Igapäevaseid tegemisi on nii palju, et mõnikord on lihtsat time out aega vaja ja lihtsalt kodust põgeneda. Ma ei tea, kui emalik see just on, aga need paar tundi, mis ma kodust välja sain, nautisin ma iga sekundit sellest, et ma ei pea kedagi lõbustama, kussutama, söötma, krooksutama, riietama, õpetama, pragama ja muid asju tegema, mida emad teevad. Muidugi Mari on päeval enamasti lasteaias, aga see pidev beebi jaoks eksisteerimine on küll tore, kuid vahepeal on hea sellest vähe puhata. Nõnda võtsingi ma Kerli kaasa ja läksime ühte mu lemmik söögikohta – Mimosasse. Seal on imelised toidud ja see on mulle üsna lähedal, seega just õige valik!
Teate, kuidas ma seda tunnet igatsesin? Et panen selga ilusa kleidi, värvin huuled ära, panen kontsad jalga ja naudin hea sõbrannaga restoranis hüva toitu ja klaasikest punast veini? Uuh, ikka väga igatsesin!
Kleit: 6avenüü (LINK)
Kingad: 6avenüü (LINK)
Kee: Triinult rotitud
Mulle meeldib täiega, et kleidil on lahedad nahast õlakohad ja selline lendlev materjal, mis mu hetkel veel väga lödis vormis keha ümber lehvib ja mu pekke ei näita. Kuna aga kleit üksi oli natsa igav, panin sellele juurde just sobivalt Triinu poolt siia unustatud kaelakee, mida ta minu käest iial tagasi ei saa. Triinu, kui sa seda loed, siis…. sorri, aga see on tõsi.
Aga õhtu ise oli ka nii tore. Rääkisime Kerliga fotoasjadest ja tegime nalja ja sõime ja rüüpasime veinikest. Üli naljakas oli see, et ma tellisin suupistevaagna kahele – menüüs seisis, et selles on oliivid. Mulle VÄGA meeldivad oliivid, mistõttu ma selle vaagna üldse tellisin. Kui see aga lauda saabus, ei olnud seal oliivist haisugi. “Meil said oliivid otsa, me panime selle asemel marju”. Jah, kausikeses olid mingid jube rõvedad, vettinud ja soolased kirsilaadsed tooted. See on umbes nagu sa paluksid ettekandjalt suppi ja ta ütleks, et kuule, suppi polnud, aga ma tõin sulle ühe keeksiviilu 😀 Ühesõnaga esimene kord Mimosas, kus mul üldse on mingi ebameeldivus toiduga olnud. Muidu on seal alati imehead söögid ja meie road olid ka nagu ikka, head. Mina võtsin kalasupi ja Kerli sõi pardisalatit. Mõlemat julgen soovitada, need on ausalt head.
Igatahes, kaasemad. Millal teie viimati endale sellise õhtupooliku lubada saite? 🙂
60 kommentaari
Eks igale oma.
Aga kommentaare lugedes jaab tunne, et moni pole veel valmis lapsi saama, aga nagu peaks ja siis on tudinud, tahaks people.
Tahes voi tahtmata on emaks olemine suur vastutus ja nouab Enamuse osa ajast, last ei saa saada ainult selle parast, et mees voi sugulased ootavad vaid ikka ise peab tahtma ja valmis olema.
Ja klubitamine ja emaks olemine lihtsalt ei Kai enam kokku.
Eee… et nagu ma ei või never-ever siis enam klubisse minna, vahet pole kui suur laps on?
Ma ei tea mida uks juba 30 aastane klubis teeb, miks uldse on vaja sinna ronida kui lapsed ja pere on, saan veel aru, et restosse, aga baarid ja klubid..
No ma ju utles, et iga uhele oma, tee mis tahad.
Super kena näed välja! 🙂
Minu arvates just päris kole.
Mina olen vist hirmus rongaema. Mu tibu sinu beebist päev vanem ja olen käinud 3x väljas istumas. Paar korda nädalas käin titaga külas kohvitamas,vanaemal külas jne. Lisaks elan ma maal jä käin rongiga linna ja ärkan selleks kl 5 hommikul. Lapsepiinaja täielik ? ainuke ebamugavus on olnud imetamisega . Keset rongisõitu lõõb surve rindadesse ja no peab vaikselt imetama. Ei ole kellegile tissiga viibanud ja asi sai aetud vaikselt,nii et tita rahul ja ülejäänud ei pannud midagi tähele. Ma ei oleks last saanud mehega kes minuga kohustust ei jagaks ja keda ma 100% ei usaldaks. Aga eks igaüks teeb nii nagu endale hea ?
