Lasteaias oli selline fraas tihti käibel: “Kes teisele ütleb, see ise on!”. Naljakas, aga tundub nii, et see ei kehti mitte ainult sellises eas, vaid kuni lausa surmani välja. Tegelikult on tõepoolest nii, et kui keegi sind väga häirib, ja lausa nii palju häirib, et sellest mingi teema tõstatada, on suures plaanis probleem peidus sinus endas.
Näiteks ma võin ausalt öelda, et minus tekitavad ebakindlust ja skeptilisust inimesed, kes on alati rõõmsad ja positiivsed ja kes kirjutavad kirjade lõppu “päikest!”, aga tagasihoidliku eneseanalüüsi põhjal oskan öelda, et ju ma olen kade. Ma ei ole kunagi olnud see inimene, kelle kohta öeldakse, et kuule, kas sa seda mega toredat ja sõbralikku Mallukat tead? Pigem kuulevad mu sõbrad tihti: “Issand, sa suhtled selle Mallukaga? Tegelikult ka või? Kas ta on päriselus sama shlong kui kirjapildis?”. Ma tahaks ka olla see tore ja sõbralik ja seltskonna päiksekiir. Kahjuks siis, kui su hääl meenutab nohust Robocop’i ja su naljad on enamasti allapoolevööd ja sama labased, kui ee… Mallukas…siis on raske vist üldsusele nii laias laastus peale minna.
Ja no eks ma olengi mõnikord douchebag. Mul on mingi totaalne mölapidamatus ja ma ütlen mõnikord nii kohatuid asju. Ja mõnikord ma teen kohatuid asju. Võiks nagu piinlik olla, mõnikord ongi, aga enamasti mõtlen ma, et mis seal ikka. Me kõik paneme mõnikord mööda. Ja olenemata sellest, et mulle on heidetud ette “ära tõusmist”, ei arva mina sugugi, et ma kuidagi erinev inimene oleks, kes ei eksi kunagi. Ma just arvan, et kuna me KÕIK paneme mõnikord mööda, siis võin mina ka. Just nagu kõik teised inimesed.
Ma ei taha seda teemat üldse kommenteerida, millest ma südantlõhestava laivi tegin, aga natukene vist peaks. Lihtsalt nii palju, et öelda, mis mul hingel on. Ja selleks on see, et minu emotsioonid ja minu tunded on alati päris. Nagu meil kõigil. Ja kui nad mu sisse ära ei mahu, siis ma panen nad siia kirja või teen video või tihun Kardo süles nagu titt, või helistan Triinule ja nutan nagu titt või… Ühesõnaga elan oma asjad kuidagi välja. Ja see, et keegi saaks arvata, et mu video oli kaalutletud, see tundub lausa naeruväärne.
Mis inimene saaks arvata, et teine istub kodus ja mõtleb, et ohhoo, kle mul ülihea mõte, teeks mingi video, kus ma nutan! See oleks kindlasti mega popp! Ja siis hakiks sibulat ja mõtleks enne nälgivates Aafrika lastest ja kukuks muudkui laivima. Sest…sest. Ee.. Ma ei oska isegi mõelda, miks keegi nii teeks. Sotsiopaadid ehk. Okei, mõned inimesed vist oskavad, aga seda tuleb nende käest uurida. Mina tahtsin niisama teha videot, kus ma natukene enda poolt seletan, aga kogemata valgus silmade kaudu pool kehavedelikku välja 😀 #ups
Ma päriselt ei arvanud, et ma laivis enam nutma hakkan, sest ma nutsin juba enne diivanil, vannitoas, voodis looteasendis, kohvi keetes ja üldse hakkasin ma arvama, et mul on tekkinud mingi hirmus haigus, mille tagajärjel mu kõik kehamahlad silmade kaudu välja pahisevad, aga ma siiski eksisin. Mul oli veel poole liitri jagu pisaraid “varrukas” ja need jäänused end videos välja pressisidki.
Ja ma ei nutnud, sest minu ego oleks haavata saanud. Vaid pigem kees mu sees üle see kogu konflikt, süütunne selle vaese ema eest, kurbus, et ma oma oskamatusega mingi sellise värgi kokku keerasin ja tegelikult ka selline pahameel, et ma olen olnud nii loll ja arvan, et mu sõbrad on need, kes nad tegelikult ei ole. Ma polnudki tegelikult nii ammu nutnud, aeg-ajalt peab inimene ju sedagi tegema. Kas just laivis… Aga no, ka seda juhtub.
Aga rohkem seda teemat pole vast mõtet puudutada, sest see läks igati nii üle käte. Aga kui ma arvasin, et nüüd ma ei tihka üldse enam titapilte teha, veelgi enam, sellest kurikuulsas pärjas, siis tegelikult juba järgmine päev tuli imenunnu Desiree (tsekka siia) ja just pärjaga pilt on selle ema üks lemmik. See tõestab vast seda, et maitsed ON erinevad ja kõik asjad ei saagi kogu maailmale ühtmoodi meeldida või mitte meeldida. Minu jaoks on peamine see, et vanemad rahule jäävad ja saavad pilte veel aastaid hiljem heldinult vaadata. Muu väga ei loe. Seda niikauaks, kui “targemad” oma tõekuulutamise iseendale jätta suudavad.
