KURB ON OLLA LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED MARI JOHANNA

one of those days

2. Oktoober 2016

Kui mul eile viis tundi jutti regulaarsed toonused olid, siis ma ei viitsinud isegi nende vahesid mõõta, sest arvestades eelnevaid nädalaid, ei usu ma mitte kellegi sündimisse enne, kui see keegi otsapidi välja ei vahi. Nii kaua elan oma tavapärast elu edasi. Eile ka rahumeeli käisin õues õunu korjamas, Mariga vannis, kus ma viitsisin isegi koorida-kreemitada. Siis lakkisin enda varbaküüned ära (ja Mari ühe jala omad ka, sest ta tahtis). Korraks mõtlesin küll, et no kui NÜÜD minema peaks, et siis olen vähemalt natukenegi kasitud, aga nagu näha olen ma ikka ühes tükis ja raudselt kui õige aeg käed on, olen ma nädal aega pesemata ja haisev.

Minu imeline positiivsus tänasesse päeva tuleb nimelt sellest, et eile tekkis Maril nii räme nohu, et tal nina täiesti kinni on. Arusaadav, et niimoodi magada ei ole just kuigi meeldiv, mistõttu ta öösel miljon pluss üks korda tihkudes ärkas ja siis ma talle mugavamaid asendeid otsisin. Loomulikult ärkasin mina sellegipoolest kõikidest teistest varem ja olen terve tänase päeva sisustanud masetsemisega.

Esiteks ma sattusin paljalt peegli ette ja ma näen välja nagu michelinimees.

Teiseks – Mari tänase päeva missioon on mind enekani viia. Nimelt viskas ta mind keraamilise taldrikuga näkku, naeris, jooksis minema, keeldus oma järelemõtlemise toolil istuma ja kui ta selle tooli vahelt veel pliiatsi leidis, pussitas ta mind sellega kintsu. Naerdes. Seega kui ma pahandan ja langen põlvili ja vaatan talle silmaaugu sisse ja räägin talle mega tõsiselt, mida ta valesti teeb, siis see on tema jaoks lihtsalt naeruväärne ja mina suht ümmargune null. Ma võin ta sinna toolile panna, aga kui ta rahumeeli muudkui tõuseb ja minema jalutab, siis pole ma vist seda kasvatustööd väga edukalt teinud.

Asja EI TEE paremaks see, et iga deemonimomendi vahele jääb selline, kus mu süda sulab ja ma tunnen ennast veel suurema läbi kukkujana, sest see pole ju tema süü, et ma teda paremini kasvatada pole osanud, vaene laps. Näiteks enne ta tuli mulle sülle ja lalistas oma beebihäälega “siii teee!”, et ma talle sile tee, sile tee, künkad-mättad-auku teeksin. Nii armas ju.

No ja siis sain ma selle taldrikuga näkku.

Ja kui ta mingi 10dat korda sealt toolilt maha ronis ja naerdes vehkat tegi ja ma lihtsalt tundsin, et mu keha ei suuda teda enam üheteistkümnendat korda taga ajada ja tooli tagasi tõsta (sest mu kõht läheb megatoonusesse, kui ma teda tõstma pean, ikkagi pea 14 kilo!), siis ma andsin alla ja nutsin diivanil, samal ajal kui Mari rahumeeli õhupallidega mängis ja teeskles, et midagi pole juhtunud.

Ma tegelikult tahtsin lõpetada seda postitust sõnadega, et fuck it, annan alla ja ütlen, et ma imen selles krdima lastekasvatuses ja ilmselt peaks lastekaitse nad minu käest kiiremas korras päästma, kui Mari praegu minu juurde tuli, mu särgi üles kiskus ja “tiss” ütles, siis mulle pai tegi ja ütles “tubii tiss!”.

Krt, rahus ei lasta vihane ka olla siin majas. Õnneks varsti tuleb sõbranna ja ta lubas kooki tuua. Michelini mees vajab uut volti!

Ps! Mari on vist ka suure M’i showd näinud, sest iga kord kui ta mu pilti näeb, siis ta kutsub mind emmiks.

DSC_8814

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

24 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply T 3. Oktoober 2016 at 14:10

    Kui ma lõpurase olin ja enam ei jaksanud joosta siis iga kord kui poiss (2.5.a) mind lõi või pahandust tegin hakkasin ütlema: aiaiaiaai emme sai aiai, ma hakkan nutma. Ja hakkasingi teesklema kõva häälega et nutan ja igakord sai ta aru et emmel aiai ja lõpuks enam ei lollitanud ega löönud tuli kohe paipai tegema ja lohutas mind et ära nuta jne.