Hmm…väga ammu ammu. Raseduse ajal väga ei jõudnud/viitsinud kuhugi minna (lõpupoole just) ja nüüd ei ole saanud oma pooleaastase lapse kõrvalt ka kuhugi minna. Ükskord käisin loengul beebi une kohta siis olin oma 2 h lapsest eemal aga rohkem polegi nö. oma aega saanud, rääkimata et saaks end üles lüüa ja klaasikest veini nautida. Ootan juba millal asjad paremaks lähevad ja saan ka end tuulutada.
Sa näed võrratu välja! Mul on ka seda kleiti vaja – nii kena! 🙂
3 aasta jooksul olen väljas käinud täpselt 3 korda.. Mitte et mul võimalusi olnud poleks,aga ise ei soovinud rohkem.
Mul on 5 aastane laps ja pole ekusees restoranis õhtustanud. Olen üksi lapsega ja kui mul vahel õnnestub laps mu ema hoolealla jätta. Siis see on nii pikk protsess ja suur planeerimine et enamaati ma õpun ja magan siis. Mul pile kedagi kellega välja minna siis kui mina saan ning teiseks üksi ma ei julge. Ma pole just kõige ilusama kehaehitusega….
Kõigepealt Triinu kaelakeest nii palju, et kui selle ” läbi huumori” omastad, siis tee talle rõõmu ja kanna seda vähemalt veel korra. Ta on nii armas inimene ja talle see kindlasti teeks rõõmu. Kaelakee on muidugi sigapüss, aga ilmselt see ka pärit alist, or something, mis ilmselt peale paari korda kasutamist lihtsalt annab alla 🙂
Aga resto kohta tahaks küsida, et kas tõesti nautisid seda või olid elevil enne sinna jõudmist? Ma olin ka nii valmis, et minna ja tunda ennast ilma kõigeta, mis igapäevaga seostub, aga kui kohal olin, siis tundsin, et noup, kodus on ikka kõvv olla..oma punsudega ja lihtsalt t-särgis, juuksed sassis ja mitte üks meik. Ja siiani, kus mu väiksem juba läheneb kümnele, naudin kodus olemist. Vist kiiksuga? Ma otseloomulikult olen alati reedel piffiks tehtud mehe jaoks, kui ta töölt laekub ja jälle oleme õnnelikud 🙂
Triinu kee on River Islandilt, tundub teine päris vastupidav 😀 Aga restot nautisin täiega. Ma usaldan Kardot 100% ja ma tean, et tal on kõik kontrolli all 🙂 Kodus on muidugi ka kõvv olla, enamuse ajast ma siin ju vedelengi oma pudinatega 😀
Täna. 😀
Mul pole lapsi – ma ise enam vaevu ei lähe selle definitsiooni alla 😀 – ja ainult Mallut vaadates tundub laste saamine päris vahva, aga mõningaid kommentaare lugedes kaob täielikult soov kunagi lapsi saada kui nii paljude suhtumine selline on, et ainult lastele võib elada.
Mul kodus just sai 2kuuseks ja päris päris väljas nö peol pole käinud. AGA käime koos mehega ikka õhtust söömas ja muidugi beebi kaasas magab turvatoolis. Meie jaoks on see normaalne et oleme sotsiaalsed edasi. Pole veel ükski külaskäik või shoppamine ära jäänud lapse pärast (veel)
Mõni “kanaema” sõbranna (positiivne väljend) on ikka öelnud et kuidas sa seda teed ja ikka sinna lähed et beebiaeg on püha. See ei tee minu jaoks seda aega vähem pühamaks… lihtsalt teeme kõike koos ?
Vahest mõtlen et voiks varsti minna täitsa klubisse aga siis peaks mees koju jääma lapsega ja ma ei taha ilma meheta “pidu panna” ?
Minu jaoks oli kummaline üks kommenaar, kus titt pole veel käeski ja juba kibeleb igale poole. Kellele see pisike siia ilma sünnib? Sulle või sugulastele? Võibolla ma liiga kanaema, aga mitte ei saa sellest naisolevusest aru.
