blogimine, raha, klikid

Mari-Leen kirjutas ükspäev sellest, kuidas mõned turundajad ei hinda blogijate tööd kui sellist. See postitus ja eriti kommentaarid panid mind mõtlema. Esiteks tuli pähe mõte, et blogimaailma ja rahateemade ümber oleks nagu mingi saladuseloor. Kõik nagu teavad, et “blogija saab klikkide pealt raha”, aga mismoodi ja kuidas ja kui palju, see on nagu mingi riigisaladus. Lisaks võtavad mingid blogijad reklaamartiklite pealt raha, aga jälle, kui palju? Kes maksab? Kas tooted/teenused on blogijatele tasuta? Kuna üldse rahateemad on siin ilmas miskipärast kõigile jube privaatsed, aga ma usun, et paljusid see kindlasti huvitaks, siis ma võin teile rääkida nii palju, kui ma enda seisukohalt öelda oskan.

Esiteks, kas klikid annavad blogijale raha? Nii ja naa. Selles suhtes, et kui blogijal on diil reklaamfirmaga (millega kaasnevad siis need pop-up bännerid blogilehel) siis saavad nad enamasti tõepoolest raha iga kliki pealt, mis antud pop-upile klikkides tehtud on. Kuu lõpus saad sa sellise aruande, kus on kirjas, et mis kuupäeval mis bänner üleval oli, mitu korda sellele klikiti ja mitu euri see sulle sisse tõi. Minul näiteks on põhimõtteliselt sama diil, aga no mitte päris. Selles suhtes, et minul on tehtud reklaamfirmaga fikseeritud tasuga aastane leping.

Seega jah, iga kuu saan ma ikka oma raha teie klikkide pealt (miinus maksud) aga kuna aasta ringes on summa kokku lepitud, siis kui seda peaks vähem tulema, maksavad nemad selle vahe mulle kinni. Rohkem võib muidugi tulla, seega kellel aga vähegi viitsimist on, siis võite nende pop-upidega ristiga kinni panemise asemel neile korraks klikkida juhul, kui teile see pakkumine näiteks huvitav tundub, mida seal näidatakse. Selles suhtes on kasu kahepoolne, et okei, teie teete ühe kliki asemel kaks, aga pmst kui te olete juba pop-upi avanud, siis uuesti lahti ta teil ei tule ja mina saan mingisuguse kopika rohkem. Kui palju, seda ma ei sa päriselt täpselt öelda, sest see oleneb minu meelest sellest tootest, mida reklaamitakse. Igal firmal omad summad jne. Samuti ei viitsi ma praegu kuskilt meilisügavusest enda seda lepingut välja otsida, et vaadata, kas seal on midagi kirjas selle kohta, et kas ma üldse tohin avalikult öelda, kui palju on mu fikseeritud tasu, mis ma siis saan. Ütleme lihtsalt nii, et kuna siiski iga kuu on summa erinev, siis kõlgub ta suht selle 500-1000 euri piirimail. Jumala seinast seina.

Igatahes on see summa piisav, et võite kindlad olla, et siit blogist vähemalt lähiajal lugeda ei saa, et ma hakkasin oma blogilugejate mugavusest nii palju hoolima, et igasugused pop-upi diilid ära lõpetasin. Need rahad moodustavad lihtsalt nii suure osa meie pere eelarvest, et maha ma seda raha visata ei taha, ega kavatse. Pole ju nii suur probleem neid kinni panna, või ehk isegi peale klikkida? Ega see kopikas teie taskust tule 🙂

Ometi oli Leenu blogis selline kommentaar:

Selliseid blogipostitusi, kus on küllalt läbinähtav reklaam, ma üldse ei loegi. Ma mõtlen just seda, kus blogija kirjutab mingist tootest suhteliselt pika postituse, koos piltidega jne ja lõpetuseks soovitab nendel linkidel klikkida, mis ta lisanud on ja ise järgi vaadata ning kindlasti ka sealt ise midagi osta. Kui ma midagi osta tahan, siis küll ma juba ise leian need lehed ja moodused sealt ostmiseks. Olen küllalt õel ja enamasti ei kliki blogija antud lingil, vaid lähen teise brauseriga sisse ja otsin viite peale Google otsingust selle lehe, kui see minus huvi äratab, ja uurin asja.