Igatahes ma olen tänulik kõikidele, kes ei pidanud paljuks mulle toredaid kirju kirjutada ja kõiki, kes normaalsete argumentidega minu kaitseks välja astusid. Selline toetus enda lugejatelt on nii armas ja kui ma OLEKS üks nendest, kes paneks kirjade lõppu “päikest!”, siis ma kirjutaks teile ka siia, et te olete mu päiksekiired või midagi säärast. Küll aga ma palun siiralt, et sellist suvalist plähmimist ei oleks. Selles suhtes, et pole vaja kedagi inetute sõnadega sõimata, sest noh, kes teisele ütleb see ise on.
Aga teate, vahelduse mõttes oli nii hea ennast tühjaks nutta. Millal teie viimati nutsite ja miks?
See pilt annab mulle elava ettekujutluse, milline ma vanaemana välja näen 😀 Aga ikka meeldib! Pildil siis mina ja Maigret, enne suure M’i show salvestust.
88 kommentaari
Hakkasin Manni viimase lause peale nutma kus ta 6 a tüdruk tuli tuppa just kui ta oli murdumise äärel, vot nii vähe on vaja minul et pisarad tulema hakkaksid:(
Ulun juba viimased 6 päeva. Mees hispaanlane ja kuna eestis uut tööd ei leidnud siis otsustas hispaaniasse lennata ja perega olla enne kui märtsis koos kolmandasse suunda lähme, aga mingi kuri asi mu peas muudkui räägib, et tegelikult põgenes mu juurest ära ja ongi kõik. Asi ilmselt selles et meil on mõni kuu tagasi suured probleemid olnud ja nüüd koguaeg materdan end et olen ise kõiges süüdi jnejne. Õudne lollus tegelikult, aga no emotsioonid saavad võitu. ..
Kuna ma olen rase, siis jube raske mäletada, mis see viimane asi oli 😀 kõik asjad ajavad nutma 😀
Mina ka polnud mitu kuud üldse nutnud ja nüüd viimasel nädalal nutan iga päev mehe süles lahinal ja väga kaua. Ei tea millest on. Kõik kasvab vist üle pea, avame just uut e-poodi ja kõik tundub mega raske 😀
No ma tavaliselt olen kange sarvik ja pisarad ei tule väga kergelt, aga eile sain üpris paha uudise ning kui samal ajal mu kass hüppas diivanile kus isegi istusin ning tagumikku mööda diivanit nühkima hakkas siis ma kõigepealt röögatasin ja siis hakkasin nutma :D. Suht koomiline aga no nii vähe oligi vaja eksole et emotsioonid välja tuleks.
Igapäevaliselt paar pisarat kuna ei tea mis homne toob.. Mehe isal on viimase staadiumi vähk ja ei tea kunagi kuna see juhtub.. Elu toob hetkel nii palju takistusi et ei tea enam kuidas hakkama saada.. 🙁
Ma olen ikka mitu päeva järjest nutnud. Hormoonid vist. Sain teada, et ma olen rase ning seetõttu pean koolist pausi tegema ning see lihtsalt murrab südame, sest õpin oma unistuste eriala ning seda veel parima seltskonnaga. Seejärel nutsin, sest loobuda ka ei saa lapsest, nimelt mul niigi diagnoositud viljatus ning olnud n+1 katkemist, järgmist võimalust ei pruugi tulla. Ja siis nutsin kuna ma ei ole õnnest segi ega “ei vali juba sipukaid” ja tekkis selline tunne, et must saab vist kohutav ema kui ma ei suuda raseduse peale õnnelik olla. Tegu vist ka mingitmoodi shokiga.
Meenutab minu tundeid, kui ma esimest last ootasin. Kunagi sa vaatad sellele ajale tagasi ja naerad 😀 Praegu nuta terviseks!
Ma õpin hetkel magistri teisel kursusel, ehk siis suve alguses lõpetan ning mul on tänaseks aastane poeg. Ta sündis päev enne mu esimese aasta teise semestri algust, kooli läksin juba nädal hiljem. Mul on olnud väga raskeid hetki, samas ka helgemaid hetki. Alla aga ei anna, kuna seltskond koolis on super ning mu tugivõrgustik on andnud endast parima, et mind sellel teekonnal abistada. Kui ma praegu alla annaksin, tunneksin, et olen neid petnud..Parem anda endast maksimum. Liskas motiveerib mind visioon sellest, kuidas diplomile järgi kõnnin, saalis aga istuvad mu abikaasa ja poeg.
Miks ma seda kirjutan, on seepärast, et äkki on koolis õpingute jätkamine siiski võimalik? Saan aru, selleks peab olema väga hea tugivõrgustik, kellele loota iga kell.
Nutsin viimati siis kui lapsel oli palavik 40. Nii kahju oli temast. Peale
selle läks meil pesumasin pe*se ja vannitoasegisti kah.. Teiste ees hoian nuttu kinni, nutan üksi olles.
Lugesin seda teist blogi ja see kommentaarium pani mind kergelt öeldes ahastusse. Suhtumine, et mina elan ÕIGESTI ja kõik, kes mulle ette jäävad teistmoodi mõtlejad, tegutsejad, nemad on VALED! Neid tuleb õpetada! Ja siis heideti nende “elukogenud õigesti mõtlejate” poolt ette sulle su nooremat vanust…
Lubage naerda. Või nutta. Ja siis tahtsingi sulle kirjutada, et kuule, sa ära üldse põe.. Kohe üldse mitte..
Vähemasti on sul ehedus ja khm.. lugejad.