  • Reply kit 3. Oktoober 2016 at 08:17

    mul on kaks last, nüüdseks on nad juba eelteismeline ja teismeline.
    ei mäleta, et nad oleksid sellises vanuses püüdnud mulle haiget teha. oli vastu vaidlemist, kisamist, enda maas rullimist ja niisama asjade loopimist, aga sellist haiget tegemist ja siis veel selle üle naermist, seda ma ei mäleta. järsku on mälestused ilusamaks läinud? igal juhul, kui sa pole veel psühholoogi või eripedagoogiga sellest rääkinud, siis järsku räägid? empaatiavõimet on võimalik arendada ju ka? või on selline agressiivsus seotud sellega, et mari veel ennast täielikult sõnadega väljendada ei suuda? nii kurb oli lugeda seda postitust. ma väga loodan, et asjad siiski liiguvad paremuse poole.

  • Reply Keidu 2. Oktoober 2016 at 17:50

    Ma soovitan sul lugeda saamatut “Minu mõistus on otsas!” Isabelle Filliozat
    See on väga kerge lugemine ja tõesti põnev. Mina kes ma kasutusjuhendeid ei salli. Kavatsen selle kyll endalegi soetada.
    Raamatust saab kasvatusnippe lastele vanuses 1-5 ;)

  • Reply E 2. Oktoober 2016 at 16:57

    Asi on järjepidavuses lihtsalt. Peabki vedama tagasi ja pahandama rangel häälel, et ta mõistaks seda, et nalja ei ole. Väga järjepidav peab olema ja kui ta kisab seal toolil siis lasedki kisada ja kõik. Mu esimesed hoiulapsed ameerika perest olid ka väga kanged aga lõpuks mõistsid, kui väga järjepidav olla siis nad lõpuks annavad alla ja mõistavad. See, et sul kõht toonusesse läheb ja jama aga ehk kui sa võtad tal käest kinni ja kõnnib ise toolile, kuigi ma kujutan ette, et ta vist väga sinna kõndida ei taha :D

  • Reply Angelika 2. Oktoober 2016 at 14:39

    Mallu kui sa enam tõesti ei jõua Mariga rahmeldada, siis ütle ja ma tulen mängin Mariga, käiks takka õues jalutamas vms ;)

  • Reply Maria 2. Oktoober 2016 at 12:52

    Ma just sunnitasin 4 nda lapse 15 minutiga, enne seda olid ebaregulaarsed toonused, paar tundi.
    Laksin haiglasse ja oeldi, et pole kindlasti veel aktiivne sunnitus alanud, aga eelneva keisri tuttu jatsid mind sisse, paari tunni parast algasid oiged valud ja nii kui lauale sain sundis beebi, ilma igasuguse valuvaigisti voi Abita.
    Imeline sunnitust.

  • Reply B 2. Oktoober 2016 at 12:34

    Anna piigale nohusiirupit ( ehk annad juba), Sinustrong toimib meil pojal väga hästi. Laps saab korralikult magada ja hingata.

  • Reply Lugeja 2. Oktoober 2016 at 12:28

    Hea ju, et vahepeal suudad jälle rahuneda :)
    Kasvatusel pole midagi viga, laps on teil lihtsalt selline……raske :) Kui suudad jätkata kõige tubliga, mida juba teed (seletamine, reeglid, järelemõtlemise tool), siis päris kindlasti ühel päeval tunned, et ongi juba niiiii palju kergem. Aga vahepeal läheb natukene raskemaks, sest teine tuleb ju juurde :D
    Vastupidavust!

    • Reply Age 2. Oktoober 2016 at 13:18

      Mis raske laps? Täiesti tavaline laps ja täiesti tavalised vanema mured, kahtlused ja mõtted. Hea 3-aastane on vist see, kes viisakalt ja viksilt oma päeva õhtusse saadab. Ärkab hommikul, üles, käib potil, peseb ennast, riietub, kraamib voodi ära, sööb ilusti ühel kohal istudes, teeb ainult õigeid ja teadlikult heatahtlikke asju jne. Palju õnne, kui kellelgi on selline 3-aastane, olete suutnud 3 aastaga endale täiskasvanu kasvatada.

      • Reply K. 2. Oktoober 2016 at 14:44

        No natuke ikka on küll. Mul on ka kaks last, üks juhuslikult sama vana nagu Mari ja teine vanem, kumbki pole kunagi nii käitunud. Kolmene teab väga hästi, mida tohib ja mida mitte. Ja see ei tähenda sugugi, et neil lapsepõlve pole. Saavad porilompides hüpata ja plätserdada nii kuis jõuavad. Iga asja jaoks on lihtsalt oma aeg ja koht.
        Mallukas on aga väga tubli, et piire seab :) Järjekindlust ja varsti need peavad ka. Marike ikka peab aru saama, mis on õige ja mis on vale. Muidu võib järgmisena see keraamiline taldrik juba vastu beebi pead lennata.

