KINGILOOS KURB ON OLLA LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED LASTEASJAD MARI JOHANNA RIIDED TESTIN JA ARVUSTAN

jooksus laps ja Gugguu 100€ kinkekas

7. oktoober 2016

Ma ütlen jumala ausalt, et ma praegu istun arvutis ja Marile andsin telefoni koos juutuubiga pihku ja ma lihtsalt pean selle siia kõik kirja panema, et kuidagigi oma aega sisustada, enne kui ma saan mugula magama panna. St. sisustada millegi muu, kui enesetapuga, sest mul on alles täpselt kolm närvirakku ja ma lausa kuulen, kuidas üks neist praegu hädiselt röögib: “Ma sureee-eee-een!”.

Selline aasta ema siis.

Ühesõnaga oleme me Mariga mõlemad tõbised. Nohu ja köha kimbutavad. Mind isegi vist rohkem, sest mu kurk on nii valus, et isegi neelatamine teeb põrgupiina ja iga kord, kui ma aevastan, on mul tunne, et mu kurk rebeneb. Seega jäi Mari lasteaiast koju ja mina olen talle päev läbi igasugu tegevusi pakkunud, et tal igav ei oleks ja et me saaksime rõõmsalt ja intriigivabalt koos eksisteerida. Ja kuna ma eile sain kätte oma Gugguu.com poe tellimuse, kellega me hiljaaegu koostööd tegema hakkasime, siis tahtsin talle kohe need riided selga ka tõmmata, et saaks ehk piltigi teha ja puha. See oli meie esimene konflikt, sest preili ei soovinud esialgu üldse mitte riideid selga panna, mistõttu pidime me pool tundi kemplema nii, et mina panen ta riidesse, tema jookseb teise tuppa ja võtab paljaks. Korruta see nüüd vähemalt kümne järjestikuse korraga. Lõpuks ta väsis ja oli nõus riideid seljas hoidma. Halleluuja!

DSC_9068

DSC_9074

DSC_9082

Gugguu.com poest saigi Marile valitud 98 suuruses dressikomplekt. Seal sai seda põhimõtteliselt kõikidest värvidest kokku panna, mina valisin veinipunased püksid (link) ja sinise dressika (link), millel pükstega kokkusobiv lukk. Püksid maksid 44.50€ ja dressikas 68.50€. Samas materjal on supertugev, õmblused kvaliteetsed ja mulle tundub, et Mari saab neid veel pikka aega kanda, seega pikaks ajaks dressimure lahendatud. Loodame siis siinkohal sellele, et hind ja kvaliteet käivad käsikäes, aga mulle küll hetkel nii tundub. Eriti kui ma vaatan mingisuguseid 16€ eest ostetud topilisi ludusid, mis ma Hiinast tellisin, versus siis need…No pole vist mõtet väga võrrelda.

DSC_9104

DSC_9105

Kui me olime juba toas kõik toimetused ära teinud (loe: lastetoa lootusetult sassi ajanud ja kõiki puslesid 90x kokku pannud), tuli mulle mõte, et võiks poodi minna ja pärast Mariga mänguväljakult läbi astuda, et teda enne uneaega ikka natukene rohkem ära väsitada. Nohule pidi ka värske õhk ainult hea olema. Paningi siis Mari riidesse ja ma veel haarasin enda kaamera ka kaasa lolli peaga. Et noh, okei, kaamera on raske, aga mul on poest ainult paari asja vaja ja mis ma seda Mari vankritki kaasa vedin, ta ju on nii tubli lapsuke, kõnnib ise. Nii me siis teekonda poe poole alustasime, korraks palusin Maril meie maja kõrval metsatukas seisma jääda, et ta nunnust Gugguu jopest ka paar pilti klõpustada. Või peaks ma ütlema parka?

DSC_9109

DSC_9126

Alguses sujus meie koostöö ideaalselt ja Mari tundus jopemodellina kui kala vees. Nojah, olgem ausad, ma olen jumala kade, et Maril nii ilus ja soe jope on, eks isegi poseeriks sellises. Jope leiad Gugguu.com kodulehelt. Muuseas, need kõik Gugguu asjad on küll Soome firma, aga need toodetakse kõik Eestis. Päris lahe onju? Parka on igatahes veekindel ja tuulekindel ja öko-tex materjalist valmistatud. Seega igati kvaliteetne, aga olgem ausad, hirmkallis. Samas ma mõtlen, et see on sellises suuruses ja pikkuses, et ehk saab isegi järgmisel aastal selga panna? Ja kui Mari enam ei saa, siis ühel päeval saab Lemps, nii et kokku saab see küll nii mitu aastat kasutust, et ei oleks võib-olla isegi kahju 195€ jope peale “magama panna”. Kellel teist last pole, siis ma olen märganud, et selle firma asjad on ka järelturul päris korraliku hinnaga, seega kellele selline asi peale läheb ja tegeleda viitsib, saab kindlasti hea summa tagasi kah.

Lisaks on seal imearmsaid ja stiilseid kombekaid, aga nende suurused lõppesid 86ga ära ja olgem ausad, eks Mari on juba nii suur ka, et sellise korraliku ja ilusa parkaga on uhkem käia, kui kombekaga. Neid on tal nagunii kah juba olemas. Ja no ta näeb selles nii nunnukene välja!

Pärast alloleva pildi tegemist läks kõik allamäge. Ja kui ma ütlen allamäge, siis ma mõtlen seda, et Mari otsustas, et tema enam poseerida ei viitsi ja et tegelikult võiks ju üldse metsa joosta. Kui ta oleks jooksnud paremale teele, oleks ta jõudnud partide ja tiigini, vasemale – siis poodi. Mõlemal juhul siis kuskile, kus on teisi inimesi. Aga Mari jooksis otse. Otse metsa. Kus üldiselt ei ole hingelistki…

DSC_9117

Ega ma ausalt uskunud, et ta väga kaugele joosta tihkaks, aga see hetk, kui ma mõistsin, et tal pole vähimatki plaani seisma jääda, vaid ainult sügavamale metsa joosta, hakkasin ma “Mari, STOPP!” karjuma ja talle järgi jooksma. Te võite ette kujutada, kuidas “jookseb”, üks 9 kuud rase naine, käekott ja kaamera näppus. Ja see sekund läks mul kõht nii toonusesse, et ma ei saanud enam lihtsalt sammugi astuda. Kes on rasedad olnud, need teavad seda imelist tunnet, kus terve kõht on krampis ja torgib nii kohutavalt, nagu rebeneks kuskil mingi organ lahti. Seega tegin ma veel paar vaevalist sammu, mõistsin, et ma nüüd olen igaveseks oma lapsest ilma, sest ta jooksebki kuskile Männiku rabasse, kus ta heal juhul hundikarjas üle kasvab, või karude poolt ära söödakse ja istusin maha ning hakkasin nutma.

Samal ajal jalutas mööda teed noormees koeraga, kellele ilmselt jäi silma, et mõnikümmend meetrit metsatukas vedeleb valge mantliga ulguv naine ja ta tuli kenasti vaatama, et ehk vajan ma mingisugust abi. Siinkohal tänaksin armast taevaisa ja seda noormeest, sest just abi mul vaja oligi. Ta andis koera minu kätte ja silkas ise metsa poole, ning naases üsna pea, Mari kaenlas.

Jess, ei jäänudki ilma!

No ja siis ma tulin selle kisava lapsega kenasti koju tagasi, sest minul ei olnud enam mitte mingit rammu temaga veel kuskil poes ja mänguväljakul kemplema hakata. Tulin hoopis koju, andsin talle telefoni pihku ja hakkasin ise seda postitust kirja panema, et saaks ennast tühjaks kirjutada. Muuseas, aitas täitsa hästi, sest kui ma postituse kirjutamise alguses olin püha viha ja jõuetust täis, siis praegu tundub see olukord juba naljakas. Natukene…

Ning kõikide vahel, kes siin kommentaariumis kaasa räägivad, loosin ma välja lausa 100€ kinkekaarti Gugguu.com e-poest. Ma ütlen ausalt, et see auhind on igale lapsevanemale võitmist väärt, sest tooted on tõesti kvaliteetsed, ilusad ja stiilsed, seega andke näppudele tuld! Kinkekaardi loosin välja juba esmaspäeval.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

655 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Evelynka 24. oktoober 2017 at 08:27

    gugguu-d meil koduses menüüs vist praegu ei ole aga üks 116/122 suuruses tütarlaps kannaks need asjad kõik kenasti välja küll.

  • Reply kaksikute ema 11. oktoober 2016 at 16:21

    Selline ,, eemalejooksmine ,, on osalt lapse tähelepanuvajaduse ilming. Sellises vanuses esineb seda. Sina ära nüüd ennast milleski süüdista , kuid muuda jalutamisel enda käitumistaktikat. Kutsu last tihti õues enda juurde ja olgu sul varuks mingi põnev asi mida näidata või muu huvitav-meeldiv asjaolu. Nii harjutad last teadmisega , et ema JUURDE tasub joosta. Ja kui kutsumise peale ei tule , siis riidle ikka ka. Hea nipp on pakkuda lapsele võimalust emme abistajana titakäru lükkamisel….
    Eks temal ole nüüd elu esimene suur katastroof – ta pole enam ainuke… mõni laps saab sellest kohe üle , teisel võtab aega.

  • Reply Kriss 10. oktoober 2016 at 14:09

    Niuks! Nii äge parka! Tahaks oma uuele beebile Gugguu kombekat.

  • Reply Gerli 10. oktoober 2016 at 07:26

    Wauu.mis parka! Võtan loosist osa

  • Reply Mirjam 10. oktoober 2016 at 01:09

    Ma olen juba viimased paar tundi ringi surfand, et leida ometi üks normaalne komplekt oma lapsele, alati olen ma täpselt ühe aastaaja võrra asjadest maas :D hea, et mees/koer olid õigel ajal õiges kohas :) ja sellised seigad ongi just need kõige mahlakamad, mida lapsele tulevikus edasi rääkida! :P

  • Reply Christina 10. oktoober 2016 at 00:21

    Alati on hea lugeda neist heategijatest, kes ise loos anonüümseks jäävad.

  • Reply Kaidy 9. oktoober 2016 at 23:42

    Vau, see parka on tõesti imeilus! Kinkekaardi eest ostaks ka oma preilile sellise :)

  • Reply andrea 9. oktoober 2016 at 23:14

    Tuttav tunne, joosta viimase vindi peal rasedana kõht täiega toonuses. Jumal ise tuli sulle appi, et Mari kätte saada :-) Ja kinkekaardi võtaksin küll, sest nii kalleid ja kvaliteetseid asju ei saa ma tavaliselt oma poistele lubada ja noh midagi ju võiks olla :-P

  • Reply ms 9. oktoober 2016 at 21:57

    Kui ms kolmene olin,jooksin ka minema,3tundu hiljem sai ema mu kätte, käisin vanainimestega jutustamas! Riideid ostaksin oma tirtsydele ;)

  • Reply Aixu 9. oktoober 2016 at 20:34

    Mina annaksin kinkekaarti oma õele kellel on väiksed kohe 3-kuused kaksikud ja kinkekaart kuluks pisikestele riiete ostmiseks küll ära :) !

  • Reply Heleri 9. oktoober 2016 at 20:27

    hässtu nunnu pisike Mari oma ylikhuulides Gugguu riietes ?
    Oma kohe kohe 5 ks saavale pojale leiaks ka sealt kindlasti midagi vahvat ?

  • Reply Merle 9. oktoober 2016 at 20:20

    Ei saa mainimata jätta, et väike Mari ikka eriti armas plix :) Gugguu riided näivad rõõmsate toonidega ning praktilised. Ei mingeid üleliigseid vidinaid ja ninnunännut.

    Muutes teemat ja hakates mõtlema enda viimase raseduse peale, siis kogesin ise ka miskit väga hullu.
    Minu mõlemad rasedused sattusid talve peale. Teist last oodates , oli esimene poeg 1.8aastane. Olime perega minemas väljasõidule, kui poiss otsustas auto juures plehku panna (elame linnas). Abikaasa otsustas alla anda ja hoiad mulle anda. Algul palusin last viisakalt , aga siis otsustasin temaga “mängida” ja ta hoopealt kinni püüda. Nii tegingi. Olin rõõmus et sain lapse kätte ja sammusin lapsega rõõmsalt tagumise ukse juurde, kui käisin hoopilt pikali, laps süles ja ise 7ndat kuud rase. Lumekihi all oli jää, mida minu raseda silm ei märganud. Korraks läks pilt eest ära. Silmi lahti tehes, vaatas mees otsa ja küsis ” mis siin teed ! ” :D Aaaeii, uni tuli peale, loll ! Abikaasa tõstis lapse autosse ja aitas mu püsti. Kõht muidugi lõi toonusesse, algasid imelikud valud. Selg andis tunda ja pea oli imelikult uimane. Õnneks möödus kõik u. 20min jooksul, kuid olin ikkagi valvsa pilgu all.

    Seda õnnetust veel vaja. Olin tolajal ka ekstra jälgimise all, kuna oli enneaegsuse oht- pidevad toonused.
    24-33nädal. Lõppkokkuvõttes aga läks kõik hästi. Pojake otsustas sündida hoopiski 42nädal ja kaaludes 4100g :) Laps terve ja rõõsa :)

    Meie perre kuluks see kinkekaart ära. Kaks väikest poissi kasvamas (3a ja 1a) ja riideid kulub. Eriti vajalikud oleks sügis/talvised soojad riided, millega ei peaks külma tundma :)

  • Reply kristel 9. oktoober 2016 at 19:59

    Tegin kunagi varateiseismelisena emale samasuguse šoki, kui Stockholmis lihtsalt teadmata suunas jooksu panin, nu nii tige olin, et silme eest lõi mustaks ja PIDI eemale saama. Õnneks leidis ta mu tänu neoonoranžile seljakotile kiirelt rahva seast üles.

    Seega mina, kui väga halb laps gugguu dresse ära pole teeninud, aga lastele tõmbaks selga küll!

    Ja palju õnne Lende puhul!

  • Reply Inks 9. oktoober 2016 at 19:33

    Sellest Gugguust on viimasel ajal nipalju juttu olnud, et võtaks ka loosit osa, äkki näkkab:) kaeks ka selle imeriietuse üle :D Ise elu sees osta ei raatsiks…

  • Reply Mari 9. oktoober 2016 at 19:08

    See kinkekaart kuluks praegu küll marjaks ära. :)

  • Reply Kaisa 9. oktoober 2016 at 18:49

    Pole vist enne Gugguust midagi kuulnud ning nüüd uurides seda lehte ütleks kinkekaart oleks küll super, saaks lapsele midagi ilusat lubada. Marile sobivad küll need riided ideaalselt. :)

  • Reply MK 9. oktoober 2016 at 16:56

    Ohhh, mul on kodus sama vana daam, aga skorpioni tähtkujus. Meil suht iga päev sellised olelusvõitlused, olen õppinud end välja lülitama vahepeal. Aga riided on superilusad ja Mari imearmas!

  • Reply Merilin 9. oktoober 2016 at 16:35

    Appi, õnneks läks kõik hästi:)
    Ise olen ka suutnud lapse ära kaotada suures kaubanduskeskuses, laps läks mänguautodele poe ees ja lasi kõrvust mööda kui näitasin et käin ruttu nende autode ees poes âra. Ja kui vaatasin et last pole enam mänguautos käis vist sekundis sada mõtet peast läbi. Keskus on ühekorrusseline ka ja kui mõtlesin et nyyd on välja läind ja eitea kuhu….ooohh väga jube oli ikka. Laps oli 4.a saand ka alles, aga õnneks ka üks tädike oli üksi kõndiva nutva lapsekese kinni pidanud, läks hästi:) lapselgi on veel väga hästi meeles see juhtum.

  • Reply Andra 9. oktoober 2016 at 16:00

    Olen ise ka rasedana rüblikule järgi jooksnud ja ajab ikka marru küll.

    See parka on kyll niii ilus! Dressid on ka Marile selga valatud.
    Minul kaks tütart ja kannavad 92s ja 104s. Seisma see ei jääkski. Sujuvalt lähevad hea kasvuvaruga riided ühe lapse kapist teise lapse kappi☺

  • Reply Sigrid. 9. oktoober 2016 at 15:01

    See on esimene Sinu blogi, mida ma lugema sattusin ja mis mulle väga meeldis :) Edu Sulle ja Su perele! ;) Edaspidi jälgin huviga Su tegemisi :)

  • Reply Kadri 9. oktoober 2016 at 14:40

    Ilusad asjad on tõesti Gugguul. Ja usun, et tõesti kvaliteetsed ka. Ma paneks need heal meelel oma tirtsudele selga, aga seni olen hinna pärast sellest poest eemale hoidnud. Loodan, et nüüd läheb õnneks ja saame proovida (:

  • Reply Anneli L 9. oktoober 2016 at 14:40

    Kinkekaardi kingiksin oma õele, kelle armas tüdrukutirts saab järgmine kuu 8 novembril ehk isadepäeval 1 aastaseks .
    Muidugi oleks hea minna nii võrd hea kingiga sünnipäevale.
    Muidugi loodanm, et loosiõnn naeratab :)

  • Reply Teele 9. oktoober 2016 at 13:18

    Ma olen oma pisikesele neiule selle kombeka ostu muudkui edasi lùkanud sest kord ei tea millist tahaks ja siis tundub jälle et aega on kùll ja küll. Tirts vòtab ka see talv esimest korda jalad alla mis tähendab et òues saab olema kokkupuudet maaga palju ja vaja läheks head kombet millega ka maas “lumeingleid” tehes kuivaks ja soojaks jäâks :)

  • Reply Marit 9. oktoober 2016 at 13:14

    Meil on lastepark üsna autotee ligidal. plikatirts on ikka sinna poole vehkat teinud mõned korrad. Ja rasedana järgi joosta üsna raske, õnneks on kaasas olnud sõbranna, kellel on kiiremad jalad ja lapsele jõudnud järgi.

    Gugguu’st kuulen ka esimest korda. Aga seal ringi sobrades leidub nii palju põnevat. :)

  • Reply L 9. oktoober 2016 at 10:39

    Sooviksin ka võita :)

  • Reply Helina 9. oktoober 2016 at 09:32

    Minu tàna kahekuuseks saanud pisipiiga ei ytleks sellest auhinnast àra. Aitàh ette!

  • Reply Annika 9. oktoober 2016 at 08:54

    Super kenad riided ikka! Just olen lastele talveriiete otsingul, tänud tutvustamast Gugguut. H&Mst ei taha küll enam midagi kuulda :D
    Palju õnne lapse sünni puhul ka!

  • Reply Leenu 9. oktoober 2016 at 07:29

    Need Gugguu riided on tõesti väga vinged! Olen neid mitukorda vaadanud aga paraku ei raatsi laste riietele sellist raha panna!

    Ja selle Mari metsa jooksule oleks lõpusõnad! Lõpp hea kõik hea! ?

  • Reply Merks 9. oktoober 2016 at 07:10

    Pildid oleks nagu kuskilt kataloogist võetud, nii ilusad ja Mari on ehtne modell, riided tunduvad küll mugavad ja kvaliteetsed, peaks kohe seda firmat Googeldama :)

  • Reply Egle 8. oktoober 2016 at 23:03

    Jagatud rõõm on suurim. Kusjuures just eile imetlesin Instagramis neid Gugguu kahe tutiga vahvaid mütse. Tuleb nõustuda, et super ilusad riided ja kindlasti hinda väärt ning asjaolu, et Eestis toodetud, lisab veel sooja elamust juurde. Super!
    Mari on armas oma Gugguu parkas ja suured õnned uue beebi puhul!

  • Reply Kats 8. oktoober 2016 at 22:42

    Palju õnne uue ilmakodaniku sünni puhul! :)
    Laste järgi jooksmisega meenub ikka see, et enne kolme lapse õnnelikuks vanemaks saamist tundus järgmine rohkem musta huumori valda kalduv lugu: mida teha, kui sul on kolm last, kes kõik eri suunas jooksevad? Kõige aeglasem lükka pikali, järgmine haara kaenlasse ja jookse kolmandale järgi. Oh so true… :)

  • Reply Ml 8. oktoober 2016 at 22:40

    Kuluks ära küll meie pisikesele ☺

  • Reply Mariann 8. oktoober 2016 at 21:27

    Appi kui nunnu parka.
    Ja ikka täiega vedas, et see noormees sulle appi tuli.

  • Reply aliis lung 8. oktoober 2016 at 21:18

    Tere. Esiteks palju õnne teie perele lapse sünni puhul. Vaatasin, et nii pajud elavad teile kaasa. Niisiis haaras kaasa mindki teie läbielamine, nii sünnitamises kuid ka tütre kasvatamises, jälgin sündmsi fb vahendusel siiamaani. Mis puutub Mari jooksu, siis tean väga hästi kuidas võib laste mõtlematu tegutsemine ahastusse viia. Mul on 2 tütart umbes 3aasatase vahega. Alguses teise lapse sünniga oli nii raske sest esimene tütar oli nii armukade, lisaks teisel tütrel diagnoositi neeru hüdrenefroos, tehti op mille käigus pandi neerustoom,et päästa vasakut neeru. Üle poole aasta kõnnib laps ikka mähkuga ~pluus steriilne haavaside ning topelt mähe mille ääred on ära lõigatud. Ehk tuleb teine op millagi, et saaks laps elada nii nagu teisedki, käia oma ema-isaga ujumas ja pikematel väljasõitudel, sest praegu on nii et suurem käib issiga ja emme väiksemaga kodus. Ma loodan, et teil läheb hästi, et pere hoiab ühte, sest nii saab ainult üle katsumustest, esiklapse armukadedusest ? huhhh palju kergem hakkas?

  • Reply Marta 8. oktoober 2016 at 21:05

    Maril on nii ilus parka :) ,sobib tõesti kui valatult,kannaks tõesõna isegi sarnast :)

  • Reply Carmen 8. oktoober 2016 at 20:58

    Niii armas parka/jope , soooviks ka seda oma piiigale :) Olengi just jope otsingul.
    Ja nii hea kuulda, et on olemas inimesi, kes appi tulevad !

  • Reply Inger 8. oktoober 2016 at 20:58

    Gugguust sooviks küll miskit head. Mari on vahva sell, mul endal ka selline krutskeid täis tegelane! :)

  • Reply Mann 8. oktoober 2016 at 20:31

    Ma just avastasin Gugguu tooted ja olen neist ülivaimustuses! Hinnad on tsipa kallid muidugi, seega kinkekaart oleks igati abiks! Ja see roosa jope on üliilus!!

  • Reply Jännu 8. oktoober 2016 at 20:00

    Ilusad asjad tõesti. Jälle üks koht lisaks, kust midagi ilusat vaadata. Minu plikatirts on 2,4 ja ilusaid riideid pole kunagi liiga palju :)

  • Reply Mari 8. oktoober 2016 at 19:42

    Appi. Ma ei tea isegi, mis ma teinud oleksin. Ilmselt haledalt röökinud ja pillinud läbiaegi. Olen isegi uurinud neid riideid, aga ikka jube kallid.

  • Reply Triin P. 8. oktoober 2016 at 19:42

    Ma ka muudkui loodan, et mida suuremaks laps saab, seda lihtsamaks läheb ja targemaks saab. Aga reaalsuses tekivad uued mured. Mina ajan ka last mööda tuba taga, et riidesse panna ja siis härra karjub ka kui veel kombe selga pannakse. Ja ta on alles 1.4 a. Väljas hakkab ka igav ja tahab lihtsalt kas ühele või teisele poole jooksu panna. Õnneks jõuab praegu kiiresti järgi, aga edaspidise peale ei taha mõeldagi. Seega kujutan ette, mis tunne oli, kui laps metsa poole jookseb ja järgi ei jõua. Aga õnneks lõpp hea, kõik hea.
    Loosis osaleks ka muidugi ;)

  • Reply Sirle 8. oktoober 2016 at 18:25

    Mari on lapsmodelliks loodud ;)
    Kange iseloomuga Nunnurull sul ;)

  • Reply Riina A 8. oktoober 2016 at 18:07

    Minu liiga kiirelt suureks kasvanud neiule oleks vaja ka ühte ilusat parkat, millega siis uhkelt koolis käia!
    Ja Mari, ta on lihtsalt niii armas laps teil :)

  • Reply 2li 8. oktoober 2016 at 18:03

    Ma ei j6ua oma v2iksemagi rasedusega joosta ;) hull lugu :) l6pp hea k6ik hea!

  • Reply MAIVI 8. oktoober 2016 at 17:10

    Äge naine oled, võtad selle hirmutava seiga, mälud läbi ja välja sülitad juba puhast huumorit. Jaksu pikka! Ja gugguu sobiks meile timmilt, thks

  • Reply Katrin 8. oktoober 2016 at 16:46

    Olen 21-aastaselt nii-öelda kogemata rasedaks jäänud tudeng ja Sinu blogi lugedes olen ajapikku selle suure hirmu tuleviku ees kaotanud. Sain aru, et ükskõik kui palju muresid ka olema saab, kaalub lapse üldine olemasolu kõik halva üle päeva lõpuks. Loodan, et suudan seda hüva ideed meeles ka pidada kui laps käes on ja hulluks ajab :D
    Võita tahaks ka väääga, kuna tähtaeg on detsembris ning ühte head kvaliteetset sooja talvekombekat läheb hädasti vaja. 100€ kinkekaardiga peaksin tasuma ainult poole selle ilusa kombeka hinnast, mis neil pakkuda. Oleks noortele tudengitest vanematele väga kasuks :)

  • Reply Mari-Liis 8. oktoober 2016 at 16:35

    See parka on niiiiiiiiii ilus. Tahaks oma poistele ka kohe. Mari on lihtsalt üliarmas. ? ?

  • Reply Helen 8. oktoober 2016 at 16:32

    “Vähemalt ei olnud sul igav!” Nii ütleks mu kohe kolmene, kui ta seda postitust lugeda mõistaks?

  • Reply Eva 8. oktoober 2016 at 16:30

    Ma tean mida sa tundsid. Minu poja on 3 aastane ja mängis õues hoovis ja kuna jooksime palju läksin korra kraanist vett tassi panema, et me juua saaks. Jätsin toaukse lahti, et teda ikka näeksin… Võtsin tassiga vee ja hakkasin õue astuma ning nägin, et ta jookseb kuskile ja no kuna meil siin maal oma hoov ja aed ümber ei muretsenud nii väga, et noh panen ruttu jalatsid jala otsa ja olengi õues, joome vee ära ja mürame edasi. Reaalsus oli see, et laps oli kadunud, otsisin mingi 10-15 minutit röökides teda taga, lõpuks nutsin hingetuna, et mis ema ma olen ja keegi on mu lapse ära röövinud. Kutsusin ema appi otsima kuna ma jooksin lihtsalt ümber maja ja hüüdsin nii mis kole. Lõpuks leidsime lapse kes oli heki vahele peitu läinud, sest temal oli huvitav peitust mängida. Ei no tore muidugi kui ma olin juba igahetk politsei numbrit valimas. See oli ikka kohutav päev kus peast käis miljon ideed läbi, miks keegi mu lapse röövis ja kaasa viis ja igasugu mõtted olid mul peas.

    Muidu see parka on ülimõnus ja tundub veel megasoe ka, oma lapsel veel talvejope puudu ja võidu korral ostakski erksa jope talle, et hekist välja paistaks, kuna see on ta lemmik peidukas :D

  • Reply Kristina 8. oktoober 2016 at 16:15

    Minul oli selline olukord :) Kui minu esimene laps oli 3 aastat ja peale , ootasin oma teist last ( olin 7 kuud rase , mul oli väga suuur kõht juba ees , ja läksin oma lapsega jalutama , tema soovis ratast kaasa võtta , kuna oli just ära õppinud kahe rattaga sõitmise , siis lubasin talle selle võtta :) Läksimegi siis jalutama, tagasi tulles koju , sõitis ta minult eest ära ja ma olin nii pabinas , et kartsin et ta on nii ebakindel veel , et kui auto talle vastu peaks tulema ( õuealal ) , siis võib ta kohkuda ja kukkuda ja muidugi käis siis veel sada ja seitse mõtet peast läbi , siis aga mõtlesin , et ma jooksen ( oma suuuure kõhuga ) ma siis jooksin ja vot see ei lähe mitte kunagi meelest ära , kui suur kõhuga ja rasedana peab jooksma elu eest , et äkki midagi lapsega juhtub või teab mis veel . See hetk oli ausõna õudne .
    Vat mul tuli selline situatsioon sinu lugu lugedes meelde ;)

  • Reply Kats 8. oktoober 2016 at 16:05

    Minu väike õde oleks selliste uhkete riiete üle küll väga rõõmus. Ema peab neljale lapsele riideid ostma ja seega oleks tal kergem ning üks mure jälle vähem?

  • Reply Kaisa 8. oktoober 2016 at 15:15

    Mina tahaks ka enda poisile sellist nunnut parkat! Üliiiiluuus, fännan karva kapuutsil. :) Võtan loosist osa j jään õnnele lootma ;)

  • Reply Laura 8. oktoober 2016 at 15:10

    Oiii kuidas mulle meeldivad need kombed, mu poja näeks selles ni nunts välja :). Kahjuks minu rahakott ei hakka sellele peale, see kinkekaart oleks suureks abiks :)

  • Reply Liina 8. oktoober 2016 at 15:10

    Tüdrukutele tehakse ikka niiiii nunnusid ja ilusaid riideid.

  • Reply Mariana 8. oktoober 2016 at 14:55

    See kinkekaart kuluks ära küll. Mari näeb imearmas välja nende riietega!

  • Reply Helena 8. oktoober 2016 at 13:53

    Ei jõua ära oodata, et mu mugul 2-3 aastaseks saaks :D

  • Reply Liis 8. oktoober 2016 at 13:48

    Mul endal lapsi pole, aga õnneks või kahjuks annan ka ise suure lapse mõõdu välja ja endale paneks ka sellest valikust midagi head ja kvaliteetset selga :)

  • Reply Merli 8. oktoober 2016 at 13:33

    Tean küll, mida sa tunned, kui ühel hetkel lihtsalt ei jaksa lapsega tegeleda. Aga alati läheb paremaks :).

  • Reply Anu 8. oktoober 2016 at 13:21

    Me oleksime ka õnnelikud sellise kinkekaardi üle. Poisil viimane lasteaiaasta ja hakkab saabuma vanus, kus enam ei saa suva kaltsudega rühma saata:D peab ikka tegu ja nägu olema. Pöidlad pihku.

  • Reply Kersti 8. oktoober 2016 at 13:15

    Vähemalt ei koorinud Mari ennast paljaks… arenguruumi on. :D
    Minu laps tuli koolist koju, võttis seeliku seljas ja läks tagasi huviringidesse… huvitav, mis neil küll arus on?

  • Reply Sille 8. oktoober 2016 at 13:10

    Mina ostaksin selle kinkekaardi eest oma kaksikutele matchivad dressipluusid :) Uuena sellist kvaliteeti endale lubada ei saa, aga õnneks saab ka teise ringi pealt korralikke asju, sest head asjad kestavad ju kaua.

  • Reply Kristel 8. oktoober 2016 at 12:48

    Mari on ülinunnu ?

  • Reply G 8. oktoober 2016 at 11:55

    Ma tahaks küll seda parkat oma lapsele selga…. ja endale ka! :)

  • Reply Ell 8. oktoober 2016 at 10:46

    Eile nagu moblaga tegin siia ühte kommentaari, ma ei tea kas see oli nii nilbe, et ei läinud üles või pani mu telf villast, igatahes

    Tundub, et selle “tundub, et meie oma ei taha veel tulla” jutupeale sain õhtul triibud..plus veel täna hommikul ka! Seega on igasugused lisaasjad teretulnud :D

    • Reply Mallukas 8. oktoober 2016 at 10:51

      ma juba vastasin sulle ju :D

  • Reply Kristiina 8. oktoober 2016 at 10:17

    Tõesti üliilusad riided! Kinkekaardi kingiksin kas oma õele või vennale – esimesel laps küpsemas ja teisel juba peaaegu kaheaastane. :)

  • Reply Kats 8. oktoober 2016 at 10:13

    Uh, Mirtel ja Helena kippusid ka nii plehku panema. Väga jube oli, ausalt tahtsin pidevalt (eriti liikluse lähedal) neile lihtsalt traksid selga panna, et neis rihma otsas hoida. Aga julgusest jäi puudu :(

    Gugguu poest oleks mu vennalapsele nii mõnigi asi väga teretulnud – üldiselt ta ka teiste kasutatud või aliexpressi riietes

  • Reply Saarekas 8. oktoober 2016 at 10:12

    Mul on kahene poisi klutt, jube kange ja isepäine. Jookseb kuhu jumal juhatab. Õues olles on alati hirm autode ees..et ehk jookseb auto ette. Ühe korra jooksis, õnneks jõudsin jopest kinni haarata. Käed värisesid, süda puperdas. On olnud ikka hirmsaid olukordi. Iga õue mineku korral üritame siis kiirelt mänguväljakule jòuda, seal ääres autod ei sõida ja on vähe rahulikum olla.
    Kuigi ühe korra suutis sealt ka plehku panna ja ära kaduda, kahe sekundiga. Ei tea, kuidas ta seda teeb..aga jah. Panin siis terve karja,kes mänguväljakul olid, Martenit otsima. Tüüp passis mänguväljaku juures oleva kortermaja koridoris ja mängis seal kellegi teise lapse autodega. Vähemalt oli tal lõbus. :D Samal ajal kui mina pidin südame rabanduse saama.
    Aga sellest mehest. Selliseid inimesi peaks rohkem olema,kes abivajajat näevad! Suurem osa on ikka ükskòikseid, kahjuks. Seega super super armas temast!