See on minu meelest nüüd küll ka natike tobe suhtumine. Ei? Selles suhtes, et esiteks kui blogija on teinud reklaamartikli, siis SELLEL ta küll klikkide pealt mingit raha ei saa. Reklaamartikli eest tasumine toimub enne artikli ilmumist ja minul näiteks on jumala suva idee poolest, et kas nüüd inimesed klikivad sinna peale ja mitu korda nad seda teevad. Loogiline on, et keda antud teema või ese huvitab, siis ta klikib ja keda ei huvita, seda ei huvita. Aga MEELEGA, et mitte mingit klikki anda, ala uus arvuti osta, uus wifiühendus tellida ja teise brauseriga asja googeldada tundub mulle ka tobe.

Muidugi mõnes mõttes ma saan aru, miks linkida vaja on. Esiteks on peale iga postituse ilmumist postkast umbes kirjadest: “kust seda asja saab?”. Isegi kui see ON LINGITUD. Seega on endal mugavam lihtsalt see pagana link sinna panna. Teiseks kindlasti näeb ettevõte pärast, et kui palju klikke sinu lehelt tuli ja sellest olenevalt soovib võib-olla teinekordki sinuga koostööd teha, mis siis omakorda tähendaks seda, et ta maksaks mulle uuesti reklaampostituse eest mingit raha.

Palju firmad mulle maksavad? See on jube individuaalne. Osad firmad ei maksa sentigi, sest see toode, mida nad mulle pakuvad on juba iseenesest mulle vajalik ja ma olen nõus tegema bartertehingu. Mõnikord on see toode kallis, mõnikord odav, aga ma lähtun sellest, et kui mul seda asja tõesti vaja oleks, siis võin ka teha barteri. Näiteks eile kirjutas mulle üks tore kutt, kes restaureerib vanu rattaid ja temaga lõime me käed, et ta teeb mulle pmst nullist ratta ja pildistab selle igati üles. Minu meelest lahe mõte, huvitav projekt, taaskasutus on ju IN ja hea meelega teen ma temaga säärast barterdiili, et tema tegevusi ka teistele tutvustada. Eks neid näiteid ole igasuguseid.

Enamike käest tahan ma ikka raha saada, sest nagu Leenu ütles, huulepulgas ma arveid ei maksa. Neid ilukaupade pakkujaid on nii palju, seega tahan ma neilt üldiselt saada raha, siis ise oma stuff nende lehelt välja valida ja siis lõpetuseks palun ma alati ka võimalust teha kingiloos, sest mulle tundub kuidagi pläss niisama teile rääkida, et vaadake kui uhke lõhna ma sain vms. Et kui ma juba reklaami teen ja nagunii ise tasuta selle asja saan, siis võiks minust niigi palju tolku olla lugejatele, et keegi veel saaks midagi head tasuta, mida võib-olla ise osta ei raatsiks või millele rahakott peale ei hakka.

Seda enam on mulle alati üllatuslik, kui keegi vingub, et miks sa teed aina neid loose, sest ausalt, minul polegi neid vaja teha. Veelgi enam, need tekitavad mulle lihtsalt lisatööd, sest ma pean ju ükshaaval kõik kommentaarid vastu võtma ja siis pärast välja loosima ja mõnikord ise posti ka panema. Aga no mulle tundub see natukene nagu kingitus teile. Vot.

Aga konkreetsetest summadest rääkides, siis olenevat sellest, kui suur või väike firma on, võin ma küsida reklaamartikli eest 50-250 eurot. Keskmiselt küsin ütleme umbes sott viiskümmend. Seega, kui keegi blogija mõtleb, et kui palju ta võiks firmalt küsida reklaamartikli eest, siis küsi näiteks 50€ kui rohkem ei tihka. Kui tihkad, küsi sott. Midagi säärast julgen ma pakkuda. Meil pole mõtet siin rääkida, et osadel ju rohkem lugejaid ja teistel vähem, mis seal ikka. Aga aeg kulub meil kõigil samamoodi ja no seda peavad firmad väärtustama. Selles suhtes, et kui tema ise võtab aega su blogiga tutvuda, siis peaks ta selle järgi oma otsuse tegema, kas soovib seal midag turundada või mitte.