Nutumaik on viimased kaks pãeva kurgus, pisarateni pole veel asi lãinud. Tahtsin töòkohta vahetada, sama tòòandja, aga teine sektor (tervishoiuala), aga selgus, et ei saa, sest siin soome vôlumaal on põhimõtteliselt võimatu katkestada tãhtajalist lepingut ilma rahata jäämist( tòöandja võib kinni pidada puhkuserahad või kuupalga. Uus ja parem tòökoht libiseb käest… Kirsiks tordil ütles auto meie koostöòst lahti. Viga pole suur, aga ehk hetkel kôik tundubki hullem kui tegelikult on. Uus auto jããb kaa vist unistuseks, kui just pangaorjaks hakata ei taha ( ja kui tahakski, siis taas hingehinna eest, uus tòökoht mängiks suurt rolli.. oehh.. vingun ja neelan nutumaigu jälle alla.. ei mingit päikest ..
Nädal tagasi, iga päev..oma kasside pärast. Kuna üks käis ster opil siis ei tohtinud kahte kassi kokku lasta ja kui korra kokku said ja müramiseks läks mis ei oleks olnud ster kassile tol hetkel hea siis läksin endast välja ja kartsin et midagi juhtub. Teine kass sai hiljuti silmapõletiku ja tönnisin ka selle pärast. Nüüd kõik ravi saanud jne, hea olla.
Eile nutsin. Enne seda vist pool aastat tagasi umbes. Nutsin kuna igatsen oma perekonda, nooruses läksin maailma peale ringi vaatama ja leidsin mehe ja nüüd siin juba omal kodu ja pere. Aga õde sai just Lapse ja mina olen nii kaugel. Igatsen nii väga 🙁 kord aastas ehk saan Eestisse.
Ma ei nuta mitte kunagi teiste ees. Ma ei nuta isegi üksi olles.. Kui nutt tahab tulla, surun selle alla. Välja arvatud 1a5k tagasi kui mu imearmas poeg mulle kõhu peale pandi. No siis küll nutsin lahinal, täitsa piinlik oli arstide juures olles nii.. Aga Kõik see kergendustunne, rõõmupisarad.
Oma vanaisa matustel nädal tagasi.
Siis kui näen midagi südamlikku, armast, hinge puudutavat telerist (haiged lapsed, ülekohtu all kannatavad inimesed (eelkõige eakad), abitud loomad). Ühesõnaga inimlikud lood, mis puudutavad südant ja hinge.
Mina olen vana piripilli Liisu. Kui keegi nutab, siis sellest mulle täiesti piisab, et endalgi pisarad voolama hakkavad. Ma üldse ei tahaks ja ei peagi, aga noooo mis ma teen, kui nad iseenesest Nirvanana alla purskavad. Kui keegi kuskil õpetaks või oleks raamat, kuidas ennast emotsionaalselt vaka all hoida, siis minul läheks seda vaja küll!
Ega inimene rauast ole Mallukas. Kõigel on kuskil piir ja sinu piir lõppes sel hetkel seal. Nutsid oma nutud ära. Võtsid mõne “tarkusetera” ehk kaasa ja elu läheb edasi. Kõigile ei saa meeldida ja neid kaikaid kodaratesse loopijaid jagub. Sinu kallal on nendel inimestel hea naaksuda, kuna sa oled tuntud ja nad teavad kuhu nupule vajutada, sest ilmselt järgneb sellele blogipostitus või video, kus nad saavad rõõmsal meelel käsi kokku hõõruda ja öelda paras.
Nii on. Aga tea, et neid kes su poole hoiavad ja sulle kaasa elavad on kordades rohkem. Ning samas oleks ka ehk imelik, kui me saaksime kõigile meele järgi olla.
Pea püsti!
Siis nutsin,kui oma puberteedieas tytrega tylitsesime(nuttis ka tema),õnneks suht ruttu ka leppisime??
Nutsin laupäeva öösel, kui emosse pöördudes sain teada, et taandunud emakaväline rasedus on siiski mu munajuha katki teinud ja pean kohe opilauale kobima. Nutsin, kuna kõhus oli 1liiter verd ja ma ei olnud enam suuteline sisemise verejooksu tõttu rääkima, aga tahtsin mehele, kes väikese lapsega kodus ootas ka teada anda mis saab. Meil oli veel kodus head paremat toitu kokku tassitud, et tuleb filmi õhtu ja äkki mina kuskil kanderaamil korisen vaevu. Lisaks nutsin, kuna kartsin et suren ära ja laps kasvab emata.
pai
:'(
Mina nutsin eile lahinal kui vaaasin netist peale lapse magama panekut “Grey anatoomia” osa, kus vanglas olev alaealine tüdruk sünnitab pisikese beebiplika ja tüdruku ema adopteerib lapse ära. Tüdruk ise arvas, et ema hakkab koos lapsega teda vaatamas käima aga ema ütles arstidele, et ta ei too mitte kunagi last näha. Ja siis see tüdruk saigi oma pisipiigat ainult ühe korra peale sündi süles hoida……. ja mina tõinan ja tõinan 🙁 :'(
Nutsin, sest ukspaev motlesin lapsepolvele ja aega tagasi kui tabletiuledoosi votsin, siis minu ema/isa teadlikud, ei kutsunud mulle isegi arsti, sest Neil oli habi, et mis naabrid utlevad.
Oksendasin mitu paeva, nende silmade all ja kuidagi jain ikkagi elama, nuud tanan jumalat selle eest.
