism lihafilee tükki. Praeguseks
olen liha olen oma menüüst peaagu
suutnud välja jätta, kuid suur
sõltuvus on tekkinud juustust,
millest ma suuda või ehk ei tahagi
loobuda, sest eks kõik ole mõtlemises
“kinni”. Siiski loodan tulevikus
jõuda veganluseni, sest minu jaoks on
veganite toidulaud tunduvalt
mitmekülgsem ning “värvilisem”.
Soovin osaleda ka raamatu loosis.
Olen viimasel ajal hakanud ka mõtlema, et võiks taimetoitlust proovida. Lihtsalt seepärast, et mulle on toore liha käsitlemine
lihtsalt väga vastu (need lõhnad jm…) Aga vahel liigub mõte ka sinnapoole, et mõtle, mida nende vaeste loomadega tehakse, enne,
kui neist saab karbonaadi-, ribi- või kintsutükk.
Raske on seda lihatoitlust lõpetada, nii harjunud juba sellega. Ning nagu sa ütlesid, lihast on lihtne süüa valmistada 😀
Raamatuloosist olen ka huvitatud 🙂
Mul on mõtted sinna suunas liikunud juba üsna
tükk aega. Olen uhke, et olen saanud tänu
erinevatele blogidele enda menüüd maitsvate
taimetoitudega rikastada (ka tänu Sandra
blogile;)). Päevapealt ei tundu mõistlik liha
söömisest loobuda, kui seda on terve elu
tehtud. Kuid nii äge on uusi maitseid proovida
ja vaikselt rohkem taimetoitu hakata sööma.
Soovin väga ka loosis osaleda 😉
Mina olen teadlikult taimetoitlane olnud juba 2 aastat eetilistel põhjustel ja väiksena ka ei söönud liha, kuna lihtsalt ei maitsenud
🙂
Mu arust on tore, kui inimesed vähemalt teadvustavad endale seda, kust ja kuidas liha tuleb. Ja see juba on suur võit kui süüa
vähem liha kui enne või osta seda tõesti väikefarmidest, kus loodetavasti nad kasvavad natuke paremates tingimustes kui
suurfarmides.
Olen üritanud nädal aega veganina hakkama
saada, kuid kuna puudusid vastavad ressursid,
ei olnud lihte mitmekülgset toitu süüa, mille
tõttu oli tegu üpris raske ülesandena.
Ma tean, et veganina hakkama ma ei saaks,
kuna naudin siiski kohukesi ja juustu liiga palju
😀
Samas vegeterian on miski, mille poole olen
vaikselt juba mōned kuud triivinud – sealiha ei
söö juba aasta aega ja lihalisi tooteid üldsegi
võimalikult vähe. Selleaastased jaanid veetsin
ka lihavabalt ning on idee lihata ka jätkata,
mistõttu see raamat oleks suureks abiks!
Sooviksin raamatuloosis osaleda, kuna olen samuti
suur loomasõber ja seega sooviksin õppida ilma lihata
elama. Olen praeguseks juba lihakoguseid oma
menüüs vähendada üritanud. Üks selliste retseptidega
raamat aitaks mul teekonda jätkata! 🙂
mina tahaks raamatut!
olen ise niiii pikalt mõelnud sellele, et tegelikult peaks ju
liha vähem sööma/ üldse menüüst välja jätna, aga see
maitseb mulle. kuigi vahete-vahel söön peekonit ja
mõtlen põrsastele 🙁
ning samuti söövad ju kõik liha! lähed külla- enamus
soolases toidus on siiski lihasaadus olemas. usun, et kui
ma kunagi end kätte võtan ning end mõni nädal rõvedalt
maitsestatud lihaga nuuman, siis läheb kergemaks 😀
hakkan meelega vastikut liha tegema!