Samuti ei pea paika ka see, et kui firma on mulle maksnud, siis on ta sellega ostnud nn positiivse arvustuse. Maksnud on ta selle aja eest, et ma kuskile smartposti ronin, toote ära toon, seda proovin, pilti teen ja muu säärane. Just mingi aeg kirjutas mulle mingisugune hambapastafirma, et tere, tahaks teile pakkuda harukordset võimalust, et saadame teile jumala tasuta lausa KOLM hambapastat ja siis teilt ootame vastu reklaampostitust viie (!!!) päeva jooksul.

Vastasin siis, et ei no tänud pakkumast, 150€ ja ma võin neid pastasid proovida lausa neljaga, kui tuli nii takus on. Siis kirjutati mulle, et kahjuks maksta nad ei soovi, sest muidu oleksin ma ju kohustatud neid pastasid kiitma, aga nemad tahaksid ikka päris arvamust. Ma vastasin omakorda, et maksate ikka selle eest, et ma oma arvamust avaldan, mitte ei osta mult pühalikku vannet, et ma kirjutan kindlalt, et mulle see toode meeldib.

Siis mulle enam ei vastatud 😀

Ühesõnaga, kõik reklaamartiklid, mis te lugenud olete, ongi minu konkreetne arvamus tootest. Olgu ta kinni makstud või mitte. Ma usun, et enamikel blogijatel on samamoodi, küll aga tuleb mulle blogimaailmast meelde üks näide blogist, mis on mulle meeletult vastumeelne ja iga kord kui ma selle avan, siis ma olen lausa hämmingus, et miks ÜKSKI firma temaga koostööd teha soovib. Ma arvan, et asi on selles, et ta arvatavasti raha ei küsi, on nõus toote eest kirjutama maailma jubedaima fondiga, et issand, nii tuuz asi! Soovitan täiegaa naqqq! Selliste blogijate pärast raudselt mõned turundajad blogidega koostööd teha ei soovigi. Ütleme, et nad pole enne blogindusega kokku puutunud, siis kirjutab neile üks, et jeje, teeme koostööd, nad on nõus proovima ja siis saavadki vastu loetamatu fondiga ja telefonipiltidega postituse, mida loeb käputäis ja kellest ükski pole lõpuks nende potensiaaalne klient. Ja arvata on, et kui nüüd järgmine kord mõni blogija nendega ühendust võtab, siis pole nad loomulikult nõus, veel vähem võtaksid nad ise mõnega ühendust.

Ühesõnaga, ma pean nüüd Mari magama panema hakkkama, aga ma ei oskagi rohkem nagu midagi öelda selle teema koha pealt. Loodan, et saite nüüd natukene infot, et mismoodi ja kuidas need blogijad raha saavad ja kui palju. Kui teil veel on mõni küsimus selle koha pealt, siis küsige aga, kui oskan, siis vastan.

Nii kaua aga…võtke adblock maha ja klikkige mu bännereid, kes nagu kiita tahaks mind vähe või nii. Teile lihtne ja tasuta, mulle kasulik. Ma polegi vist enne seda siin blogis maininud, et risti asemel võiksite korraks neile klikkida, seega tehke siis seda ja ma järgmine kuu ütlen teile, kas mul see summa siis tõusis ka või mitte 😀 Uue aruande esitamise ajani on täpsseeeeelt  nädal aega, nii et kes arvutiga on ja neid üldse näeb, siis oleksin tänulik. Loomulikult ei ole see kellelegi kohustuslik ja kui soovite mind VEELGI vähem toetada, siis tulge Nelgi 37 ja röövige mind näiteks hoopis vastutasuks paljaks vms 😀

Lõpetuseks pilt Kardo tavaolekust ja minu aina kosuvast lotist. See on nii suur, sest ma hoian seal klikke ja blogiga teenitud tulusid!