Mina vaatasin hiljuti “collateral beauty” filmi ja pidin enamus ajast silmad kinni hoidma,sest nii nutma ajas 😀 Mul on kaks väikest last ja see film pani mõtlema,kuidas vanemad lapse kaotusega elada suudavad ja nii ma voodis lamasin,mõtlesin ja nutsin…
Nutsin, sest mul polnud midagi selga panna 😀 kõlab naljakalt, aga tegelikult on mul viimasel ajal enda keha suhtes räiged kompleksid ja kui peika ütles, et kui pluus, mis mu enda arust istus mu seljas nagu kartulikott, olevat “ok”, siis ma läksin täiesti endast välja ja nutsin hea tunnikese. Täna käisin ja ostsin endale mitu uut pluusi, et oleks midagi ikka selga kah panna 😀
Ei oskagi nüüd kuidagi alustada…
Tahtsin juba tegelikult siis kirjutada, kui sellest piltide jamast lugesin.
Algul ei saanud ma midagi aru, vaatasin neid pilte, vaatasin uuesti seda uudist, vaatasin jälle pilte ning mõtlesin et olen midagi väga valesti aru saanud… Siis leidsin lingi sinu laivist, vaatasin seda, siis alles hakkasin vaikselt aru saama ja kusjuures olin vähemalt pool tundi täiesti šhokeeritud… mis kurat?! Ega ma ei oska siiani midagi väga öelda, aga päris kindlasti olen ma kindel et need pildid ei näe välja nagu need oleks tehtud ”surnud lastest”… Jube kuidas saab üldse keegi nii öelda..
Igatahes tahtsin ma tegelikult öelda, et ära jäta pildistamist pooleli, sest tegelikult seda need ”kadekopsid” ootavad, minumeelest on need titapildid väga väga armsad. oeh.. ma siiamaani ei suuda uskuda et keegi nii rumal saab olla…
Mina nutsin viimati esmaspäeva õhtul, kui vaatasin filmi nimega Me before You. Suudan alati filmide ajal nutta 🙂
Oh jessas, see on pisarakiskuja jah. Mul isegi mees nuttis.
Ma nutan sisemiselt juba mitu päeva. Kooli eksam tuleb paari päeva pärast, ma ei oska midagi. Ma olen igajumala päev tööl ja tööpäevad venivad nii pikaks, et ma ei jõua rongile ja koju. Magan kas tööl diivanil või sõbranna juures madratsil. Mul on kuus ühekorra kaks järjestikku vaba päeva ja ma teenin 450 eurot.
Ma arvasin, et sa ei nutagi.. Nagu never!
Ma nutan suht kergelt iga asja peale, niiet otseselt ei mäletagi, mis see viimane asi just oli 😀
Tahaks öelda, et sa oled megavinge ja ootan rohkem live’sid 🙂
Millal suure M’i showd näeb? 🙂
Küsimus – miks Sa pead kõiki oma laive alustama sellise imeliku “aegluubis” rääkimisega ja hakid oma lausete vahele ilmtingimata kommentaare, kui kole Sa ikka tegelikult just praegu välja näed?
Hea küsimus 😀 Seda aegluubis rääkimise värki pole ma tõepoolest täheldanud, äkki mul on mingi hälve :D? ja kommentaarid oma välimuse kohta tulevad vast selle pärast, et ma päeva jooksul vaatan vägaaa vähe peeglisse ja tihti alustan ma laivi nii ootamatult, et avastan alles sellest oma molu vahtides, et ma nagu mega kõõm olen.
Hea kuju…:) Aga aitäh Sulle, aus vastus.
Mina nutsin täna öösel, kuna olin oma 11-kuust last magama pannud 4h ja ma olin niiiiii väsinud ja ta lihtsalt ei jäänud magama enne kella 1 öösel.
Paar päeva tagasi nutsin lausa pool õhtut järjest, isegi magama nutsin end. Saime hiljuti teada, et elukaaslase õde tahtis meilt last ära võtta ja nüüd kumbki sellest üle ei saa. Haiget tegi veel see, et elukaaslase vanemad ei uskunud meid alguses, alles siis hakkasid uskuma, kui näitasime neile tõendeid. Kõige haigem on selle juures see, et peale selliste juttude rääkimist, käis veel siin”hea tãdi” nägu tegemas.
Arvan, et ükski vanem ei peaks sellist asja läbi elama! Ei sooviks sellist asja isegi mitte oma vihavaenlasele!
Sina aga oled mega inimene! Soovin sulle kõike kõige paremat :)!
Mismoodi tahtis last ära võtta? Kui vana laps on?
Laps on 1.2a. Üksikasjalikult ei soovi rääkida sellest, kuna see teeb siiani meeletult haiget. Ütlen nii palju, et lapsel millegist puudust pole kunagi olnud, tülisid elukaaslasega samuti mitte. Lihtsalt arvas, et kui mina talle ei meeldi, siis pole minul last vaja.
Nutsin kui beebs oli öölabi üleval ja ma olin nii vàsinud juba et ma tahtsin ainult magada ja ma ei móistnud miks nii on et ma ei saa magada ometigiiiii!!!
Hei!
