Ma loen mõnikord Nullkulu blogi ja ükskord jäi mulle silma mingi postitus, kus oli pilt allkirjaga ala “meie nädala prügi” vms. Ma pead ei anna, kas oli nädala, või äkki hoopis kuu, aga seal pildil oli reaalselt mingi viis pakendit. Samal ajal oleme meie iga jumala nädal hädas sellega, et meie üüratu pürgikast on ääreni täis ja toas on suur 350 liitrine prügikott peale koristamist köögipõrandal punnis. Kust kogu see sodi tuleb? Mida kuradit me siis nii palju tarbime?
Mulle on korduvalt ette heidetud, et ma olen tarbimishull ja shopahoolik. Ei, mitte Kardo poolt, vaid teate küll, ikka anonüümsete kommentaaride poolt. Ma mõistan, miks selline mulje jääb. Instagram, blogi, Facebook – pidevalt näitan jälle midagi uut, mis mul kodus, Marile, endale, Kardole jälle on.
Käsi südamel, 95% nendest asjadest ma ise ei ostaks. Mitte selle pärast, et mulle need asjad ei meeldiks või huvitavad ei tunduks, aga lihtsalt ma ei pea VAJALIKUKS neid kõiki asju omada. Kahjuks/õnneks on blogija töö osa asjade arvustamine, reklaampostide kirjutamine ja seetõttu ma pean neid asju proovima. Nii saadetakse mulle ja mu perele igasugust kraami, mis on enamasti vahvad ja toredad, aga enamasti umbes kümnes samasugune asi, mis meil on. Kõikide nende asjadega kaasneb ka pappkarp + see sodi, mille sisse asju pakendatakse. Seega täitub selle võrra ka prügikast.
Ma proovin asjad ära ja siis kas kingin sõbrannadele, viin kirbukale või annan niisama lugejatele. Ma kogu aeg tahan, et mu kapid oleks tühjemad, samas uut kraami aina tuleb ja tuleb peale. Sõbrannadele muidugi meeldib, nad saavad enamus asjad mu koristamistuuride ajal jälle endale. Riided, ilukraam jne jne. Ka Mari asjad, mis teda ei huvita, annan ära. Diana, vii see mänguköök ära, kaua su Johanna seda ootama peab! 😀
Mõnikord mõtlen ka, et no appi, niiiiii palju asju. Õudne tarbimismaniakk! Aga kuidas seda siis vähendada? Ise väga “shoppamas” mulle käia tegelikult ei meeldigi. Riideid saan nüüd koostöö raames Reservedist, seega kuskilt mujalt ma neid ostma ei pea. Välja arvatud siis kirbukad ja kaltsukad, neis meeldib mulle väga käua. Ilukraami/šampoone/palsameid/maske/kreeme – samuti saadetakse rohkem kui kasutada jõuan – ostma ei hakka. Kodusisustuseks ostan asju, aga olgem ausad, enamik tuleb jälle koostööna. Seega jääbki selleks “tarbimishullu” ainsaks patuks toidupoes hulluks minna. Pagan, et ma nii palju seda MKR’i vaatan. Pidevalt on nii, et vaatan, ooooo mingi huvitav aine, mida seal saates kasutati! Peaks ostma! Äkki proovin ka! Mulle meeldib osta erinevaid sööke, ma tahan, et mu kapid ja külmik oleks täis hääästi palju erinevat huvitavat toitu. Ma olen valmis restoranis hea söögi peale samuti omajagu kulutama.
Mul pole õrna aimugi, mis mul köögikappides tegelikult on ja vähemalt kord kuus mõtlen ma teha seda väljakutset, et kasvõi nädal aega toitume vaid asjadest, mis meil olemas on. Aga siis läheb meelest ära ja siis eksin ma ikka poodi ja nii see väljakutse oma aega ootama jääbki. Ehk uuel nädalal?
Kunagi ma ütlesin ühes postituses, et mind ei huvita eriti asjad. See on üsna naljakas, eks, sest mul ON jube palju asju, aga nad tõesti mind väga ei huvita ja kui mu “töö nendega on tehtud” annan ma nad tavaliselt lihtsalt edasi. Nagunii tuleb uut kraami peale.