  • Reply Karoline L. 8. oktoober 2016 at 09:54

    Mul endal küll ühtegi beebsut olemas ega tulemas veel pole, aga see-eest elavad seal kaugel kaugel Iirimaal mu kaks üle mõistuse lemmikut vennalast, kellele kingituste tegemine on minu jaoks lust. See kinkekaart oleks lihtsalt super selle jaoks :)

  • Reply Karin 8. oktoober 2016 at 09:54

    Mu laps tahab ka pidevalt pleeget pista, ma ei tea misa talle teinud olen, et minuga koos käia ei soovi :D tal praegu mingi täielik tagurpidiantsu periood peal.

    Neid Guguu asju piilusin ka ükspäev, nii ägedad, aga hinnad on ikka VÄGA soolased, niiet üks kinkekaart kuluks ikka kenasti marjaks :)

  • Reply Kristi 8. oktoober 2016 at 09:42

    Tore, et selliseid abivalmis inimesi on. Mõni oleks kaugelt vaadanud, et ah mingi pomps, pea teisele poole keeranud ja kalanäoga mööda kõndinud. Hea, et Maril roheline jope seljas polnud, ta paistis roosaga ilmselt võpsist paremini välja. Muidu on nii nunnud riided, aga hind on küll oi-heldus-kui-kallis!
    Ja kui sa praegu peaksid sünnitama, siis palju jaksu ja kerget sünnitust! :)

  • Reply Sigrid Heilo 8. oktoober 2016 at 09:41

    Oh sa püha jeesus ! Asjad on küll peaaegu sama armsad, kui Marikene ise :)

  • Reply Kristiina 8. oktoober 2016 at 09:00

    Vau, kui ilus jope! Ma oleks ka kade, kui mu lapsel selline oleks, sest ise käin küll kõige odavamate isenditega ringi :D aga samas, ma selline, et lapsele ostangi kvaliteetsemaid asju kui iseendale. Nii et kuluks ära!
    Mu äsja 2-aastaseks saanu paneb ka pidevalt jooksu ja põgeneb kuhu jumal juhatab ja iga kord ma mõtlen samamoodi, et kaugele ta ikka üksi julgeb minna.. aga krt julgeb ja lähebki! Uskumatu, muidu on küll pigem arg ja pelglik, aga metsas/majade vahel/poes paneb pea püsti üksi minema, nii nagu ei kardaks midagi.

  • Reply Nele 8. oktoober 2016 at 08:58

    Vähemalt oleks ta seal hundikarjas kõige stiilsem olnud… :)

  • Reply Enely 8. oktoober 2016 at 08:56

    Mul oli pois äkki kolmene kui jäi vanaisaga koju ja lõunaunest varem tõusis ja otsustas jalutama minna. Kuidas ta paraadna uksest välja sai on siiani müstika aga mingi aeg helistati mulle tööle,et laps on kadunud ja politsei juba otsib. Selleks ajaks kui ma koju jõudsin oli politsei leidnud kirjeldusele vasava lapse leidnud ja lastekodusse viinud. Minu hüsteerilisele nõudmisele last näha ei reageerinud keegi,vastati vaid tuimalt,et hommikul minge lastekaitse töötaja juurde ja sealt otsustatakse kas saan lapse tagasi või ei. Kusjuures 100% kindlalt ei teadnud kas see on ikka minu laps kes leiti, alles järgmine päev järgi minnes nägin,et minu pisike. See oli mu elu kõige pikem öö.

  • Reply Käthlin 8. oktoober 2016 at 08:55

    Täpselt see mis ma oma õelapsele kingiks, saab oktoobris 9 kuuseks, talv tulemas ja see kink oleks ideaalne. Õde hetkel jooksebki mööda poode, et midagi ilusat ja kvaliteetset leida, aga hetkel ei ole õnnestunud miskit leida :)

  • Reply Cätlin 8. oktoober 2016 at 08:45

    Ahhh, ma sulan! Üliilusad riided ja veel eestlaste valmistatud.

  • Reply Helena 8. oktoober 2016 at 08:14

    Minul on poja 2a 8k ja türeke saab kohe-kohe 4kuuseks. Meil oli jaanipäeval hea seik, kui mu pisem beebi ei olnud veel 1 kuunegi. Olime küla jaanitule platsil ja kõik oli hästi. Nagu ikka, vaatasime tuld, sõime jäätist, rääkisime tuttavatega. Ühel hetkel läks poja meist edasi ja ma vaatasin hoolega kuhu ta läks.. järgmisel hetkel(kui ma olin kaks sekundit beebi poole vaadanud) enam poja ei näinud. Läks mees otsima, läksin mina otsima ja ei kuskil.. hirm nahavahel oli ikka suur.. ta OLI JU SIINSAMAS!? hakkasime siis kiitel jaanitule poolt otsima, sinna kuhu ta läks.. aga ei midagi. Mingil hetke keerasi otsa ringi ( seljataga oli tantsuplat.. nii 200m eemal) ja äkki nägin, tema seal kepsutas lõbusasti jalga :D Algul oli hirm, siis viha ja siis juba naljakas.. aga mulle ei mahu pähe..millisel hetkel ta meist mööda läks, kahe sekundiga ?! :O Ta on hirmuskiire ja aktiivne :) Aga lõpp hea, kõik hea !

  • Reply Marit P. 8. oktoober 2016 at 08:00

    Väga kenad riided, eriti jope. Ma polnud enne sellest firmast kuulnudki.

  • Reply Kristiina 8. oktoober 2016 at 07:59

    Superilus jope ? Ma ise sedameelt, et parem üks korralik riideese kui sada vigast. Kus neid Gugguusid Eestis toodetakse?

  • Reply Riini K. 8. oktoober 2016 at 07:54

    Need riided paistavad imeilusad ja väga mõnusast materjalist! Tahaks oma neiulegi midagi sellist :) Jope on eriti nunnu ja äge :)

  • Reply Triinu 8. oktoober 2016 at 07:52

    Mari on ikka valus naaskel. ?

  • Reply Hh 8. oktoober 2016 at 07:45

    Osaleeeen :)

  • Reply Carmen 8. oktoober 2016 at 07:36

    Tean mida sa tunned. Olin ise alles hiljuti rase ( laps saab järgmine nädal 6kuud) ja mu õel on üks kolme aastane plikatirts, kes on püsimatu. No temaga on samamoodi mõtetu rääkida, teeb mis tahab ja oi kuidas ma temaga vatti nägin kui rase olin ja hoida tuli.

    • Reply Carmen 8. oktoober 2016 at 07:38

      Vaatasin neid riideid,lihtsad aga no nii armsad ja see Mari parka viimasepeal.

  • Reply Laura 8. oktoober 2016 at 07:36

    Mina tahan!

  • Reply Signe 8. oktoober 2016 at 07:21

    Ilus jope, sobib Marile imeliselt! ❤

  • Reply Katri 8. oktoober 2016 at 07:07

    Gugguu on väga vinge bränd. Selle riided müüvad ka hiljem järelturul väga hea hinnaga kusjuures. Said Marile vinge komplekti. Ja neil leidub isgi poistele vingeid asju, mis on lausa haruldus. Aga samas.. Võtavad need hinnasildid ikka veits köhima küll. :D

  • Reply Heleriin 8. oktoober 2016 at 07:02

    Ma alati loen mõtlen kuidas sul ikka juhtub. Ma ise kahe poja ema ja selliseid seiklusi meil pole.

  • Reply K 8. oktoober 2016 at 06:48

    Iga dressipaar on vajalik kui kodus on selline marakratt. Minu plika on täiesti püsimatu. Mitu korda päevas vahetame riideid, sest ta on lihtsalt selline pamp. Gugguu kvaliteetsed riided oleks super kingitus meile. Loodame loosiõnnele!

  • Reply Triin S 8. oktoober 2016 at 00:22

    Mari on armas, olenemata riietest. 8 kuud rasedust, 2a poiss, kes igal vôimalusel jookseb eest ära, ônneks on tavaliselt tema 4a ôde see, kellel ônnestub jooksik kinni nabida.

  • Reply Krissu 7. oktoober 2016 at 23:57

    Jope on väga-väga armas?

  • Reply Diana 7. oktoober 2016 at 23:51

    Minu marakratt tahab ka kogu aeg minu eest ära joosta??ja ise alles aastane! Peaasi,et ringi saaks joosta. Aga ka mina osaleksin hea meelega 100eurose kinkekaardi loosimises!!?

  • Reply Riinu 7. oktoober 2016 at 23:49

    Sain just täpselt nädal aega tädiks ja no see parka ning tüdrukute riided on nii ilusad. No tekkis kohe tunne, et pean osalema ?

  • Reply Liina 7. oktoober 2016 at 23:45

    Oh seda Marikest küll! :) Aga loosist võtan hea meelega osa, oleks nii tore ka lõpuks midagi võita. Kvaliteetseid riideid pole kunagi liiga palju ;)

  • Reply Kristiina 7. oktoober 2016 at 23:42

    Tahaks omale ka sellist parkat! Aga no tore kui lastelegi loosiõnn naerataks :p Humoorikas lugemine oli küll, aga selles hetkes oli ilmselt ikka üsna meeleheitel tunne küll. Vedas, et noormees appi tõttas :)

  • Reply Gyn 7. oktoober 2016 at 23:35

    Ma tean ühte marakratti, kellele see Jumpsuit hästi kingituseks passiks. Sulle jõudu ja koerad on alati inglid :) Kellel ikka koer kaasas, see reeglina täiskaabakas ei ole :)

  • Reply Getu 7. oktoober 2016 at 23:12

    Jätan ühe mõttetu kommentaari siia lihtsalt :D

  • Reply Riina 7. oktoober 2016 at 22:59

    Õnneks tundub, et su elus on juhuse tahtel alati, kes Sulle hädas olles käe ulatab:) soovin ka selles vahvas loosis osaleda:)

  • Reply SLP 7. oktoober 2016 at 22:59

    Kindlasti päris huvitav kogemus.
    Mul on vb NATUKE sarnane olukord, kus ma enam küll pregnanto polnud, küll aga otsustasin panna lapse kõhukotti (olgu siinkohal ka mainitud, et oli jaanuar ja libe ja lumi ja külm), võtsin koera ja läksin siis jalutama. Ühel imelisel hetkel otsustas koer, et oleks päris hea mõte endal rihm kaelast rabeleda ja joosta kus see ja teine. Murdsekundi jooksul jõudsin ma teha kolm jooksusammu, kui ma sain aru, OK veits libe ja nägin ühte meest tulemas. Karjusin talle, et mu koer jooksis ja näitasin liduva koera poole ja siis see noormees viskas oma spordikoti seljast ja püüdis mu koera kinni. Võtsin oma koera, tänasin, pakkusin, et noormees jalutaks minuga ja ma ostaks talle tänutäheks kohvi (ilmselt arvas, et ma desperate üksikema ja üritan teda ära sebida), aga no ta keeldus….

  • Reply Helen 7. oktoober 2016 at 22:58

    Oi kui ilusad riided seal on, ma polnud sellest firmast varem kuulnudki?! Leidsin juba super armsa kombe ka sealt oma 1 aastasele!!!

  • Reply Inge 7. oktoober 2016 at 22:55

    Imeilusad Gugguu asjad, kiidan valikut ja on seda raha ka väärt. Mari nii armas :)

  • Reply Silva 7. oktoober 2016 at 22:52

    Vaatasin ka hindasid aga üksikemana on see ikkagi rets raha sinna alla panemiseks :( Tellisin hoopis Alist just eile mingi kombeka, mis pidi taluma nö. Russian winter’it. Loodan, et võime rahule jääda ja eelkõige, et see jõuaks võimalikult ruttu kohale sest…. mul on kolimine pooleli ja ka talveasjad said suures tuhinas pakitud…..kuhugi :D
    Jumal tänatud, et mu laps veel joosta ei oska. Mul on isegi mitte rasedana mõnekümne meetri pealt võhm väljas :D Aga sul vedas jah, et keegi tuli ja tundis huvi ja aitas :))

  • Reply Vaike 7. oktoober 2016 at 22:49

    Jälle annaks kinkeka sõbrannale tema kahe poja jaoks. Kuluks kindlasti marjaks ära, kuna neil rahline seis hetkel üsna kitsas.

  • Reply Pille 7. oktoober 2016 at 22:43

    Ohjah, ma tean seda tunnet kui lapsi on vaja sada korda riietada ja kohe kui oled selja keeranud, siis nad koorivad end paljaks. Minu lapsed arvasid selles vanuses (Mari vanuses siis), et toariieteks kõlbavad vaid trussikud ja seda aasta ringi. Aga mul on kogu see jant topelt sest tegu on kaksikutega. Ja kui nad otsustasid metsa joosta, siis kindlasti mitte ühes suunas :P

  • Reply Tiina 7. oktoober 2016 at 22:42

    Mul on sinust koguaeg kahju, enamasti siis, kui ma su postitusi loen: no need läpakad vees, ja see ära jooksmine ja nii edasi. Mu laps on juba suur ja ega ma siukseid suuri prohmakaid eriti ei mäleta, kindlasti neid jõuetuid hetki oli (läpakaid siis polnud ka). Ja kuigi sa räägid, et sa ei saa hakkama ja pead ennast halvimaks emaks maailmas,siis ma lohutaks ja ütleks, et ikka juhtub. Ja sinul ei lähe need meelest ja kunagi loete Mariga neid lugusid koos ja Mari siis naerab ja kallistab sind ning Lemps ja Limps ja Lumps istuvad samuti ümber läpaka ning irvitavad oma uskumatu suure õe pärast :-) Katsu üks päev korraga ellu jääda ja küll kõik laabub !

  • Reply Maarja 7. oktoober 2016 at 22:40

    Gugguu riided on nii ilusad, aga kahjuks natuke liiga kallid minu jaoks. Oleks väga hea meel, kui selle kinkekaardi võidaksin.

  • Reply Kätlin 7. oktoober 2016 at 22:26

    Tahaks endale sellist parkat ?
    Jooksus lapse koha pealt tore, et kõik ikka hästi lõppes :-)
    Vahel ma ikka mõistan neid vanemaid, kes oma lastele need turvarihmad külge panevad :-D
    Jumal tänatud, et ma maal elan ja lapsel pole reaalselt kaugele joosta ilma, et mõni ületamatu kraav või aed ette tuleks.
    Jõudu ja jaksu sulle! ?

  • Reply Anna-Maria 7. oktoober 2016 at 22:22

    Head, et siin ilmas on veel häid inimesi ja sulle appi tuldi.. tean omast käest kui laps nn kaob ära.. olen küla peal pisar silmis taga otsind.. ja tulemus on null.. kui järsku heliseb telefon ja laps on leitud. Jõudu ja jaksu sulle kahega :)

  • Reply nööp 7. oktoober 2016 at 22:16

    Mul ka üks selline väike trallitaja kodus. Kõik riidessepanekud lähevad kilkamise ja ringijooksmise saatel. Kööki kardina taha, sealt magamistuppa hommikumantli alla peitu jne. Panen siis juba vaimu valmis, et kuskil poole aasta pärast saan ka suure kõhuga teda õues taga ajada.

  • Reply Kristin 7. oktoober 2016 at 22:14

    Toa piltidel on Mari nagu järku suuremaks saanud. Ja kui Lemps tuleb, siis ta vist sirgub üle öö preiliks. :)

  • Reply Olga 7. oktoober 2016 at 22:06

    Mari on nii armas! Alati kui Mari pilte näen, siis tuleb naeratus näole ?

  • Reply Anna-Liisa 7. oktoober 2016 at 22:05

    Hahaaa! No mis ma oskan öelda. Kahju sust kohe. Mul ka väike plikatirts kodus kasvamas, kes imeb kõik mahlad välja. Ei kujutaks ette, et peaks suure kõhuga teda veel kantseldama. Saadan sulle mõtetega palju positiivset energiat, anna teada, kui kätte saad ?

  • Reply Pillekas 7. oktoober 2016 at 21:57

    Mis koer tollel noormehel oli? :)

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 22:12

      Ma ei tea isegi, ma ei küsinud ja ma ise neil küll vahet ei tee :D igatahes mingi selline kohe ära tuntav tõug ei olnud, ala dalmaatsia või chiuaua :D mingi must koer oli :D

      • Reply Maarja 7. oktoober 2016 at 23:56

        Koer ei üritanud noormehele (peremehele) järgi joosta ? :D

        • Reply Mallukas 8. oktoober 2016 at 05:47

          Mkm, istus viisakalt ja ootas :D

  • Reply Kadri 7. oktoober 2016 at 21:55

    Reklaam Gugguu’le imehästi sooritatud! Mina armusin ära ? Nüüd see kinkekaart oleks kui rusikas silmaauku ??

  • Reply Brita 7. oktoober 2016 at 21:50

    Mul on hea meel, et lugu nõnna lahenes ja Mari ikka hundikarjas üles ei pea kasvama :) Ootame põnevusega, mis huvitavaid seiklusi oma põngerjas ükskord korraldama hakkab.
    Ühtlasi võtaksin hea meelega loosist osa!

  • Reply Ketu 7. oktoober 2016 at 21:50

    Lugeda on sellist asja põnev,ise küll ei tahaks sellises olukorras olla.
    Tuletasid rasedust meelde mmm.. nüüd nii hea meenutada.
    Endal 3 alla kuueaastast plikatirtsu kasvamas, keskmine laps on selline krapsakas teeb pättust ja lollusi. Teised rahulikumad .
    Mul ükskord vastsündinu jonnis turvahällis ,keskmine laps hakkas ka millegi pärast jonnima ja jooksis kaugemale . Kolmas laps tahtis tuppa minna (elan neljandal korrusel) siis mõtlesin küll et ei tule enne nendega õue kuni nad mingi 10 aastased on.

  • Reply Karin 7. oktoober 2016 at 21:49

    Õujee, ma käin ja loen su blogi ja hingan kergendatult – ma ei olegi ainuke, kellel lõpurasedana sellised meeletud seiklused kodus toimuvad :D
    Mul üks tüdruk saab kohe kaheseks ja teine tuleb kohe-kohe, any day now.. või siis ma ei sünnitagi mittekunagi :(

  • Reply Lugeja 7. oktoober 2016 at 21:46

    Külmavärinad tulevad peale sellist asja lugedes….
    Ma olen lugematu arv kordi oma lapsele järgi jooksnud, samaaegselt vaimusilmas juba igasugu hirmsaid asju jõudnud ette kujutada. Väiksena jalutas ta märkamatult külas olles hoovist välja, pidime otsingut lausa autoga alustama. Ta on meil poes nii ära kadunud, et pidime politseisse helistama. Ja lisaks hulk kordi, kui ta on otsustanud nalja mõttes autotee peale joosta.
    Mõistan liiga hästi, mida tunda võisid, õnneks ei ole ma kordagi pidanud rasedana selliseid asju läbi tegema :S

  • Reply Eva 7. oktoober 2016 at 21:44

    Loen ja mõtlen õudusega oma aktivisti peale, kes praegu alles 10 kuune. Kodu pole just teab kui suur aga kohti kuhu mu Väike Prints oma näppe pista ei tohi leidub. Keelamise peale vaid naeratatakse ja siis ülihelikiirusel vehkat tehakse JA TA EI KÕNNIGI VEEL!!!
    Taevaisa oli tõesti täna sinu “õuel”, et selle noormehe, kes ka märgata julges, sinna metsa samaks ajaks asetas. Huhhh…lõpp hea kõik hea!!!
    Gugguu asju olen ammu juba nillinud, kahjuks pole siiani lihtsalt julgenud (arg online shoppaja) ja hinnad ka mahlased. Aga sooviks enda käbile järgmiseks “kahe jalaga maapeal” hooajaks miskit mugavat ja vastupidavat soetada.

  • Reply Marite 7. oktoober 2016 at 21:43

    Sellise ehmatuse peale võib ju lausa sünnitama hakata. Aga kirja panid sa selle küll naljakalt:D Niiet natuke on küll naljakas jah:D

  • Reply Maarja-Liis 7. oktoober 2016 at 21:41

    Ära ei ütleks küll oma lapsele paar kvaliteetset asja osta. :) jõudu ja jaksu sulle. Sinu olukorras oleksin ilmselt sama teinud

  • Reply Krista 7. oktoober 2016 at 21:32

    Ma olen samarase nagu Sina ja kodus 2,5ne ja kui varem oli ilmatuma mõnus talle jooksuratas välja kaasa võtta, siis seda viga enam ei tee – tuleb tunnistada, et lõpurasedana ikka mingi nipiga lapsele järele ei jookse kui tema vigurdada ja eest ära põgeneda tahab :)

    Need Gugguu riided tunduvad väga ägedad ja hea meelega prooviks!

  • Reply Kersti 7. oktoober 2016 at 21:29

    Mari näeb väga armas nendes riietes välja ?
    Oleks tore kui minu kahe aastasele tütrele oleksid ühed väga kvaliteetsed riided :-) Hiljem ta pärandaks need oma nooremale õele. :-)

  • Reply Trn 7. oktoober 2016 at 21:25

    Ma Mariga jama kommenteerida ei oska aga gugguust tahaks küll soti eest tellida. Oii, kuidas telliks. See aasta tellisin sealt esimest korda lapsele talveks mütsi, varem olen ka üritand aga nende mütsidega on alati jama ja siis ma pole saand.
    Selle soti eest ma telliks ühed leggingsid ja ühe kleidi, tean juba ka millised, ei pea isegi kodulehele vaatama. Muidu on hinnaklass minu jaoks liiga kõrge, kahjuks pole võimalik pea 35€ eest ühtesid leggingseid osta, kuigi tahaks, väga tahaks…

  • Reply K. 7. oktoober 2016 at 21:22

    Oi, vahva oleks osta mõni Gugguu asi oma lapsekesele, nii et kinkekaart kuluks küll ära :)

  • Reply Maris 7. oktoober 2016 at 21:21

    tahaks ka sellist roosamannavahust parkat :(

  • Reply Jan 7. oktoober 2016 at 21:16

    On see Marike sul ikka vigurvänt!
    Mina pole küll veel lapsevanem, kuid see kinkekaart oleks kui rusikas silmaauku, nimelt tõmbasin mina täna, enne koeraga jalutama minemist, endale oma jopet selga, samal ajal kui viie aastane vend ennast kombesse ukerdas, minu jopel oli karvane äär, ta ütles: “Kui ma suureks saan, siis ostan ka endale karvase äärega jope, siis olen ka stiilne!”- see läks mulle niii südamesse, et ma tahaks tema soovi kohe, kohe täita, et ta ei peaks ootama suureks kasvamist. See jope tundub tõeeeeeeliselt mõnuuus, soe ja 100 eurot oleks ju suur võit :)
    Oiiii ma kujutan ette kui õnnelik mu venna oleks :)

  • Reply Helen 7. oktoober 2016 at 21:11

    Väga ilusad riided! Samuti on tore lugeda, et inimesed märkavad ja ei pea paljuks abi pakkuda :)

  • Reply Kris 7. oktoober 2016 at 21:01

    Lapsi ei tasu alahinnata. Ma taban end üsna tihti olukorrast, kus näen oma last mingis olukorras ja mõtlen “ahh, seda ta ikka ei tee, sinna ta ikka ei roni” jne. Aga vot, teeb küll ja samal ajal vaatab mulle otsa enam-vähem sellise pilguga, et “no mamps, mis vahid?” Ja ta on alles 1,5-aastane :D Aga Sul vedas tõesti, et mehike koerakesega mööda juhtus minema, muidu oleks te vist võinud filmile “Seenelkäik” seal tõsielulise 2. osa teha :) Riided tunduvad muidu väga mõnusad!

  • Reply Janika 7. oktoober 2016 at 21:01

    Lugesin nagu õudusjuttu:D Hirmuvärin käis läbi, kui mõtlesin kuidas Mari metsa poole paneb ja mis siis kui kedagi appi poleks tulnud.. huhh, lõpp hea- kõik hea. Täpselt aasta tagasi olin ma sama rase, kui sina praegu ja oi seda ootamise õudu.. aga näed, aasta möödas ja sellest õudusest ei mäleta ma suurt midagi ?. Lohutan sind, et kõik on mööduv ja varsti naerad sa praeguse olukorra üle. ?

  • Reply Triinu P 7. oktoober 2016 at 20:59

    Mu laps saab alles aastaseks, ning kujutan juba ette, millised seiklused meid ees ootavad ☺️ sulle soovin veel natukene kannatust ja külma närvi ?
    Üldiselt on nii et raha kulub lapsele ja ise uutest asjadest ei hooli väga, seega kuluks meile see 100 eurone kinkekaart ära. Saab laps miskit ja siis jääb mulle endalegi kulutamiseks raha ?

  • Reply merit 7. oktoober 2016 at 20:53

    Oi! Ma nii tahan seda kinkekaarti võita! Paar päeva tagasi lugesin postitust, kus oli ka sellest jopest juttu, ja ma just otsin enda aastasele tüdrukule talvekombekat. Kuna aga hetkel väga palju raha pole, siis olen pigem järelturult vaadanud. Ja siis nägin seda Mari jopet ja selle jope venda kombekat ja mõtlesin, et need on lihtsalt nii kaunid, ja et ma ostaksin selle siis kindlasti, kui ta maksaks poole vähem. Nii et jah, lähen täna pöidlad peos magama :).

  • Reply Tiiu 7. oktoober 2016 at 20:52

    Kahega on veel lõbusam :)
    Aga vähemalt läks kõik hästi.
    Riided kaunid, meele teeb kadedaks :)

  • Reply Airika 7. oktoober 2016 at 20:51

    Mul sarnaseid olukordi olnud, jumal tänatud, et ma rase pole ja ikkagi järgi olen jõudnud joosta☺
    Parka on lausa imelineee. Ma tahan võita?

  • Reply Diana 7. oktoober 2016 at 20:50

    Ma paar päeva tagasi kuulsin fb Muksula jutunurgas tollest gugguu firmast.. ausaltöeldea haklas kohe pirn peas põlema ja kiilasin kiirelt kodulehte..ahastus tuli peale… deeeem kui ilusad asjad..mindki võlusid jopeeeed! Ja siis läks mul silme eest mustaks kui suutsin näha ka hinda??
    Mis siis ikka võtsin lahti kõik võimalikud portaalid osta,okidoki,soov,buduaar jne..et äkki järeltulult head kraami saada.. hetkel küll midagi leida ei suutnud.

    Aga kui ma võidaks selle auhinna siis sooviks väga oma pisipojale aluskombet ja ägedat tutimütsi.. jopet ju sotiga ei saa ?

  • Reply N 7. oktoober 2016 at 20:36

    Minu poiss viskab pikkust lihtsalt kohutavalt kiirelt ja ainsad riided mida ma ostan on laste riided, pole endale saanud juba pea aasta aega midagi osta sest noorhärral on kiire suureks saamisega. Talv ongi käes praktiliselt ja talle on jälle uusi riideid vaja ja see kinkekas teeks küll meie elukese natuke roosilisemaks kui saaks 100€ lapse asjade pealt kokku hoitud. Muidu peab vaene laps üldiselt H&M (allahinnatud) riietega leppima kuid mõni eksklusiivsem rõivaese oleks ju ka väga tore ?

  • Reply Merit 7. oktoober 2016 at 20:32

    Oeh kui ilusad asjad! Hea meelega valiks oma pisikesele sealt lehelt ka üht-teist ?

  • Reply mai 7. oktoober 2016 at 20:28

    jumaldan karvakraega parkasid. sel talvel kindlasti ostan ühe sellise tütrele ja teise endale.

  • Reply Saana 7. oktoober 2016 at 20:23

    Nii ilus jope!

  • Reply annika 7. oktoober 2016 at 20:16

    Mõnede lastega lihtsalt jääbki kooselu keerulisemaks:) Ja seda saan väita 17.5 aastase koosolemise põhjal:)

  • Reply Els 7. oktoober 2016 at 20:14

    Mina ei suutnud täna lapsele jopet selga saada, lihtsalt ei läinud käed sisse. Ilmselgelt on vaja uut!

  • Reply Mammu 7. oktoober 2016 at 20:12

    Usun, et on raske ühe lapsega, aga ma ka tean, et sul kergem kohe kindlasti ei hakka, sest õigepea on sul neid 2! Ja ega see su kallist esimest last väga ei huvita, ta hakkab veel rohkem võimutsema ja enda iseloomu näitama, et need viimased 3 närvirakku saavad ka maha kärvatud :D No aga vähemalt on meil lugejatena väga põnev jälgida sinu närvirakkude suremist :) Aga jah täitsa tore oleks päälinna sattuda üle pika aja ja ühe väikse shoppamise teha kinkekaardiga :P
    EDUUUU!

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 20:13

      Neil ei ole Eestis müügipunkti :)

      • Reply Mammu 7. oktoober 2016 at 20:16

        Deem noh, aga noh vähemalt leiaksin mõne huvitava lehekülje veel kus saaksin mehe rahakotti tühjendada :D :D

  • Reply Angelina 7. oktoober 2016 at 20:09

    Tore, et kõik hästi läks. Gugguu on küll super firma ja asjad väga kvaliteetsed.

  • Reply gerli 7. oktoober 2016 at 20:05

    Hah.. Sa räägiks nagu minu preilist. Selle erinevusega et enne kui ta jooksu paneb hüüab ta : Ei saa kätte ??

  • Reply Kertu 7. oktoober 2016 at 20:05

    Palju õnne õnneliku lõpu puhul! :)

  • Reply Kerli 7. oktoober 2016 at 20:04

    Endal last ei ole, aga väiksemale õele kuluksid sealt küll mõned asjad ära, sest ema käib ringi ja räägib, kuidas mul õele ei ole mitte midagi talveks selga panna – ükski jope pole piisavalt soe.

  • Reply Maria 7. oktoober 2016 at 20:03

    Noormees on tubli.

    Kogu lugupidamise juures…ma parem panen sutsuke raha juurde ja ostan Isbjörn of Swedeni õueriideid. Minu jaoks ei ole need sellised, mida ma päriselt tahaksin oma lastele. 120 g soojustust on talveks liiga vähe ja praeguseks ajaks ka nii ja naa.
    Veepidavus ja hingavus õnneks on ok, aga no ei igatseks:)

    Dresside hind on minu jaoks üle mõistuse palju ja kahjuks midagi erilist nendes riietes ka pole. Ma lihtsalt keeldusin ostmast sellise hinnaga dresse. Võimalik, et kui mu kuupalk oleks 10 000€, siis ma mõtleksin, praegu…kui mu palk on ka üpriski hea, ma seda ei ostaks.
    Aga no ma saan aru, see on reklaampostitus ja nii ma seda võtangi.

  • Reply Ketu 7. oktoober 2016 at 20:03

    Riided on nii ilusad! Ostsin 2 nädalat tagasi piigale ilusad dressipüksid. Ta on neid kandnud ainult lasteaeda minekuks ja kojutulekuks ja juba näevad need välja nagu topihunnikud. Tutkit sulle hinna ja kvaliteedi suhet! :D Hoolimata Marikese aasta lapse vempudest,on ta teil hästi välja tulnud ja nii armsake ;)

  • Reply MS 7. oktoober 2016 at 19:58

    Jõudu ja jaksu sulle Marikesega :)

  • Reply Triin 7. oktoober 2016 at 19:56

    Lõpp hea, kõik hea!

  • Reply Marlen 7. oktoober 2016 at 19:51

    Oeh. Ja selle peale ka sünnitus peale ei hakanud? Ma ei julge kaksikutega oma aiast ilma käruta väljuda. Nemad muidugi kärus kinni. Kohe siin asula peatänav ja lapsed alles 1a9k. Ilmselt on nad veel paar aastat kärus ?

  • Reply M. 7. oktoober 2016 at 19:40

    Tere Mallukas :D Rohkem ei oska kaasa rääkida. :D

  • Reply R. 7. oktoober 2016 at 19:36

    Mul on nii hea fantaasia. Alati kui sa kirjeldad mingit situatsiooni, siis tuleb see mul silme ette. Aga mulle tuleb see umbes nagu komöödiafilmis, seega sain jälle kõkutada :D :D

    Jään samuti võidule lootma. Miks? Lihtne. Ma olen ema ja MA TAHAN KA oma lapsele nii kifte riideid :)
    (kahjuks pole ma iialgi mitte midagi võitnud :D isegi bingos pole nurki kokku saanud :D )

  • Reply Sigrit 7. oktoober 2016 at 19:32

    Mari on üks väike armas vaba hing, hea et noormees õigel ajal õiges kohas juhtus olema! :)

  • Reply Kaidi 7. oktoober 2016 at 19:25

    Ma mõtlesin et minu 4 aastane on põrguline. Raudseid närve sulle! Aga Mari on siiski sul armas. ?.