Ma käin paar korda nädalas hommikuti jooksmas. Pliks jääb isaga, aga siiski sõna otseses mõttes jooksen koju tagasi 😀 Ma vist ei tunneks end rahulikult. Mis lõõgastus see olekski nii 🙂 Kibelen igal võimalusel tema juurde tagasi.
Poja oli mul kolmene, kui esimest korda päriselt väljas käisin.
Minu jaoks ei ole kummaline, ma ka ootasin VÄGA seda, et saaks tunniks-kaheks olla oma kehas üksi ja kuskil… omaette 😀 Kui sina ei taha minna, siis ära mine, miks teisi maha teha, kes tahavad :)?
Selles see häda ongi, et ma ei oska teisiti vaadata. Peod ja nö üksi olek ei kao kusagile. Küll aga titaaeg. 🙂
Ei, ma ei mõista hukka. Too mis vaja too vaja.
Mis see viimane lause eesti keeles tähendab? Mingi õpetlik regivärss?
Ei kao see titaaeg ka selle tunni-kahega kui ema jalga puhkab 😀
Jah, ma Võrukas 😀
See oli siis minu kommentaari kohta. Inimesed lihtsalt ongi erinevad ?. Ma ei ole lihtsalt kodune inimene, ei ole seda kunagi olnudki. Abikaasa on paar kraadi kodusem ja mul ka veidi tuure maha võtnud, see ei tähenda aga, et ma täiesti muutunud oleksin. Valetaksin kui ütleksin, et rasedus on nii imeline aeg olnud ja ma olen seda nautinud terve aja. Mul on ülimalt kerge rasedus olnud, mitte ühtegi komplikatsiooni ega vaevust aga lihtsalt see kodune olek ei ole ikka üldse mulle. Kellele ma selle lapse siis saan? Eks ikka endale aga ka paljuski oma abikaasale, ilma tema valmisolekuta ei oleks ma kindlasti veel lastele mõelnud. Kindlasti ka sugulastele, meil on mõlemal ülimalt toredad perekonnad, kes tõesti pikisilmi ootavad uue generatsiooni esimest tegelast ja minu arvates on see ainult vahva. Kanaema ei saa vist minust tõesti mitte, oma lapsele mõeldes tunnen soojust ja armastust ja ootan temaga kohtumist aga nt teiste inimeste lapsed mulle pinget ei paku ja ei taha sülle võtta või plutitada. No ei ole lasteinimene, kõik ei peagi olema ju. See eest on mul kõrval abikaasa, kes on kui suur mõmmi ja kellele lapsed väga sobivad ja kellest saab kahtlemata suurepärane isa.
Ning tõesti, kibelen küll juba igalepoole, koos lapsega ja lapseta ja mehega ja meheta. Elu muutub kindlasti aga minu vana elu ei lõppe, küll suudan selle tasakaalu leida. Igaühele oma ?
Minul on sama teema sportimisega. Terve raseduse aeg tundsin sellest puudust ja nüüd kolm kuud peale sünnitust ei saa ka veel endast maksimumi välja pigistada.
Täpselt, iga ühele oma 🙂
Heh ma just satin end valja ohtusoogile minema. Mul kodus 4 aastane ja 5 kuune, kes pudelit ei aktsepteeri aga onneks magab esimese raksu oounest 5-7 h umbes, nii et koju kihutama ei pea. See teine kord ohtul valja minna ilma lasteta selle 5 kuu jooksul. No mis mottes et mis moodne haigus see in lastest puhkust vajada? Tosiselt voi? Ega jah emad polegi inimesed ja peaksid esimesed 12 kuud pimedasse tuppa end beebiga lukustama ja muudkui 24/7 bondima eks 😀 ma olen palju parem ema kui saan vahel sobrannatada ilma lasteta hea soogi ja pokaali veiniga voi trennis kaia voi kas voi toidupoes ilma lasteta. Iga normaalne inimene vajab oma aega.