“Mul on tegelikult porganditest ka kahju, sest neid süüakse elusalt 🙁 olete kuulnud mis häält porgand teeb kui teda
hammustatakse? Mina olen ja see on nii kurb” – see inimene siis sööb AINULT liha? 😀 kui porgandil on valus siis on teistel
taimedel ka valus ju..
Ma ise taimetoitlane ei ole ja hetkel ei ole kavas hakata ka kuigi nõustun täielikult sinu mõtetega. Olen samuti videod edasi
kerinud jne aga paratamatult jõuab ükskord see info minuni ja paneb mõtlema. Sõõgitegemises olen halb nii või naa, niiet
kokaraamat oleks ehk abiks küll 🙂
Selle porgandikommetaari kirjutaja mõnitaski taimetoitlasi….
Aga lastele on ju koguaeg öeldud, et ära tee
puule haiget, kui nad tahavad oksi kiskuda vms…
Mitte, et ma pooldaks seda kommentaari, aga
ikkagi
No ma arvan, et kui sa pole väike laps, siis sa saad ju ise ka aru, et puu ei saa “haiget” vaid sa võid taime lihtsalt ära
rikkuda oma kiskumisega 😀
Ma mõtlesin et ma ei torgi enam seda teemat, aga kuna see lause siin jäi kriipima, et porgandikommentaar mõnitab
taimetoitlasi, siis kirjutan ikka, ma korra vastasin ka jaanipäeva teemasse, aga eemaldasin oma kommentaarid, vastan siia
siis uuesti, minu algne kommentaar, et õige jaanipäev käib käsikäes liha ja grillvorstiga oli mõeldud läbi huumori, sest see
nii ju aegade algusest ongi ju olnud. Nii, porgandikommentaar oli natuke ironiseeriv, sest see laibakommentaar oli inetu
tegelikult, väitsite seal mõned küll, et te ju mainite ainult fakti, aga samalaadne fakt on ju suht sarnane sellega kui paksule
öelda et ta on rasvamägi, see ongi ju fakt, aga väga inetult kõlab eks? Muide lisan siis ära, ma ei söö vorsti ja ma ei söö
lihatooteid, praetud liha söön ehk mõned korrad aastas, sest see tekitab mulle raske tunde mitmeks päevaks ja pigem
jätan söömata, aga kuna see maitseb nii väga siis vahest annan alla, aga ma ei pea end taimetoitlaseks, sest kala ma söön
peaaegu iga päev, aga loomaliha mitte ja seda ei saa öelda et ma mõnitasin taimetoitlasi, ma ei halvusta ei lihasööjaid ega
ka taimesööjaid, lihtsalt ei meeldi kui ühed peavad ennast paremateks kui teised! Ps, ma teadsin et sellest uus blogiteema
tuleb, intuitsioon pole veel rooste läinud.
Ei paneks laibasöömise ja paksu inimese kommentaari ühte patta. Üks on inimese vabatahtlik käitumine, teine tema välimus. See on sama hea, kui sa peksaksid iga päev lapsi ja ma ütleks sulle lapsepeksja. Kas sul oleks õigus solvuda?
Oeh, kui tore on lugeda, et ma pole ainus, kes selliseid mõtteid mõlgutab. Proovisin olla 2 nädalat vegan, polnud tegelt üldse
raske, aga kuna elan vanemate ühe katuse all, siis nende ilkumised ja lõputud vaidlused ajasid loobuma. Tegelikult nii väga
tahaksin olla selline, nagu seda on kõik need vegan youtuberid ja blogijad, sest miks peaks olema minu keha haud teistele
olenditele, kui tegelikult inimkeha ongi loodud toimima taimse toidu peal.