  • Reply nt 7. oktoober 2016 at 19:22

    Ma auhinda ei taha (või kui võidan, siis annan sugulasele edasi) aga see postitus ajas väga naerma. Kujutan selle vaese noormehe emotsioone ette, mingi hull tädi ulub metsas nutta, jäta siis oma koer sellisega ja mine mingisugust last taga ajama. Kaugelt ta Mari kätte sai? Ja mis koer tal oli? Oluline info kõik välja jäänud :P

  • Reply Elo 7. oktoober 2016 at 19:14

    Lõpp hea, kõik hea :) ja nii tore ja supper on kuulda et ikka märgatkse ja aidatakse teisi inimesi ka :) tervitused aitajale ka :)

  • Reply Ann 7. oktoober 2016 at 19:12

    Armas marakratt!

  • Reply Astrid 7. oktoober 2016 at 19:10

    Ootan ka seda imelist aega kui mu kuune pojake selliseid sigadusi tegema hakkab :D

  • Reply M. 7. oktoober 2016 at 19:09

    Suurepärane noormees!

  • Reply A. 7. oktoober 2016 at 19:07

    Ma loosist osa ei võta, aga Mari on tõesti kuidagi nii suure ja asjaliku näoga! Ootan juba seda aega kui Sul 2 plikat on!

  • Reply M-L 7. oktoober 2016 at 19:07

    Minulgi eile oli päev täis draamat. 4-aastane laps suutis kaubanduskeskuse toidupoes ära kaduda, samal ajal 5-aastane astus ostukärule ja 1.5 aastane kukkus koos sellega 5-aastasele peale. Lõpp kokku võttes leidsime oma kadunud lapse üles ja tormasime traumapunkti, kus õnneks selgus, et lapsega kõik korras ja paar päeva paluti mitte väga palju rahmeldada. Seega igal lapsel, vist mingi hetk, kus tahaks jooksu panna. Kahjuks meil seekord langesid kõik asjad ühte kokku. Hea, et sõbranna suutis veidigi maha rahustada ja suutsin edasi tegutseda.

  • Reply Ele 7. oktoober 2016 at 19:02

    Mina mõtlen, et issand kui tore, et on veel selliseid häid inimesi nagu too noormees!!! Respekt igatahes, et appi tuli ja mööda ei kõndinud. Usun edasi inimeste headusesse ?

  • Reply Tiina 7. oktoober 2016 at 18:58

    Mari näeb imearmas välja selle roosa jopega ?
    Selles vanuses kui Mari praegu, oli minu laps selline suslik, et pani pidevalt jooksu. Alguses üritad ju ikka heaga, et ei tohi ära joosta eest, muidu läheme mänguväljakult koju ja siis pole enam lõbus ja… Aga kas preili kuulas siis, oh ei. Temas oli nagu väike paharet peidus, ainult naeris ja lehvitas ja jooksis edasi. Argh, lõpuks tegi nii tigedaks juba, et…
    Jumal tänatud, et ma ei pidanud teda raskejalgsena taga ajama ?

    Mingi aeg läks see jalga laskmine üle (loe: mõistus tuli pähe)ja nüüd meenutan heldimusega. Kõik möödub, nii halb kui hea. Oskus näha asju läbi huumori tuleb mõistagi kasuks, ehkki hetkel, kui selline asi juhtub, on asi ikka naljast väga kaugel.

    Kiitus koeraga noormehele! Vähemalt seekord pääses Mari hundikarjas üles kasvamisest, hehe ?

  • Reply Liisi 7. oktoober 2016 at 18:54

    Kuigi enamasti on mul üsna tubli kolmene, kellega saab päris hästi hakkama, siis on temagi mõnel korral plehku tahtnud pista. Tema jaoks on see ülipõnev mäng, ei pea vist lisama, et mul pole asjast üldse sama arusaam.
    Viimati hakkaski poeuksest välja minema sel ajal kui ma kaupa kotti ladusin. Seda on juhtunud kahel korral. Õnneks on ta vahekoridori jäänud, aga nüüd on ta jälle sunnitud poekärus olema, seni kuni ma talle jälle uue võimaluse annan suurem poiss olla.

    Olen viimasel ajal päris palju lasteriiete soetamise lainel olnud ning kinkekaart kuluks mullegi ära.

  • Reply Sille 7. oktoober 2016 at 18:52

    Ise panin umbes sama vanana maal tiigi poole ajama ja ausaltöelda kui poleks seal üht külameest kalastamas olnud, siis ma seda kommentaari ei kirjutaks ka siin praegu.

  • Reply G2tlin 7. oktoober 2016 at 18:49

    Ma arvan, et mu preilile kuluks küll miskit ilusat ära :)

    Ma ei oskagi väga midagi lisada. Mari juba nii suur ja armas.

  • Reply Ents 7. oktoober 2016 at 18:49

    Appi ma tean seda kemplemist kui laps ei taha riidesse panna, tunnen seda hommikul kui öökad päevariiete vastu tahan vahetada, õhtul kui päevariided ööriiete vastu, kui mustad riided puhaste vastu tahan vahetada pluss väliriided, ja see tekkis peale lasteaeda minekut…

  • Reply Janne 7. oktoober 2016 at 18:44

    Minu poja oli ka paras meeletu jooksik :)
    Enne kui kusagile kohale jõudsime olime terve külale ringi peale teinud :)
    Linnas ei julge siiani käest lahti lasta ta nii ootamatu :(
    Nüüd 4 ne :)

  • Reply Liis 7. oktoober 2016 at 18:43

    Mul on kahene poeg ja viiekuune tütar. Mõningatel päevadel olen samuti hullumas. Nagu näiteks hetkel, kui vaevalt sain pisema magama ja suurm nüüd hüppab mul seljas ja naudib elu.
    Igaljuhul kinkekaart oleks meie peresse teretulnud!

  • Reply Krislyn 7. oktoober 2016 at 18:40

    Mari jaoks oli see kindlasti vahva mäng “catch me if you can”
    Kujutan sinu tundeid/mõtteid sel hetkel ette. Tore, et koeraga noormees sattus õigel ajal õiges kohas olema.

  • Reply Jane 7. oktoober 2016 at 18:38

    Olen sarnases olukorras olnud, kus lõpurasedana pidin oma poega samamoodi taga ajama aga õnneks laps päris metsa joosta ei otsustanud.
    Lapsed on ikka elu õied.

  • Reply S 7. oktoober 2016 at 18:35

    Sõbrannal sündis eelmine nädal teine tütreke ja see pisike printsess ja ta kolmene õeke oleksid kindlasti selle kingituse üle rõõmsad :)

  • Reply liis 7. oktoober 2016 at 18:34

    Päris krõbeda hinnaga tooted tõesti. Kui võidaks siis soetaks oma poisiklutile mitu paari dressipükse, kuna neid oleks lasteaeda väga vaja. Ja eriti oleks vaja just neid kvaliteetseid! :)

  • Reply siirip 7. oktoober 2016 at 18:29

    Kindlasti oleks minu 4 aastane ka jooksu pannud .Lapsed on vist nii iseteadlikud eriti kui nad on sellises vanuses.Kindlasti ei tahtnud Mari sind nutma panna,lapsed ei saa ju täpselt mida vanemad tunnevad.

  • Reply Merilin 7. oktoober 2016 at 18:23

    Tore, et neid juhtumisi kirja paned :) Meil kodus 2-aastane ja aeg-ajalt ikka tuleb selliseid hetki, kui tahaks isegi maha istuda ja nutta tihkuda.. Mõni aeg hiljem, eriti teistele rääkides ajab aga naerma :P Need tavaliselt ongi hetked, mis jäävad meelde ja mida on hiljem tore meenutada. Peaks ka neid üles kirjutama hakkama :)

  • Reply Liina 7. oktoober 2016 at 18:22

    Kunagi pean ka mina midagi võitma, seda enam, et tõesti oleks lastele talveks uusi jopesid/kombekaid vaja. Rasedana mööda poode tormata ei viitsi ka, internetiost oleks parim :)

  • Reply Kärt 7. oktoober 2016 at 18:22

    Gugguu riideid olen juba tükkaega millinud aga kahjuks hetkel rahakott peale ei hakka. Sooviksin sealt lapsele pikkade varrukatega kleite ja muidugi see jope on ka imeilus! ??

  • Reply Merli 7. oktoober 2016 at 18:21

    Selline auhind kuluks tõesti ära. Lapsed ju kasvavad kiiresti ja riideid on alati vaja. Oleks ka hea võimalus selline kvaliteetne kaubamärk ära proovida :)

  • Reply Evely 7. oktoober 2016 at 18:12

    Tõesti väga ilus parka Maril. Ei olnudki sellsest kaubamärgist varem kuulnud. Kas neil Eestis ei ole mingit müügikohta?
    Igaljuhul oleks super oma väikesele preilile ka üks ilus parka soetada talveks :)

  • Reply siky 7. oktoober 2016 at 18:12

    Ma pole iial mitte midagi juskil võitnud, seega…noh, üks kommentaar ette või taha enam ei tapa :p
    Mari on nunnu põrguline Sul ikka! :)

  • Reply Kätu 7. oktoober 2016 at 18:08

    See jope või parka on imeline! Eriti veel Mari seljas on niiarmas.

    Eks mari vast lootiski,et talle järgi jooksed…või peitust temaga mängiksid?
    Kinkekaart kuluks ära küll lapsele :)

  • Reply Kerli 7. oktoober 2016 at 18:08

    Äkki on asi päevas? Või kuuseisus? Mu aastane on ka täna selline marakrat olnud, et pea juba valutab. Õnneks meil metsa pole ja joosta ta ei oska ( VEEL ) . Aga no ühegi asjaga koostööd ei tee. Naabrid ilmselt arvavad must juba jumalteab mida.

    Aga sellegipoolest riided on ilusad. Kohe tekiks endal ka tahtmine osta. Aga väike härra kasvab nii kiiresti, et sellist raha asjade eest lihtsalt ei raatsi välja käia. Kuigi mõnda asja jubedalt tahaks küll.. :)

  • Reply Annika 7. oktoober 2016 at 17:57

    Tubli naine ja crazy laps:)
    Aga guguu on mõnus! Mul oleks sealt väga ühte mütsi vaja :)

  • Reply Merli 7. oktoober 2016 at 17:52

    Minu tütar kuulab kh ainult seda, mis parajasti tema plaanidega sobib või kui saab aru, et emme juba pahane.
    Hea, et koer vähemalt jooksma ei hakanud ja kõik lõppes ilusasti.

  • Reply Marili Sinimeri 7. oktoober 2016 at 17:51

    Ise nii armas, aga vimpkasid täis :)

  • Reply Liis 7. oktoober 2016 at 17:45

    Mina ei ole küll lapsevanem, aga 3-aastasele õeraasule valiksin meeleldi midagi mõnusat, et lasteaias oleks soe ja hea mängida :)

  • Reply I.S. 7. oktoober 2016 at 17:43

    Ma sellepärast ei julgegi enda kolme lapsega metsa lähedale kõndima minna kuna olen kindel et 3a ja 2a paneksid kohe metsa jooksu. Õnneka plika veel nii väike(2k) et niipea sinna jooksu ei paneks. Niisiis käin mööda metsateed jalutamas ainult siis kui 1( parem oleks kui 5:)) inimest kaasas oleks kes ei laseks poistel metsa joosta.

    Kinkekaart kuluks väga ära kuna poisid kasvavad kiiresti ja neile oleks lasteaeda uusi riideid osta.

  • Reply Kerli 7. oktoober 2016 at 17:41

    Oi kurja! Marakratt!! Aga eks sai oma raseduse ajal ka neid närvirakke ikka kōvasti kulutatud..

    Väga vahvad riided! Kinkekaart kuluks ära küll ?

  • Reply Kaidi 7. oktoober 2016 at 17:41

    Kuluks ka kinkekaart hädasti ära, kuna ise ei jõuaks elusees nii kalleid asju osta.
    See oli ikka väga õnnelik juhus et noormees sealt mooda kõndis, mul ka kolmene plika ja kunagi ei tea mis neil pähe kargab.

  • Reply Ell 7. oktoober 2016 at 17:40

    Oh Mallu..usu või mitte aga sain oma tänase jutupeale vist triibud! :D

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 17:46

      Vist? :D

      • Reply Ell 8. oktoober 2016 at 11:47

        Vabandan, sul on siin kommentaare tavapärastest rohkem ja ma eksisin ära :D

        Vist sellessuhtes et..no ma pole ennem ju säärases olukorras olnud ja kui tihti need pulgad valetavad :D Aga vaevalt, et 2 pulka otsustavad valetada, 1 triip küll vähe heledam kui teine, kuid siiski rohkem kui 1 triip. Seega..vist päris kindlalt :D

  • Reply H. 7. oktoober 2016 at 17:39

    Positiivsest küljest vaadatuna – vähemalt ei hakka sul igav :D
    Aga tegelikult kahju, et sa pidevalt sellist vatti saad Mariga näha. Hea, et tûtarde vanusevahe tuleb sul 3 aastat. Mótle kui see vahe oleks 2 aastat, siis oleks veel raskem.

  • Reply Carmen 7. oktoober 2016 at 17:39

    Mina olen täheldanud enda varsti kahese peal, et stopp või seis või ei jookse, on kui härjale punase rätiku näitamine ja lisab vaid jooksule hoogu juurde. Aga eks ma ise ka samas olukorras muudmoodi ei reageerida ei oskaks.

  • Reply Siiri 7. oktoober 2016 at 17:31

    Eks tagantjärgi ole paljud asjad naljakad… hea et siin õnnelik lõpp oli :)

  • Reply Kärt 7. oktoober 2016 at 17:30

    Kõlab nagu mõni minu ettevõtmine oma kahe lapsega…plaan on hea, aga välja kukub nagu alati.

  • Reply Merilin 7. oktoober 2016 at 17:27

    Vähemalt õnneliku lõpuga lugu :D Kujutan ette kui õudne see võis olla, aga vähemalt on veel nii toredaid noormehi. Kinkekaardi kingiks ma pisikesele piigale, kes käis täna just jopet otsimas, kuid sobivat ei leidnud kusagilt aga Mari seljas tundub just see õige olema :)

  • Reply Jaana 7. oktoober 2016 at 17:17

    Mul on nii hea meel seda positust lugeda, anna nüüd mulle andeks, et ma julgesin midagi sellist Sulle päevale lõppu veel kirjutada, arvestades seda mometi, millest kirjutasid :D Aga ausalt, ma ei ole üksi! Minu päevad on selliseid hetki tihti täis. Kui mõtled, et teed lapsega vaba päeva ja kujutad ette, kuidas te terve päev üksteisele patse punute, tee pidu mängite ja naerate lakkamatult – aga eiii… Muidgi ära saa valesti aru, enamus päeva on ikka rõõmu ja armastust täis, aga need hetked on nii jubedad, kus kõik tehakse rist vastu pidi ja kõik sinu idüll rikutakse paari tunniga, siis tahaks hommikul kerida aega tagasi sellesse hetke kui mõtlesid, et teeme lapsele vaba päeva :D Minu väike tütar on sinu omast natukene noorem ja see äratundmis rõõm on meeletult suuur..

    Aga nutan nutu ära ja tahaks peaga vastu seina joosta, minutite pärast on kõik jälle endine ja mõtled kui väga sa seda väikest hullu ikka armastad …

    appppi, IMELINE EMADUS :D

  • Reply Birgit 7. oktoober 2016 at 17:12

    Hehe, tore, et ikka Mari kinni püü
    Sellest firmast kuulsin esimest korda, vist elan kusagil kivi all :D

  • Reply Aveli 7. oktoober 2016 at 17:10

    Kuna ma ise ei raatsiks nii kalleid asju osta lapsele ega endale vist ka mitte, kuluks kinkekaart sajaga ära..:)
    Mariga tundub sul ikka tükk tegemist olevat, ma oleks ikka püstihull valmis..

  • Reply Kerli 7. oktoober 2016 at 17:08

    Täitsa kujutan ette mida tundsid. Käisime sel suvel pojaga (1,5a) Võimlemispeol tantsimas. Beebidele oli eraldi telk, kuhu sai jätta käru ja last toita jne. Kõik sujus kuni peaproovini, beebidel olid seljas ilusad lillad esinemiskostüümid ja mütsid. Meid paluti koos lastega võtta 5 meeletult pikka ja laia rivvi, kuna ilm oli kuum ja poiss polnud nõus süles enam ootama, panin ta korraks maha. Seal siblis teisigi lapsi ja ühtäkki oli laps kadunud… Jooksin seal vanemate ja laste vahel, kõik lapsed nägid ju ühtemoodi välja, hakkasin võõraid lapsi vaatama, et kas on minu… Tundsin kuidas paanika kasvas iga sekundiga, haarasin ühe võõra lapse sülle, vaatasin teda ja mõtlesin, issand kas see on minu laps. Järgmine mõte oli, mis ema ma olen, et ei tunne oma last ära. Lõpuks jooksin telki ja kuulsin kärude tagant hääli, vaatasin sinna, seal ta mängis kividega ise rõõmsalt naeratades. Mina jälle 10aastat vanem aga õnnelik. Lõpetuseks, Guguu kinkekaart kuluks meie kratile kindlasti ära.

  • Reply Esta 7. oktoober 2016 at 17:08

    Jestas. Ma viimati yritasin joosta 7 kuud rase olles – ja rohkem ei proovinud :) lopurasedana…oeh. Jube mõelda. Ma kujutan ette, mida tundsid. Olgu see taevaisa tänatud noormehe eest ! Loosis osaleks ka hea meelega. Ilusaid viimaseid raseduse paevi :-)

  • Reply Maris 7. oktoober 2016 at 17:08

    Leidub ikka ka abivalmis inimesi.

    Aga seda kinkekaart tahaks küll. Kahele pisikesele kuluksid sellised kvaliteetsed asjad ära küll.

  • Reply Liis 7. oktoober 2016 at 17:04

    Ma isegi ei kujuta ette mida ma teinud oleks kui laps jookseks ära …. õudne mõelda ?

  • Reply Helen 7. oktoober 2016 at 16:56

    Esimest korda kuulsin ja nägin Gugguu firmat paar nädalat tagasi. Neil on pisikestele imeilusad parkad ja kombekad, olen armunud ?
    Osalen ( vist?) esimest korda sinu mõnes loosis, sest tõesti jagan/kommenteerin asja vaid siis, kui see mulle tõesti meeldiks võita ja see siin oleks äärmiselt tore auhind ?
    Mul on endal 1a2k laps, hetkel veel on ta tõeline kukupai ja hea poiss. Loodan, et meil ei tekigi selliseid lootusetuid olukordi, sulle aga oskan soovida vaid pikka närvi, lähedaste tuge ja toetust ?

  • Reply Greete 7. oktoober 2016 at 16:56

    Nii tore, et inimesed appi tulevad kui näevad abivajajat, ka siis kui selleks on ema kes lapsele järgi ei jõua?
    Mina kuulen Gugguu.com lehest küll täiesti esimest korda ? lehel ringi vaadates ei teki kahtlustki, kas tahaks midagi oma lapsele ka sealt. Muidugi tahaks! Eelistatult valiks dressid, asendamatu asi lapse garderoobis.

  • Reply Elex86 7. oktoober 2016 at 16:54

    Oeh, alles see oli, kui mu lapsed mind nii hulluks ajada püüdsid?. Nüüd õnneks natuke suuremaks kasvanud ja “selliseid sigadusi” ei korralda. See-eest on nüüd “uued sigadused” välja mõeldud. ?

  • Reply Anna-Liise 7. oktoober 2016 at 16:50

    Seda juttu lugedes visualiseerisin enda peas, kuidas selline olukord võis välja näha ning ausalt see on nii kurb naljakas, et ma kõkutan siiani kommentaari kirjutades. :D Pea ikka vastu!

    Kinkekaardist ei ütleks ära küll.. ka meil on kodus selline marakratt, kes täiesti vabalt võiks niimoodi metsa poole ajama panna :D Hea kui siis soe ja ilus parka vähemalt seljas!

  • Reply Helena 7. oktoober 2016 at 16:50

    See parka nii ilus , et tahaks oma lapselegi seda ;) Aga kuna lapsi kolm siis ei raatsi küll 195€ parkat osta :) Jään siis võidule lootma ;)

  • Reply Ddd 7. oktoober 2016 at 16:50

    Ohh, on siin alles kommentaare! :D
    Marikene on sul vahva, ei väsi üllatamast sind. :)
    Mis puutub kinkekaarti, siis mina teeksin oma heale tuttavale varajase jõulukingi ja kingiksin selle talle. Kasvatab üksinda last ning peab vähesega toime tulema :)
    On ka muidugi variant, et ka tema su blogi loeb ja sellest loosist osa võtab. :D

  • Reply Kätlin 7. oktoober 2016 at 16:48

    Jh, selliste situatsioonidega nagu sinul täna Mariga oli ongi see värk, et algul põled vihast, aga kui hiljem sellele mõtled, siis saad paraja kõhutäie naerda. ?Elu lastega on parim!!!? Aga mis puutub loosi, siis loomulikult tahaks seda firmat proovida, seni on see vaid unistus olnud.

  • Reply Kadri 7. oktoober 2016 at 16:45

    Nii ilusad riided – nendesse riietaks oma mugulaid küll suurima heameelega :) Need kolmesed on ikka kohutavad. Mul ka kodus lisaks 6 kuusele üks selline kasvamas ja iga päev käib üks suur piiride kehtestamine ja pidev vaidlemine, et miks ikka osasid asju teha ei tohi kuigi tema ju TAHAB! :D Elu õied ma ütlen noh.

  • Reply Piret 7. oktoober 2016 at 16:45

    Täitsa tean mis tunne see on. Mul endal juhtus umbes samalaadne intsident ainult selle vahega, et mul on neid va. mugulaid kaks tükki :D (kaksikud). Jalutasime kenasti Hiiu pargis, kui äkitselt otsustasid mõlemad erinevates suundades jooksu panna…. ja siis ürita üksinda neid mõlemaid korraga kinni püüda…võehhhh. Ütleme nii, et kui ükskord suure kisa ja täis lastud pükstega plikad koju sain, olin sõnaotseses mõttes pisaraisse uppumas ja surmväsinud. Aga noh….elame veel :D

  • Reply Liina 7. oktoober 2016 at 16:45

    Tore, et kõik hästi lõppes :)
    Lapsel on talveriided veel täitsa puudu. Pole leidnud veel meeldivaid asju (nii välimuse kui hinna poolest). Järelturult midagi korralikku leida võtab päris palju aega ja pole lihtsalt jõudnud veel sellega tegeleda. Kinkekaart kuluks ära :)

  • Reply Mammukas 7. oktoober 2016 at 16:43

    Wow 195eur, ma poes isegi mitte Ei julge neid jopesid vaadata, veelvähem jõuaks neid koju osta, vōi siis lihtsalt Ei raatsi. Aga väga ilus parka/jope on :) hea oleks kui jope mitu põlvkonda vastu peaks. Ma ise ilmselt käiksin surmani selliaega xDxD

  • Reply Sirli 7. oktoober 2016 at 16:43

    Vaeseke! Küll sul on alles selle lapsega jändamist :D

  • Reply Kai 7. oktoober 2016 at 16:41

    Ma ei olnud sellest firmast varem mitte midagi kuulnud. Olen enam kui kindel, et miskit sealsest valikust jõuab ka minu tütrekese riidekappi ? ..ja sellist parkat tahaks endalegi, mis Maril seljas!!!!

  • Reply K 7. oktoober 2016 at 16:39

    Minu mugul on õnneks veel selles vanuses, kus emme on maailma parim inimene ning tema juurest kaugemale kui 5cm eemaldumine on inimõiguste rikkumine, võrdub ka kirjeldusega memmekas. Loodan, et 18ndaks eluaastaks kasvab välja. :D
    Ja kui ta mul nii ihuligi pidevalt on, siis võiks ta ju stiilne ja nunnu välja ka näha, samal ajal soojas ja kuivas olla. Seega säärase kinkekaardi olemasolu korral soetaks Gugguu jope silmigi pilgutamata. Vastasel korral jäävad need ostud lotovõitu ootama. :D

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 16:49

      Millal selline õnnis vanus veel on :D?

  • Reply Kateriin 7. oktoober 2016 at 16:36

    Wau, need asjad on ikka tõesti kenad seal poes. Oma lapsed võiks kõik nendes riietes ringi siblida :)
    Jope sobib Marile tõesti väga hästi koos armsa mütsikesega :)

  • Reply Katrin 7. oktoober 2016 at 16:36

    No näed, Gugguu tõi mind nüüd siiakanti.Päris vahva lugemine.Igatahes edu edaspidiseks ;-)

  • Reply Maria 7. oktoober 2016 at 16:34

    Ma olen enda lapsega metsas seenel käinud. :D võid kolm korda arvata. Üks hetk on jaaaaa teine hetk on kadunud. Noo ta mängis peitist. Mina oleks rabanduse saanud. Ega ta ei hoiatanud et nüüd me mängime.
    Õnneks karjus peagi puu tagant. Emmeeee siiiin oleeen :D. Ise naerab nii mis kole.

  • Reply Keili 7. oktoober 2016 at 16:32

    Mul saab homme 38 nädalat täis ja kodus kasvab 4aastane poiss. Vahel on ka tunne, et kõik kasvab üle pea, seda enam, et tulemas on teine poiss. Kujutan juba ette neid kraaklemisi autode pärast jne… :D
    Aga jah… olen ka mina sellises olukorras olnud palju palju, kus laps lihtsalt ei kuula ja teeb nii nagu ise tahab ja siis mina nagu papagoi korrutan, et ära tee, tule siia, lõpeta ära jne. Ei ole hullu, väiksed lapsed- väiksed mured, suured lapsed- suured mured. Mina muide olen täiesti üksinda ka veel… Võita tahaks küll. Kusjuures polegi ühegi loosiga võitnud, niiet pöidlad pihku! Ja sulle jaksu ja kannatust ning kerget sünnitust. :)

  • Reply Katri 7. oktoober 2016 at 16:29

    Oeh, see metsa lugu on küll üks jube lugu…ma ei kujuta üldse ette mis sa tunda sel hetkel võisid…Aga lõpp hea, kõik hea!
    Gugguu on minu jaoks täitsa võõras ja no hinnad tunduvad ka päris krõbedad…☺️ Muidugi vōimalusel prooviks ära ja no parka on imeilus!

  • Reply Neiu Anonüümsus :) 7. oktoober 2016 at 16:29

    Mäletan, et kui panid loosi enda vankri, siis millegi pärast tahtsin ka osaleda. Et kui väike tita peaks tulema, siis käru olemas. Ja kui ei ole veel tulemas, siis sõbranna novembris sünnitamas, kingin talle. Aga pärast selgus, et olengi titaootel! :) Väga äge oleks nüüd võitagi ja osta(loe:saada) oma tulevasele vääksukesele mõned riided :)

  • Reply Mari-Liis 7. oktoober 2016 at 16:24

    Neid pilte vaadates märkasin, et Marikene on kuidagi väga kiirelt suureks preiliks sirgunud. Ja veel kui armsaks. ?
    Sinule aga jaksu temaga jageleda. Mõned päevad lihtsalt on rasked, eriti kui neid on lausa kaks ? Olgu see siis Sulle lohutuseks ?

  • Reply Liivika 7. oktoober 2016 at 16:23

    Esimese asjana seda lugedes tulid mul meelde päris mitu head lugu. R
    Esimene sellest kui ma ise väike plika veel olin äkki mingi nelja/viiene. Elasin vanaema juures kes siis öösiti käis karjamaal lehmi kontrollimas , muidugi üks öö ärkasin ma ise üles ja avastasin et vanaema pole. Hakkasin siis jalutama sinna kus vanaema neid lehmi käib kontrollimas aga kuna mul oli teeots meelest läinud jalutasin ma mingi neli kilomeetrit kuni oma tädi majani . Kuna tol ajal telefone polnud siis selleks ajaks kui mind vanaema juurde tagasi sõidutati oli vanaema muidugi tagasi ja terve küla otsis mind vist taga. Päris õudne mõelda kui oma lapsed nii teeks.
    Teine lugu siis enda lastest. Tüdrukud olid äkki 2 ja 3 kui meie mehega läksime rõdule ja nemad jäid tuppa mängima. Mingi hetk vaatas mu mees rõdu äärelt alla ja pani jooksu. Tüdrukud olid ennast porgandpaljaks kiskunud, kummikud jalga pannud ja läksid omastarust mänguväljakule jalutama. Õnneks väike külakoht ja midagi ei juhtunud ning kaugemale oma majast ei jõudnud kah.
    Kolmas oli nüüd alles. Elame nüüdseks oma majas ja poiss 2.9a selleajal mängis õues liivakastis. Läksin endale kohvi juurde laskma kui tagasi tulles poissi enam õue peal näha polnud. Helistasin sõbrannale et äkki ta meil üle põllu mänguväljakule läinud,kuigi see tundus absurdne. Ei olnud. Käisin kõik kohad läbimajajuures ise paanikas, pidsaama püksid jalas seljas maika jooksin kruusatee peal mis meil siis teist teedpidi külavahele lasteaeda jne viib, poissi mitte kuskil. Olin juba säärases paanikas ette mõistus enam ei töödanud ka. Sõbranna jooksis üle põllu meile ja tema kes ta suutis veel mõelda mitte nagu mina leidis poisi meil autost nutmas. Laps oli terve selle aja autos asjatanud ja ei saanud enam ust lahti ja minu kisast ta üle ei suutnud karjuda ka. Õnnelik juhus aga õppetunniks terveks eluks mulle.
    Mariga aga pikka närvi sulle, et need viimased kaks ja pool veel kestaks ,:)

  • Reply Pirx 7. oktoober 2016 at 16:21

    Mu nägu on praegu nagu see emotikon, millel silmade asemel südamed. Tahaks ka omale seda parkat, aga eks tuleb siis oma vaimustust tütarde peal välja elada. “Vaesekesed” :D

  • Reply Maria 7. oktoober 2016 at 16:15

    Jestas, minu beebi on alles nädalane, aga ma kujutan juba ette, mis toimuma hakkab. Sulle palju jaksu uue beebi sünniks ja toreda Mari kasvatamisel, kindlasti saab see üks katsumus olema :) katsumus, milles on palju rõõmu ja erinevaid emotsioone meile siia kajastamiseks :)

  • Reply Kristin 7. oktoober 2016 at 16:15

    Lihtsalt Maril on mina teen, mina tahan ja käsu peale mitte üks asi- aeg . See läheb mööda ja hiljem naerate koos :D Pea vastu!

  • Reply Rita 7. oktoober 2016 at 16:13

    Mul on tütrele veel talvejope ostmata. Hädasti kuluks marjaks ära!! Soovin osaleda loosimises!

  • Reply Helen 7. oktoober 2016 at 16:13

    See oleks esimene kord, kui ma kuskil midagi võidaksin, nii et kommenteerin just for fun :) Mul on kaks last – kahene tüdruk ja kümnekuune poisipõnn. Fun never ends in our house :D

  • Reply Janne 7. oktoober 2016 at 16:12

    Ma käisin üleeile metsas kukeseeni korjamas koerakutsikaga ja ühel hetkel möödusid meist kaks hobust..hoidsin koera kenasti süles ja ootasin koer süles veel pikalt, igaksjuhuks, et ehk koer tahab järgi minna või miskit. Lasin siis lõpuks koera lahti ja ta oli läind nagu pudrukuul selles suunas kuhu hobusedki. Istusin röökides autosse ja hakkasin koera taga ajama, poolel teel õnneks jooksis vastu aga hirm oli suur küll alguses. Kinkekaardi aga kingiksin oma armsale emale, et ta mu väiksele õele midagi ilusat saaks soetada, sest lapsi mul endal veel kahjuks ei ole.

  • Reply Piret 7. oktoober 2016 at 16:11

    Ma olin 4-aastane, kui otsustasin metsast hoopis koju jalutada, sest ei viitsinud oodata millal mu onu ja vanaisa oma seenekorvidega auto juurde tagasi jõuavad. Kaua see laps jõuab passida ja mustikaid süüa, eks. Koju oli ikka üle 3km, aga ma mäletan, et teadsin täpselt kuhu poole minema peab. Mingi hetk tuli siis onu abivägede järele ja sain ikka paraja koosa. Veab, et vanaisa südamerabandust ei saanud. Tagantjärele on tore lugu rääkida, aga ei taha mõeldagi, mida mu onu ja vanaisa tol päeval läbi elasid.