Olen su blogi jälginud nüüd juba mitu aastat. Ja ei pea end ei alaealiseks “keskkooli lõpetajast planktoniks” nagu pr Eveliis oma kommentaarides rõõmsalt takka kiitis (seda öeldi sinu “fännide” kohta). Olen peatselt saav 37a naisterahvas ja aus olles, oma elukogemusest ütleksin sulle nii: Ole kes sa oled. Tunne rõõmu elust, oma perest, lastest, tööst. Tee kõike hinge ja armastusega! Nuta on kui on vajadus, ole täpselt nii habras ja õrn nagu sa tahad. Ma pakun, et too “fierce” Mallukas, keda tunti aastaid tagasi võis olla pigem kaitsemüüriga Mallukas, kes ei osanud oma haprusega veel miskit peale hakata. Mida soovitaksin veel on see, et ürita aru saada (mida sa ilmselt tegelt juba saad), et sa ei pea kellelegi meeldima ega nende meelejärgi olema. Aastad teevad oma töö, aeg näitab väga kenasti ära kes on sinu inimene ja kes pelgalt tuttav. Need, kes aastaid tagasi võisid sõbrannad olla, ei pruugi seda enam olla ja nii ongi. Lase neil minna. Tolle tütarlapse blogist loen ma välja häirivat suhtumist “aga mina olengi selline”, mis on tegelikult vaid rumal õigustus. Õigustus end mitte muuta, öelda kõike mida sülg suhu toob ja selle hinnaga, et tehakse teistele haigeks. Argument, et sa ei olnud vanasti selline ja sina oled muutunud aga näe mina olen koguaeg selline… noh jah. Mina soovitaks sellel inimesel endasse rohkem vaadata. Otsekohesus on super asi, need sõbrannad, kes oskavad seda olla ja sind maapeale tuua on maailma parimad. Aga siin on üks väga lihtne asi – kuidas otsekohene olla. See stiil mida too inimene praktiseerib, ma julgen pakkuda, et sa ei ole ainuke kes selle suhtumisega hädas on. Mind häiriks ka. Omast kogemusest võin öelda, et olen ka väga lähedase inimese tänu sellele minna lasknud. Sest ma lihtsalt enam ei jõudnud. Jah olen ka nõrk ja habras, omade tunnetega ja oma elu ja otsustega ja kui mulle vastu tuleb ainult see, et mina võin sest mina olen selline aga kui sina miskit endast temameelest tavapäratut teen, sisi mina ei või, sest noh.. ma ju ei ole selline. 🙂 Kas tõesti ei ole? aga äkki sa ei tunnegi mind? Äkki too neidis tegelikult ei tea ka tegelikku sind? Või no mis äkki, mina ütleks, et ei tunnegi. Igaljuhul soovitan sul edasi liikuda ning end ümbritseda positiivset ja avatud meeltega inimestega. Ela nii nagu sina tahad ja ära lase kellelgi teisel dikteerida mis on ja mis pole sinu jaoks õige. Sinu elu, sinu mees, sinu lapsed ja sinu otsused! 🙂
mina nutsin õnneks viimati Grey anatoomiat vaadates (see osa, kus tüdruk vanglas oli ja sünnitas ning tahtis, et ema tuleks, aga ema ei tahtnud minna). Aga ma olengi selline hellik, kes filme-sarju vaadates nutma hakkab, kinos ka ei käi selliseid pisarakiskujaid vaatamas 🙁
seoses nende inimestega, kes alati positiivsed ja rõõmsad on. Tuttav rääkis, kuidas ta nägi sellist inimest tol hetkel, kui ta arvas, et keegi teda ei näe. Ühesõnaga tüübil läks miskit nihu või unustas maha ning auto pagasniku juures trampis jalgu ja oli täiesti vihane ja näost ära, kordas aina “fakkk, fakk, fakk! Siis see pealtnägija küsis: “X, kas kõik on korras?” Selle peale see “alati rõõmsameelne” inimene ehmatas, kuid võttis ennast kiiresti “kätte” ja tegi jälle selle olen-igati-positiivne-ja-rõõmus näo pähe ja vastas “jah, mul on kõik suurepärane!” 😀 ehk siis ma peale seda vaatan selliseid inimesi väga skeptilise pilguga, sest kunagi ei tea, mis neil kupli all toimub 😀 minuga on see-eest lihtne: ma olen kuri – seda on näost näha, ma olen kurb – seda on näost näha ja kui ma olen rõõmus- siis ma tegelikult ka olen rõõmus ning seda on ka näost näha 😀
Mul pole õrna aimugi, mis laivist ja mis pärjast jutt käib, aga ma lisan ka kirjade lõppu “päikest”, kuigi olen täpselt samasugune shlong nagu sina. Ütlengi otse, tihtipeale eirates ühiskondlikke viisakusreegleid. Need reeglid on mu meelest üleüldse ajast ja arust. Iga kell usaldan ka rohkem selliseid inimesi, nagu mina. Sellised ninnunännutajad ja kõigiga sõbrad ei ärata usaldust. Elu on näidanud, et põhjusega.
Need vähesed sõbrad, kes mul on, on samasugused ning kuigi meie maailmavaated on kohati 120% erinevad ja me võime tunde vaielda nendel teemadel, ei lähe me mitte kunagi tülli. Kõik üle 10a kestnud sõprused. 🙂
Ma tegelikult ei nuta, väga vähe võibolla 3pisarat heal juhul ja siis tuleb juba see gameface ette tagasi.