Tegelikult on mul lisaks teistepoolsele kriitikale ka hirm selle ees, et ei saa vajalikus koguses toitaineid kätte. Noh, tegelikult
saab planeeritud taimselt toidult kätte kõik, peale D-vitamiini ja B12- vitamiini. Suvel pole ka D-vitamiiniga hullu, kuid muul
ajal peaks võtma seda toidulisandina ja kuigi see pole väga suur kulutus, on mul ikkagi hirm, et suren ise ära loomi päästes. Aga
see on tõesti mul ainult peas kinni, peangi töötama selle kallal, et oma vaimse poole korda saaksin. 😀
Aaaajah, raamatuloosis tahaksin ka osaleda, sest Sandra Vungi, you rock! 😀
Olen ka hakanud liha vältima. Algas sellega, et
sõbrannaga tahtsime vegan dieeti teha nädal aega,
mõlemad olime juba varem sellest huvitatud ja nii
saime nö julgust juurde. Mulle see sobis, hakkasin
rohkem toidule mõtlema ja enesetunne paranes
oluliselt. Siiani on 90% ulatuses mu toidulaud vegan,
piima ostan vaid taimset ja liha ei osta. Aga vahel ikka
söön vanemate juures nii liha kui piimatooteid, seega
veganiks end ei pea, aga liigun selles suunas.
Kusjuures, lugesin neid kommentaare facebookis ja
tõesti on piinlik, sama loogika nagu Brexiti toetajatel
😀 pidasin ka lihavabad jaanid ja keegi ei kritiseerinud,
oldi hoopis huvitatud toidust.
Proovisin just teha taimseid kotlette ja ebaõnnestusid
täielikult, sellepärast tahaks osaleda loosis, ehk saan
targemaks.
Soovin osaleda, oleks põnev ja hea proovida lihavabasid toite
Sa oled niii üllas & hea!
Raamatuloosis tahaksin ka osaleda, sest meie juures elab ka mu
mehe vend, kes on taimetoitlane. Häääästi raske on talle süüa
teha ja kindlasti oleks see raamat mulle õhtusöögi
valmistamisel suureks abiks 🙂
Ma olen üritanud sealiha tarbimist vältida just
enda tervise pärast. Ma ei ole hull
loomaarmastaja aga eks minagi tahan et
loomad oleksid õnnelikud. Mees kahjuks
keeldub söömast lihata toitu. Ma ei teagi kas
asi selles et ma ei oska neid teha või ongi ta
lihtsalt selline inimene. Retseptiraamat kuluks
küll ära, ehk siis õnnestuks vähemalt liha
tarbimist vähendada 🙂
Väga hästi lahtiseletatud mõtted, olen täiesti sama meelt sinuga.
Söön liha, armastan hästi tehtud toite, ei halvusta taimetoitlasi oma valikus, igaühel on õigus teha ja süüa
seda, mis heaks arvab ja kui taimetoitlane tunneb, et nii on hea ja õige, siis edu tema teel!
Mina isiklikult olen väga suur loomasõber, kohe nii suur, et kunagi tahaksin elada maal, kus mul on
lambad, küülikud, kanad jms. Oma loomi aga ma ei sööks iial, valmis produktina liha aga küll. Siin
jooksebki mõttepiir, parem mitte mõelda, mismoodi see liha lauale saab, inimene on loodud liha sööma ja
nii kavatsen ka mina praeguses eluetapis käituda. Aga, kui on valikuid ja hea taimetoidu retseptiraamat,
olen kahe käega poolt proovima midagi uut ja lihavaba :), mis ei tähenda minu puhul praegusel hetkel, et
ma lihsast loobun, aga taimetoidu perioodi oma elus tahaks läbi kogeda 🙂
Mina ise mõtlen, et liha süüa on õigus tegelikult sellel, kes suudab selle lihatüki saamiseks ise selle looma ka maha lüüa, mina ei suuda. Seega leian ma, et minul järelikult on natsa nõme seda ka siis nosida, ise samal ajal teisi loomi nunnutades. Aga no edu sulle ikkagi lihavabade asjade katsetamisel ja no mulle ka 😀
“Mina isiklikult olen väga suur loomasõber, kohe nii suur, et kunagi tahaksin elada maal, kus mul on
lambad, küülikud, kanad jms. Oma loomi aga ma ei sööks iial, valmis produktina liha aga küll.” Pole ammu lugenud kahes lauses nii
palju vastuolu. Ma ausalt ei mõista inimesi, kes on niii suured loomasõbrad, aga samalajal söövad liha. See näitab seda, kui
sinisilmsed paljud on. Kui sina arvad, et sinu maitsemeeled on olulisemad, kui looma elu, siis palun, jätka. Lause, et inimesed on
loodud liha sööma on vale. Me saame väga vabalt hakkama lihata. Olen taimetoiduline, aga ma ei suru elusees seda kellelegi peale.