  • Reply 3-lapseline 7. oktoober 2016 at 16:09

    Oehjahh! Riietaks kõik oma KOLM rüblikut üleni Guggusse !!!!! Õnneks mul on kaks poissi ja 1 tüdruk , seega poisid saavad omavahel hilpe sheerida ?? Ja nad ikka kulutavad metsikult just dressipükse – ikka lasevad põlv maas edasi-tagasi ja ringiratast liugu oma mänguautodega turbokiirusel ja nii need põlved sôna otseses mõttes auklikuks kärssavadki – peaaegu on tunda pidurikärsa haisu ja kuulda kummide vilinat ?( eriti rahakotis ) !

  • Reply Averiin 7. oktoober 2016 at 16:09

    Ma kord huvi pärast vaatasin, et kaugele ta siis läheb. Ise hiilisin puude vahel lapsele järgi ja vaatasin, et sel täiesti savi, et emme on kadunud silmapiirilt ja kappas süüdimatult edasi. Lõpuks kiirendasin sammu ja püüdsin ta ikka kinni.

  • Reply Sigrid 7. oktoober 2016 at 16:07

    Asjad on töesti hinda väärt.
    Meil ongi peaaegu köik igapäeva riided gugguult.
    Kinkekaarti sooviks vöita kyll kuna jopet ei raatsinud osta täishinnaga, aga 100€ juba ostaks kyll.

  • Reply Liis 7. oktoober 2016 at 16:02

    Mulle tuli see pilt silme ette kui sa istud seal metsas ja nutad lapse pärast, vaeseke. Mul on endal 4 aastane tütar kes ka mõnel päeval viib mu närvid viimase piirini. Viimane kord juhtus nii, et ta otsustas endal ise sõrme ja varbaküüsi lakkida(samal ajal panin ma teises toas pesu kokku ja mõtlesin, et kahtlaselt vaikne on) kui ma siis vaatama läksin, oli ta kõik oma sõrmed ja varbad roosa küünelakiga kokku teinud, pluss veel teki mis oli voodi peal. :) Ok, võtsin siis küünelaki maha , ise nii vihane, veel enam, et mul oli küünelaki eemaldaja otsa saamas. Edasi sel samal päeval ma tegin õhtusööki, laps küsis kääre, et jänkut paberist lõigata, ta seda varemgi teinud, järsku tuleb minu juurde ja ütleb, emme ma LÕIKASIN endal tukka lühemaks( kasvatasime tal just ilusti tuka välja) ta lõikas ikka ühe ilusa salgu endal välja. Nüüd siis pean jälle klambreid kasutama, et tukka kinni panna. Hellitavalt kutsume omaette mehega teda nüüd nudipeaks. :) Seega jõudu sulle,mul on ka vahepeal need päevad kus ma ise tahaks metsa poole joosta, et natukene rahu saada. :) :)

  • Reply Monika 7. oktoober 2016 at 16:00

    Jummel,ma tean mida sa tunned,mu 3 aastane ka paneb igapäev mu kannatuse proovile. Ülekäigurajal näiteks ? pai meile rasedatele ja nüüd lähen oma meest terroriseerima,tema mu paksuks tegi.? Ja loosis ka osaleks eriti töötu rasedale hea stardikapital riiete soetamisel?? noo need rasedahormoonid??

  • Reply Jaanika 7. oktoober 2016 at 16:00

    Ma tean mida Sa tunned! Mul oli ka raseduse lõpus niiii raske olla. Läksin koeraga Tartus Toomemäele jalutama, vudisime hoogsalt treppidest üles-alla ja opppaaa öösel kell 2 voodis keeramise pealt hakkasid veed jooksma. Mehega koos veel rõõmustasime, et jeee kuskil 12 h pärast peaks laps käes olema. Oli ta jee, tilkusin lootevett 26 h, enne kui valud üldse peale hakkasid ja sealtmaalt alles 15 h pärast oli laps käes. (Pole vist väga lohutav jutt…)
    Meie põnnile sobiks kindlasti mõni Gugguu rõivake :)

  • Reply Diana 7. oktoober 2016 at 16:00

    Hahahhaa, on alles tegelane sul :D loodan, et noormees sai ikka korralikult tànatud!
    Kinkekaart pakuks omalegi huvi, sest ka endal perelisa tulekul :)

  • Reply Tene 7. oktoober 2016 at 15:59

    Maril on tõesti uhke jope/parka.
    Ei raatsiks ilmselt ise nii kallist jopet osta ei lapsele ega endale.. Aga loosiga selline oma pojale võita oleks üliäge!

  • Reply Sigrit L 7. oktoober 2016 at 15:55

    Mina kasutaks kinkekaardi oma 4se poja peale ära :) Pea siis nüüd veel vastu!

  • Reply Kristina 7. oktoober 2016 at 15:54

    Kinkekaardi eest saaks minu preili kindlasti midagi väga vajalikku :)

  • Reply Gaia 7. oktoober 2016 at 15:52

    Aa ja lapsest ja ärajooksmisest rääkides, siis minu pliks on seda 2 korda üritanud, esimesel korral üritasin lapse lõunaune ajal siva poes käia, kuid ta oli üles ärganud ning mind otsima läinud. Pidžaama peale oli jope ja mütsi pähe tõmmanud,jalas kummikud ning korterist ja trepikojast välja lipanud (u 4 oli siis). Õnneks üks noorpaar pidas seda kahtlaseks ja palus tal mind ootama jääda. Hiljem selgitas, et arvas, et ma läksin peole ja kartis, et ta magab maha (kooli lõpuaktus oli nädala pärast tulemas:)).

  • Reply Liis 7. oktoober 2016 at 15:52

    Riided on tōesti väga väga ilusad ja loodan,et ōnn naeratab mulle, sest ka minul tänu rasedusele pole kōige lillelisem see aeg praegu… Vōiks ju teha midagi nats rōōmu.
    Aga sulle tahan kirjutada seda, et äkki Maril ei ole ka hea olla ja siis sina tahad,et ta riided selga paneb ja pilti teeb? Kuna tal piisavalt sōnu selleks ei ole,et sind pekki saata, siis äkki püüab nii sulle öelda,et no lase mul rahus haige olla?

  • Reply Liisa 7. oktoober 2016 at 15:49

    Suslik kuubis. “ootan” juba enda marakrati kasvamist, juba oraegu korralik iseloom. Ilmselt emasse ???

  • Reply Anne 7. oktoober 2016 at 15:48

    Tuttav tunne :D See väikene moment, kui vaja lihtsalt vaikust, et natukenegi aju funktsioonid taastada… olen ka telefoni abi kasutanud… süümepiinadega küll, aga terve mõistus võiks ikka säilida… vahel… aga kinkekaart oleks vägagi teretulnud :) Üks pisike inimene on siia ilma sündimas märtsi alguses ja talle kuluks täitsa ära kvaliteetsed riided!

  • Reply Helen 7. oktoober 2016 at 15:48

    Just üks päev alles piidlesin neid kombekaid.. Hädasti oleks tarvis ☺

  • Reply Gaia 7. oktoober 2016 at 15:48

    Vaatasin gugguu lehte suu lahti ja käsi hindu katmas… Super ilusad asjad, kinkekaardi realiseeriks kohe, tütrele talveasjade näol.

  • Reply kt 7. oktoober 2016 at 15:46

    Hull olukord kujutan ette seda tunnet. Ma olen ka rase ja mul 2 aastane poeg. Väravast ma ilma käruta enam ei välju. Laps on küll kiire ja talle järele jooksmine üks asi aga ta tahab ka vahepeal sülle. Suur kõht ja suur poiss süles = pulss laes ja kõht kõva ja mitte ühtegi sammu+liiga palju seiklusi. Käru ka hea kuna see veab asju mis kaasas :)

  • Reply Liisi 7. oktoober 2016 at 15:45

    Mõni päev tagasi olin oma kolmesega poes. Ladusin toidukraami kassalindile ja nagu ikka, läks plika sinna kassalindi lõppu ootama kui müüja meie staffi läbi laseb ja ta oma kohukesed või jumal-teab-mis-mul-seal-korvis-siis-oli, kätte saab. Noh, ma siis süvenesin millegipärast selle müüja vahtimisse, ilmselt jäin teda suu ammuli lausa vahtima, kui ma ühel hetkel ”ärkasin” ja avastasin, et mu kolmene tütarlaps on pisut kadunud. Igaljuhul seal lindi lõpus teda ootamas ei olnud. Mujal ka mitte. Müüja jäi nüüd mind ammulisui vahtima kui ma seal hullunult ringi jooksin. Tormasin poest välja ja avastasin neiu parkimisplatsilt tuiamas. Kena. Ma olin kohe südarit saamas. Edaspidi müüjaid ma enam ei vahi. Ausalt.

  • Reply G 7. oktoober 2016 at 15:45

    Minu Joanna on hetkel veel 7 kuud ja nädal vana aga iseloomu on nii, et APPI AIDAKE. Hommik algab kisaga ja lõpeb kisaga. Ma ei jõua õhtuks enam kätt ka tõsta. Ise on ta muidugi niiii õnnelik koguaeg, mina küll mitte. Ma kujutan ette, et temast saab samasugune isepäine hulluke nagu Mari sul hetkel.
    Joannale sobiks Gugguu riided ideaalselt, nii kui neid nägin, teadsin et PEAN talle sealt midagi hankima! :P Gugguu´st ei teadnud kusjuures enne seda postitust mitte midagi. Uus lemmik juures. :)

  • Reply mariss 7. oktoober 2016 at 15:42

    Kinkekaart kuluks ära kyll, gugguu riided ilusad ja meeldivad kuid hinnad yksikhooldaja jaoks körged, et osta lapsele ?

  • Reply Tiina 7. oktoober 2016 at 15:40

    Mina kingiks kinkekaardi edasi oma elukaaslase õe pojale :)

  • Reply Karoliina 7. oktoober 2016 at 15:39

    Mari on ikka korralik marakratt sul ja suudab su närvid viimase piirini pingule tõmmata. Aga lōpp hea, kõik hea!
    Ja otseloomulikult osaleksin ka loosis- nii ilusad asjad!

  • Reply Helina 7. oktoober 2016 at 15:38

    Oi, väga sooviks seda kinkekaarti ?
    Ja kui imearmas see jope Maril on! Tahaks enda tütrele ka ?

  • Reply Aive 7. oktoober 2016 at 15:38

    Lõpp hea kõik hea ;)

  • Reply Merilin 7. oktoober 2016 at 15:38

    Hirmuga mõtlen, et minu pisike “inglike” saab ka kunagi nii suureks, et saab mu eest ära joosta. Juba praegu alla aastasena tekitab korralikku peavalu, aga muidu on ikka lapsed ju elu õied, või mis ?
    Kinkekaart oleks väga tervitatud, talvevarustus ongi veel ostmata ?

  • Reply Anni 7. oktoober 2016 at 15:37

    Uskumatu. Ma koguaeg loen ja mötlen,kuidas ikka ühel naisel on nii seiklusrikas elu. Nii lahe on lugeda. Ma üldse ei imesta,et blogilugejaid jagub-on mida lugeda. Pole üksköikne ja igav elu!
    Mari on fantastiline väike krutskeid täis piiga. (ilmselt emmesse ? )
    Vinge!
    Naine,jätka samas vaimus (y)

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 15:42

      Mis siin nii väga erilist, nagu näha, siis mitmesajal inimesel samamoodi olnud :D

  • Reply Kaisa 7. oktoober 2016 at 15:37

    Mul endal veel lapsi pole, küll aga olen väga palju oma õetütart hoidnud ning seal samas saatusliku tiigi ääres (kus sul Mariga mitmeid huvitavaid juhtumeid on olnud ?) parte söötnud temaga. Oleks tore võita see kinkekaart ja oma armsale õetütrele sünnipäevaks tore kingitus teha. ?

  • Reply K.K 7. oktoober 2016 at 15:37

    Mina mina minaaaa tahan võita!!!! Meil on just puudu üks korralik jumsuit ja mu väike tütreke oleks nii rõõmus selle üle :) Kuna tegu on ikka ülimalt ekstravagantse firmaga, siis ega ilma selle võiduta ma paraku sinna poodi ei satuks. Ja sina oled äge nagu alati :)

  • Reply Margit 7. oktoober 2016 at 15:34

    Appiii!!! Ma olin veel 5k tagasi ise kah viimase vindi rase kes oma peaaegu 2a marakratti kantseldama pidi. Kuna mu kõht oli hiiiiiiglaslik, ei väsi kordamast, et põhjuseks oli mu 5kg beebi seal sees! siis tõmbas see asi iga pisemagi kiirema liigutuse peale toonusesse. Aprillis olid mõned ilusamas kevadpäevad, mõtlesin siis oma kruusateele vahelduseks oma lapsega lossimägedesse ilma nautima minna. Olin surmväsinud kui sealt tagasi jõudsime, marsruut oli jalgsi vast mingi 500m, aga see hirm, et eest ära jookseb ja mina järgi ei jõua oli suur. Käest kinni ei lubatud kah muidugi ju hoida, autoni kõndides hoidsin kapuutsist kinni siis teda. Rohkem ilma käruta jalutama minna ei julgenud :)
    Ja kingiloosis osalen suurima rõõmuga, kuna asjad on kallid, siis valiksin mõne neutraalses toonis asja, et saaks nii tüdruk kui ka 2a hiljem poiss neid asju kanda.

  • Reply Marleen 7. oktoober 2016 at 15:29

    Appi, tegelikult ju päris õudne lugu, aga jumal tänatud selle noormehe eest. Õnneks lõppes ju kõik hästi, aga enam sa vist Mariga kahekesi väga õue ei kipu ? Aga selle pisikese krati parka on tõesti mega ilus!!

  • Reply Kadri 7. oktoober 2016 at 15:28

    Need väiksed lapsed teevad ikka ainult oma tahtmist. Kui vahest tulen rongilt ja lähen lasteaeda lapsele järgi ning tuleb 1,5h 2aastasega “kõndida” tigusammul või tagurpidi käigul siis on ikka väga raske. Tihti võtan 12kg-se lapse sülle ja kõnnin nii. Raske on aga muidu me ei jõuaksgi koju. Ja väga vahva oleks saada see kinkekaart, kuna muidu nii kvaliteekseid asju ikka “kooliõpilane” hetkel lapsele osta ei suuda.

    • Reply Kadri 7. oktoober 2016 at 15:29

      1.5km

  • Reply Kats 7. oktoober 2016 at 15:27

    Ma pole vist eales midagi niiiiväga tahtnud kui seda kinkekat nüüd. Need asjad on ju lihtsalt imelised, aga olgem ausad, selliste hindadega lasteriideid ei oleks mul endal vist never võimalik soetada.
    Seega pöidlad pihus ja kuigi ma olen üsna kindel, et sellest tuleb üks suurima osavõtjaarvuga loosimine, siis üritada tasub ikkagi.

    NB! Mari on ikka üliäge ja üliarmas! Isegi oma vempudega. :)

  • Reply EL 7. oktoober 2016 at 15:25

    Jõudu!

  • Reply Annika 7. oktoober 2016 at 15:24

    Olen kolme lapse ema ( 8a,5a ja 1,4a) siis kinkekaart oleks väga super :)

  • Reply Liis 7. oktoober 2016 at 15:24

    6 aastane ma sõitsin pidevalt oma sõbrannaga Kalamajast Stroomi randa ja tagasi. Ükskord otsustasime, et sõidame mõned ringid. Me ei teadnud, et millalgi saabub lõpp peatus. Lõpp peatuses ajas siis bussijuht meid välja. Meil polnud õrna aimugi, kus me olime. Mu sõbranna hakkas nutma ja tahtis, et me kellegi käest küsiksime, et meid koju viidaks. Ma ei olnud sellega nõus ja tahtsin vist otsida bussipeatust. Mingi hetk minu taga kõndivat sõbrannat enam polnud. Ta oli ära läinud( hiljem sain teada, et ta jõudis ennem mind koju. Keegi oli ta ära viinud) Varsti leidsin ma bussipeatuse ja läksin sealt bussi peale, kus ma küsisin ühe tädi käest, et kuidas ma koju saan. Tema ütles, et ma läheksin Estonia eest trammi peale.( Ma ausalt ei tea, kuidas) Mingi hetk ma nägin bussi aknast viru hesburgerit( seda kohta ma tundsin). Hesburgeri juures ma rääkisin oma loo ühele taksojuhile, kes mu tasuta koju sõidutas. :)

    Sooviksin ka osaleda loosimises, et osta midagi ägedat oma õelapsele ja peagi sündivale õelapsele. :)

  • Reply Silja 7. oktoober 2016 at 15:24

    Väga armas komplekt, nagu armsale Marile loodud ?

  • Reply Kertu 7. oktoober 2016 at 15:23

    Viimase vindi peal rasedana on väikesel võrukaelal järeljooksmine tõepoolest omaette “elamus”. Lohutan, et maksimaalselt mõned nädalad veel :)

  • Reply E 7. oktoober 2016 at 15:23

    Minu laps pistis ükskord lõunakeskuses jooksu. Ma vana rahu ja läksin rimi mänguadjariiulikuurde seal yeda polnud, otsustasin siis paar vajaminevat asja ka võtta ja kui kassas olin oli laps infoletyi viidud. Kõige parem oli et mu õde oli vahepeal poodi läinud ja mu last märganud. Niiet sa vähemalt teed draamat. Mina võtsin seda nagu vana rahu ise et ükskord saan ma ta niikuinii kätte.

  • Reply H. 7. oktoober 2016 at 15:18

    Mina kingiksin kinkekaardi oma õele,kellel on kaks armast põngerjat .?

  • Reply Helen 7. oktoober 2016 at 15:17

    Vau, superilusad riided. Parka ja dressipüksid täielikud lemmikud. Oma rüblikutele tahaks ka :)

  • Reply Eva 7. oktoober 2016 at 15:17

    See auhind kuluks küll ära ? Mul ka kaheaastane tirts ja uus beebi kohe saabumas. Mina igatahes kardan selliseid jooksu paneku olukordi nagu tuld ja ei käi üldse ilma käruta oma lapsega poes. Ega ta alati rôômus ei ole ja nõuab ise kõndimist, aga enamasti veenan teda sellega, et luban mänguväljakult läbi minna, kus ta end tühjaks rahmida saab.

  • Reply Veronika 7. oktoober 2016 at 15:16

    Soovin osaleda.
    Teile jõudu ja kiiret paranemist!

  • Reply Maria 7. oktoober 2016 at 15:16

    Ma ise kujutasingi ette Sinu teksti lugedes, kuidas järsku ilmub välja keegi, kes Mari kaenlas metsast välja tuleb ja ta Sinuni toimetab.
    No pole võimalik, et keegi lihtsalt mööda jalutaks ja abi ei pakuks.
    Sind ja Sinu tegemisi :) õnneks olete nüüd turvaliselt kodus tagasi ja ainus koht, kuhu Mari joosta saab on teise tuppa.

  • Reply Liisu 7. oktoober 2016 at 15:16

    Tahaks ka oma lapsele midagi kallist ja kvaliteetset osta. Siiani olen vaid kasutatud asju ostnud..:)
    Ps: väga ilus jope Maril :)

  • Reply Trike 7. oktoober 2016 at 15:15

    Armas taevaisa saadab sulle ikka igas olukorras abilisi (v.a need nõmedad taksojuhid), ju siis oled ikkagi õiglase elu elanud :D (mõtle, kuid see issanda poolt saadetud poiss-päästeingel oleks hoopis mingi pervo olnud ja tema koer midagi Baskervillide sarnast)

  • Reply pix-rix 7. oktoober 2016 at 15:15

    Mari on ikka nii isepäine :) Uhh, ma läheksin vist hulluks ;)

  • Reply Kriss 7. oktoober 2016 at 15:14

    Mina, mina, mina nii soovin..Tibile oleks nui vaja uusi riideid

  • Reply Margit 7. oktoober 2016 at 15:13

    Mari tundub nende piltide peal väga suur tüdruk juba. Ja riietus sobib väga hästi. Eks lastega on ikka nii, et vahest vihastad ennast pooleks ja siis samas tahaks lapsed pooleks kallistada kuna nad nii armsad ja head. :)

  • Reply Lilith 7. oktoober 2016 at 15:13

    Oh, oleks minu ema ka mulle siukseid uhkeid riideid ostnud :(. Meil on alati kas väga suure soodukaga või kasutatud asjad :(.
    Aga see kinkekaart oleks küll väga väärt asi :).

  • Reply Mairit 7. oktoober 2016 at 15:13

    Anna mulle kogu südamest andeks, aga see kuidas sa selle kõik kirja panid oli super naljakas(Probleem oli tegelikut väga tõsine)Super naine!

  • Reply Sigrid 7. oktoober 2016 at 15:13

    Meie äsja kolmeseks saanud kutt jookseb ka (alates sellest, kui jalad alla sai) eest ära, kuid õnneks tundub tal alati olevat kindel siht silme ees – mänguasjapood, lift, laste mänguautomaadid, söögikohad kus on mängunurk jms. Kõike eelnevat tuttavates poodides ja kaubanduskeskustes muidugi. Iga kord, kui ta mõnes keskuses lahti laseme, siis oleks tema jaoks nagu stardipauk antud :) Samas, putukaga tema tempoga liikumine, meile vanakestele paha ei tee.
    Mis nüüd Gugguud puudutab, siis minu jaoks täiesti võõras. Viskasin seal pakutavale pilgu peale. Tegemist on moodsate ja omanäoliste asjadega, kuid väga krõbedate hindadega. Hetkel oleme ise kombe ja jope otsingul. Kuna eelmise aasta kogemus näitas, et korralikku asja alla 100 euro ei saa, siis 100 eurose kinkekaardi võidu korral telliks kindlasti aadressil https://www.gugguu.com/shop/ulkovaatteet/toppatakki-blueberry.html oleva Winter jacket-i :)
    P.S sellelt lehelt saab isegi meetri kaupa riiet tellida, mis on veel omakorda väga unikaalne :)

  • Reply Gea 7. oktoober 2016 at 15:12

    Meie präänik lasi jalga Ülemiste keskuse Sportlandi poest. Ja ”õnneks” on sellel poel mitu väljapääsu, kust põgeneda. Taga tipuks polnud meil õrna halligi, millist väljapääsu ta kasutas. Sel hetkel ma isegi ei osanud nuttagi. Olin lihtsalt šokis. Aga kohe sai ka info edasi öeldud kõlaritesse ja 15 min pärast toodi me naeratav laps meile tagasi. Sel hetkel hakkasid kui laps sülle sai, hakkasid pisarad jooksma. Oli juba teisele korrusele ostlema läinud. Too aeg oli laps kuskil 2,5 aastat.
    Teine seik, kus meie präänik põgeneda üritas, oli katuseaken. Leidsime lapse katuse peal jalutamas…Nüüdsest on meil kõik aknalingid eest võetud, nagu vabakäiguvangla…
    Ja usu, neid kordi on veel ja veel olnud…
    Öeldakse ju, et saad selle, mida kardad saada…Mulle ei meeldi üllatused… ja neid üllatusi on mu laps mulle teinud küllaga :D

  • Reply Triin 7. oktoober 2016 at 15:11

    Mul on lapsele talvekombet vaja ja kui ma peaks selle kinkekaardi võitma siis ma ostaks selle kombe https://www.gugguu.com/shop/ulkovaatteet/toppa.html nii ilus lihtsalt :) ja siis saaks nagu oleks hea nii kallis kombe osta:)

  • Reply Liis 7. oktoober 2016 at 15:08

    Mari kisama ei pistnud selle peale, et võõras mees ta kinni püüdis ja tema meeletule “vabadusele” lõpu tegi? :D

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 15:19

      Ei :D

  • Reply Anna-Maria 7. oktoober 2016 at 15:07

    Nii nunnud dressid :) Minu pisike piiga säraks ka hea meelega sellistes kui hind sõbralikum oleks.

  • Reply Reet 7. oktoober 2016 at 15:04

    Ohsaa, kus on alles dressidel hind :D aga see parka on küll imearmas ja loomulikult Mari ka.
    Mul pani poiss ükskord Pärnu Rimi uksest sellise jooksuga välja, et ma röökisin nagu vaimuhaige ja kui aru sain, et ta ei jäägi seisma, jätsin toidukäru omasoodu veerema ja ma pole elu sees nii kiirelt spurtinud, sest seal ukse ees mõne meetri pärast on kohe autotee. Jube kohe mõeldagi, mis oleks võinud juhtuda. Siinkohal peaks ka tänama toredat vanapapit, kes mu toidukäru kinni püüdis, et see autodele ette ei veereks :)

  • Reply Janne 7. oktoober 2016 at 15:03

    Minu 2.a plikatirtsul on praegu täpselt selline aeg,kus ta igal pool minema jookseb.Olen loobunud jalutuskäikudest,mida ma nii nautisin,sest nautisin nii väga seda armast tüdrukut,kes istus vankris ja iga asja või hääle kohta küsis:”Mis see on?”
    Poodides on võimatu käia,sest teda mööda ostukeskust või riiulite vahel taga ajada on nii kurvaks tegev.
    Nüüd ongi nii,et poes käib mees koos lapsega ( sest mehe sōna kuulab rohkem) ja õues käime kas ema juures aias,või siis sõidame autoga mänguväljakule.
    Loodan,et see on lihtsalt selline periood ja ma saan oma “Kullake” ( nagu ta ennast nimetab) tagasi ?
    Sulle aga soovin sillerdavat sügist

  • Reply Kaire 7. oktoober 2016 at 15:02

    Meie õue minek on suur trill ja trall.Hommikul silmad lahti teeb nõuab kohe õue.Mis siis, et kell on alles 7.00.Ütlen kohe,et vaata kedagi pole öues,kõik alles magavad ja ärkavad alles. Ta on selline tegelane, kes elakski õues!!! Kui ütlen lähme nüüd öue,hakkab trall pihta- jookseb mööda tuba ringi. Kutsun enda juurde, tuleb ilusti ja nii kui hakkan pluusi selga panema paneb 7 tuule poole ajama.Ja nii mitu korda, mis ikka istun ja ootan. Selleks, et riidesse saada kulub 30 minutit aga jõuab õue!!

  • Reply meow 7. oktoober 2016 at 14:58

    Ohh, mida seiklust! Aga lõpp hea, kõik hea! Ja no ma niiii väga tahaks seda Gugguu kinkekaarti vöita! Pliispliis, loosiõnn naerata kunagi mulle kaaaa! :D

  • Reply Anett 7. oktoober 2016 at 14:58

    Mul keskmine plika armastas 2-aastasena kaubanduskeskuses plehku panna. Lihtsalt passis peale kui sekundiks seljaga olin, ja läinud. Ja põgenes välgukiirusel paar poodi edasi, ja peitis ennast kuskil stangede vahel..Sain ikka mitmeid südareid, lapsel muidugi nalja kui palju. Müüjad vaatasid alati imelikult kui paanikas küsisin et ega teil siin mõnda last peidus pole:D:D

  • Reply jekaterina 7. oktoober 2016 at 14:57

    Sinust on vahepeal ikka täitsa kahju :) aga kuna almaz taevaisa on sinuga siis saad hakkama kõigega :)
    sooviks väga kinkekat siis ostaksin oma kõige kõige kallimale loe (tütrele) midagi ilusat :)

  • Reply Külli 7. oktoober 2016 at 14:57

    Maril on tõesti väga mõnus jope, sellisega ei hakka metsaski ilmselt külm ;)

  • Reply Britta 7. oktoober 2016 at 14:55

    Ma pole kunagi su blogisse ühtegi kommentaari jätnud, aga pean praegu ära mainima, et Gugguu riided on mulle ammu väga meeldinud, kuid siiani minu rahakotiulatusest välja jäänud. Kahjuks. Ma oleks kohe superõnnelik sellise kingituse üle ja teeks rõõmuga sealt esimese ostu oma väikese preili jaoks :)
    Aga teemasse kirjutades, siis selliseid häid inimesi võiks maailmas lausa rohkem olla. Olen ise õnneks rasedana saanud vaid häid abikäsi nii tuttavatelt kui võõrastelt ja see on hea tunne, kui keegi tuleb sulle poolel teel vastu, kui sul on megaraske olla, kõht on nagu maakera ja olla kuidagi ei jaksa. Tihti aga kõnnitakse tuima näoga mööda ja vaata ise, kuidas hakkama saad.

  • Reply Mari 7. oktoober 2016 at 14:54

    Tahaksin väga võita selle kinkeka :)

  • Reply Annika 7. oktoober 2016 at 14:54

    Mõned aastad tagasi,kui minu tüdruk kuskil 3-4 oli armastas ka kaubanduskeskustes üksi kolama minna ja uskumatult vaikselt haihtus kõrvalt ära? päris mitu korda on siis koos turvatöötajaga mulle jälle vastu jalutanud?

  • Reply Kerli 7. oktoober 2016 at 14:53

    Kena jope jap, ise ma nii kallist ei raatsiks vist kül osta :)

  • Reply sigrid 7. oktoober 2016 at 14:52

    Oh, vaene sina.Mu tirts 3a. ja siiani topin käru, kuna elame maal ja et marsale jalutada, peaksime kõndima 2km sõidutee ääres. Ta ka jookseb suht igas muus suunas, mitte sinna kuhu minul vaja on:( Täna käisime linnas, väike marsa, inimesi paksult täis. Mina oma käru ja kriiskava jonnipunniga:s millal nad ükskord suureks kasvavad? :( samas on nii armsad, seda enamasti oma kodus 4seina vahel:D Mari meenutab käitumiselt nii minu Keirat. Kanged ja iseteadjad:) Nii ägedad riided Mari, kui võidaks, siis ostaks oma vanematele piksidele(11a. Ja 9a.) midagi hoopis, jonnipunni paneks aga heaga nurka. NII KURJAKS AJAS TÄNA:S. Hea, et on koht kus end tühjaks rääkida saab.

  • Reply K. 7. oktoober 2016 at 14:51

    Uskumatu, kui abivalmis noormees. Kuidas ta Mari t6i, süles w?

  • Reply Maren 7. oktoober 2016 at 14:51

    Nähes, kui armas see jope Mari seljas on, olen isegi lausa kade. :P aga ehk õnnestuks oma pojale see soetada. Nii-nii kihvt! Päikest sulle pallike :D

  • Reply Monica 7. oktoober 2016 at 14:50

    Suurepärane loos. Kodus on kohe kolmeseks saav printsess ja kuu pärast on üks veel lisaks, niiet kuluks igati ära!

  • Reply Tiina 7. oktoober 2016 at 14:50

    Oh tsiisus, lapsevanema rõõmud ??
    kinkekaart oleks väga khuul ??

  • Reply Kristel 7. oktoober 2016 at 14:49

    Kiitus noormehele. Lõpp hea kõik hea.

  • Reply Q 7. oktoober 2016 at 14:49

    Ma mäletan kui olin kaksikute ootel 9.kuud ja 2,5.a poiss kaubanduskeskuse parklasse autode vahele minema jooksis, ma panin sellise jooksuga järgi ja hoidsin kõhtu kinni, ausõna oli selline tunne nagu hoiaks lapsi vett täis kotiga käes ja nagu nad poleks enam minu kõhus :D sain siis poisi kätte ja siis lõi nimodi toonusesse et hoidsin kahekäega kõhust kinni ja seisin jalad risti kuna oli tunne et need kaks kohe sealt välja kukuvad :D poiss pistis sellel hetkel uuesti jooksu aga ma ei saanud ju liigutada, üks meesterahvas ta õnneks kinni püüdis ja peale seda kui toibusin kõndisin nägu maas endal silmist pisaraid jooksmas autosse tagasi andsin poisi mehele ja ütlesin et mine osta täna ise süüa. Ma olin nii vihane et rääkisin veel mitu nädalat poisile et tema poodi ei saa ja teda sinna ei viinud ka ja kui lõpuks ta sinna viisin siis käitus ilusti aga peale seda nii kardan poes käiku :D

    Kinkekaarti soov on ka :D

  • Reply Kairixxx 7. oktoober 2016 at 14:49

    See kinkekas kuluks küll marjaks ära :)

  • Reply Vero 7. oktoober 2016 at 14:47

    Küll on ikka armsaid ja abivalmeid inimesi. ?

  • Reply Siret 7. oktoober 2016 at 14:45

    See Mari parka on ikka üliilus?

  • Reply Tiina 7. oktoober 2016 at 14:44

    Mina olen see skeptiline veel lastetu naine, kes ei mõista laste asjade sellist hinda. Lapsed kasvavad nii kiiresti oma riietest välja, et laps saab nii vähe seda kanda. Kuigi asjad on väga ilusad ja stiilsed, on hindadest aru saada, et tooted on mõeldud soome turule.
    Kui aga raha pole probleem, siis why not. Mari näeb väga nunnu oma komplektis välja :)

  • Reply J. 7. oktoober 2016 at 14:43

    No teiega ikka juhtub :D
    Aga positiivne on selles loos see, et leidub veel toredaid inimesi, kes teistele appi tõttavad :) kujutan ette kui too noormees ka blogiks saaks sealt poolt ka laheda postituse lugeda :D jalutan koeraga rahulikult metsas…
    Teine positiivne asi on aga see kinkekaart :P tahaks!