Aga ükspäev ma istusin voodi jalatsis ja lihtsalt nutsin, nutsin järgi vanaema matused(mis toimusid 2a tagasi, vanaema oli mulle ema eest) , nutsin järgi nurisünnituse, nutsin järgi ebaõnnestumised, nutsin järgi karjumised ja pahameele. Oletan et see kõik tuli sellest et ma nüüdseks 5kuud rase olnud ja ikka hormoonid möllavad. Mu 6a tütar on visa ja tark tüdruk, ta kõndis just siis tuppa kui olingi purunemise äärel, tema külmad väiksed käed võtsid minu käest ning ta armsast suust tuli lause “sa võid nutta küll, mina armastan sind ikkagi”. Nüüd ma pole nutnud paar nädalat sest tegelikult on mul kõik hästi 🙂
Apppi, see tunne kui hoiad hinge kinni ja su tütar tuleb, pühib su pisarad ja vaatab sügavalt silma, püüüa siis mitte nutta, tean mida sellel hetkel tundsid, minu suurem tütar on samasugune aga noorem(1,7) 🙂
Nutsin eelmisel aastal ;(
Miks, praegu ei tule meelde..
Nutma peab, hakkab kergem, ma nutan seebikate ajal, kurbade laulude ajal jne..vahest niisama tahan jonnida!!
Viimati üleeile kui järjekordselt Seksi ja linna vaatasin 😀 Seal oli see osa, kus Charlotte’l oli rasedus katkenud,Brady’l oli esimene sünna ja Miranda ja Steve hakkasid uuesti paariks. Ei mäleta enam mille peale sealt, aga yldiselt pole ka minul seda kraani lihtne kinnisena hoida 🙂 Kujutan juba ette, kui laps lasteaeda läheb sügisest. Siis ma olen raudselt see ema, kes igal jummala peol uluma kukub 😀 Vaatasin kunagi Su Marikese mingit esinemisvideot lasteaias ja juba siis sain vee lahti 😀
Nojah, ega kõigile ei saagi meeldida.
Mu arust sa oled küll väga tore ja lahe inimene, ma oleks hea meelega su sõbranna 😀
Päikest!! 😀
(Mina väidan, et ei ole nii, et kes teisele ütleb, see ise on. Nii. Krdi Kaua. – 35 aastat ja peale ka veel kuid – süüdistasin iseend, et ikka mina olen halb ja valesti ja uskusin neid, kes mus kaalutletult vigu leidsid – ja nii krdi vabastav on korraga tõdeda, et ei ole mina. Ei ole. Nemad on! Ja mul on just kergendus ja vabadus ja rõõm seda ka öelda. Ma olen vaba! Jai! Nemad on lollakad! Ja ei ole seepärast mina lollakas, et ma seda nüüd näen ja öelda julgen!)
Miks keegi peab ilmtingimata lollakas olema?
Sest on =) Tead kui kaua ma seda “ei, iga inimene on isemoodi, ei ole ühte ja ainuksest õiget teed, tõde on nii suhteline asi” olen rääkinud ja uskunud? Ja kõik võisid mind väärkohelda, ilma et vastu hakanuksin. sest ega nad ju HALVASTI ei teinud. Lihtsalt iseenda moodi, olingi ise nõme, kui midagi muud ootasin. Ikka ise süüdi, et haiget sain.
Ja nüüd korraga (tegelt eelmise aasta sügisel sain pihta) saan aru, et hei. HEI! Ei ole mina ise süüdi, et teised nõmedad on! Ongi nõmedad, on lollakad, tegid halvasti ja MINA küll end süüdi ei pea tundma.
Aga nüüd leidsin Sinu blogi ja lugesin natuke… Sul on ikka tõsiseid probleeme, mis vajavad tõenäoliselt spetsialistide abi, nii et tuhat vabandust.
Rõõmustasin nagu lumekuningas seepeale =) Näe, mõistetakse, mitte ei mõisteta hukka! Jee!
Armas inimene, miks peaks suur hulk erinevaid ininesi (nii sain ma aru) Sind väärkohtlema? Kas Sa ärritad neid permanentselt millegagi? Milles asi on?
Ma ise arvan ka, et olen nii tore ja värki, aga võõrad arvavad, et räme mõrd, käin ülbe näoga ringi ? Tegelt lihtsalt ongi selline mu nägu ja olen võõrastega sõnaaher, sest olen veits häbelik ?
Nutsin sest tüli oli ja mees ütles halvasti …
Teadmatusest võib palju korraldada, teadagi, selge see, et Sa ei tea fotokunstiajaloost midagi, kui Sa pole ju seda õppinud. Arusaadav. Paljud pole õppinud, need, kes ei tea sellest midagi, need peavadki eelarvamusteta kenaks fotoks, who cares? Lase edasi.
Aga Sul ju p…hhui teiste arvamusest, oled ju nii tugev ja maailmapäästev, abivalmis noor naine – seekord läks halvasti, peaks ju paks nahk olema aastatega kasvatatud olema, sülitad ju alati ülevalt alla kõigile, mis nüüd järsku?
Reede ju, kraba vein ligi ja joo lõdvaks nagu teisi alati õpetad:D
Aga mis on kõrvaltvaatajal arvustada(pean silmas toda Eveliisi, või kes ta iganes on), kui lapsevanemad on Malluka tehtud piltidega rahul? Minu arust väga ilusad fotod ju, mis Mallukas teeb. Väga palju on isehakanud(väljaõppimata) fotograafe, kes on alustanud pildistamisega. Kõik oskused tulevadki ju katse-eksituse meetodil. Ja Malluka juures pildistamas käinutel on veel see eelis, et võivad keksida, et need pildid tegi staarblogija. 😉
Kes küll arvas, et sa laivis oma nutu lavastasid? :O Iga inimene, kes seda vaatas, pidi aru saama, et need mõtted ja sõnad tulid südamest.. Eveliis ei vääri sinu sõprust, ega ka keegi teine tema-taoline. Oled siiras ja armas inimene, ära muuda ennast “selliste” pärast!