Ausaltöeldes on see esimene kord, kui tulen netti kellegi ütlemist kommenteerima. Kahju on vaadata, milline on inimeste
suhtumine.
Ja soovikisin samuti loosis osaleda 🙂
Mina olen samuti hakanud vähem liha sööma ja
suhtun veganitesse ja taimetoitlastesse austusega,
sest nad on tublid (seni kuni ka nemad mindenda
vaadetega otseselt ei ründa). Pole veel siiski suutnud
täielikult loobuda, sest aeg-ajalt isutab, kuid ma olen
hakanud üha vähem tarbima loomseid saadusi.
Seedimise pärast ja ka uudishimu tõttu. Varasema
meatless monday asemel olen ikkagi mitmeid nädalaid
ilma olnud. Toidulaud on katsetamisest niivõrd palju
rikkam.
Samas leian, et tee taimetoitluse ja veganluseni on
teekond, mistõttu ei tohiks ennast ega teisi liialt
kritiseerida. Küll minagi sinnani jõuan (ja jõuavad ka
teised, kes seda soovivad).
Ja retseptiraamat kuluks küll ära! 🙂
Ma küsiks hoopis, kellega need pildid tehtud on?
Imeilusad!
Mina olen ka kuidagi alateadlikumalt liha kogust
vähendama. Katsetan erinevaid juuste ja muid
alternatiive. Suureks lemmikuks on sojakotletid
seesamiseemnetega!
Pildid tegi kunagi Penelope Russak 🙂
Sooviks loosis osaleda. Sööks küll rohkem midagi
taimset aga vot ei oska. Nii imelik kui liha ei ole 😀
Ma olen sellele mõelnud, aga mõttest kaugemale ei ole jõudnud. Aga liha ma ei söö enivei tihti ja palju..
Raamatuloosis tahan osaleda:)
Päris taimetoitlaseks pole plaaninud hakata, aga aeg-ajalt teen taimset toitu, eriti kotlette/pihve just Sandra retseptide järgi.
Raamatu üle oleksin väga rõõmus 😀
Pikka aega olen tahtnud veganlusega alustada,
aga no lihtsalt ei tea mida süüa. See raamat
oleks küll suureks abiks. Koolis sõõn
taimetoitu ja kodus üritan ka, aga päris vegan
veel pole:)
Millegipärast tundub mulle su nimi tuttav… Sa LM
foorumis tegev?
Mina olen ka hakanud vähem liha sööma aga seda lihtsalt seetõttu, et mul ei lähe liha praegu alla ja valin kergemaid variante. Kala
ma tõepoolest lihaks ei loe, see minu isiklik arvamus.