  • Reply Maarja Frei 7. oktoober 2016 at 14:42

    Paid ja kallid Sulle! Tean hästi seda tunnet kui lõpurasedana pead jooksma yhe väleda hirve järgi :). Ainus mis lohutab on see, et sul neid hetkel yks. Ma teist last oodates silkasin ka ja kirusin pärast, kuid kolmandat ja neljandat oodates oli kyll selline tunne vahel, et ma aheldaks lapsed oheliku otsa. Nad kippusid ikka jooksma ja, et mul põnevam oleks siis ikka ise suunda muidugi ja siis oli alati hetke kysimus, et kellele esimesele järgi tormata. Mul veel elavalt meeles kui mul yks silkas Õie pargist tulles Valdeku Comarceti suunas, yks võttis suuna Anni kohvikule ja kolmas siis vanaema kodu poole. Mul oli TA-ni 2 nädalat aega, kõht oli yyratu ja ma siis silkasin laste järgi. Esimesena pyydsin kinni Anni kohviku poole lippaja, teise sain kätte comarketi juures ja kolmas jõudis vanaema värava juurde, õnneks polnud too hetk tihe liiklus Valdeku tänaval. Jube kogemus oli see :S
    Kuid mul on hea meel lugeda, et noormees tuli appi Sulle ja sai Mari ruttu kätte!
    Kui Mari suurem ja ikka putket teeb sisi soovitan smartwatchi, vähemalt näeb kohe ära kuhu suslik kadunud on.
    No muidugi loosis osaleda sooviks ka, yhel poisil kohe synna tulemas ja ilusad riided kuluks ära kyll :)

  • Reply Marite 7. oktoober 2016 at 14:42

    Hahaha, on küll naljakas jah, natukene:D Kas Mari pärast siis ütles ka midagi, et kuhu ta minna plaanis?:D Aga sellessuhtes nalja pole jah, nii võib ju lausa sünnitama hakata:)

    • Reply Mann 7. oktoober 2016 at 22:14

      Noh, Mari ei räägi veel väga palju ju

      • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 22:15

        Ta viimaste päevade saavutus on “sile tee” ja numbrid ühest viieni :D

  • Reply J 7. oktoober 2016 at 14:42

    Selline Mari Gugguu parka võik täiskasvanute suuruses ka olla :)

  • Reply evelin 7. oktoober 2016 at 14:41

    Piigale pole veel talvejopet ostetud, niiet kinkekaart kuluks marjaks ära küll ;)

  • Reply Eleri 7. oktoober 2016 at 14:40

    Mina soovin ka loosis osaleda. Hea meelega mahutaks selle dressikomplekti endale selga, aga võidu korral ostaksin õelapsele midagi armast!

  • Reply Liina 7. oktoober 2016 at 14:39

    Haahaaa, küll on tore, et on olemas noori mehi, kes jooksevad last “päästma” ?. Mu aastane poja liigub ka oma suunas ja samal ajal vaatan kadedusega teisi vanemaid, kellel laps ilusti käe otsas on. Vanemate rõõmud..

  • Reply Merilyn 7. oktoober 2016 at 14:38

    Tõesti üliiii ilus jope ?
    Tahaks enda preililegi sellist,aga sellise raha eest käsi väga ei tõuse pangakaardi järgi haarama :(

    Ja seda Mari ära jooksmis lugu lugedes, jooksis nagu film silme ees kus isegi kunagi sai kodust jooksu pandud ja seda päris mitu korda. Tagant järgi on naljakas mõelda, aga kui hakata mõtlema et mu enda laps võib nii teha ja ei leidagi üles,siis tuleb hirm peale ja pisar voolama.

    Õnnelik õnnetus :)

  • Reply Angelina 7. oktoober 2016 at 14:38

    Täitsa lõpp ikka…ma olen lihtsalt sõnatu…
    Aga ilmselt on see üks neist kordadest kus keegi on õigel ajal, õiges kohas. Igaljuhul jumal tänatud selle noormehe olemasolu eest sel hetkel. Ma ei kujuta isegi ette mida sina tunda võisid sel hetkel kui aru said, et kõik Mari lihtsalt panigi putku ja järgi tormata lihtsalt ei saa.
    Niiet need arvuti ja muu draama olid ilmselgelt ainult “soojendus”.
    Aga noh lõpp hea, kõik hea. Tugevad kallistused sulle ja Marile ☺

  • Reply TK 7. oktoober 2016 at 14:38

    Oi kui tore kingitus see oleks ? Mulle väga meeldib kui mu laps on teistmoodi riides aga tihti ongi paraku nii, et teistmoodi asjad, kui nad veel stiilsed ja kvaliteetsed ka on, on liiga kallid. Nii nillingi neid enamasti järelturult…

  • Reply D. 7. oktoober 2016 at 14:38

    Mul on la jooksu pannud see oli katastroof ta ei tahtnud üldse käest hoida aga siis läks lasteaeda septembrist ja nüüd on tuure alla tõmmanud ja sealt peale lausa nõuab käest kinni hoidmist niiet enam ei tõmba minema joosta ka. Igastahes lasteaija karmid reeglid ja võõrad tädid panid lapse paika ja ta sai vist nüüd aru, et mina olen veel väga leebe ja hea :D

  • Reply Keit 7. oktoober 2016 at 14:37

    Gugguu kombekad ja kahe tupsulised mütsid on mu märg unenägu! Mis siis et beebi sünnib alles veebruaris ja gugguu riideid niin väikestele veel ei tee aga ma ostaks kasvõi homne päev sellised kappi ootama kui ainult raatsiks! ??

  • Reply Karin 7. oktoober 2016 at 14:37

    Gugguu kinkekaart läheks meil kohe kasutusse, sest olen oma pisikesele juba ammu selle nunnu jumpsuit’i soovinud soetada. Kuid vaadates Mari pilte, sooviks ehk isegi dressikomplekti :) Kvaliteet pidavat tõesti olema super hea ja lõiked sellised, et saab pikalt kanda. Päikest :)

  • Reply Mirell 7. oktoober 2016 at 14:36

    Ma tean seda jubedat tunnet ja oskan öelda vaid “lõpp hea, kõik hea”. Pea vastu!

  • Reply Mann 7. oktoober 2016 at 14:36

    Oh Õud! Hea, et sünnitus pihta ei hakanud selle ehmatuse peale.

    Mul on lugu sellest, kuidas kunagi mu esimene laps hakkas kodust ära kolima. Oli siis cá 3.5 v suts peale. Enivei oli teine laps alles jumala beebi ja see 3+ laps oli jõhker ninatsrk ja nutikas plika. No eks tal igav hakanud ja midagi ta jauras kui ma keelasin, järsku teatas, et talle aitab ja kolib ära. Pakkis suurde rademari kotti riideid kyll õue oni, kyll siemaid , viiskaid ka, et äkki ikka viiakse teda uues peres teatrisse ka!
    See tundus algul nii naljakas vaadata, kuidas üks kolme poolene pakib. A siis tead tahtis väike plika süüa ja ma toimetasin temaga. Kuulen toas vaikus. Tulen kööki ja näen aknast kuidas üks pisike preili vedas enda järel suurt kotti, jooksin välja ja küsisin kuhu minek, vastas, et ühe tuttava inimese juurde ühte kohta (mõtles muidugi vanaema ja vanaisa) kui küsisin, et kuidas ta arvas sinna tuttava inimese juurde saada (meilt 11km), vastas, et oleks tee ääres seisnud ja siis oleks autojuhil kahju hakanud ja siis see oleks viinud ta kohale.
    Ma seepeale, et aga kui autojuht oleks venelane old ja poleks aru saandki, siis vastas preili, et “aga kirjuta siis mulle aadress”
    Lõppes muidugi asi sellega, et ta vedas oma rademari kilekoti tuppa tagasi ja arvas, et tal on siin ka ikka hea. Rohkem pole kolida tahtnud.
    (Ju aitas see, kui küsisin “aga mis siis saab kui see autojuht ei lähe vasakule poole vaid keerab paremale ja viib su venemaa poole?” )

    • Reply Mann 7. oktoober 2016 at 14:37

      Õue omi* küll soojemaid* (deem telefoni kaitseklaas vajab vahetust, ei toimi korralikult)

  • Reply Elena 7. oktoober 2016 at 14:35

    Kuulen sellest brändist esmakordselt, väga ilus komplekt tundub olevat! Olgem ausad, Ma pole kunagi lapsele mõnda riideeset ostnud, mis oleks maksnud üle 69€ (ja toda puhku oli ka tegemist lenne kombega) ?

  • Reply Piret 7. oktoober 2016 at 14:35

    Issaaand, kuidas mul on täpselt puudu üks 86 suuruses kombekas :D
    Seiklustest Mariga võiksid muidugi raamatu kirjutada, oleks väga muhe lugemine ;)

  • Reply Teele 7. oktoober 2016 at 14:35

    Olen ise ka last taga otsinud. Elame majas ja Mia vanaema kooris väljas kartulaid ja muidugi oli siis Mia ka väljas. Käisin ise ka vahepeal kontrollimas mis see laps seal õues teeb. Mingi hetk last enam õue peal polnud ja vanaema arvas, et Mia toas minu juures. Otsisime siis Miat taga see oli juba lasteaiahoovi poole jooksnud. Alla 2 aastane laps. Uhh kus ma hakkasin siis alles vãrisema,kui avastsin, et hoovis teda pole.

  • Reply pille 7. oktoober 2016 at 14:34

    Mul poisile meeldib ka vahest nii jooksu panna, ja kui järgi joosta paneb veel kiiremalt jonnides minema, või siis jookseb mulle vastu, et mind lüüa…oh neid eluõisi.

  • Reply Gelit 7. oktoober 2016 at 14:32

    Mari sai endale nii ilusad riided ennem sünnipäeva :) minu piigal oleks ka vaja selliseid häid ja kvaliteetseid riideid sünnipäeva puhul, sest tema ei püsi ka üldse pudelis paigal :)
    Sinule aga edu ja jaksu, kahjuks väiksed on nad nii vähest aega,hiljem igatsed seda aega ka taga ja pead peale Lempsu veel ühe nunnukese peale mõtlema hakkama :)

  • Reply Kelian 7. oktoober 2016 at 14:32

    See jope on tõesti väga väga kena ja ilus (ning tõesti tahaks midagi sellist endale ka :D). Väikevennal oleks küll väga kasu uuest jopest või dressikast :)

  • Reply Aiku 7. oktoober 2016 at 14:32

    Ma võiks naerda praegu, aga üldse ei naera. Üldse pole naljakas. Ma lähen kohe hulluks. Täna on üks neist vahvatest pärvadest, kus tahaks oma 2 segase lapse kõrvalt METSA JOOSTA ja sealt otse baari, vainiklaasi taha. But wait….. ma ei saa ju, ma OLEN KAAAAA RASE!!!!
    JÄLLE. Okei, ma hirmsasti tahtsin ja armastus on õhus ja kõik jutud. Aga ma ei suuda oma karjumisest näost sinisele seitsmesele arusaadavas keeles selgeks teha, mis on kümneline ja mis on üheline. Esimese klassi matemaatika võtab kõik mu mõistuse. Aga eiii, ma ei saa kõiki oma “varusid” talle kinkida, mul on siin üks pooleteistaastane hüperaktiivne hullpea, kes ukseliistud koos naeltega seinast tõmbas. Ja järgmisel hetkel põrandale s***us ja seal sees trampis. Aga eiiii pole probleemi, ma ajan asja joonde ja koristan selle ära. Samal ajal tõmban põrandalt enda okseloigu ka kokku, kui juba kummardan. Mul alles viimase trimestri algus aga ma olen niiiiiiiiii väsinud juba.
    Enamik päevi olen ma maruõnnelik. Meil valmib tutikas maja, auto kah ilus, mis sellest, et vargad klaasid sisse lõid paar ööd tagasi. Väljateenitud emapalk on hea, üleliigsed 20kg ei tundugi enam nii ÜLEliigsed kuna tänu suurele tagumikule ma ei kuku ninali- kõht on juba suur.
    Elu nagu lill, ma võtaks selle kinkeka nüüd küll, aitäh.

  • Reply C. 7. oktoober 2016 at 14:32

    Olen ise praegu 7 kuud rase ja juba praegu on väga raske oma kaheaastase lapse järel joosta. Kipub ka vahest putku panema. Ei taha mõeldagi, mis tunne on lõpurasedana joosta.
    Kusjuures tean inimest, kes läks sünnituse esilekutsumiseks jooksma. Ja õnnestuski. Kuigi minu arvates pole just kõige parem mõte.

  • Reply Maarja 7. oktoober 2016 at 14:32

    Kinkekaart kuluks väga ära. Mari jope on tohutult nunnu ja muidugi Mari ise selles kõige nunnum. :) Soovin, et minu printsess saaks samuti talveks uue ja kvaliteetse jope või kombe.

  • Reply Sandra 7. oktoober 2016 at 14:32

    Minul endal lapsi pole, aga mul on ootamas teisel pool eestit üks armas pisipiiga, kellele mul meeldib kogu aeg ninni-nänni osta ja see auhind kuluks ära näiteks tulevasteks jõuludeks jõulukingi näol :)

  • Reply Annika K 7. oktoober 2016 at 14:30

    Minumeelest võiks sellele abivalmis noormehele lausa medali kaela riputada – kasvõi shokolaadimedali! Tuli, läks ja tuli tagasi – lapsega! Saved by a stranger! :D
    Aga sellist parkat tahaks oma kutilegi (muidugi mitte roosat). Vaatasin, et sinised kombekad on ka üüüberägedad. Piisavalt minimalistlikud ja ei ole nii puhvis kui Lenned jms. Täitsa asjalik kraam tundub! Aga jah, üüberkallis ka :(

  • Reply Nele 7. oktoober 2016 at 14:28

    Uuh,Mari on sul ikka paras kratt,aga hea,et kõik hästi ikka lõppes :-)
    Mina tahaks võita Gugguu kinkekaarti! ;-)
    Kusjuures mu ema töötas kunagi sellises firmas,kus õmmeldi Gugguu firmale tellituid asju(dressikas,püksid ja toakombe),ja kui ma tol ajal oma rasedusest teatasin,siis nad olid just lõpetanud Gugguu tellimuse õmblemise,ja kui ma ostsin riiet,siis sain oma lapsele neid imelise lõikega toakombesi (sobivad ka jahedama ilmaga väljas käia kui all riided ja samuti ka autosõitudeks). Kahjuks ta enam ei õmbe seal firmas :-( aga suur soov oleks oma kutile saada Gugguu pükse ja dressikat ;-)

  • Reply Merili 7. oktoober 2016 at 14:27

    Sooviks väga kinkekaarti,mitte küll endale aga sugulasele,kes jäi hiljaaegu üksikemaks .Usun ,et talle kulub ära :)

  • Reply kätlin 7. oktoober 2016 at 14:27

    Ma annaksin selle 100 euri mehele, kes su lapse tagasi tõi :D Ma ise oleksin samamoodi ulgunud ja juukseid peast kiskunud, sest tõesti ei ole tore 9 kuud rasedana mööda metsa silgata.
    Kuna teine laps on arvatavasti (90%) ka tüdruk, siis saaks tema kanda seda kvaliteetset riideeset, mille võidu korral välja valiksin. Siiani olen alles jätnud kõik suuremad/kallimad rõivaesemed (kombekad, jalanõud), sest kuna laps väga trööpaja ei ole, siis saab teine neid kanda.

  • Reply Marianne 7. oktoober 2016 at 14:27

    On küll üliarmas parka, aga 200€ :O mu enda jope maksis pool sellest ja ma kavatsen seda järgmised 3 aastat kindlasti kanda (kui mitte rohkem) :D ma ei julge seal lehel midagi rohkem vaadata, äkki leian midagi

  • Reply Triinu 7. oktoober 2016 at 14:27

    Kaua teil Gugguust tarne oli? Samas kinkeka eest võiks meie tellitud kombe juurde mytsi-salli võtta küll!

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 14:29

      2-3 päeva :)

  • Reply Liina 7. oktoober 2016 at 14:27

    See jope sobib Marile väga hästi! Gugguu asjad on väga kvaliteetsed ja saab pikalt kanda neid laps! Oleksin väga rõõmus kinkekaardi võitmisel! :)

  • Reply Kristiina M 7. oktoober 2016 at 14:24

    See on üks nendest kordadest, mil ma mõtlen, et küll on hea, et veel teist tulekul ei ole). Ei kujuta ette küll kuidas pisipojale rasedana järgi jookseksin, seda enam et poja on sellises vanuses (kaheseks saab), kus mõistus ei jõua veel keha arengule järgi.
    Mari uued riided on aga väga vahvad ning Gugguul olen ise ka mõnda aega silma peal hoidnud, aga osta pole veel raatsinud. Ja sellist parkat tahaks tõesti endalegi, rääkimata siis lapsest.

  • Reply Kaidi 7. oktoober 2016 at 14:24

    Hea et kõik hästi lõppes ! :)

  • Reply Mari-Jaana 7. oktoober 2016 at 14:23

    Pea vastu, oled siiani marakratt-Mariga ju suurepäraselt hakkama saanud – hetkel sul veel hormoonid möllavad nagu armastatakse öelda ? Ma ise sünnitasin oma esimese lapse juunis ja nautisin kogu seda aega – rasedust, sünnitust ja kõike sinna juurde kuuluvat. Mul oli ka hea kogeda seda, mida igapäevaselt oma rasedatele pidin puht teooria pealt rääkima (olen nõuandlas ämmaemand) ?

  • Reply G 7. oktoober 2016 at 14:23

    Meil pani eile poiss riidepoes jooksu. Päris esimest korda olime mehega paanikas ja otsisime stangede vahelt :D lõpuks leidsime poisi tüdrukte riideid uudistamas rahulolevalt :D

    Aga raseduse kohapealt, tean, mida tunned. Mul küll pood ca 200m kaugusel, käisin sinna koguaeg käruga, sest isegi väikses poes jõudis laps 5x kellegile midagi korvi toppida, pudeleid mööda poodi laiali toppida, mõned kampaania sildid ära tõmmata :D
    Aga sülle ka ei jõudnud enam 13kg poissi võtta, teise käega poekäru lükata, ja veel poestaffi sinna lisada. Mõnikord oli isegi niisamabtunne, et kohe tuleb see laps välja :D

  • Reply Kerttu Rämson 7. oktoober 2016 at 14:22

    Mul kui kahekordsel tädil oleks väga hea meel enda kahele poisiklutile midagi stiilset selga valida :P Mõlemal on veel sügisel sünnipäev kaa :)

  • Reply marju 7. oktoober 2016 at 14:22

    Päris jube olukord aga hea et lahenes.
    Riided on küll ilusad, eriti jope. Lihtsalt nii moodne ja ilus, kindlasti väga soe ka.

  • Reply Liisi Mugu 7. oktoober 2016 at 14:21

    Ütleme nii, et tõsi on, sellist nunnut jopet kannaks isegi :) ja Marile sobib see väga hästi ;)

  • Reply Kikukaku 7. oktoober 2016 at 14:21

    Jumaldan karvase kapuutsiga riideid, nüüd enda lastele kaaaa vaja. Üldse nii tobe on netis ringi chillida, sest lahedaid asju on nii palju ja mul nii halb komme, et KÕIKE ja KOHE endal ka vaja ?

  • Reply Merlyn 7. oktoober 2016 at 14:21

    Ostaks ikka mõne asja sealt selle kinkekaga?

  • Reply Maria 7. oktoober 2016 at 14:20

    Seiklusterohke päev on teil olnud, see hetk võis väga kohutav olla :( Kuid õnneks said lapse kätte ja ise oled ka veel ühes tükis. :)
    Need riided on tõesti üliilusad ja hind on muidugi kohutav :D

  • Reply Margit 7. oktoober 2016 at 14:18

    Pead Marile kindlasti yhe mytsi ka tellima,need on super ilusad ja kvaliteetsed. ;)
    Loosis soovin ka osaleda..Ilusat sygist! :)

  • Reply G 7. oktoober 2016 at 14:17

    Marikese jope on tõesti armas. Aga jah, mina ei raatsi sellist raha kombekale kulutada. Eriti kui on sellised 2-3 aastased röövlid:D.

  • Reply Eva 7. oktoober 2016 at 14:17

    Oooh, superlahe parka!!
    Mu pojale oleks ka üht kvaliteetset ja head talvejopet vaja..kinkekaart kuluks sajaga marjaks ära! ?

  • Reply Ingrid 7. oktoober 2016 at 14:16

    Niii vinged dressid, selliseid tahaks endalegi juu ☺

  • Reply Kätlin 7. oktoober 2016 at 14:16

    Sooviks oma präänikulegi nii ilusaid ja kvaliteetseid asju soetada :)

  • Reply Kersti 7. oktoober 2016 at 14:16

    See parka on lihtsalt ülinunnu, kannaks ise hea meelega. Mina veel ei tea, kas endal on tulemas poiss või tüdruk, aga ilusate Gugguu riiete üle oleks küll väga hea meel. :)

  • Reply Loor 7. oktoober 2016 at 14:15

    Oeh, see parka on imeline! Väga väga väga tahaks võita seda kinkekaarti, et oma pojale musta parkat osta….. Ise kahjuks ei jõuaks osta terve hinnaga ?

    Aga Mari jooksikuelu õnneks lõppes kiirelt ja hästi, vedas, et too noormees ta päästis!!!

  • Reply Kertu 7. oktoober 2016 at 14:15

    Sul ikka tõesti vedas, et noormees appi tuli ja Mari metsast välja tõi.
    Minul juhtus eelmise aasta sügise alguses selline lugu, kus ma oma peaaegu 3aastasega hakkasin viru tänava alguses siis takso peale istuma, sadaviis kompsu käes ja laps näpu otsas. Kuna ta varem pole niimoodi liduma pannud, siis ütlesin ilusti, et panen kotid autosse ja tema seisku minu kõrval, täpselt paar sekundit seisiski ja siis pani täiel kiirusel viru ringi poole jooksu, viskasin oma kotid siis takso ukse ette maha ja hakkasin järgi jooksma, aga õnneks peatusid seal samas lähedal ka mingi seltskond tsiklimehi, kes mind siis karjumas ja jooksmas nägid ja lapse ilusasti vahetult enne tiheda liiklusega Viru ringi kinni püüdsid. Mul käis selline “jutt” läbi kere, et selle paari sekundi jooksul jääb mu laps auto alla ja mis kõik juhtuda oleks võinud…
    Ma olin ka esmalt tige, samas hirmunud ja ehmunud, värisesin üle keha, aga muidugi lõpp hea-kõik hea! Kõik oleme elus ja terved :)
    Teile mõnusat paranemist, me oleme ka hetkel tõbistena kodused ;)

  • Reply Triin Mooses 7. oktoober 2016 at 14:15

    Mina lihtsalt lugesin ja kujutasin sind seal istumas ja paanikas..appi:D ja taas meenus et rasedus on ikka nii jube et lükkan selle veel vähemalt 5a edasi(kodus kasvamas 4a poiss). Jaksu jaksu ja jaksu sulle no ja igaks juhuks veelkord jaksu:D!

  • Reply Anneli 7. oktoober 2016 at 14:14

    Soovin ka osaleda.

  • Reply K. 7. oktoober 2016 at 14:13

    Kinkekaart kuluks küll täiega ära, asjad on niii ilusad :) !

  • Reply katu 7. oktoober 2016 at 14:13

    Ilmselgelt ma seda loosi ka ei võida :D Lahe lugu sellegipoolest! Ise ei sooviks küll sarnasesse situatsiooni sattuda ja oma põnni suure kõhuga mööda ilma taga ajama hakata. Kui pikemale/kiiremale teekonnale minek, siis alati ja ainult käruga. Ma olen trepist üles minnes nagunii kogu aeg kaamel – ühel õlal laps ja teisel kotid-kompsud. Sellest koormusest tippsportlase vormi saavutamiseks piisab :D

  • Reply Margit 7. oktoober 2016 at 14:13

    Väga hea, et Mari metsaskäik hästi lõppes!

  • Reply Evelin 7. oktoober 2016 at 14:13

    Minu kolmesel oleks selle kinkeka üle väga hea meel kuna ei saa talle lubada kõike mida tahaks. Tihtipeale pean kuulma kuidas sõbrannad räägivad, et ostsid selle firmaka lapsele ja tolle. Kui võidaks saaks neil suu lukku panna et vot minu lapsel ka firmakad seljas.
    Muide väga ilus jope on Maril.
    Päikest!

  • Reply Rebecca 7. oktoober 2016 at 14:12

    Selle kinkekaardi vastu ei ole küll midagi (eriti, kui seal nii lahedaid parkasid saab soetada). Hetkel vaid pisemale talveriided soetatud, kaks vanemat veel ootavad oma järjekorda. :) See auhind oleks juba võitmist väärt! :)

  • Reply Siiri 7. oktoober 2016 at 14:11

    Tean seda tunnet, olen kuus last suureks kasvatanud:) väiksemad on kaksikud(10aastased) Kujutad ette kaks korraga?Kõik raskused lähevad mööda, kuna sul on ilusti kõik kirja pandud saate kunagi Mariga koos kõvasti naerda:D

  • Reply Herta 7. oktoober 2016 at 14:11

    Lähen googeldama kohe. Väga mõnus dress-püks tundub :D

  • Reply annika 7. oktoober 2016 at 14:10

    Mu tädile kuluks selline kinkekaart kindlasti ära, sest äsja üksikemaks jääda kahe lapsega on raske nii vaimselt kui ka materjaalselt.

  • Reply E 7. oktoober 2016 at 14:10

    Mu üheaastasesse on täna ka väike deemon sisse pugenud…jätan närvirakkudega järjest hüvasti :@

  • Reply Mirjam N 7. oktoober 2016 at 14:09

    Tead, kui ma enne arvasin, et minu laps on “hulluke” ja mina lähen ikka aegajalt täitsa hulluks, siis sinu nahas ma kah olla ei tahaks… Ma sind lohutada ei suuda, et kasvab ja läheb paremaks, kui ma hetkel tagasi vaatan (Mumm on 5) siis kui ta 3 oli, oli lihtsam…. Aga Maris tärkab kindlasti varsti “suure õe” geen ja ta rahuneb maha ja hakkab kukukpaiks :D

  • Reply Kadri 7. oktoober 2016 at 14:09

    Väga lahedad asjad sellel firmal…ja kuna parasjagu oleme uue kombeka otsingutel siis kinkekaart kuluks ära küll :)

  • Reply Eveli 7. oktoober 2016 at 14:09

    Ma suht loobunud oma 1aasta ja 10 kuuse plikaga poes käimast..sest see tundub sama kohutaav kui peaga vastu seina joosta.. voi noh pärast seda poest käimist koos lapsega ongi täpset selline tunne ??
    Ja see loos tundub nii äge et võtaks kûll kui saaks ?

  • Reply Kristi 7. oktoober 2016 at 14:09

    Peagi tulevale lapsele kuluks sealt lehelt küll asju ära :)

  • Reply Tiina 7. oktoober 2016 at 14:07

    Huuh, sinu toonuste jutt tõi mulle meelde minu öise krampis kõhu tunde … ja ma alles 6. kuu peal.

    Gugguu asjad tunduvad tõesti imeilusad ja sooviksin osaleda loosis, et minu väike jaanuaripoiss saaks ka midagi ägedat endale :)

  • Reply Kätlin 7. oktoober 2016 at 14:07

    Jessuke,ma ei teagi mis teeks kui laps minema jookseks ja ma järgi ei jõuaks, ilmselt südameatakk ja aidaa kaunis maailm…Ma sinuasemel istuks koduaias temaga ja ei lähekski enam kuskile, seniks kuni jooksujaks tagasi on.

    Riided on ka väga ilusad, pole sellisest firmast kuulnudki.:P

  • Reply Orbit 7. oktoober 2016 at 14:07

    Mari on tõesti armas!

  • Reply A 7. oktoober 2016 at 14:07

    Tõesti jumal tänatud, et see noormees tuli :) Ja parka on tõesti imearmas, tahaks endalegi.

  • Reply Gerda 7. oktoober 2016 at 14:07

    ? vaeseke!
    Tore, et leidub hoolivaid ja abivalmis inimesi ?

  • Reply Bella 7. oktoober 2016 at 14:07

    Hea on lugeda su kirjutist ja pärast tavaliste inimeste kommentaare ja tunda, et selline elu on täiesti normaalne ja hoopis uskumatu, kui on teisiti.
    Ära jooksnud lapse kogemust mul pole kuid lapse kaotamist nt kaubanduskeskusesse see juba teine jutt? Hetkel kodune ja püüan kasvatada kahte last vanuses kuus aastat ja kuus kuud ning lisaks koera. Ja juba see on pidev planeerimine ja närvide mäng. Aga edu!

  • Reply Helen 7. oktoober 2016 at 14:06

    Meil on ka plaan lapsed väikese vahega saada (poja hetkel 5k) ja mul hakkas endal film jooksma, kuidas mina rasedana üht rüblikut taga ajaks? Aga kinkekaart oleks abiks küll, asjad on tõesti kihvtid.

  • Reply Reeeda 7. oktoober 2016 at 14:06

    No see roosa parka on ikka üliilus! Oleks mul vaid tüdruklaps!
    Leidsin lõpuks pojale kombeka mis on täpselt minu maitse järgi,aitäh! Ja no 100€ kuluks praegu marjaks ära, et seda osta :)

  • Reply Kersti 7. oktoober 2016 at 14:06

    Sooviks nii väga seda kinkekaarti tahaks oma 80 cm tirtsu talveks soojalt
    ette valmistada. Sest selle aasta sügis tuli nii ootamatult, nagu igal aastal see kipub olema. Mõnusat parkat, mütsi ja salli oleks vaja hädasti soetatada.

  • Reply Andra 7. oktoober 2016 at 14:06

    Mari on hetkega nii suureks tüdrukuks kasvanud.(Nendel piltidel kohe eriti) Sellest tita-beebist on kasvanud krutskeid täis pisike väänik. Tore, et ta ikka metsa huntide juurde ei otsustanud jääda, sest muidu oleks üks asjalik suur õde tulevikus puudu :D
    Aga kingiloosis tahan väga osaleda, et selle abiga teha kingitus meie perre lisanduvale õe beebile, keda on oodatud kolm või isegi rohkem aastat ja nüüd ta lõpuks tuleb. :)

  • Reply kristi 7. oktoober 2016 at 14:06

    Väga väga julge oled, et julgesid paar päeva enne tähtaega Mariga nii minna :D ma ei julgenud koeragagi pikale käigule minna, et mitte kuskil metsatukas looteveest pahiseda. Gugguu loosist võtaksin hea meelega osa, niivõrd kena dressikomplekt kuluks meilegi ära.

  • Reply Helena 7. oktoober 2016 at 14:05

    Jope on tõesti imearmas. Hinnad mitte nii armsad, seega kinkekaart kuluks ära küll :)

  • Reply Kersto 7. oktoober 2016 at 14:05

    Väga ilusad riided! Sellised dressid kuluks meiegi piigale ära.
    Sulle soovin aga jõudu vastu pidada! Natukene veel..

  • Reply Kreet 7. oktoober 2016 at 14:04

    On alles armas marakratt sul. Paneb ema igas võimalikus olukorras proovile :)
    Aga sellel Gugguu lehel tõesti kihvtid riided. Ja seda ka ei teadnud, et Eestis neid tehakse. Kas tellimisel tulebki siis Eesti sisene postikulu?

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 14:05

      Minu meelest postikulu ongi tasuta.

  • Reply SN 7. oktoober 2016 at 14:04

    Uuuh hea, et kaugemale Mari ei jooksnud ja keegi vähemalt kutsuga sinna ära eksis,et sind aidata. Kinkekaarti oleks väga vinge võita leiaks ka oma krutskeid täis pojale midagi.

  • Reply Kelli 7. oktoober 2016 at 14:04

    Parka on tõesti imeilus ning kindlasti oleksin õnnelik ka oma tirtsule midagi kvaliteetset ja ilusat selga panema. Ja tõesti õnnelik juhus, et nii abivalmis noormees läheduses oli.. loodame siis aga selle peale, et mari väsis veidigi oma jooksmisest ära ja uinub selle võrra veidi paremini.

  • Reply Pilvi 7. oktoober 2016 at 14:03

    Soovin osaleda loosis.

  • Reply Gerli 7. oktoober 2016 at 14:03

    Uiii see jope näeb nii vinge välja :)

  • Reply Diana 7. oktoober 2016 at 14:02

    Äkki oleks mõtekas Marile muretseda seljakott- traksid- jalutusrihm.Tundub võib olla alguses naljakas natuke või isegi awkward, aga mõtle tuleviku peale :D Sina, beebi ja Mari jalutamas. Vaikselt lükkad kõnniteel uut beebit ja Mari otsustab käest lahti rebida ja jooksu panna vms, siis see nö toddler safety harness oleks väga kasulik asi. Meil näed harva tänavapildis, aga USAs ja mujal normaalne. Lapse turvalisus eelkõige ja muidugi sinu südamerahu. Neid seljakotte saab osta kirevate ja loomakujukestena ning üleval kinnitub rihm, mida saad käes hoida ehk pm lapse jalutusrihm :D Soovitan eBayst või Alist prooviks tellida ja järgi katsetada ;) Sa ei pea alati seda kasutama, aga kas või juhul kui minek tiheda liiklusega tänavale ja nt Mari pole nõus vankris istuma või rebibki käest lahti, siis hea variant. Kui ei sobi, siis kotti saab ikka kasutada, nt lasteaeda või reisile. Edu!!!