Mul on täitsa ära… väga tihti silmad märjad 😀 Täna beebiga võimlemas, hakkas raadiost laul, mis on meie sünnitusvideos. Oh sa kurat, kus ma pidin võitlema endaga ja rääkima muust, et mõtted ei läheks taas sinna.
Mina nutsin alles, sest üritame pesamuna perre saada aga järjest juba katkemine, peetumine ja nüüd jälle katkemine. Kõik see teeb nii kurvaks ja õnnetuks.
I know the feeling 🙁
Mina nutsin viimati siis, kui sain teada Lembitu Kuuse surmast. Ikka korralikult, lahinal kohe nutsin. Ei, ta pole mu sugulane ega tuttav. Lihtsalt meeletult kahju oli. ?
Ja igakord kui mingit videot vaatasin või artiklit tema kohta lugesin, siis otsemaid ma nutma puhkesin.
Vihkan neid kohutavaid haigusi, mis nii ebaõiglaselt viivad inimesi elavate hulgast. Nii läks ka minu ema ja ju selle pärast ka nii meeletult õnnetu olin. Aga mitte ainult selle pärast ka, see mees oli ikka tegija. Legendaarne Lembitu Kuuse.
Lembitu surm ajas mind ka nutma 🙁
Tegelikult on kõik väga lihtne ja õige, et kõik ongi maitseasi. Lihtsalt maitset kas on või ei ole.
Kui Sa pildistad tutikat beebit, siis katsu mõelda kuidas pildis edasi anda tundeid mis tekivad beebiga seoses. Ma pakun, et need tunded on soojad ja helged. Nüüd mõtle edasi millised värvitoonid toetaksid neid sooje ja helgeid tundeid ning beebi õrna olemust. Kindlasti mitte külmad värvitoonid, massiivsed mustrid ega ka massiivsed pinnastruktuurid.
Mõned inimesed tajuvad selliseid asju nn loomulikust intelligentsist, on näha, Et Sina pead seda õppima (see on õpitav).
Kõikidel juhtub prohmakaid aga see ei õigusta rumaluse eksponeerimist ja õigustamist.
Aga mis jeesus sina oled, et sina saad öelda, mis see maitse on või ei ole :D?
Maitse ei ole kiirus, mida politsei mõõta saab. Ma käin raudselt kellegi jaoks maitsetult riides ja seni kuni ma ise end hästi tunnen, ei kavatsegi ma midagi muuta, sest ei kahjusta oma maitsetusega mitte kedagi. Kellele ei meeldi, ärgu vaadaku.
Ma ei ütleks selle kohta maitse. See on pigem … Eh, ma ei oskagi seda päris õiget sõna leida.
Asi polnud lillepärjas. Desiree pilt sellesama pärjaga ongi väga armas ja ilus, sellise teeks ehk oma tütrestki. Aga pane nüüd kõrvuti see Desiree pilt ja näiteks tolle palju vastukaja tekitanud postituse kaanepilt. Märkad erinevusi?
Või ei, tegelikult ära hakka neid kohe täna võrdlema. Ka homme mitte. Praegu oled sa väga haavunud ega tunnistaks ilmselt endalegi, et need pildid on erinevad. Lase asjal settida, no vähemalt kuu aega kindlasti, ja vaata siis neid pilte uuesti.
Mida sa küll suitsetanud oled??
Mina nutsin eile óhtul. Mees vòttis mind teleka ees niimodi kaissu nagu insta piltidel need poseeritud paarikesed ja hakkas korva ilusaid asju sosistama ning juustega màngima… ??
Eile peale sünnitust…emotsioonid ei mahtunud sisse ära. See, et miskit nii imelist sündis ja et ma sellest elusana välja tulin jne….
Palju õnne beebi puhul!
Ei mäleta, millal viimati nutsin, aga ma olen üks väga suur vesistaja. Mind ajavad isegi ilusad asjad nutma. Sellepärast ei julgegi ma kusagil avalikel kontsertidel-etendustel käia, et hakkan ilusate(meeldinud) laulude peale suure häälega nutma. Ja kujutan siis ette kõrvalseisjate pilke. 😀
Üks aasta kinkisid mu tütar ja ta elukaaslane meile, emadele Emadepäevaks piletid etendusele “Mees metsast” ja loomulikult hakkasin ma seal nutma, sest etendus meeldis väga.
Mõned päevad tagasi vist. Ma olen oma noorema plikaga kodune, ta kahene ja hetkel käib potitreening. Mõni päev pääseb ühe paari pükstega, teine päev läheb 5 paari ja too päev oli vist see viimane. Igaljuhul õhtuks olid närvid juba üsna tumehallid ning kui söögitegemise ajal köögis laps võttis lauapealt tassi piimaga, jõi lonksu ning pani pooleli täis piimatassi veidi lauast mööda ja see maha lendas, siis see põrandatäis piima, mida pidin jälle MINA koristama, oli viimane piisk ja katus lendas pealt.
Mina nutan juba teist päeva järjest.. Olen 35-dat nädalat rase ja selgus, et inimeme keda armastasin, koos elasin, pere planeerisime js keda täielikult usaldasin, suutis teha midagi sellist mida ükski inimene üksteiselt ei oota.. ? ?