Kahjuks ei ole aga see asi nii ühepoolne, et lihasööjad taimesööjaid mõnitavad.. Tihti on ka taimetoidulised oma argumentide
pealesurumises äärmiselt agressiivsed – seda on näha olnud ka tutvusringkonnas.. Mina arvan, et igaühel ongi siiski oma vaba
valik, mida ta sööb ja mida mitte ja polegi selle kellegi teise asi. Kuid peale ei tohiks ka suruda (kumbki grupp) oma valikuid. Nii
palju kui on inimesi, on ka arvamusi…
Taimetoit on väga põnev ja lihata toite saab teha väga maitsvaid ja toitvaid, sellele ei vaidle üldse vastu:) Raamatuloosis sooviks
ka osaleda, endal nii palju loovust veel pole, et neid roogi oma kujutlusvõime abil teha:)
Mina muuseas mõtlen ka, et mereelukatest mul nagu pole üldse kahju 😀 Eriti nõme, eks 😀
Ma ei tea, miks see nii on.. Kala ma söön hetkel meelsasti – olgu need konservid, eile tegin
lõhet..heeringat söön jne. Liha ma ei väldi mingil maailmapäästmise põhimõtte pärast vaid liha
raskesti seeditav ja siis raske tunne.:) Aga jah, kalast mul pole nii kahju tõesti..:D
olen nüüdseks olnud vegan juba peaaegu aasta ning see on mu elu parim otsus, päris ausalt! hakkasin veganiks eetilistel põhjustel,
kuid enesetunne on ka palju parem ning lisaks kaotasin ka mitu kilo 🙂 loosis sooviksin ka osaleda!
Osalen loosis.
Mina nt ostan lihatooteid, kuna näen, et need, kes kasvatavad loomi selleks, et inimkond saaks liha, siis see talunik ei ole väärt
seda, et jääb võlgadesse. Niigi on põllumajanduses toetused väiksed ja kui meie hakkame veel streikima ka, et ei söö enam liha,
siis mida teevad need vaesed talunikud? Kui loobume piimatoodetest, siis mis saab nendest lehmadest? Nad tehakse lihaks?
Sealiha me sööme harva ja ostan seda otse talunikult. Samuti veiselihaga. Aga kanamune, juustu, piima tarbime igapäevaselt.
Olen ise talus kasvanud, kus kasvatati ise loomi selleks, et saada piimatooteid ja liha. Ütleks nii, et sealiha suutsin süüa aga
vasikaliha mitte. Vasikatel on lihtsalt silmad sellised, et ei saa süüa. Kuna minu organism hakkab streikkima kohe, kui söön
lihast teitud toite, siis üritan liha kasutada võimalikult vähe. Oleme rohkem hakanud kala sööma. Ise püütud või soos lõhe. Kõik
kohalikest järvedest.
Kuna lapsed ja mees söövad liha aga mina saan ainult kala süüa, siis olen lugenud erinevaid taimetoidu blogisid, et saada
ideesid söögi tegemiseks. Kahjuks selliseid blogisid on vähe. Ikka hakatakse rääkima, et kuidas sa saad süüa kanu, sigu, veiseid
jne.
Tjah, saan ka sinu mõttest aru, eriti kui sa ise ka talus kasvanud jne. Aga ikka vahva näha, et sind huvitab liha vähem tarbimine 🙂
Tead, aina rohkem olen ise ka sellele mõelnud. Kuna elan sügisest võrdlemisi üksinda, proovin ära vähemalt kuu aega veganina ja
vaatan, kuidas see tervisele mõjub. Piimatooted olen praegu suuremas osas välja jätnud, ainsaks raskuseks on juust. Sojapiimast
jäätist olen leidnud, aga sinihallitusjuustu ei ole leidnud vegan-variandina. Kindlasti tahaksin tasakaalustatud vegan-toitu süüa, et
ei saaks pärast öelda, et ei meeldinud, kuna ise ei osanud piisavalt vajalikke asju toidust kätte saada, seega oleks tore raamat enda
ühikasse riiulile saada, et saaksin enda katse loodetavasti edukalt läbitud ja ka edaspidi vegan-eluviisi jätkata. Kookospiima ja
sojahelbed olen enda jaoks juba avastanud, aga vot igasuguste läätsede ja kikerhernestega on küll kõvasti katsetamist veel ees,
sest ei oska neid maitsvalt teha. Loodetavasti õnn naeratab ja saan proovida. 🙂
Mul sama asi läätsede ja kikerhernestega 😀 Proovin ka paremaks saada selles vallas!
Läätse tomati supp on (YYYY) proovige.