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 14:02

      Kardost saavad meie traksid :D

    • Reply MARI 7. oktoober 2016 at 14:04

      Olen neid tanavapildis siin riigis ka nainud, andke andeks aga no mu laps ei ole kutsikas. Tosiselt ei ei ei on see minu silmis.

  • Reply Katre 7. oktoober 2016 at 14:02

    Ei taha ettegi kujutada mis tunne sul olla võis,kui Mari metsa jooksis! Aga õnneks lõpp hea,kõik hea!!! :-) Saage ruttu teveks!

  • Reply Netz 7. oktoober 2016 at 14:01

    Tõesti väga ilusad asjad :)

  • Reply Kessu 7. oktoober 2016 at 14:01

    Jube ehmatus, loodan et see Lempsile halvasti ei mõjunud.
    PS. Sünnita homme, sest siis on meie Robinaatoril 5-aasta sünnipäev ja 100.- kinkekaart oleks boonuseks homsele imeilusale päevale.

    Tervita krutskiMarit ka :)

  • Reply Eve 7. oktoober 2016 at 14:00

    Mul on sama vana lapselaps ja tead täpselt mida ta tunneb ja sa väga tahaks teda selle kinkekaardiga rõõmustada

  • Reply Eliisa 7. oktoober 2016 at 14:00

    Ma tean, mida sa tunned.. Mul on igal hommikul ja igal ôhtul lasteaaed minek ja tulek samasugune! Meil 2 poissi vanuses 3 ja 4 ja kui ikka suurem ees siis ikka vàiksem tagant järgi.. ja üldse pole mônus jooosta neil jârel kui üks jookseb ühes suunas ja teine teises.. kui üks otsustab lihtsalt maha visata ja jonnida ja mitte edasi liikuda.. no siis ikka on nii, et minu närvirakkudest pole mitte midagi enam alles.. ma juba niii oootan et nad oleksid nii vanad, et kàiks koolis :) kuid samas lohutan end sellega, et vb on iga selline, et nad niii käituvad.. ōhtul emme kaissu poevad, siis on nad ikkagi Emme váiksed nunnud ja pahandustest pole haisugi.. Mallu usu, et see on mööduv! Ja kuna sa rase ka, siis see lihtsalt hormooni möllamis aeg ;) varsti môtled vankrit lükates, et Mari sul tubli Suur Ōde! Jaksu sulle!

  • Reply Mariliis 7. oktoober 2016 at 14:00

    Niinii ilus jope.ûldse seal väga ilusad riided. Mari on nii nunnu väike tüdruk.

  • Reply Helts 7. oktoober 2016 at 13:59

    Mmmm.. Kui ilusad riided.. Ostaks lastele kindlasti kui võidaks kinkekaardi

  • Reply Daisi 7. oktoober 2016 at 13:59

    Mida sa kõige üle elama ei pea! Lausa kahju sinust, et Mari sinuga niiviisi teeb. Alati, kui minu laps mingi jama korraldab, siis süüdistan karmat, kuna mina ka ei olnud just kõige rahulikum laps :D
    Mari riided on ülinunnud! Selliselt nunnud, et ma topiksin need oma pojale selga :D
    Ma loodan väga, et Mari hakkab sinuga inimlikult käituma ja suudab ka sõna kuulata :)

  • Reply Tracey 7. oktoober 2016 at 13:59

    Nii hea kuulda/lugeda, et on veel inimesi kes tulevad ja küsivad kas on abi vaja. Enamus juhtudest kindlasti vaataksid inimesed, et alkoholi joobes või narko laksu all on inimene ja kõnniksid lihtsalt mööda.
    Mari riided on üli ilusad. Oleks ma vaid nii pisikene, siis ostaksin endale ka sellise jope.

  • Reply Sirle 7. oktoober 2016 at 13:58

    Pildilt paistavad juba välja väga kvaliteetsed, oma väiksemale poisile oleks väga ühte kombekat vaja, niiet osalen loosimises. Ja hea tõesti, et leidub häid inimesi, kes aitavad, sest no päriselt ka pole lihtne 9 kuud rasedal mingit jooksutrenni teha.

  • Reply mairit 7. oktoober 2016 at 13:58

    Se parka Mari seljas ikka väga numps!

  • Reply Triinu 7. oktoober 2016 at 13:58

    Jope on tõesti väga armas. Aga eks see kvaliteet maksabki :)

  • Reply Mari. 7. oktoober 2016 at 13:58

    Oeh, ma juba hirmuga mõtlen, et kui mina ka oma kaks väikese vanusevahega last kätte saan lähen halliks vist. Hetkel õnneks alles esimene teel. Loodan, et ta ei ole suurem asi rüblik. Aga nagu öeldakse, lootus on lollide lohutus.
    Edu ja tugevat närvi!

  • Reply R. 7. oktoober 2016 at 13:57

    Ei tea kui lohutav see on, aga Mari kindlasti kasvab välja sellest east ja tean, et seda sulle mitu korda juba öeldud ka :) Ja kinkekaardist olen ka huvitatud 100€ eest san kindlasti midagi kasulikku oma 4 kuusele pojale.

  • Reply Maarja 7. oktoober 2016 at 13:57

    Väga tuttav olukord, lõpurasedana lapse järgi jooksmine
    meie kahene kaob poes riiulite vahele ära, ja siis on jube naljakas kui emme issi järgi jooksevad :D
    jope on eriti armas :)

  • Reply Marii 7. oktoober 2016 at 13:57

    Mul on 1a8k poiss, kes on täielik rüblik, ei püsiks pudeliski paigal. ?
    ..ja siis on 5k poiss, kes on veel nii beebi, et koos nad eriti ei mängi.
    Ja õues ma eriti hea meelega hetkel nendega üksi ei käi. Sest kuskil mängukal suurem poiss paneb lihtsalt suvas suunas jooksu ja kui peaks juhtuma, et väiksem vankris röökima pistab, siis oh häda.. ? Sellisel juhul olen suurema ka vankrisse tagasi toppinud ja kodu poole kappama hakanud AGA siis pistab suurem ka kisama ja kõik inimesed vaatavad, et ma olen ikka täielik lapsepiinaja, et mõlemad lapsed röögivad. ?
    100€ kinkekaardist ka muidugi ära ei ütleks. ?

  • Reply Helina 7. oktoober 2016 at 13:56

    Heippa!
    See oleks väga amas üllatus kui loosiõnn meile naerataks!! Kannaksime hea tundega midagi täitsa uut ja lapsele moodsat!!
    Teile koigile häid ????

  • Reply Kessu 7. oktoober 2016 at 13:56

    Tore, kui on olemas abivalmis inimesi!

  • Reply S 7. oktoober 2016 at 13:56

    Sooviksin ka loosis osaleda. Viskasin nende lehele pilgu peale, väga ilusaid asju seal. Kinkekaart sobiks mu tütrele, kellel järgmine nädal sünnipäev. Saaks endale midagi ilusat välja valida sealt ?

  • Reply Jaanika 7. oktoober 2016 at 13:55

    Hehee ma.jooksen oma kolmese ja kahesega vahel.nii et higi voolab ja tahaks jätta ja ise kuhugi muti auku pugeda ??? osaleks ka ikka loosis ?? mu plika nublule vaja uut sooja jopet, kuna arvas et kasvab nagu krapsti talvekatest välja ??

  • Reply Merili 7. oktoober 2016 at 13:54

    Kuluks ära küll üks loosiõnn … Pojale peabki miskit uut vaatama ja kõhubeebi võib ka juba 6ndl pärast end ilmutada … (issand …juba :O ) Aga seda toonuses kõhtu tean ka mina, praegugi üli raske väljas üksi ,ilma meheta käia oma 2,6a pätiga . Kõnnin niigi nagu halvatud pingviin,sest eelmisest erakorralisest keisrist annavad selle rasedusega kõik võimalikud asjad tunda … oeh, läheks see aeg veel kiiremini ja saaks juba inimese moodi istuda,keerata ja HINGATA …..

  • Reply Merle 7. oktoober 2016 at 13:54

    Oh kui vinge auhind! Olen juba ammu neid üliarmsaid riideid sealt vaadanud, tunduvad tõesti hea kvaliteediga ja ilusad. Sooviksin väga loosis osaleda :)

  • Reply Helen 7. oktoober 2016 at 13:54

    Ausaltöeldes ei olegi ma mõelnud, et mida sellises olukorras peale hakata. Kurat ja põrgu, loodan et ei peagi. Aaaaaga, vabandust, aga natuke oli naljakas ka.

    Oleksin ise sealt parasjagu mööda jalutanud, oleksin ka kindlasti appi jooksnud :D

    Kinkekaarti, nagu aimata võib, soovin väga. :) :)

  • Reply birgit 7. oktoober 2016 at 13:54

    ma kujutan ette küll kuidas sa jooksid seal oma kõhuga, mul on 11 k vanune ja olen ise 6 kuud rase, isegi see juba patseerib eest ära ja sellist asja, et saaks rasedust nautida ja rahulikulkt võtta ei eksisteeri :D
    veidi mängu ja tralli ja kõht annab tunda, et peaks tglt vaiksemalt võtma aga mis sa võtad, ega pisike ei ole ju süüdi et ta endale kaaslase saab :D

  • Reply Katrin 7. oktoober 2016 at 13:53

    Vaeseke, kujutan vaimusilmas ette kuidas sa seal metsatukas valge mantliga kükakil maas nutsid ja ahastava häälega tervest kõrist karjusid “Why?Why god me?Whyyyy?”Kurb ja kindlasti täiesti jõuetu tunne või sul olla? aga sams kui ma oleksin kõrvaltvaataja olnud siis asi võis ikka päris naljakas ka olla ? Ps!Naersin juba väiksena selle üle kui keegi kukkus ja haiget sai.Tean,et olen südametu ja paha inimene ?Mari on sul ikka paras marakratt.Ta ikka oskab su piire kombata ja sind pika panna.Kas ta on sul neitsi tähtkujust??
    Ilusad riided sel firmal aga enda lastele kahjuks selliseid riideid lubada ei saa ? ja kui saaksin kas siis ostaksin?vot ei tea..

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:54

      Mari ei ole neitsi, tal ju 10.10 sünna. Ma isegi ei tea, mis tähtkuju ta on :D Kaalud?

  • Reply M 7. oktoober 2016 at 13:53

    Elaks me vaid eestis, vahva oleks selle kinkekaardi eest midagi enda präänikule valida. Aga miks mitte kinkida see edasi oma sõbrannale, kes saaks enda präänikule hoopis midagi valida :)

  • Reply Käps 7. oktoober 2016 at 13:52

    Hindan tõsiselt kvaliteeti, sellest firmast aga pole kuulnud. Kulutasin tãnase hommiku poole taolise parka otsingule… tulemuseta… või no jaa ei taha maksta 200 eurot.. muidu ikka leidnud oleks. Meil yldiselt loosiõnne on olnud peres, jããn sellele lootma ??

  • Reply Aki 7. oktoober 2016 at 13:51

    Mina oleks sellises olukorras samuti ulgunud. Mul olid terve raseduseaja toonused ja lõpu poole olid need ikka vääga valusad.
    Sellest firmas pole ma ennem kuulnudki! A see parka on küll üliseff. Kannaks isegi :-D Nii, et sooviks ka loosis osaleda :-)
    Sulle aga jõudu ja jaksu vastupidada :-)

  • Reply katrin 7. oktoober 2016 at 13:51

    Kui tuju on sitt siis alati istun arvuti taha selle teadmisega et nüüd lähen loen Mallukat ja elu kohe ilusam.Nii ongi.Sa lihtsalt oskad kirjutada ,ka õnnetutest asjades nii et naer tuleb peale.Edu teile ja meile kõigile

  • Reply Diana 7. oktoober 2016 at 13:51

    Super ju, et elupäästev ingel kuskilt ilmus:) Ole tugev!

  • Reply MercaLiis 7. oktoober 2016 at 13:51

    Ohh, ma ei olnud kuulnudki sellisest firmast. Nii ilusad asjad!
    Eest ära jooksvad lapsed – gggrrhhhh!!! Mingis vanuses on see mu kõigi kolme (viimasel praegugi) lemmik mäng olnud. Eriti “toredaks” muutub mäng siis, kui mõtlevad, et ära joosta ja end vaikselt kuskil peita on veeeeel naljakam.
    Õnneks läks kõik hästi ning Mari pääses hundi- ja karukarjas kasvamisest. ?

  • Reply E.P. 7. oktoober 2016 at 13:51

    Tõesti õnn, et see noormees mööda läks!

    …ja kinkekat tahaks ka kohe väga ;)

  • Reply Jana 7. oktoober 2016 at 13:51

    Oi kui vahva oleks oma 1,9 aastasele poisi põnnile midagi võita ! :)
    Endal poleks iial võimalik sellises hinna klassis riideid võimalik lubada ega raatsiks ka :)
    Tâna just mõtlesin et kui oleks tema asemel tüdruk oleks elu palju rahulikum ja roosilisem :D Tundub et vahet pole mis soost siiski on parajad väänikud kes teevad seda mis pähe tuleb ja emmesid hulluks ajab :D

  • Reply Ave 7. oktoober 2016 at 13:51

    Roosa jope-parka on tõesti üliarmas… tahaks ka tütart kellele roosasid asju kokku osta :D Hetkel pean leppima kahe röövlist pisipoisiga. Mina olen valmis korralikuma asja eest veidike suurema summa küll välja käia, kas just nii suure… eks oleneb hetkelisest majanduslikust seisust :)

  • Reply Pille 7. oktoober 2016 at 13:50

    Ainult natuke vähem rasedana kui sina praegu oled, käisin veel ise lapsel lasteaias järgi. Selline mõnus riukalik kohe-kolmene. Mingi hetk ta jagas ära, et mu tempo üle teatud piiri ei küündi ning nii ma sain seal ikka üsna mitu korda teda “taga ajada” ümber lasteaia. Ehk siis loivasin kurvalt ja anuvalt, et ole mees, ära kiusa! Ta oli muidugi kolm majaringi ees minust, nii et mul polnud vähimatki lootust. Olukord oli ahastama ajav – selline tunne, et ei saagi last kätte. Mis siis muud kui helistasin lapsukese isale, kes tuli ja ta kinni püüdis. Sealtmaalt on kasutuses altkäemaks nimega Tiina komm :D Ei viitsi mina seda spartakiaadi seal pidada (kuigi nüüd, mitterasedana, pakuksin põnnile vähemalt konkurentsi).

  • Reply Annika 7. oktoober 2016 at 13:50

    Tean mida Sa tundsid seal metsas. Kuna mu 3 aastane on süüdimatu põgeneja, siis on plaanis osta järgmiseks suveks talle GPSiga lastekäekell.

  • Reply Mariliis 7. oktoober 2016 at 13:50

    Mari on nii armas modell, või siis Sina hea fotograaf :) Parka tundub mega soe ja sellist tahaks omalegi selga

  • Reply Mir 7. oktoober 2016 at 13:50

    Mul on ausalt vahel tunne, et peaks lapsetraksid muretsema! Ma loodan, et vähemalt Sina tunned vahel sedasama! :D Aga mis siin muud kui kiired tossud jalga ja minek!

  • Reply Helena 7. oktoober 2016 at 13:50

    Vahvad riided!!! :))))

  • Reply Kadri 7. oktoober 2016 at 13:50

    Kõigepealt pikk pai sulle. Ja see jope on tõesti super kaunis. Kahjuks ei saa ma oma 4-le lapsele neid tooteid osta. Kõik jääb suurematest uuele ringile. Vahel on noorematest kahju, et nad uusi asju ei saa.

  • Reply ly 7. oktoober 2016 at 13:49

    Mari riided on väga kenad..Aga tead mul on meeletult kahju sinust hetkel kuna Mari nii käitub sinuga.Ma loodan,et ta muutub vähe rahulikumaks ja hoolivamaks,sest muidu sul saab tulevikus veel raskem olema..Mari tundub täitsa vinksvonks plika olevat ,kes on tegelt väga armas!;)

    • Reply Triinu 7. oktoober 2016 at 14:00

      Ma ei tea, meie peres on küll nii, et kui selline situatsioon oleks, siis ikka lapsele ka mingi noomitus sellest tuleb. Jääb oma lemmik mänguasjast mingiks hetkeks ilma, multikaid ei näe või ei luba arvutiga mängia, mis iganes kommi ei saa mitu päeva või nt mingi lubatud asi jääb ära, selgitustööd tehes, et nii ei ole okei käituda. Olen kasutaja kommentaariga nõus.

  • Reply Mari 7. oktoober 2016 at 13:48

    Hea, et kõik hästi lõppes. Ja hea, et on häid inimesi. Suuremal osal on jummala poogen. Nii võõrast murest kui enda asjadest

  • Reply K 7. oktoober 2016 at 13:48

    Sooviksin ka loosis osaleda

  • Reply RD 7. oktoober 2016 at 13:47

    Issand, ma ei oleks üldse sinu nahas olla tahtnud. Olen selline kanaema, et paljast mõttest juba õudusjudinad käivad läbi. Kuigi mu suurem laps on juba 11 aastane, siis ikka pabistan ta pärast hullupööra ja kontrollin igat sammu ja tegemist. Haigus või midagi sarnast? :D

  • Reply Helen 7. oktoober 2016 at 13:47

    Oh pole üldse nii harvad need päevad,kui mu armas kolmene kõik mu närvid viimseni proovile paneks. :) Alles mõned nädalad tagasi seisin ma silmitsi situatsiooniga, kus mu tirts koos teise oma ealisega lihtsalt mõtlematult minema silkas ja ei kuulnud neist kumbki enam, mida vanemad neile hüüdsid. :/ Ühel hetkel oleksid need kaks aga peaaegu auto alla jooksnud. Ausalt mul jooksis elu silme eest läbi ja alles õhtul sain ma reaalselt aru, kui lähedal oli õnnetus. Ja kui ma siis temaga voodi serval vesteldes enam oma pisaraid tagasi hoida ei suutnud ning nutma puhkesin, sai lõpuks laps aru, et nii ei tohi käituda ja siiani on ta ka tõesti oma sõnade ja lubaduste väärselt käitunud. :)
    Hea, et Sinulgi kõik ilusti lõppes ja eks mõni päev ole jälle parem kui eelmine! :)

  • Reply jaana 7. oktoober 2016 at 13:47

    See oli nii armas, et mõõdakäija märkas ja aitas. Võin emana ettekujutada kui lootusetus olukorras sa end tundsid olevat. Paranege ruttu ?

  • Reply Heelika 7. oktoober 2016 at 13:47

    Aiii kui ilusad riided…tüdrukutel (mul on neid kolm?)ei ole kunagi liiga palju riideid?

    Mari on üks armas tüdruk ja sul on ikka raudsed närvid. Jõudu!

  • Reply Kristina 7. oktoober 2016 at 13:45

    Ma ausalt ei teadnud kas nutta või naerda seda lugedes, endal kasvab ka üks pisikene iseloomuga tüdruk kodus ja ma ei kujuta ette mis ma teeks kui ma veel rase ka oleks. Sa oled nii tubli et suudad veel vastu pidada! Aga kinkekaardist kindlasti ära ei ütleks kuna talv tulekul ja väga oleks midagi korralikku selga vaja oma pliksile saada, endal kahjuks sellist võimalust eales pole et mingeid üüberkalleid riideid lapsele selga osta.

  • Reply A 7. oktoober 2016 at 13:44

    Soovin!!!☺️

  • Reply Marilyn 7. oktoober 2016 at 13:44

    Oiii kui kihvte asju gugguu.com lehel on :)
    Eriti meeldisid mulle print kollektsiooni asjad, kahju, et kõik olid tüdrukutele :(
    Aga see-eest poistele leidsin väga ägedaid pusasid, seega, kui loosiõnn naeratab, siis minu Georg paneb varsti selga vot nii ägeda hoodie :) https://www.gugguu.com/shop/shirts/college-hoodie-10689.html

  • Reply Kristel 7. oktoober 2016 at 13:44

    Sellist roosamannat parkat tahaks ka oma plikale. Eks seda tuleb ette et laps otsustab jooksu panna. Aga õnneks lõpes sul hästi. Mul on neid kaks kodus tütar ja üli rõõmus aktiivne poiss. Poiss kes riietumise ajal paigal ei püsi. Muidu ma tahtsin küsida kuidas selle autismis saaga sai. lihtsalt ei leia lugu üles. Sest minu pojal kahtlustakse ka seda. Sest ta ei teinud koostööd arstidega.

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:44

      Selle autismisaagaga sai see, et see välistati lõpuks. Tehti mingi intervjuu vanemale+autismitest.

  • Reply Kristel 7. oktoober 2016 at 13:44

    ? kinkekas oleks seal nagu nuusata ma saan aru?Eriti kui on veel kaksikud, kes nõuavad sama mis teisel. Seega loodan, et loosiõnn tuleb suur naeratus suul ?

  • Reply S. 7. oktoober 2016 at 13:43

    Mul tuli praegu nutt kurku, kui lugesin osa,kus kõht krampi tõmbus ja nutsid ning laps jooksu pani. Nüüdseks olen kahe lapse ema ja kogesin viimase raseduse ajal sarnast olukorda. Ja kohutav kui meeleheitel tunne see oli!
    Jõudu ja tugevat närvi sulle edaspidiseks!

    Mis puutub kinkekaarti, siis hetkel on täielik kriis noorema lapse talveasjade suhtes. Jõulud tulemas,üksi soeta kõigile midagi, kinke on palju, tekitab meeleheidet kui palju seda raha läheb ja hetkel käib tuulamine igal pool, kus leiaks hea hinnaga midagi normaalset.
    Pöidlad pihku ja loodame, et loosiõnn naeratab !

  • Reply Getu 7. oktoober 2016 at 13:43

    Ma käisin just oma 2 aastasega poes ja see oli ka pehmelt öeldes košmaar…never again. Hullem kui mehega poes käia. Kui mees on sellise näoga, et kukub kohe surnult maha kui peab veel sekundi ootama, siis laps paneb lihtsalt jooksu ja aja siis teda mööda kaubanduskeskust taga : )
    Kinkekaart oleks muidugi väärt kraam, siis saab kaubanduskeskused rahule jätta ja rahumeeli netis šopata.

  • Reply Mirjam 7. oktoober 2016 at 13:43

    Väga ilusad riided sel lehel.

  • Reply A 7. oktoober 2016 at 13:43

    Mari on Sul ikka nunnu marakratt. Endal veel nii õilis ja süütu nägu ees, kui pättust on teinud- väike nuki. Ja need Gugguu riided on super ilusad, niiet palun mulle üks kinkekas, et saaksin juba varakult parka kappi seisma panna :)

  • Reply Ülle 7. oktoober 2016 at 13:42

    Mari tuleb ketti panna ja siis jalutamas käia :D :D :D

  • Reply Ave 7. oktoober 2016 at 13:42

    Mul laps alles 1a5k, aga vahel ajab hulluks küll- kui magamajäämisel on emmet vaja, siis mina talle ei saa kuidagi jopet selga. Täna pidime arsti juurde minema, võtsin plika jope endale kätte ja mida teeb tema- pistab karjuma ja jookseb teise tuppa issi juurde peitu (nagu ma oleks teda tappa tahtnud). Ja vot kui isa talle jope selga paneb, siis sirutab lausa käe eeskujulikult ette. :/
    Aga selline parka oleks küll tore (võiks ju loota, et siis saan mina ka lapsele jope selga ilma karjumise ja põgenemiseta)

  • Reply Pille-Triin 7. oktoober 2016 at 13:42

    Niiii ilusad asjad, et minu kodus kasvav mudilane oleks väga rahuuul?. Mari muidugi korralik seikleja?, mul ka kodus selline?

  • Reply Katharine 7. oktoober 2016 at 13:42

    Need Gugguu riided näevad tõesti imelised välja, eriti jope! ☺️
    Jõudu ja jaksu Sulle!

  • Reply Mariliis 7. oktoober 2016 at 13:42

    Oo kui ilus parka, isegi sooviks seda kinkekaarti, et oma õelastele midagi ilusat osta :)

  • Reply Ell 7. oktoober 2016 at 13:42

    Ära nüüd kurjaks saa, aga olen sinult võtnud ideed mida alyst lastele tellida. Need nunnud kõrvadega mantlid , papud ja mõned asjad, mida sul (veel) ei ole. Ilusad, odavad ja minu vendade lastel on nende üle kindlasti hea meel. Oma laps mõtleb et pole veel aeg tulla, aga küll ta tuleb, oleme kannatlikud.. ja kui ta tulebki, siis jätan need hiina kõrvad vahele ja luban talle soetada selle imearmsa parka-laatse-jope..niiet..tõepoolest, tänu Sinule on nii mõnelgi lisatulu, isegi alyexpressil :d Ja kui meil lõpuks õnneks läheb..siis oli sinu Guggu reklaamist ka kasu!

  • Reply Mari 7. oktoober 2016 at 13:41

    Mari parka on küll imeilus! Ja olen kindel, et see on ka raha väärt! Ma ise alles 4 ndat kuud rase ja esimene plika on aasta ja 10 kuune siis oii kui palju ma tundsin meie igapäevaseis poes käike hetkel ära! Sama teema! Jooksu ja sa siis lõõtsutad järgi!
    Aga magu mulle bussis üks vanaproua ütles: “Lapsed on tulevik” siis peame vastu ja oleme aasta emad ;)

  • Reply Berts 7. oktoober 2016 at 13:41

    Hei, jäi silma sinu kurguprobleem. Võitlen ise sama asjaga, aevastades tulevad iga kord pisarad silma. Käisin täna arsti juures ja tuli välja, et ongi mingi viiruslik asi ja mul täitsa villid kurgus :( Aga arst soovitas saialilletinktuuri veega lahjendada ja kurgus kuristada, lisaks soojale teele muidugi. :)

    Loodan, et saad ruttu terveks!

  • Reply Kristi 7. oktoober 2016 at 13:41

    Väga kiftid riided küll, aga hind on tõesti jube krõbe.

  • Reply L. 7. oktoober 2016 at 13:41

    Minul on küll oma väikese pojaga vedanud.. või noh väike..3 aastane kohe. Aga ta tõesti käitub nii ilusasti õues, kui tahab kuskile mujale minna võid muud kaudu, siis ta ütleb kuhu tahab minna, näitab näpuga. Pole nagu väga ühtegi korda, kus ta oleks tahtnud kuskile autoteele vms ohtlikku kohta joosta. Eks jonnimisi tuleb muidu ikka ette, üksik olukord kus laps kaenlasse ja ruttu koju, aga üldpildis on tubli :)

    Ja see kinkekaart oleks küll tore, pojal kuu lõpus sünnipäev tulemas :)

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:46

      Mis sa ajad siin hullunud inimest kadedaks, ah :D?

  • Reply Kaire 7. oktoober 2016 at 13:41

    No nagu minu plikad. Kui ikka tahavad siis panevad jooksu ja üldse ei kuula, ja no ei tunneta üldse ohtu :S nii tore et on veel inimesi kes ikka aitavad :)

  • Reply Ave 7. oktoober 2016 at 13:40

    Kindlasti on see gugguu üks kvaliteetne firma,kui sellise hinnaga rõivaid toodab. Mul peres 3 last kasvamas, piirdun Huppa ja Lenne toodetega. Olen rahul :)

  • Reply MS 7. oktoober 2016 at 13:40

    Ohjuudas .. mul lausa tulid pisarad silmanurka kui ma lugesin seda kohta, kus sa ütlesin, et Mari jooksis ära. Õnneks on häid inimesi, sest ma ei taha möeldagi mis oleks saanud kui poleks..
    KInkekaarti tahaks ka, sest piiga vajaks omale midagi asjaliku selga :D

  • Reply Netu 7. oktoober 2016 at 13:40

    Osadel vanematel lapsed seljakotiga rihma otsas. Alguses tundus kahtlane, aga varsti vist peab ise ka ostma, muidu ei julgegi kuskile minna enam. Kunagi ei tea, mis spontaansel vabal hingel autotee juures p@he tuleb.

  • Reply Madli 7. oktoober 2016 at 13:40

    Oi ma tean , mida sa tunned ? Mul kodus 4 kuune ja 1a 9kuune ning see vanem on õudne laps liht ? Jookseb eest ära, iga asja peale teeb kisa , riided ei meeldi, heameelega istuks koguaeg paljalt , hirmuga juba ootan talve ?,
    Loosis soovin ka osaleda ☺️ Olen kiiganud neid asju, kuid kui selle sama parka/jope hinda nägin panin ruttu kinni ?.
    Aga teile sinna edu ja tugevat närvi ?

  • Reply Liis 7. oktoober 2016 at 13:40

    Oeh, teil ikka juhtub :) praegu tundub hirmus, aga vanaduspäevil hea meenutada :-D

  • Reply Marian 7. oktoober 2016 at 13:39

    Mäletan hästi toonuses kõhtu. Tegi vahel päris kõvasti haiget ja liigutada ennast üldse ei saanud :(

  • Reply Kati 7. oktoober 2016 at 13:39

    APPI see parka või nn jope on nii armas, et ma kohe sulasin…

  • Reply Riana 7. oktoober 2016 at 13:38

    Kiiret paranemist teile :)

    Minul tüdruk selline püsimatu nüüd 5 aastane no ja ikka ei püsi kuskil paigal :) Aga kui oli väiksem siis püsisi ühel mänguväljakul max 5 minuti ja siis pani jälle jooksu. Ajasin teda koguaeg taga :D
    Teine laps mul ikka palju rahulikum istub liivakastis ja mängib mittu tundi :)

  • Reply Riina 7. oktoober 2016 at 13:38

    Soovin gugguu loosis osaleda. Otsin just 86 suuruses talve kombet oma pojale.

    Nii tore, et see mees tuli ikka abi pakkuma. Mulle on jäänud kohati mulje, et pigem inimesed teevad kiiremad sammud ja näo, et ei näinud miskit…

  • Reply Kristi 7. oktoober 2016 at 13:38

    Meie pere pesamuna on 1,8 aastane. Alustas juba ka lasteaias käimist. Ja no kui loen seda metsa minemise juttu, siis tean, et mul on samasugune teekond ees. Miks? Just sellepärast, et juba hetkel on meie plikal iseloom selline, et tal kamakaks kas oleme ta kõrval. Ja kui ka üritame, et ok tadaa emme, issi lähevad nüüd ära, siis ta lihtsalt lehvitab ja ütlebki tadaaaaa meile. Ja sammub hoopis teise suunda kui vaja. Oiiii, kui palju me juba teda taga oleme ajanud ja ilmselgelt läheb see vaid hullemaks ??

  • Reply Liisi 7. oktoober 2016 at 13:37

    nii, teine pool mu kommentaarist jäi kuskile kaduma vaatan :D Igastahes nt poes käies ma alati võtan kergkäru kaasa sest muidu pean ka last lihtsalt ainult taga jama mööda poode, ta reaalselt ei vaata tagasi ka vaid lihtsalt jookseb minema ja siis ise itsitab kuskil peidus olles kui ma teda paaniliselt otsin…üldiselt pigem väldin üldse lapsega koos poes käimist aga no kui vaja siis kergkäruga ainult :D Niisama jalutades tal õnneks ei ole tavaliselt väga seda soovi mnema joosta..siis pigem on see, et maast on vaja kõik asjad üles korjata ja selline tunne on, et ei jõuagi eriti kuskile edasi, muudkui puulehed ja oksad jms kõik vaja üles korjata.

  • Reply Maris 7. oktoober 2016 at 13:37

    Ma olin pisikesena vist samasugune väike pätu nagu Mari. Ma ei tea et oleksin metsa jooksnud aga lõhkise silma või huulega läksin tuppa üsna tihti. Mul sellest mälestused silmanurgas ja huulel. Metsa läksin ükskord sõbranna ja ta vanematega,kuigi vanaema seda ei lubanud. Kujutan vaid ette mida vanaema tunda võis kui kell läheb aga mina koju ei tule.

  • Reply Liina Õ 7. oktoober 2016 at 13:37

    Oi, nii ilusad :) Vaatasin ka ükspäev alles, et sooviks pojale sellised kvaliteetseid riideid. Aga kahjuks, kuidas ma ka kokku ei hoiaks ja koonerdaks, siis ei ole meil seda rahakest, et sealt osta.

    Mäletan isegi, kui olin ise juba üle tähtaja rase ning neid toonuseid. Ma ei kujuta ette küll, et oleksin jooksnud. Minu puhul mõjus juba pikem jalutuskäigu ring, kui koer muudkui aina tiris ja hiljem pesin nõusid juba valudes.

    Edu ja jaksu, loodetavasti varsti saad pisikest süles hoida :)

  • Reply Kristi 7. oktoober 2016 at 13:37

    Väga ilusad riided. Selle parka peaks oma neiule ka muretsema, sest üldjuhul ta õues ikka mässab nii, et naba ja selg paljad.