No ei saa ka nii öelda, et mida iga “normaalne” inimene vajab. Igaüks on erinev ja kui mõni ei tahagi, siis ega ta ebanormaalne ole selle pärast. Igale oma! Aga sulle head õhtut ja naudi täiega 😉
Mimosa on Portugali keeles “ära hellitatud” … seda sa just vajasidki , nii et õiges kohas olid !ja nii hea on lugeda sinu käimiste ja tavaelu kohta ! Kui
Ma täitsa ausalt ytlen siis ma olen kade kuna ma ei julgenud kunagi oma last isaga jätta ja kui kord aastas käisin väljas siis olid süümekad nii suured , et võta voi elu endalt . sinu tegemistega kursis olek annab nagu jõudu ja turvatunnet . Aitah Mallukas , et kirjutad täpselt nii nagu sa kirjutad ja annad seda enesekindlust mitte ainult mulle vaid ka teistele emadele kes kardavad olla see ” õudne litutaja väikese lapse kõrvalt !” Lase sama hooga edasi !
vääägaaa chuulid kingad, kust need pärinevad? 🙂
kas sellest, et ma postitusse panin nii poe nime, kui ka lingi, millele vajutades näed hinda ja saad neid osta, ei piisa ikka :D?
Lingid ei tööta ju 😀 http://www.6avenuu.ee pole ka olemas, pole sellisest poest ka kuulnud. Ise mõtlesid välja? 😀
neil leht maas 🙁
Sorri jäi kahe silma vahele 🙂
Täiega kabe tots oled ikka! Ja vägaa kihvtid kingad. 🙂
ülimugavad ka!
Kohe kohe saan ka sellise õhtu! Ootan, et tita välja vupsaks, kui enne ei tule, siis uuel nädalal juba kutsutakse ta välja. Abikaasa on ka koos minuga kodus (töötab kodust ja väga palju saab ise oma asju sättida) ja juba mudib iga õhtu õlgasid ja sosistab kõrva, et olen NII tubli naine olnud ja kohevarsti saan ka vabaduse maitset tunda. Igatahes, väga ootan titat aga VÄGA ootan ka seda, et ma saaks üksi oma keha välja viia, ilusad kleidid ja kontsad ja vein! Õnneks lisaks mehele on ka väga korralik tugivõrgustik meie mõlema perede näol ja tita sattub ühte väga ägedasse perekonda, kus väga paljud teda väga armastavad ja ma isegi ei kahtle, et saan piisavalt oma aega ja piisavalt aega ka kahekesi koos abikaasaga. Muudkui vaatan siin lennupileteid ja ema juba lohutas, et uuel sügisel ei pea kodune olema ja saan rahus mehega Kuubale minna vms, et nemad hea meelega aitavad.
Olen alati imestanud, et kuidas mõned nii suudavad, et reaalselt aastaid ei käi kusagil või ei tee midagi mehega kahekesi. Olen vist isekas aga niimoodi ma poleks vist lähima 10 aasta jooksul küll last planeerinud. Õnneks ei oleks probleem ka vajadusel lapsehoidja palgata vms aga eelkõige on aluseks mees, kes saab aru, et laps ei ole minu vaid meie ja mina tahan ka oma vabadust 🙂
Ma pean su innukust natsa maha tõmbama, päris kohe vast sa ikka minna ei saa, alguses võib igatpidi niru olla see olek 😀 Aga lähedal on see aeg kindlasti ka sinu jaoks 😀
Haha, ega mul ei olegi illusiooni, et KOHE kui välja vupsab, siis kaabin peole. Aga noh… võrreldes selle ajaga, mis ma tublilt kodune rase elukas olen olnud, siis oodata on jäänud ikka väga väikene aeg 🙂 eks pühad sel aastal rahulikult ja no suurele aastavahetuse peole ka just ei panusta aga uuel aastal uue hooga ja no vähemalt kevadel saab ikka. Maikuu algusesse võtsime mehega igatahes craft beer festarile endale piletid.
Jaaa, nii tuus :D!
Dsiish! Sinu jutust jääb küll vägisi mulje, et sa oled nagu mingi surrogaatema, et kohe kui laps välja “vupsab”, annad ära ja pidu võib alata. Miks siis üldse last saada, kui tahad ainult vaba olla! Arumaimõista! Lapsest hakkab kahju juba. Ausalt!
Lapsest mul ei ole kahju, a sinust on küll. Kuidas saab inimene nii piiratud mõtlemisega olla? Live a little.
Sept sain sain isegi 3! korda restosse ?
Aasta norm vist ?
Sai käidud Sfääris, Umamis, Musus. Laps oli isaga.