Issand, vaeseke, ole tugev!
Oh! Võta rõõmu igalt poolt, kust vähegi saad!
Mina nutsin eile. Üldse olen ma ilmselt keskmisest vesisem naisterahvas, väga kerge on mind nutma saada. Filmi vaatasin, kus oli üks liigutav koht (üldse mitte kurb) ja siis vesi voolas. Samamoodi üleeile ja äkki üle-üleeile ka. 😀 Praegu on üldse mingi vesisem periood see nädal, nagu PMS oleks, aga aeg ei klapi. 😀
Mina näiteks nutsin eile sellel lihtsal ja naeruväärsel põhjusel, et ma olen väsinud, nii kuradi väsinud….
Tãna hommikul. 5a tütar tuli mind äratama: “Emme ärka ülesse, mul on sulle üllatus. Ma tegin sinu lemmikut asja.” ???
Liisu oli teinud kiirputru ja kohvi(esimest korda tegi ise kohvi, muideks väga hea kohvi) 🙂 Võttis ikka korralikult silmad märjaks ? 🙂 Minu pisikene kasvab liiga kiiresti ?
Isver kui ilus!
Mu poeg (10 aastat) tegi ükspäev mu toa korda. Küsimata, ütlemata, lihtsalt tal tuli koristamistunne. Mul oli ka suu ammuli, aga NII ilusat asja ta (veel) teinud ei ole, nagu kohvi ja putru MÕLEMAT.
Mina ei saand aru, mis selles laivis nii halba oli. See jutt, et see oligi mõeldud sellega, et teemat suureks puhuda ja tollele meelega neid halvustavaid kommentaare saada oli no ikka selline debiilsus, et midagi jubedat. Kas sina siis ei olegi inimene? Sul ei olegi tundeid? Minu meelest oled ja see on täiesti arusaadav, et sellise kommentaari enda sûdamega tehtud töö kohta sûdamesse võtad. Kui need pildid oleks olnud minublapsest, oleksin sellise kommentaari peale sûdamepôhjani solvund. Vanasti tehti ja vanasti oli. Vanad ajad on möödas, miks neid siia surkida? Vanasti krdi suudeldi leiba, kui see maha kukkus -vaevalt, et seda seal kodus tehakse.
Ma nutsin viimati umbes nädal v kaks tagasi, sest olin öösel näinud nii veidrat und ja mul oli ärgates tunne, nagu mult oleks midagi ära vôetud. Ja see tegi mu nii neetult kurvaks, et nutsin korraliku peatäie. Muidugi pole mu rasedusega sassilöòdud hormoonid paikaloksun ja poetan kolm ja rohkem pisarat igakord, kui tuleb môni kurvem teema. (Nt eilne pealtnägija teema, kus see kahelapse isa melanoomi tõttu pûhapäeval ära suri )
Tead, ma nägin üks öö sellist und, et Lende oli ära uppunud ja ma hakkasin nutma ja ärkasin selle peale, et olin pisarates ja konkreetselt öökisin, mõtlesin, et oksendan voodi täis. See oli mega jube.
Vesi tähendab haigust (ka tavaline nohu-koha-palavik). Unenägudes siis.
Mida sogasem vesi, seda suurem haigus.
Ma nägin tihti unes et keegi meist ujub vms. Ja tore lugu, see keegi jäigi haigeks.
Ma ei ole siin kõigega kursis. Mis eveliis ütles beebipiltidr kohta või mõne lapse ema ise? Kui viitsid, palun seleta lühidalt.
Sinu blogi lugedes tunnen vähemalt hetkekski, et ma pole üksi seal lollide ja “labaste” naljade maal, isegj mu vanemad paluvad mul vahest vait jääda. :D. mind peetakse lapsikuks ka.. 😀 aga enamasti peavad lapsikuks mind need, kellel ise on elu igav ja kes ei oska lõbutseda. 😀 ja “Päikest” ma sulle ei soovi. Päike on ilus küll.. aga soovin sulle “Kuud”, sest see on palju müstilisem ja salapärasem. Ole parem emotsionaalne, nuta, vihasta, armasta, naera, tunne piiritut õnne ja vastikust s-peade suhtes, siis elad kauem 🙂
Mina nutsin viimati vist üleeile.. mees ei võtnud mind piisavalt kaissu ega teinud minu heaks midagi (ma isegi ei tea, mida ma tahtsin. Lihtsalt korrutasin ” teeee midagi”). #hormoonid #rasedus
Raseduse aeg on imeline 😀
Mmm, ma nutan pea igakuu, kuna hormoonid möllavad korra kuus nii, et jube. siis ma mölisen mehega ja kõik ajab närvi ja siis ma hakkan nutma kuna ma mölisen mehega ja olen närviline ja et mul üldse päevad hakkavad, kuna ma tahan et need ei hakkaks. 😀
Aga viimati nutsingi sellepärast, et ma ei jää rasedaks ja halasin mehele kui mõttetu naine ma olen ja lapsi ei too jne. et ta peaks üldse uue naise endale leidma 😀 selline nõrkuse ja maseka hetk tuli, et jube 😀 🙁 ja siis kõik abielluvad ja saavad lapsi aga mina mitte. Muidugi mul on hea meel teiste üle aga saate isegi aru …:)
Muidu on elu ilus..
Nagu minu elu…:D
+1