    Seoses jooksmisega ma kahjuks kaasa ei oska rääkida, endal laste vanusevahed suured ja pole õnneks seda esinenud (või olen ära blokkinud alateadvuses selle), kuid mu õel on 7 aasta sees 4 last ja no müts maha, ma ei tea, kuidas ta nendega hakkama saab, sest need 4 panevad kõik lausa eri suunades.

  • Reply Carolyn 7. oktoober 2016 at 13:36

    Apppi, ei kujuta ettegi,kui omal selline asi juhtuks samas olekus. Huuh.
    Ja kui poleks seda noormeest koeraga mööda läinud või kuo tal oleks jumala kama olnud ja poleks juurde tulnud…
    Igatahes on kõik hea lõpp hea ja muide…. nägin unes et sa läksid 10’ndal sünnitama ja kardo tegi terve aja laivi sellest ja su vaatajaskond purustas rekordi.. :D
    Edu

  • Reply Noomi 7. oktoober 2016 at 13:36

    kui ma selle kinkeka võidaks siis oleks see nagu jackpott, sest just seda mul praegu vaja on ? ootan näpud risti ✌️️

  • Reply Sirli 7. oktoober 2016 at 13:35

    Päris hull olukord. Ma olin lõpurasedana nii aeglane ja isegi mõte paarist jooksusammust ajas hingeldama. Ei julge mõeldagi, kui oma laps jalad alla võtab ja selliseid trikke tegema hakkab.
    Olen tänaval näinud jalutusrihmaga trakse lastele. Tundusid imelikud, aga no äkki oleks abiks.
    Aga mida Mari arvas, et mingi võõras onu ta metsas kaenlasse krabas? Ei hakanudki karjuma vm?

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:37

      Ei, Maril oli nalja nabani :D

  • Reply Anna 7. oktoober 2016 at 13:35

    Eestpagevatest väänikutest siis mul on neid kaks, 1 ja 2 aastane. See ütleb kõik. :) Räägitud firmast pole enne kuulnudki, aga olengi parasjagu lastele parkaotsingul, seega võit kuluks ära igatahes!

  • Reply Gerda 7. oktoober 2016 at 13:35

    Hei,vägaaa kenad riided, mu enda tirts alles 2 aga kujutasin selles jutus nii teda ette ja hakkasin naerma,sa kirjutad lihtsalt nii hästi:D loomulikult hea,et kõik hästi lõppes,sinu ja kõhubeebiga ka ???

  • Reply Triinu 7. oktoober 2016 at 13:34

    Gugguu kinkekas kuluks küll marjaks ära!! :)

    Aga laste kohapealt, siis ma tean mida tunned. Mu peagi 4-aastaseks saav on nii mõnedki korrad eest jooksmist harrastanud. Ja enamus nendest kordades autotee suunas. Erinevuseks see, et mul on olnud koti ja kaamera asemel kõrval vanemast lapsest poolteist aastat noorem laps. Ja ega ma ei sa teda ju niisama jätta ja ise suuremale lapsele järgi joosta. Kraban 13kilo kaaluva poisi kaenlasse ja hakkan siis jooksma. Omamoodi trenn.

    Muid murdumiskohti ei hakkagi välja tooma aga neid on ikka omajagu ette tulnud.

  • Reply Kirsika 7. oktoober 2016 at 13:34

    Tänks god, et see noormees seal parajasti oli. ?
    Gugguu asjadest niipalju, et need on kvaliteetsed ja ilusad kyll, aga kahjuks minu rahakott neile peale ei hakka. Suht kallid ikka. Järelturul ei ole näinud.

  • Reply Triinu 7. oktoober 2016 at 13:33

    Oijah, tean seda jõuetuse ja abituse tunnet, mis käib kaasas teatud olukordadega- mil laps käitub vastavalt oma soovidele. Käin ise vanematele mõeldud toetusrühmas ja olen sellest nii palju abi saanud ja häid mõtteid. Tahtsin sulle, Mallukas öelda, et sa ei ole üksi! Meid, vanemaid, kelle laps vajab tavapärasest enam tuge, piire, hoolivust, abi, kasvatust on tegelikult väga palju ja selle peale üks hipphurraa, sest me oleme võrdsed superkangelastega!

  • Reply Elly 7. oktoober 2016 at 13:33

    Täna on vist mingi mustkasspäev (kuigi neid selliseid on ikka üsna tihti aga mitte nii hulle kui täna). Käisin siis mina jooksmas (koos vankri ja tugeva tuulega) ja selline deprekas tuli peale (muudkui ketrasin musti mõtteid peas, mida enam jooksin seda hullemaks läks) – see tuli täiesti “ei mitte millestki” ning kui koju jõudsin olin veel kurvem kuidagi (kuigi sport peaks ju ometigi teistmoodi töötama – tootma õnnehormoone) – aga siis tegin paar võikut/kohvi, lasin näo külma veega üle ning oligi juba parem olla, need mõjusid vast sama teraapiliselt kui sinul see kirjutamine.

  • Reply Kairika 7. oktoober 2016 at 13:33

    Sooviks kyll kinkekaarti ;) Sulle ikka jaksu ja nãrvide rahustamiseks âkki ka üks soe vann ja lõunauni…

  • Reply TaKa 7. oktoober 2016 at 13:33

    Dressipüksid on lahedad, mulle meeldib see õmblus just nö keset jalga.

    Aga kõrval vaatajana oli pärid naljakas Mari seiklust lugeda, ise samas nahas ei tahaks olla. Õnneks poiss alles 1,8. Ehk mingi pool aastat veel koik normis :D
    Ja noo sul vedas, et see noormees oli õigel ajal õiges kohas!

  • Reply Kaisa 7. oktoober 2016 at 13:33

    No meil oli sarnane juhtum. Mina suure kõhuga ja koer ka rihmaga käe otsas. Poiss oma motikaga kihutas eest ära, muudkui andis aga jalgadega hoogu juurde. Mina järgi ei jõudnud, karjumisest abi ei olnud ja autotee lähenes. Õnneks mees tuli parasjagu toas, jooksis üht kaudu ja võõras noormees teist kaudu oma koeraga, et poiss kätte saada. Lõppes hästi. Nüüd tundub hirmus naljaks muidugi, tol hetkel käed värisesid ja süda puperdas sees.
    Ja need gugguu riided tõesti mega armsad. Just eelmisel nädalal avastasin ja uurisin neid.

  • Reply E.e. 7. oktoober 2016 at 13:33

    Vedas, et lapsest ilma ei jäänud! :D Aga minu aastane on täitsa ilma talvekombeta veel, kinkekaart kuluks ära küll.

  • Reply I.E. 7. oktoober 2016 at 13:32

    Minu plika on poolteist ja laseb ka igal võimalusel jalga. Täiesti õudne. Ma tahaks ka talle traksid külge panna, ausalt. Aga siis ma vist langeks kõigi nende surmavate pilkude all, mida meie linnaosa daamid minu suunas saadaks. Niigi ma olen mingi imelik lapsevanem, et lasen lapsel poriloikudes tatsata ja lehehunnikusse pikali visata.

  • Reply Mari-Triin Kirs 7. oktoober 2016 at 13:32

    Minu laps on ka täpselt samasugune püsimatu ning jookseb sinna, kuhu tema tahab. Mul on vaid hea meel, et ma enam rase ei ole, väiksem saab juba 10kuuseks. Niiet see raske esimene aasta väikeste lastega hakkab läbi saama. Edasi läheb ju ainult lihtsamaks, vist?
    Gugguu asju tahaks küll lastele :)

  • Reply Helen 7. oktoober 2016 at 13:32

    Minul on 3 tütart aga sellist tralli pole õnneks ühegagi olnud. Kui teist ootasin, siis vanem laps sai ilusti aru, kui selgitasin, miks sülle saab ainult siis, kui ma istun. Kolmandat oodates oli mul juba luksus. Siis suuremad tütred lausa teenindasid mind. Ehk siis, mida aeg edasi, seda kergemaks läheb. Tahaks uskuda vähemasti! ?

  • Reply Kerli 7. oktoober 2016 at 13:31

    Olen ka kõhuga jooksnud lapsele järgi. Nüüd õnneks jooksen ühele järgi, kes tahab tagasi sinna joosta kust tuli. Vanem laps saab juba jutust aru. Riided on firmalt tõesti ilusad aga kahjuks nagu mainiti jään ma neid e-poest vaatama. Minu rahakott selle peale ei hakka. ;)

  • Reply Mirmi 7. oktoober 2016 at 13:31

    Ma sama rase kui Sa ja mul pani kohe kaheseks saav laps jooksurattaga minema ja otse sõiduteele. Kusjuures oli alles hiljuti sõitma hakanud ja väga kiiresti sellega sõita veel ei osanud. Kuni sinnamaani oli ta kenasti sõna ka kuulanud kui seisma jääda oli vaja vms. Aga sealt ta selle rattaga läks, kõigepealt läbi parkla ja siis otse sõiduteele, mina oma suure kõhuga talle järgi komberdamas ja täiest kõrist karjudes mille peale laps veel rohkem hoogu juurde sai. Ise muidugi viimase hetkeni lootes, et ta enne sõiduteed ikka seisma jääb ja kui olin talle juba täiest jõust järele spurtinud sain ta lõpuks keset sõiduteed kätte. Õnneks lähemale sõitvad autod olid parajas kauguses mitte esiotsaga minu lapse ja rattaga kokkupõrkes. Hirmus mõelda kui mõni auto juhtunud meile lähemal olema. Pääsesime hiiglasliku ehmatusega ja kodupoole läksin longates ja tönnides sest midagi rebestasin kuskil vaagnas ära. Õhtuks oli asi juba nii hull, maast püsti ei saanud aga kuna mul oli järgmisel päeval nkn äe aeg ja mingeid muid (värvi)muutusi allpool ei esinenud siis ei hakanud emosse sõitma. See eest lonkasin veel mitu päeva. Rohkem pole julgenud ratast trepikojast välja võtta kui õues oleme käinud kuigi järgijooksmist ja tagaajamist tuleb ette siiski. Oh neid krutskeid täis lapsi! :D

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:40

      Issssand jumal! Ma oleks vist rabanduse saanud!!

  • Reply Keiu 7. oktoober 2016 at 13:31

    Vauuu Maril on ülikena parka?!
    Mallu pea vastu, ma isegi ootan ilusaid aegu mu piiga ka väike nuki?

  • Reply Kirke 7. oktoober 2016 at 13:31

    Mul laps teeb ka nii. Jookeb ja seisma ei jää.. Tagasi ka ei vaata- üleüldiselt teda ei huvitagi mis ümberringi on ? peaasi, et saaks lihtsalt ära joosta ? Seega tean seda tunnet mida tundsid :) eks iga ole ka selline.

  • Reply Kerli 7. oktoober 2016 at 13:30

    Olles ise 32 nädalat rase ja emotsioonid pidevalt laes, hakkasin ka mina telefoni taga nutma, sest see jooksev Mari ja nuttev Sina jooksis nagu filmilint silme eest läbi.. nii kurb hakkas. Hea, et kõik hästi lõppes.. minu 4ne pole õnneks minuga selliseid trikke teinud, küll aga vanaemaga(82a) poest tulles jooksis vanaemal eest ära, vanaema hysteeriliselt nuttes tagant järgi. Õnneks laps teadis kuhu joosta ja ootas teda kenasti toas juba, kui vanaema talle lõpuks järgi jõudis.
    See parka on imeilus lihtsalt, sobib nii hästi Marile. Oleks tore see kinkekaart võita, saaks ka enda nubludele miskit valida sealt :)

  • Reply Jane 7. oktoober 2016 at 13:30

    Seda parkat oleks küll oma armsale 4aastasele pojale vaja ☺️?

  • Reply Merilyn K 7. oktoober 2016 at 13:30

    Appi kui ilus jope, armusin! Ja kui suureks Mari on kasvanud! Nii lahe:)

  • Reply Masa 7. oktoober 2016 at 13:29

    No jubedus kuubis on see ära jooksmine! Lapsega pole veel juhtunud, pole veel jalgu alla võtnud aga koer sai ükskord Stroomiranna metsas endal rihma üle pea ja lidus pargitööliste autole järele. Mina karjudes ja vehkides koera järel, lootes, et töölised näevad ja lõpuks seisma jäävad… No õnneks jäid! Pargi teises servas… Jõudsin neile lähemale ja karjusin, et palun võtke koer kinni, ta on sõbralik! Osad mehed ei julgenud autost välja tulla (bullterjer ju omab kolme rida hambaid ja on ju teadatuntud inimsööja :D). Õnneks üks mees koera ei kartnud, võttis muhedalt ta kaissu. Seega vedas, sain koera tagasi!

    Aga need riided! Mari näeb väga super välja oma parkas ja ka dressides! Loodan ka, et need dressid siis ikka peavad vastu. Sain just järelturult ühe Molo Kids pikavarrukaga pluusi ja no õnneks oli väga hea hinnaga (4 EUR) aga samas kvaliteet polekski kannatanud rohkem maksta (uuena on need u 30EUR). Natuke hirmutavad ikka need kõrged hinnad. Pestes kipuvad ikkagi oma sära kaotama ja värvid tuhmuma.

  • Reply aile 7. oktoober 2016 at 13:29

    Tubli noormees.

  • Reply Piret 7. oktoober 2016 at 13:29

    Super ilusad asjad on gugguu´l nii lapsele kui ka täiskasvanutele. heameelega ostaks nii endale kui lapsele ühesugused pusad vms sellist sealt :D

  • Reply Preili 7. oktoober 2016 at 13:29

    Tundub, et Sinu Mari on täpselt sama nagu Minu Mummu.. Ainus vahe on vanuses.. Mari veidi vanem..
    Mari tundub ka hästi julge ja selline, et teeb seda mida ise tahab mitte mida Emme sooviks…
    Ja see ära jooksmine.. nii tuttav. Minu Mummul pole näiteks probleemi täiesti rahvarohkes kohas minema joosta.. ilma, et ta kardaks…
    Ma täitsa huviga ootan, kui Lemps sündinud, et kuidas Teie elu siis kulgeb…
    Siis tean ise, kuna teisele mõelda ?

  • Reply Tuuliki 7. oktoober 2016 at 13:28

    Mari parka on tõesti väga ilus ja osalen heameelega selles loosis, sest ongi vaja lapsele uusi riideid.

  • Reply Carmen 7. oktoober 2016 at 13:28

    Heh, ma alles paar paeva tagasi sain teada, et selline firma eksisteerib. Vaatasin kodulehelt neid kombesid ja no nii lihtsad ja ilusad! Aga hind toesti krôbe ja see on ka ainus pohjus, miks meil see soetamata jaab.

  • Reply G 7. oktoober 2016 at 13:28

    Pai!
    Ma olen suutnud vähemalt 2-3x keset tänavat nutma hakata kuna lapsed jooksevad eest, ise itsitades. No ja kui üks jookseb ühte suunda ja teine teise siis haledalt olen palunud, et tuleksid ilusti ise mu juurde tagasi ja saaksime teekonda jätkata. No ja kõige tipp kui üks röögib kuna ei saanud poest soovitud maiust ja kõik tänaval liikuvad inimesed vaatavad mind pilguga: sa oled täielikult läbi kukkunud!
    Aga näe, tundub, et naudin seda enesepiitsutamist sest kahele(peagi neljasele ja kolmesele) lisandub peagi ka kolmas laps :D..
    Ja loosist võtaksin hea meelega osa, tunduvad tõesti väga kvaliteetsed asjad olevat.

  • Reply Merike 7. oktoober 2016 at 13:28

    Ma nii mäletan kuidas minul kutt väiksena tahtis ise, oma suunas minna. Aga kui lasteaias hakkas käima, kadus meil selline isetegevus ära, nüüd ilusti hoiab kãest kinni ja tuleb kaasa kuhu vaja on ?
    Super et, noormees läheduses on ja appi tõttas. Au ja kiitus talle.
    Parka tõesti meeletult kena????

  • Reply Hege 7. oktoober 2016 at 13:28

    Gugguu riided on nii ilusad aga nii nii kallid ? Mul enamvähem samas vanuses preili nagu sinu Mari ja no see parka on nii armas, et tahaks oma lapsele ka ?

  • Reply Kadri 7. oktoober 2016 at 13:28

    Appii, ma kujutan ette, kui jõuetu sa olid sellises olukorras. Mari on sulle kõvasti kannatlikkust õpetanud ? Kinkekaart kuluks ka meile ära ja minu preili saaks mõne kvaliteetsema riideeseme ?

  • Reply Kadri 7. oktoober 2016 at 13:27

    Peaks mainima,et sul on ikka lugusid mida tulevikus Marile rääkida.Ta on ikka nii vahva.Väga naljakas oli lugeda,sulle tunnen kaasa muidugi :).
    Päikest :)

  • Reply Katrin 7. oktoober 2016 at 13:27

    postitust lugedes (seda kohta, kus sa üritasid vähe joosta ja kõht läks toonusesse) mõtlesin endamisi, et krt, ma hakkaks vist keset teed nutma seal ja siis loen edasi – sa hakkasid ka :(
    ma olin kunagi noorena lapsehoidja ühele poisile Ugala tänaval. Ta pani ka ükskord plehku on rattaga nii, et ma reaalselt ei jõudnud talle järgi. Endal jalad pedaali küljes rihmaga kinni ja aina kimab ristuva tee lõppu, aga seal sõidavad autod ning üsna uljalt keeravad need tänavale sisse. Ühesõnaga ma jooksin täiest väest nagu hullumeelne, kisasin “P, jää seisma! Stopp!”, aga sellest ei olnud kasu, sest pärdik sai sellest ainult indu juurde. Kõik lõppes sellega, et ta libises rattaga külili (oli vist mingi november-dets algus), tänavast keeras sisse auto (suht suurel kiirusel), kuid õnneks jõudis pidurdada. Mina tõstsin selle pärdiku koos rattaga püsti, endal põlved-käed värisevad. Ko-hu-tav, ma ütlen! See oli see juhtum, kus ma mõistsin 20-aastasena, et lapsehoidja olemine ei ole niisama ninnu-nännu, vaid sa reaalselt vastutadki võõraste laste eest. Igaljuhul peale seda panin ma ameti maha :D

    ma tahaks ka seda kinkekaarti, kuigi lapsi pole. Kingiks selle lihtsalt edasi ühele perele, kus kaks imearmsat plikat kasvamas :)

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:30

      Issand jumal, ma oleks vist südari saanud, kui see minu laps seal ratta seljas oleks olnud!!

      • Reply Katrin 7. oktoober 2016 at 13:35

        ma tean, ma oleks ka, kui see oleks minu laps kellegi võõra käes niimoodi. Aga ka mina, kes ma seal võõra lapsega olin, sain samuti peaaegu südari. See laps oligi vähe teistmoodi (ma ei hakka detailidesse laskuma), et siis natuke keeruline juhtum….

        • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:37

          Igatahes hea, et kõik hästi läks igatahes, huuuuh….

  • Reply Ketu K. 7. oktoober 2016 at 13:27

    Mari suudab sul alati krutskeid teha, ja sina oled tubli naine. Ma ise ei kujuta küll ette kui ma kunagi lapse peaks saama, siis et ma suudaks samas olukorras nii vastupidav ema olla, kuigi jah, tean et ka sinul viskab vahel üle. Kuna mul lapsi pole, siis ega mulle seda kinkekaarti vaja ei läheks, küll aga saaksin sellega õelast aidata.

  • Reply Mai 7. oktoober 2016 at 13:27

    Mu tütrele oleks just sellist “parkat” vaja, või siis pojale kvaliteetseid dresse ? Võtan põnevusega loosist osa ?

  • Reply Liis 7. oktoober 2016 at 13:26

    Lohutan sind sellega, et mööda seda otse rada minnes, oleks ta lihtsalt suure kaarega sinna parditiigi juurde jõudnud :) enamus teest on ühelpool sopane “kraav” ja ega teisel pool ei kannata ka väga metsa ronida seal. Ning au ja kiitus sellele noormehele et sulle appi tuli :)

  • Reply M-M 7. oktoober 2016 at 13:26

    Ma olen ka nii väsinud nendest riietest,mis nii kiiresti tupsuliseks lähevad…?Oleks tohutult hea meel midagi nii kvaliteetset ja ilusat lapsele selga panna.Sinu Mari on kogu aegu nii armsalt ja ilusasti riides!Super lihtsalt!!!?

  • Reply Käti 7. oktoober 2016 at 13:25

    Oooh, nii tuttav olukord. Mu poiss pistab ka pidevalt punuma. Nii väsinud sellest taga ajamisest juba.

  • Reply K 7. oktoober 2016 at 13:25

    Mu plika ka selline, et kui ikka ei taha, siis ei kuula ja paneb sinna jooksu, kuhu tema tahab. Õnneks ma veel jaksan vajadusel järgi joosta, aga noh ma pole ka viimasel vindil rase?

    See Mari jope on nii ilus? hea meelega võtaks oma preilile ka sealt lehelt midagi ilusat?

  • Reply Egle 7. oktoober 2016 at 13:25

    Olin ka viimaseid nädalaid rase ja otsustasin ka oma sel ajal 2,7aastase pojaga veidike shopingu tuurile minna,kuna ta mul eriti bussiga sõita ei kannatanud ja nii kui bussi nägi kuskil,siis tema jaoks ei olnud see mitte buss vaid p….s,siis no arvake ise,kas ma ikka astuks bussi uksest sisse lapsega,kes terve sihkohta jõudmiseni muudkui p…s ja p…s karjub:D Nii siis jalutasimegi terve pika tee mustamäelt nõmme turule.Turu peal otsustas poiss,et tema läheb ja shoppab üksi omaette ja no seda paanikat mis mind siis sel hetkel valdas,ei oskagi ma enam kirjeldada,lapse silmist kaotamine ja teadmatus kus ta on,ajab ikka iga ema peast sassi ja need kõige õudsamad mõtted,mis nende sekundite jooksul peast läbi jooksevad,nendest ärme üldse räägigi…Õnneks lõppes meie lugu ka õnnelikult,poiss oli turu peal vanatädikesega Sina peale saanud,ja mugis magusaid ploome,ise veel nii õnnelik,et mind nähes kilkas,et emme üks ploom läks kiviga koos kõhtu,enam me ploome ostma ei pea,nüüd kasvab minu seest ise ploomipuu:D:D Sinule aga Mallukas soovin ma imelist raseduse lõppu:) Varsti on Sul kaks pisikest jumbut,keda mööda tänavaid ja metsasi taga ajada:):)

  • Reply Maris 7. oktoober 2016 at 13:25

    Loen ja mõtlen hirmuga, et ma nädalas paar korda jooksen karjuva lapsega häbist koju ja ta on aastane… Mõtlesin, et ajaga läheb paremaks aga tundub, et vist mitte ?

    Asjad on ilusad ja ootan kuna mul mees rikkaks saab oma firmaga , siis saab tellima hakata. Hetkel aga piirdun loosiga ?

  • Reply Marjana 7. oktoober 2016 at 13:25

    Ja Mari kohta, TUGEVAT NÄRVI.
    Korralik tegelane sul kodus, mul see kõik ees ilmselt. Mul piiga näitab ka ikka korralikult oma iseloomu. ??
    Aga sa vaeseke oled viimase vindiga beebiootel ka. Pea vastu!

  • Reply Triinu 7. oktoober 2016 at 13:25

    Tore, kui kohtab nii armsaid inimesi hullumise ajal ?

  • Reply Reelika 7. oktoober 2016 at 13:25

    Väga tore lugemine, et ma polegi ainukene kes vahel tunneb, et läheb vist hulluks…. :-D
    Aga seda kinkekaardi sooviksin väga väga võita, olen oma lastele kõik vajaliku juba ära ostnud mis neil vaja…ja premeeriks hoopis end ühtede dressipükstega mis sealt välja valisin, oleks mõnus õhtuti keras tugitoolis olla ja villaseid sokke kududa :-D Nii et hoian põidlad pihus ja palvetan, et saaks endale lõpuks ühe võidu :-)

  • Reply Sandra 7. oktoober 2016 at 13:24

    ohjuuuuda kyll, see taevaisa on ikka tõesti vahest armas!! Ma
    oleks vist seal sammas sünnitama hakanud kui sinu olukorras oleksin olnud. Õnneks
    on olemas inimeis kes osakavad aidata ja ei karda võõraid aidata, tavaliselt kui kuskil käpuli maas oled vms siis tembeldatakse
    kohe joodikuks või kodutuks! Kunagi ju tehti isegi suvesangaris eksperimenti sellel yle, et poole h jooksul kõndisid kõik mööda kaaarega veel pealekauba ja lõpuks üks auto keeras otsa ringi ja uuris kas kõik korras! nagumis mõttes! Aga tore et sul nii õnnelikult kõik lõppes!!! ja teised tundke rohkem huvi abivajajate kohta ;)

  • Reply andra 7. oktoober 2016 at 13:24

    Oooo ma nii tahan seda kinkekaarti!!!!
    Ja sina järjekordselt said veenduda, et käru ei tohi mingil juhul koju jätta, no mitu korda veeeeeel :D :D

  • Reply G. 7. oktoober 2016 at 13:24

    Ma nüüd ütlen sulle “lohutuseks”, et varsti on neid sul kaks. Üks lidub ühes, teine teises suunas. Ja ainult siis, kui sa nendega üksi oled ja kui on kiire ja teil on vaja liikuda kindlal marsruudil punktist A punkti B. Kui nad on issiga, siis on nad kullapaid, sinuga, siis “armas taevaisa, sa näed, aga ei mürista”. Õnneks sa jõuad varsti jälle Marile järele joosta, aga ma soovitan panna Lempsi vankri külge sildi: “Ole hea ja kiiguta natuke käru, mu suur õde üritab põgeneda.”
    Riided, mis su põgenikul seljas on, on küll megaarmsad. Peakski oma suuremale preilile uue jope ostma. Roosat vist ei valiks, aga mine tea kah.

  • Reply Pätu 7. oktoober 2016 at 13:24

    Väga ilusad riided ja hea meelega sooviks enda kuttidele ka midagi sealt osta. Paraku oleme hetkel säästurežiimil, mistõttu kahjuks ei ole hetkel võimalik ise miskit osta. Aga ma ilmselt teeks nii, et ostan ka suuremale kutile midagi ja kuna sa kirjutasid, et tõesti kvaliteetne kaup siis saab väiksem ka veel edasi kanda! Seega loodan loosiõnnele!!!!

  • Reply Jaana Ka 7. oktoober 2016 at 13:24

    Päris põnev lugu. Tore,et noormees sind aitas? ja parka on väga ilus!

  • Reply Elis 7. oktoober 2016 at 13:23

    Minu 2kuud ja 25päeva vana plikatirts näitab juba praegu iseloomu valides nt kummast tissist sööb. Ma ei taha teadagi,mis siis saab kui ta jalad alla võtab!
    Kuigi talle meeldib ka pigem ilma riieteta tsillida siis ühe sellise parka-mantli panek me selga küll :)

  • Reply ANNI AKSBERG 7. oktoober 2016 at 13:23

    Kusjuures kardan kõigerohkem seda aega kui lapsel on puberteet ja mässama hakkab ning kodust ära jookseb , muidugi on mul sinna kõvasti aega :) kuid kui ma hakkan oma nooruspòlve tükke meenutama , siis paneb küll muigama , et kas mu emal 6 lapsekõrvalt närve üldse alles jäi alles :) ?
    Kahjuks Mallukat kuidagi aidata ei osks vaid soovin palju närvirakukesi :) mõtle vaid positiivselt sul on varsti kaks maragratti ja kui mõlemad eest põgenevad ?
    Ja vaatasin isegi mingipäev seda kodulehekülge , niikui hindasi nägin panin kohe kinni . Aga need riided on küll supperilusad ning eriti kiidan Mari jopevalikut , eks minulgi nüüd ole kadeduseuss sees ?

  • Reply Kerli 7. oktoober 2016 at 13:23

    Mina arvasin,et minu kahene on tubli kuni mingiajani mil ta otsustas,et aitab riietest! Riidesse panek on õudukas – noh lapse jaoks muidugi nalja nabani :D aja mööda korterit taga, meelita erinevate asjadega :D :D oeh, ja lõpuks kui saan riide, otsustab laps,et ei soovigi õue minna…Hommikul on ilusti nõus riided selga panema aga nii kui ütlen,et lähme õue :D :D

  • Reply Anu 7. oktoober 2016 at 13:22

    Ehh, meil just nd reisi selja taga. Ja terve reisi sai taga ajada ühte hullu 2 aastast :D Kes igal kümnel juhul jooksu pani ja täiesti suvalises suunas- ahjaa tegi veel EMMME TADAAA TSAU ja jooksis nii nagu jalad andsid:S See meil juba 3s reis lapsega ja iga jumala kord ma vannun, et NEVER ei reisi lapsega, aga kuni järgmise korrani :D

    Ja noh kinkekat tahaks ka hirmsasti :D

  • Reply B. 7. oktoober 2016 at 13:22

    Ohjah,Selle firma riided on kõik nii omamoodi erilised ja kvaliteetsed. Mari on kindlasti nii uhke ja ilus oma jopega :)

  • Reply Margit 7. oktoober 2016 at 13:22

    Oi ma olen ka neid riideid vaadanud ja nende järgi õhanud. Äkki loosiõnn naeratab kordki elus :)

  • Reply Silvia 7. oktoober 2016 at 13:22

    Lõpuraseda rõõmud need toonused. Mina ei saanud ka liikuda, pidin ikka kohe seisma jääma. Hea et teil kõik hästi lõppes!

  • Reply Kersti 7. oktoober 2016 at 13:22

    Lõpp hea, kõik hea. Riided ilusad. Ma hoidun igasugustest hiina riietest. Minu arust on igalt poolt mujalt tellitud ja ostetud riided kvaliteedi poolest ikka palju paremad. Ma lähen reisile ja poeg ütles, et too mulle neid sokke, mis sa tõid 2 aastat tagasi ja kohe hästi palju. Ta kannab neid kogu aeg, pesen iga päev ning ikka pole kulunud ega värvist ära. Aga lahe lugu jälle. Aitäh

  • Reply Triin 7. oktoober 2016 at 13:22

    Tahaks omale Mari parkat! Nii ilus ja roosa. Võita tahaks ka, kes siis ei tahaks :)

  • Reply Margit 7. oktoober 2016 at 13:22

    Mul väiksem tüdruk armastab ma ära joosta. Ja eriti viimased päevad peale lasteaiast tulekud. Eile juhtus sama asi mis oleks südamerabanduseni viinud. Solvus neiu,et me mängukale ei läinud. Nii hullusti,et võtis peaselga ja kooksis karjudes mu eest ära. Aga kuna seal lasteaia juures ka suur tee kartsin et jookseb sinna. Aga õnneks sain enne ikka kätte.

    Aga võit oleks tore ;)

  • Reply Monika 7. oktoober 2016 at 13:22

    Nii äge loos, nii väga tahaks võita. Minu kahele lapsele oleks hädasti garderoobi täiendust vaja. Ja need Gugguu riided on nii armsad :D Pliis naerataks see loosiõnn ka mulle :)

  • Reply Annam 7. oktoober 2016 at 13:22

    See oleks helesinine unistus võita see kinkekas. Annan õnnele võimaluse haha :D

    Aga ma muidu tulin seda postitust lugema peale seda, kui olin oma 1,5a võidelnud, et saaks t-särgigi selga. aga rohkem millegi muuga nõus muidugi polda ja üritatakse sedagi seljast rebida. oeh :D

  • Reply Kolme lapse ema 7. oktoober 2016 at 13:21

    Ma nii saan sinust aru kui lapsed panevad jooksu …oh jeesas aga ausalt lihtsamaks vist tõesti ei lähe …mul 3 tk panevad jooksu korraga ja siis ma mõtlen ett oot kohu pole ma nuud jooksma peaksin :D ja sa oled rase vimaseid päevi mul alles 6 kuu appi ma ei jaksa :D mis siis ikka saama hakkab kui neljas pisike ka ara sünnib ja lapsed panevad jooksu …ma vist pean vankrit jätma kesed teed ja lastele jargi jooksma korda mööda :D :D :D või ostan need koeratraksid (ahahahhha , kus juures mugavad küll aga kuidagi liiga karm lapsed siis üldse liikuda ei saaks ja see pole meie teema ) Mis puudutab kinkekaarti meile kuluks see eriti ara praegu saaks osta lastele siin juba uued mütsid ..sest noo meie tore kas närib lihtsalt kõik mutsi paelad ara et pole uhtegi mütsi paeltegaja kindlasti tulevane beebi vajaks ka praegu asju eriti see ,et ma tööl ei käi kuna firma pankrotis ..ja vaja muretseda kõik nulist ja see pole sugugi odav lõbu…Sulle aga kannatliku meelt ja väidetavalt laheb kergemaks ja usu mind mõne kohapealt kull.Kui beebi käes siis Mari kasvab kuidagi ruttu suureks samas jallegi voib see asi olla ka et kui beebi saab 2 aastaseks võib Mari jälle muutuda beebiks ( teeb kõik väiksema järgi ja ohh seda närvi.) Praegu igal juhul soovin sulle jõudu selle beebiga ühele poole saada ja harjuda uue olukorraga :) ja küll tulevikusljokseb õik paika .Ma naised tugevad saame kõigega hakkama ?