Juba kokku lepitud uus õhtusöök – kavatsen võimalikult palju käia, sest 2-3kuu pärast on mul uut beebit oodata ja lisaks 1,3a laps, vot ei tea kuidas siis edasi ?
Selle aasta veebruaris käisin sõbrannat õnnitlemas. Olin ära ca 2-3h.
Sa ei usu, kuid poja saab juba viieseks ja selle aja jooksul pole kuskile jõudnud. Kõik tuttavad küsivad,et kuidas ma suudan mitte kuskil väljas seltskonda nautida. Noh, pole aega 😀
Sellest on olnud 4/5 aastat kui ma olen käinud lihtsalt sõbraga/sõbrannaga kuskil väljas aega veetmas käinud 😀
Viimati sain vaba ôhtu endale lubada siis, kui ma ema ei olnud.
Tõmbas praegu morniks, sest ei meenugi enam millal viimati. Seda enam, et enne rasedaks jäämist oli selline seltskonnatamine ja veinitamine ikka väga sage ja raseduse ajal küll veinitamine mitte, aga siiski… Laps on 8-kuune hetkel ja ühe korra olen õhtul väljas käinud, aga mingi tunni pärast ruttasin koju tagasi, sest imelik oli kuidagi seltskonnas olla. Loodan, et asi siiski kunagi taastub. Kuidas sul muidu selle veinijoomise ja imetamisega on, kas pumpad välja või ei põe klaasikese pärast?
Klaasikese pärast tõesti ei põe 🙂
Ei mäletagi, millal. Nii ammu oli. Minu ainus unistus on hetkel päev, kus ma ei pea köögis mitte midagi vaaritama, saan õuest tuppa astuda korras ja puhtasse ja ilusasse elamisse, nautida kellegi valmis tehtud sööki ja lihtsalt olla, ilma, et keegi minult midagi nõuaks. Liiga luksuslikud soovid mul.
Mul saab laps juba 5 kuuseks 28-ndal ja pole ühtegi sellist õhtut veel endale lubada saanud. Nimelt meil kutt keeldub lutipudelist, niisiis olen koduarestis seni kuni ta tavatoitu sööma hakkab. 🙂 Korra üritasime sõbrannaga shoppama minna aga kodust tuli hädakõne ja kimasime koju tagasi. Ega restoranid ja poed eest ära jookse, mul aega küll seal käija. 🙂 Ja raseduse lõpus ei käinud ka eriti väljas, ainult kohvitamas sõbrannade juures. 🙂
Jaa, kui pudelit ei võta, siis muidugi ei saagi kuskile minna. Meil võtab õnneks 🙂
Mina ei taha sööma minna aga tahan lihtsalt öelda, et näed suurepärane vªlja!!!!
Aitäh 🙂
Tahaks teada, kust Triinu selle kaelakee ostis? Mul on ka palju siukseid igavad kleite ja nii efektne oleks selline kee:)
River Island vist
Ma sooviks ka teada,kus kee pärit 🙂
no ei tea, see mingi moodsa ema värk, et peab kogu aeg ennast lõõgastama ja pausi panema emaks olemisest.
Oojaa koguaeg, hah 😀
No ju siis ma moodne ema 😀
Huvitav, ma olen aru saanud, et mehe jaoks on see jumalast normaalne asi kui ta oma perekonnast puhkab ehk naisest ja lapsest. Miks emale ei võiks ka seda normaalne olla. Issand jumal mis õigusega te tulete ütlema, et ei tohi tahta puhata oma lapsest. Jeerum aina vähem mul selliste ütlemiste peale mingi titeisu tekib. Polegi seda vist eriti olnud, oh issand nüüd olen veel mingi mitte nii õige naine, et lapseisu veel pole:D
Ausalt ei mäletagi, kodus 3 aastane ja 5 kuune ja see oli kindlasti enne teise lapse sündi, äkki eelmine aasta jõulude aeg.
Oh jah , isegi tahaks . Käisin viimati väljas äkki üle aasta tagasi . Laps on juba küll 8 kuune aga rasedus oli selline et lebasin ainult diivanil ja ei viitsinudki miskit teha . Väljas käik piirdub ainult poes ja arstil käiguga . Aga noo, eks üks kord ikka saan tuulutama 😉
Umbes 10-kuud tagasi, laps 9-kuune 😀