        • Reply K. 2. Oktoober 2016 at 17:24

          Enne jäi lisamata, et kindlasti ei ole Mallukas läbikukkunud ema ja ma avan, et enamus meist tunneb ennast kehva emana mitu korda nädalas. Vähemalt mina küll, isegi mitu korda päeva. Erinevatel põhjustel.

      • Reply Kristel 2. Oktoober 2016 at 17:55

        Jah. laps peab sõna kuulama (kuulama vähemalt) ja siis kõik muu käkitegu.Alati saab paremine ja just SÕNAkuulmine ehk pean seela all silmas: kord öeldakse, siis selge, et pahasti ja vaja lõpetada ja teinekord mitte üldse ette võtta. Jah õnneks pole üle elanud ühtegi seina sodimist, plastilliniga hullamist, toiduga köögi…reostamist, siis mõtlen et peaaegu talutav elu. Nii ei arva lapse isa, vanemad: kuidas saab olla nii, et laps ei kuula sõna, kui talle öeldaks! Ja siis on teine inimhulk: ta sul nii tubli, asjalik-ei ma ei ole kummagi leeriga nõus ja elan nagu…üksi..lapsega.

      • Reply Kaidi 2. Oktoober 2016 at 21:41

        Eks “tavalisusest” on kõigil siin kindlasti erinevad arusaamised ;) !
        St. mis Agele tundub täiesti tavaline on teise lugeja arvates ehk
        täiesti ebatavaline :) jne.

      • Reply merike 3. Oktoober 2016 at 20:58

        Minul on 2,5-aastane. Ärkab, käib potil, katame koos laua, paneb ise riided puule. Kui pahandust teeb, lähen tema juurde, selgitan, kallistab mind ja saab veast aru. Pole selline nähtus geenius ja ilmaime midagi.

  • Reply Maarja 2. Oktoober 2016 at 12:12

    Sinu postitusi viitsin alati lugeda, kuigi mulle pole kunagi eriti lugeda just meeldinud. Sa oled ülivaimukalt sõnaosav! Mi laik ju?

  • Reply Liis 2. Oktoober 2016 at 12:03

    Kui Mia-Lisellil väga suur nohu ja ta magada ei saa vōi me lendama peame, siis ma annan talle natuke allergiarohtu ja see aitab alati :)

    • Reply Ma 2. Oktoober 2016 at 13:48

      Ehk tal on siis hoopis millegi vastu allergia, mitte niisama külmetusnohu?

      • Reply Mehhh 2. Oktoober 2016 at 17:18

        Allergiarohi vähendab turset nohu korral.

      • Reply Liis 2. Oktoober 2016 at 22:40

        Ei ole. Arst soovitas ka seda,et isegi kui külma on saanud ja nohu väga hull, siis see aitab. Üks sōber kes nädalaid suure nohuga hädas oli,proovis seda ka ja jäi rahule. Muidugi,see ei ravi, aga aitab magada ja edasi tugev olla :)

      • Reply L 3. Oktoober 2016 at 00:38

        Allergiarohud üldiselt vähendavad ninaturset ja see aitab nohu puhul päris hästi enesetunnet parandada!!

  • Reply Kessu 2. Oktoober 2016 at 11:44

    Tahtsin küsida, mida sa sinna kiwi aurumasinasse paned- humerit, füsioloogilist soolalahust või midagi veel? Juhend vihjab, et sobib ravimitega aga mitte eeterlike õlidega. On ka vist spets sool müügil selle soolalahuse tegemiseks?

  • Reply Ma 2. Oktoober 2016 at 11:25

    Vähemalt ei öelnud tubli tutt! :D

  • Reply siky 2. Oktoober 2016 at 11:14

    Ma usun, et kõik (ok, vb mõni erand on) emad tunnevad end vahel nii nagu Sina täna. Ise ootan kolmandat last ja on päevi, kus sisisen omaette: ja kellele neid veeel juurde vaja on?!?

    Sulle aga jaksu Mariga järjepidev olla. Kerge pole, aga vaev tasub end ära. Ole vapper ja tubli edasi! :)

  • Reply Kertu 2. Oktoober 2016 at 10:36

    Viimase lause peale panin mega kajaka maha ??
    Tubli tiss oled, Mallu! :)