  • Reply Margit 7. oktoober 2016 at 13:21

    Ma vist ei saa varsti enam teist last planeerida, ajad isu pealt ära!!! :D:D Vb gugguu kinkekas tekitab selle isu jälle tagasi :D:DDD

  • Reply Marjana 7. oktoober 2016 at 13:21

    Mina tahan küll loosist osa võtta. Muudkui vaatan neid Gugguu asju, no nii ilusad. See Mari parka on kohe eriti ilus, endalegi jái see sama silma ??

  • Reply Kertu 7. oktoober 2016 at 13:21

    Seda kommentaari loosi pärast ei kirjuta. Kommenteerin,sest tahan sulle öelda,et tänan iga jumala päev, et sa sisustad oma blogijuttudega minu päeva :D Ka minul on laps, kes saab juba 5. Tean mida sa tunned. Ka tema on püsimatu hing ja on ka mul närve söönud küll ja küll. Nii et..sa ei ole siin maailmas üksi selliste krussis närvidega emme, meid on siin palju. Minu lapsele meeldib end ära peita. Olen otsinud teda tunde. Ühekorra juba kavatsesin helistada politseisse,et teatada kadunud lapsest, kuni ta ilmus ise välja ja nägu peeretas peas, sest talle pakkus see kõik nalja.
    Igatahes, kõvasti jõudu ja jaksu sulle ja kõikidele emadele.

  • Reply Birgit 7. oktoober 2016 at 13:20

    Saan isegi aasta löpus emaks ja ei taha ettegi kujutada, kuidas armsakese järgi jooksma pean hakkama….

  • Reply Helena 7. oktoober 2016 at 13:20

    Haahaa! Ma loeks nagu päris ausalt oma igapäevaelust. Tean täpselt seda tunnet, kuidas vaimusilmas mõtled, et oh ma olen täna nii tore ema ja jalutan lapsekesega poodi ja otsime tee peal kastanimunasid ja oleme ninnunännud nagu reklaamides. Siis edasi käime poes ja lasen lapsel asju korvi asetada et ta saaks ka poeskäigust rõõmu tunda. Ja reaalsus….. esimesel jalutamise meetril kas ei viitsita enam kõndida või on suund lapse jaoks vale…. okei , “istume siis kärru!” “Ei! Ikka süles!!” Siis ei sobi see et müts peas on, siis jope lukku ok vaja ju kindlasti lahti teha… selle kõige juures muidugi hädakisa. Ja kui siis laps süles ja ühe käega käru lükates ( eriti hea veel kui oled mõelnud koera ka kaasa vōtta) higisena poodi lõpuks jõuad tahab ta maha ja kõik mammud seal puuviljaletis ära süüa…. aaaahhhhhhhh!!!!! ? Tea lihtsalt, et sa pole ainus, keda ta laps hulluks ajab! Aga muidu on nad ikka niii nunnud onju??

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:22

      Just, nii see kõik alati on :D! Ma ka just enne heldisin, vaatas teine juuutuubist mingit unelaulu ja see tundus tallle nii kurb, et hakkas lausa nutma :D

  • Reply Elis 7. oktoober 2016 at 13:20

    Issand, vaene sina! Ma tõsimeeli ei julgeks Sinu asemel Mariga õue minna enam :D
    Ma olin täpselt aasta tagasi täpselt sama rase, kui sina praegu :) ja 9ndal vupsas poiss välja :)
    Seega on esimene sünna pojal pühapäeval ja.. ma olen niiiiiiiii ärevuses! Saan ju aru, et ta ise ei mäleta sellest midagi hiljem, aga ma tahan, et piltidelt oleks tal kunagi äge vaadata, et oh kui laheda peo mu vanemad tegid :) :D
    Ja kingituseks võiks selle kinkekaardi võita küll :)

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:22

      Usu mind, ilma Kardota ma ei lähe ka :D!

      • Reply Elis 7. oktoober 2016 at 13:27

        Tubli!
        Päris creepy oleks siit lugeda sinu sünnitamise lugu: läksin Mariga jalutama, Mari jooksis minema, üritasin järgi joosta. Plaksti tulid Männiku metsas veed ja hakkasid valud jne.. oeh sorri, mu elav fantaasia ??

  • Reply Silja 7. oktoober 2016 at 13:20

    Appi ma kujutan nii hasti seda olukorda ette :D Aga tegelikult mul endal lapsi ei ole, on õe lapsed. Suurem oppis suvel rattaga soitma ja talle meeldib “kihutada” ja nende kodu juures on selline kõnniteelinnak, kus keskel mäed ja kui Ta otsustab kihutada, siis paljast konnist ta korval ei aita midagi.. ykskord oligi et ma
    kondisin rahulikus tempos ja arvasin et ahh ega ta kaugele ikka ri soida minust. Ja ykshet vaatasin et pyha jumal kui kaugel ta on. Hakkasin ka karjuma, et ooooota.. LOPUKS joudsin ikka hingeldades talle jarele? ja siis seal on mäed, kus konnitee laheb ka. Tahtis sealt alla lasta, lubasin, et saame teiselpool kokku. mina ootan ja ootan ja last ei ole.. hakkasin mooda seda kohta jooksma ja otsima, ise motlesin juba lugusid valja, mida oele oelda! Onneks oli ta lihtsalt seisma jaanud ja ootas mind, kuna ei viitsinud enam soita ?

    • Reply Silja 7. oktoober 2016 at 13:22

      ja ma loodan, et ta su blogi kommentaare ei loe, muidu mitte võidu puhul pean ma ise selle 100 eurise kinkekaardi valja talle kaima?

  • Reply Ruth 7. oktoober 2016 at 13:19

    Oi seda tunnet kui laps kadunud tean isegi. Ausat ülimalt hirmus ja korralik paanika.
    Meil juhtus nii et panin lapse riide ja saatsin õue, kui ise riide sain ja õue jõudsin oli laps kadunud. Ajasin kõik toast välja.
    No mitte kusagil pole. Naabritel oli uks lukus.
    Minut hiljem tehti uks lahti ja lasti laps õue. Oi kui vihane ma sellel hetkel olin. Aga laps leitud ja kõik hästi.
    Teile kiiret paranemist ja sulle rahuliku meelt :)

  • Reply Tiina 7. oktoober 2016 at 13:19

    Ma olen alati imestanud miks mõned vanemad kasutavad lastel neid nn. trakse (nagu koerte jalutusrihm) aga nüüd seda lugedes tunduvad need vanemad päris mõistlikud :D Enda laps veel niiviisi jooksu ei pane aga ükspäev mine sa tea mis pähe kargab :D

  • Reply Terje kanarbik-pettai 7. oktoober 2016 at 13:19

    Lohuta sellega, et sul on veel 1 laps, kahe lapsega on raskem, kolme väikese lapsega ei anna enam võrreldagi. Seega naudi veel, kuniks saad!
    Mis puudutab kinkekaarti, siis noh, see oleks väga teretulnud ja riidedki tunduvad üsnaüsna kvaliteetsed

  • Reply Merlin 7. oktoober 2016 at 13:18

    Just pool tundi tagasi imetlesin neid jopesi ja unistasin, et meie Helis Lukretsial võiks selline olla. Aga no hind on tõesti krõbe arvestades, et kaks last peale pesamuna tahavad ka talveriideid saada. Mari on imeilus oma uues jopes. Minu lemmikvärv :)

  • Reply Madli 7. oktoober 2016 at 13:18

    Need riided on küll väga ilusad ning see kinkekaart kuluks kohe väga marjaks ära. Aga sulle ikka pikka ja kannatlikku meelt lapsekarjatamisel! Jäta kõik need lood meelde (suht mõttetu soovitus, ma tean, sest need jäävad nkn) ning esita need Mari esimesele peikale, kelle koju toob :) Nii karistuseks v nii.

  • Reply Maarja 7. oktoober 2016 at 13:18

    Jaa,ma olen kaks päeva netilehtedel otsinud väliriideid,ja pole midagi kena leidnud laps käib praegu eelmise aasta komplektiga väljas mis on nii käistest ja jalgadest lühike,kiiresti oleks midagi uut vaja,otsin hulluks juba ennast,eks nees hinnad ole ka krõbedad.ja kuna teine laps on ka tulekul ,siis võib ju veodi kallim asi olla,saab teine laps ka kanda ?,järgmisest sügisest laps lasteaeda kaa,oleks tore kui saaks komplekti siis ka kanda.

  • Reply Kätlin 7. oktoober 2016 at 13:18

    No mina ei võtaks oma lapsega poes käiku ettegi, sest tema 2 aastase elu jooksul olen ma kindel, et ilma abiväeta pole sellel lihtsalt mingit mõtet. Aga see Mari on küll üks väsimatu hing! ?

  • Reply Kadri 7. oktoober 2016 at 13:18

    Minuarust lapsed kasutavad seda raseda abitust täiega kurjasti ära.. Minu kahene otsustas, et enam mänguväljakult koju ei lähe ja pidin 9kuuse kõhuga kilomeeter koju jalutama nii, et röökiv ja rusikatega vastu kõhtu trummeldav laps kaenlas. Oujeesh…

    • Reply Lenne 7. oktoober 2016 at 13:25

      Ma kujutan ette seda situatsiooni , ma oleks vist kohe hullari endale järgi kutsunud ? niiet kraaps su poole teele , paistab et sul raudsed närvid ?
      Selle kinkekaardi loosis tahan kohe kindlasti osaleda . Olen just lapsele talve jopi otsingul ja olgem ausad kvaliteetne jope ei ole tips mitte odav ost.

  • Reply Sirts. 7. oktoober 2016 at 13:17

    Appi mis kõik mind veel ees ootab.. Meie preili on alles 1.5 kuud vana.

    Äge, et sellised abivalmid noormehed ikka olemas on. :)

  • Reply Grete 7. oktoober 2016 at 13:17

    Olen juba guggu välja tulekust saati unistanud nende imearmastest talvemytsidest ? Loodame, et kordki elus loosiõnn naeratab ja Jake ja Jete skoorivad talveks need nunnud endale ❤️❤️??

  • Reply Kris 7. oktoober 2016 at 13:16

    Okeiii, kahe lapse vahele peab jääma vähemalt 18 aastat vist :D või siis piirduma selle ühega, kes mõnuleb hetkel veel kõhus :P

  • Reply Kerli 7. oktoober 2016 at 13:16

    Üliilus jope Maril! ? Kuna ise pole kunagi midagi võitnud, siis hoian pöialt, äkki seekord veab. ✊ ?

  • Reply Mira 7. oktoober 2016 at 13:16

    Nii ilus parka. Osalen ka hea meelega loosimises :)

    Minu suurem tüdruk pole selline ära jooksja aga väiksem 1,5a, see paneks küll igale poole, sest kõik on nii põnev. Poes kassa järjekorras näiteks läheb teistega kohe juttu ajama ja edvistama, mis üüber nummi aga siis kui vaja joosta sinna suunas, mis minule just hetkel mokka mööda pole, on küll jube. Olen katsetanud ka taktikat, et mine mine, ega keegi sulle järgi ei tule ja tadaa emme läheb edasi aga kahjuks väga ei aita.

    Teemaväline veits ehk: Kord suurema tüdrukuga juhtus küll poes sedasi, et ta kadus riiete vahele ära ja see tunne oli maailma kõige õudsam tunne, selline hirm ja tühjus tekkis kohe südamesse aga õnneks oli kohe lähedal. Ma ei kujuta absoluutselt ette, et kuidas need inimesed kelle kallis laps on kaduma läinud ja kadunuks jäänud üldse edasi saavad elada, õudne :(.

    Leian, et see pole maailma õudsam asi, kui annad Marile telefoni kätte ja talle sealt multikaid näitad. Enda närvid ja rahulolu on ka väga olulised. Ise vaatan ka vahel, et kuidas kergemini päev õhtusse veeretada, sest mõni päev on kohe väga õudne ja raske. Samas teinepäev jälle naeru ja lusti täis.

  • Reply Kelian 7. oktoober 2016 at 13:16

    On ikka väike armas “paharett” see Marikene :) Jõudu ja jaksu selleks ajaks, kui Lemps ka veel koju “jõuab”. ;)

    Ps! Kinkekaarti ma kingiks aga sõbrannale, sest temalgi varsti sündimas teine plikatirts:)

  • Reply Kätlin J. 7. oktoober 2016 at 13:16

    Mari jope on nii imeilus lihtsalt!! Oi kuidas ihkaks endale ka sellist :) Aga sa küll ära Mariga enam nina välja pista :D

  • Reply Kadi 7. oktoober 2016 at 13:16

    Oeh mõndasi hetki ei saagi sõnadesse panna aga tunne kuidas kõik kokku variseb ja ola võimetu midagi muutma oli meilgi paar päeva tagasi kus kuid oma kodu oodanud ja läbi telia saad teada et su kodu müüdi päev enne notarit/kolimist onupojapoliitiga maha ja mõtled mille eest elu nii karmilt peab karistama.. kuid alati teeb tuju heaks poodlemine ja shoppamine.. aastasele lapsele kes meie stressi läbi elas kuluks ka uus ilus kombe ära ?

  • Reply Mari L 7. oktoober 2016 at 13:16

    Kurat kui kallid asjad, aga nii ilusad, et silm phkab! Ilmselt ma ei jaksa neid kunagi oma piigale osta, kui just jah järelturul silma ei hakka, aga loosimisest võtan igal juhul osa :)
    muide, su Mari näeb juba nii suur laps välja, et lausa raske uskuda, et ta sul selliseid koeratempe teeb. Oleksin ilmselt samamoodi nutnud seal metsa ääres ja igasugu õudusi ette kujutanud :/ Õnneks läks kõik hästi ja jäite mõlemad ellu ;)

  • Reply Liina 7. oktoober 2016 at 13:16

    Oi mulle meeldib,et oled aus ja paned siia kirja kõike,mitte ei ürita näida siin mingi superema moodi vaid sellena kes me kõik tegelikult oleme.Eelkõige ka ise inimesed ja emad. :)
    Kiiret paranemist teile ja meie jääme siin lootma õnnele,sest piigale uusi riideid vaja küll. :)

  • Reply G 7. oktoober 2016 at 13:15

    Ootan oma esimest last ja mul on täpselt samasugune hirm, et ma kaotan oma lapse ära ? näen isegi unes seda juba, ei tea mis kullipilguga ma teda tulevikus jälgima hakkan ?

  • Reply A 7. oktoober 2016 at 13:14

    Endal last ei ole aga õelapsele soetaks nii mõnegi kvaliteetse asja, sest eks tädid selleks olegi,et lapsi hea ja paremaga hellitada.

  • Reply Keidy 7. oktoober 2016 at 13:14

    Vaatangi poisile just uusi talveriideid, ja see kinkekaart kuluks küll marjaks ära :)

  • Reply Olga 7. oktoober 2016 at 13:14

    Oleks ptore võita Gugguu.com poe kinkikaart! See parka mis Maril on lihtsalt nii ilus!!

  • Reply Kats 7. oktoober 2016 at 13:14

    Väga ilus jope :) Kas Mari kõik üleriided on roosat värvi? Pesta saab neid vist tihti :D

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:20

      Kuule kuidagi on nii läinud jah, et tõesti KÕIK on roosa :D Aga õnneks on neid omajagu :D

  • Reply Keiu 7. oktoober 2016 at 13:14

    Aaah kui ilusad asjad, kõike tahaks kohe. Minu kahele prâänikule, kellest üks viimaseid nädalaid veel kõhus soojust naudib oleks kohe mitut asja väga-väga vaja sealt lehelt :D

  • Reply Karmen 7. oktoober 2016 at 13:14

    Minu kraakale kuluks ka kvaliteetsed dressid ära. Pöidlad pihku!

  • Reply Keiju 7. oktoober 2016 at 13:14

    Imeilusad asjad Guggul :)

  • Reply Jaanika 7. oktoober 2016 at 13:13

    Ma mäletan, kuidas ma paar päeva enne sünnitust otsustasin ühe mõnusa pika jalutuskäigu teha. Treenitud inimene, nagunii sai iga päev kõnnitud ja rasedus oli ülikerge, ei mingeid vaevuseid. Suur oli minu üllatus ja ehmatus, kui ma juba viie minuti pärast tundsin sedasama toonuses kõhu ja mingi-organ-rebneb-kohe-lahti vaeva ning pidin ohkides seisma jääma. Tõsimeeli kaalusin, kas kutsuda mees endale kohe järgi või peaks hoopis kiirabisse helistama või siiasamma tänava äärde vedelema jääma, sest edasi astuda ei jõua, tee või tina. Lõpuks paterdasin ikka koju tagasi. Nii et ma kujutan hästi ette, kuidas Sa seal metsatukas külitasid. Nüüd on mu enda mugul sellises eas, kes padavai minema tahab silgata.

  • Reply Anett 7. oktoober 2016 at 13:13

    Tead need närvirakud uuenevad ;P
    Ma arvasin et esimene poiss hävitas need kõik aga nüüd mul kolm poissi ja viimaselegi jagub hävitamiseks materjali.

  • Reply Ann 7. oktoober 2016 at 13:13

    Noormees näitas, et ikka on mõni hingeline kes teisel tänaval/metsas appi tuleb! Hea inimene! Lugesin, et parka on veekindel ja tulekindel..siis lugesin edasi ja mõtlesin, miks peaks parka olema tulekindel??? Vaatasin paar rida tagasi ja oh mind. (Y)

  • Reply Kats 7. oktoober 2016 at 13:13

    Kui imeliselt lihtne oleks hoopis teine mulje oma elust jätta, ilus laps, nunnud pildid jne! Aga õnneks Sa ei tee seda :)
    Kinkekas läheks asja ette, meil siin novembris aastaseks saav preilike, kellele see ära kuluks.

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:43

      Saad aru, ma mõtlesin täpselt sama asja, et oleks võinud neid pilte niisama kasutada ja rääkida oma toredast jalutuskäigust metsa :D

  • Reply Keiti 7. oktoober 2016 at 13:13

    Ma olen viimased pool aastat osa võtnud igast loosimisest. Kui ma selle võidan, siis on see taevaisa kuskil täitsa olemas ?

  • Reply Pauliine 7. oktoober 2016 at 13:12

    Tean et mul küll loosiõnne jne pole, aga nagu ûks tark naine mulle ütles siis õnnele peab uks alati avatud olema ja ehk seekord astubki uksedt sisse ja saabki Reijo omale uue dressi komplekti ?

  • Reply Raili 7. oktoober 2016 at 13:12

    Proovin ka õnne, önneks minu laps veel joosta ei oska, seega saan oma närve puhata

  • Reply Avely 7. oktoober 2016 at 13:12

    Mul pilka on ka selline pätt ,et täitsa jube. Ei saa temaga poes käia,bussis sõita, parki minna ja isegi külla minna. Keerab alati mingit jama kokku. Poes näpib kõike ja ajab ümber, külas omastab kõik “Minu oma, minu oma!” haarab mingi asja pihku ja vot ei anna tagasi. Bussis on vaja nendel toolidel aeleda nagu omas kodus..Ja preili mõte on vist vaid ,et ” Las vaatavad, et emme ei oska mind kasvatada.”
    Aga riiete osas on meil selline seis ,et pole mitte muffigi praegusteks ilmadeks suht..täisa jama seis on, raha pole ja poodi ka ei jõua, sest ei taha minna ja plika tõbine ka.

  • Reply Piia 7. oktoober 2016 at 13:12

    Mari on järsku kuidagi suureks kasvanud. Väga armas tütreke teil :) Eks neid jonnihoogusi ikka lastel tuleb ette, endal poiss ka hommikul pidas ühe korraliku jonni maha, vaesed naabrid…
    Jope on väga ilus, ilmselgelt ise ei raatsiks sellise raha eest osta aga loodme loosiõnnele ja äkki saame ka miskit lahedat sellelt lehelt :)

  • Reply A.R 7. oktoober 2016 at 13:11

    Need Gugguu riided tunduvad ikka väga mõnusad ja stiilsed ? Jõudu ja jaksu Sulle!

  • Reply Kirke 7. oktoober 2016 at 13:11

    Kujutan ette kui raske see jooks oli, hea et ikka abivalmis inimesi olemas on :)
    Mis Mari arvas kui võõras härra teda segas ja kaenlasse haaras ?

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:43

      Mari võõraid ei pelga, ta meelest oli naljakas, et keegi taga ajab :D

  • Reply Maris 7. oktoober 2016 at 13:11

    Ma ükspäev just vaatasin seda lehte, panin paar asja ostukorvi ja siis panin pm nuttes selle lehe kinni ka. Niiiii ilusad asjad, aga no enne ma ei saa kahjuks sealt midagi osta kui see lotovõit mulle selga ei kuku lõpuks :(

  • Reply Cätlyn 7. oktoober 2016 at 13:11

    Tõeliselt väga ägedad riideid. Ja see jope on ikka eriti boonus selle kõige juures. Mulle meeldib just selle jope pikkus, et katab ilusti ka lapse alaselja ära , mis tõttu on tal siis väiksem tõenäosus tal külma saada.
    Endal muidugi sellist raha pole, et välja käia selliseid summasi. Peaksime kogu perega pea nädal aega näljas olema , et saaksin sealt mingi riideeseme muretsetud :D .. Aga kui võimalus on, siis miks mitte :)-
    Tore, et see metsajant hästi lõppes, ma ilmselt oleksin endal juuksed peast kakkunud hulluks minemisega:D
    Ja kiiret paranemist teile. Meie oleme ka täiesti tõbised ja palavikus siin kordamööda, välja arvatud mees muidugi, tema on terve kui purikas. Mitu ööd lihtsalt magamata, kuna lapsed on haiged… Nii kuradima kurnav ikka :(

    Ja tore kui leidub veel inimesi, kes märkavad abivajajat :)

  • Reply Kristin 7. oktoober 2016 at 13:11

    Oi, see on küll kingitus kõrgematelt jõududelt, et see loos mu teele sattus, ma just plaanisin Kristoferile suurus 74 kombeka tellida, seega võit oleks täielik jackpot! ??? Mari jope on MEGA ilus! ? Ja sulle pai! ? Sest kujutan ette kui raske Marikesega on kui iseendagagi hakkama saada on lõpurasedana paras pingutus ?

  • Reply Marianne 7. oktoober 2016 at 13:11

    huh, pikk pai, olen alati mõelnud, et minu preili on ikka jube kanguse juurikas. Näiteks eile: läksin talle vahvalt lasteaeda järgi, sai lapsele lubatud, et lähme ujuma. Ujumistavaar kaasas, käisin lapsel järgi ja ujuma suunudsimegi. Kõik oli ilus kena kuniks oli vaja hakata koju tulema, juba riidesse panekuga tekkis probleem, aina istub ja otsib vabandusi, miks mitte teha nii nagu ma palun. Olin ise juba ammu riides kui preili ka suvatses alla anda. Kisa hakkas pihta välisriiete ruumis, pika kemplemise peale saime ka õueriided selga. Siis hakkas kisa, et tema tahab poodi ja kõik, ütlesin, et pahad lapsed kommi ei see, see tähendab, et poodi ei lähe. No muidugi see ei sobinud. Koju läksime nii, et laps röökis terve tee samal ajal kui rattaga koju sõitis. Viimsel hetkel sõitis mul lihtsalt eest ära, õnneks olime juba enda majale üsna lähedal ja midagi juhtunud.

  • Reply Madli 7. oktoober 2016 at 13:10

    Vauu,super ilusad tooted on seal tõesti aga olgem ausad päris paljudele vanematele kaasa-arvatud mulle jääb see roosaks unistuseks sealt midagi osta.Seega osalen suurima heameelega loosis.Me kõik teame kui kvaliteetsed Rootsi-Soome firmad on.

  • Reply E4 7. oktoober 2016 at 13:10

    Tead ma ise just mõtlesin et tahaks ise olla nii väike. Nii tahaks mäletada mismoodi need mõtted jooksid peas ☺ Äkki on sulle abiks kui väljas käimisel annad talle ülrsandeid – poest otsida asju mida koju vaja, väljas aidata sul midagi kanda, mänguasi õue jalutama viia.

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:12

      Jaa, eks me üritame ja mõnikord sellised “trikitamised” aitavad, aga mõnikord ei ole midagi muud teha, kui leppida :D

  • Reply Kats 7. oktoober 2016 at 13:10

    Parka on megailus,nii oleks endalegi vaja just sellist.

  • Reply Kati 7. oktoober 2016 at 13:10

    Mul oli lõpurasedana kord selline olukord, et suurem laps (4a) ärkas hommikul vara üles. Ma tõesti ei viitsinud teda lasteaeda viia (nii energiat võttev tegevus, kui juhtud olema suur kui emalaev). Panin talle multa ja mõtlesin, et lähen pikutan veits edasi. Tavaliselt multad teevad lapse kivikujuks (jep, tean, ei tohiks üldse neid panna). Olin just magama jäänud, kui järsku kuulsin välisukse kinni minemist. Suurem laps siis oli riided ära vahetanud ja hakkas parki minema. Pm kui ma poleks kuulnud, et välisuks kinni läks, siis oleks mu 4a üksi läinud linna peale kondama (jah, tean omal ajal me kõik käisimegi 5 aastastena üksi igalpool, praegu väga ei ole see mõeldav, eriti veel Tallinnas).

    Aga see oli üks vähestest kordadest, kui ta on otsustanud ise kuhugi minna :)

    Aga dresse tahaks küll :D Ja nii tore noormees!

  • Reply Liivika 7. oktoober 2016 at 13:10

    Mul oli umbes taoline situatsioon, kui oma viimast poja ootasin. Olin minemas arsti juurde kontrolli, suur kõht ees. Suuremal poisil tuli jonnituju ja jalutas minema. Tema pani minu kannatust proovile ja mina olin ka kange ei andnud järgi.. Aga lõpuks olin ikkagi mina see kes pojale järgi läks ja palus, et ta nüüd kaasa tuleks, et jõuaks õigeks ajaks arstile. Alati mõtlen, et see viimane kord kui koos lastega kuhugi lähen, aga kuhu ma nad ikka jätan, ikka võtan kaasa, eks nad teavad seda ja kindlasti kasutavad seda ka enda kasuks ära. Aga lugedes seda postitust tuli kohe meelde see olukord. Väga sarnane .

  • Reply Kristiina 7. oktoober 2016 at 13:10

    Tere tulemast surijate klubisse.
    Mul ka Nina kinni, süda paha, kõht valutab….täis komplelt ??? see jope megailus, kahju ainult et ma nii rott ja ei jaksa lapsele osta. Just selline ilus jope ongi meil kapist puudu. :( hoian varbad ja pöidlad pihus et ma ka kunagi midagi head võidaks. ??

  • Reply Krista Mägi 7. oktoober 2016 at 13:09

    Hei! Ka meie piigale oleks selline imeline dressikomplekt vajalik! Ja Mallukas sinu piiga pani sind ikka korralikult proovile, et näha palju emme jõuab joosta. Tore, et on abilisi, kes oskavad ja näevad abivajajaid!

  • Reply kristi 7. oktoober 2016 at 13:09

    Mul on ülihea meel, et kõik hästi lõppes ja ilusti koju saite :) Sinu kirjutades tunduvad isegi sellised jubedad situatsioonid veidi naljakad :)

  • Reply Stella 7. oktoober 2016 at 13:09

    Gugguu epoes tõesti ilusad riided, seega sooviksin väga vöita :)

  • Reply Eve 7. oktoober 2016 at 13:09

    No džiiisas, taevaisa ei halasta sulle ûldse ikka! :D
    Thank god, et see noormees sul seal parasjagu oli..kui ei oleks olnud siis..oh, ei taha môeldagi.

    Aga Mari parka on niiiiiii fäänsi, paneks omale kohe selga kui mahuks ??

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:16

      Eks lõpuks oleks toonus üle läinud ja ma oleks edasi metsa poole loivanud, aga no üsna masendav oli see olukord hetkeks jah :D

  • Reply Kristi Paimla 7. oktoober 2016 at 13:08

    Meenutab seda aega, kui mu poiss sama vana oli. Mitte kuskil käia ei saanud, pidevalt jooksis eest ära ja vahepeal oligi tunne,et peaks ainult kodus temaga istuma,et probleeme vältida. Igatahes jõudu ja jaksu Sulle! :)

  • Reply Johanna 7. oktoober 2016 at 13:08

    Tahaks lihtsalt midagi võita, sest noh pole kordagi netis midagi võitnud ?

  • Reply Maarika 7. oktoober 2016 at 13:08

    Ai kui kallid asjad. Aga väga armsad.

  • Reply Karmen 7. oktoober 2016 at 13:07

    Riided on erilised, nahasõbralikud ja kvaliteetsed.

    Ilusat kandmist neiule. :)

  • Reply Marbrit 7. oktoober 2016 at 13:07

    Ma tean nii hästi, mida sa tunned, minu tüdrukute vanusevahe 2a3k ja neid rasedana jooksmisi lapse järel mäletan siiani…
    Kinkekaart kuluks ka muidugi mu kahele põnnile väga ära :)

  • Reply K.E 7. oktoober 2016 at 13:07

    Praegu on sul üks laps. Varsti juba kaks. Ei kadesta sind, kui Lemps ära sünnib. Selle kommentaariga ilmselt kinkekaarti ei võida, aga kergemaks su olukord küll ei lähe. Hoia parem närvi uuteks tulevasteks olukordadeks.

    • Reply Mallukas 7. oktoober 2016 at 13:08

      Te vist unustate ära, et kui Lemps sünnib, jääb Kardo koju. Siis ma ei pea kuskile üksi minema :D

      • Reply K.E 7. oktoober 2016 at 16:45

        Õigus! Abiks ikka :)

    • Reply Di 7. oktoober 2016 at 13:57

      Läheb küll kergemaks. Mul oli alles suvel sama olukord, kus ma pidin pidevalt oma kahe aastasega samamoodi võitlema. Õudus. Ja nüüd, kui uus beebi on ära sündinud, silkan tal järgi, niiet pekid lehvivad. :D

  • Reply Laura 7. oktoober 2016 at 13:06

    Kinkekas oleks tore küll, esimene beebi jaanuaris sündimas ja hea meelega vaataks miskit kvaliteetset ja ilusat välja oma pisikesele tibile sealt lehelt :)

  • Reply Elisabeth 7. oktoober 2016 at 13:06

    Oiii, ma nillin neid gugguu asju juba aastaid! Tunduvad tõesti super riided – tahan endale ka neid dresse ja kombekaid. 164 suurust vist ei tehta kombekat ka enam…

  • Reply Laura-Liis 7. oktoober 2016 at 13:06

    Oh kui ma võidaks, siis ma oleks parim suur õde ever! Nii vahva oleks oma väiksele õele mõne kingituse teha, sest ma näen teda nii vähe

  • Reply Jane 7. oktoober 2016 at 13:06

    Mari on sul ikka krutskeid täis plika.??

  • Reply Taimi susi 7. oktoober 2016 at 13:05

    Ei no tere tali selline loosimine et ajab nutma ju.Raud laks et ma ei vöida seda kinkekaarti.Mallu sa ikka oled öeluse uss(see oli nali)Plika läheb lasteaeda ja sooviks soetada talle sealt midagi.Seoses lapse ära jooksmisega mu suurem plika kes on manniga sama vanune on seda korduvalt üritanud teha.

  • Reply Eva 7. oktoober 2016 at 13:04

    Minu lapsel oleks kohe hädasti ühte dressipaari vaja sealt! Väga ilusad! :)

  • Reply Krissu 7. oktoober 2016 at 13:04

    See parka on niii-nii ilus, tõesti tahaks endalegi :) nüüd sattusin sellele leheküljele ja paistab, et siia ma jäängi.. kõike tahaks!

    Ja noormehest koeraga väga armas.. ma olen koguaeg veendunud olnud, et koertega inimesed on ikka üldjuhul head inimesed :D

  • Reply Liisu 7. oktoober 2016 at 13:04

    Mari on sul ikka paras präänik. :)

    100€ eest lasteriideid võita oleks tire küll.

  • Reply Annika 7. oktoober 2016 at 13:04

    Igale inimesele on antud niipalju kui ta kanda jaksab ;)

  • Reply Jane 7. oktoober 2016 at 13:03

    Siis raatsiks võib-olla isegi osta jope :D

  • Reply Hikari 7. oktoober 2016 at 13:03

    Mis ma ikka öelda oskan.. hea, et pole veel rase!

  • Reply Liisi 7. oktoober 2016 at 13:03

    Apppiii, ma vist ei ole ammu ammu ühtegi loosi niiväga tahtndu võita kui seda :D Gugguu asjad on nii imearmsad aga no ikka korralikult krõbedad hinnad on. Pidevalt käin nende lehel asju piilumas :D