Samas praegu mõtlen, et kui mul midagi tõesti vaja oleks, on see tavaline tolmuimeja. Aga isegi selles suhtes ei pea ma kaaluma ja nuputama, et millist osta. Olen kunagi reklaami eesmärgil ühte proovinud ja selle sama kavatsen ka osta. Lõpuks on mul endal ka oma reklaamartiklitest tolku :D! Veel tahaksin ma seda aurutaja/blenderit, et lendele kuukese-kahe pärast ise püreesid tegema hakata. Aga see pole ka just nii hädavajalik ja praegu ma seda ostma küll ei torma.
Igatahes on mul hea meel lugeda teiste blogijate keskkonnateemalisi postitusi. Nii Kätu kui ka Madiken on sellest rääkinud (need kargavad praegu pähe) ja kui väga ma ka ise ei ihaldaks kodu, kus poleks kõik riiulid, kapid ja korvid asju täis, siis paratamatult pean ma leppima sellega, et tööga seoses mina nii puhta jalajäljega lihtsalt olla ei saa. Või kui saaks, siis ma ei oska sellele paremat lahendust leida. Ma ei saa ju asju proovida ilma neid omamata.
Ah, kui koju jõuan, siis võtan Mari toa asjade sorteerimise ette ja viin Sarapuu kirbukale. Boks number 28 on minu isiklik ja sinna ma aeg-ajalt jälle viin enda kraami. Asju müün üldiselt paari euriga, mingit hingehinda ei küsi ja leiab seal absull kõike. Viimane kord viisin sinna Joha villa-siidi komplekte, JoLeMi Design asju, Mimi Disaini asju jne. Mis nad ikka vedelevad kodus, kui neile kasutust ei ole või on väikseks jäänud. Kolmandale lapsele ma hetkel asju kõrvale ei pane. Lende ja Mari kasvud on aga nii erinevad, et Marist alles hoitud asjad ei ole Lendele vist õigel ajal parajad… Igatahes, soovitan minna tsekkama. Seal Sarapuu kirbukal on ülipalju lahedaid bokse ja mõned on isegi päris ok hinnaga. Mõni muidugi müüb eriti ulme hinnaga ka asju, aga neid bokse ma silmasin seal vähe.
Kuhu ma jõuda tahtsin…HINGES pooldan ma seda, et kõiki uusi asju maailmas vaja pole. Kõiki asju võib olla üks, ei pea olema sada meigiasja, kreemi, šampooni, palsamit. Riideid pole nii palju vaja. Lapsel pole nii palju asju vaja. Jalanõusid pole nii palju vaja. MIDAGI pole eriti vaja… peale söögi!
Seega koju jõudes valan lõpuks selle ülemise korruse meigisahtli kasti tühjaks ja annan heaga edasi, mida need uhked asjad seal vedelevad? Mina kasutan nagunii ühte jumekat, ühte ripsmekat ja paari punast huulepulka. Ülejäänu on selline, et kas nad on või ei ole, eriti ei huvita. Aga sahtliruumi võtab räigelt.
Me käisime Pärnus siin Taaskasutuskeskuses ja ma sain maailma ilusaima kleidi 1€ eest! Jeesus nagu! Kas mul seda kleiti VAJA on, on iseasi, aga ostsin ma ta sellegipoolest. Mõneti nagu mõttetu ost, aga … oeh, ma ei tea.
Kodu peale kulutada raatsin nii et vähe pole! Redisain söögilaud toolidega, Nomi söögitoolid lastele, Scandikidsist vahvad lauakatted, VUUL tekike, kiiktool. Tahan ja ostan! Ei mõtle, et priiskan….Ahjaa, siinkohal meenub, et eelmine söögilaud ja toolid on mega üle, istuvad kuuris ja ootavad kedagi…
See laud ja neli tooli ootavad uusi sõpru – komplekti hind 100€. Värvitud kriidivärvidega. Kellele värvida meeldib, võib üle võõbata.
Näedsa nüüd lopsu. Tahtsin niisama asjadest kirjutada, aga lõpetan laua ja toolide parseldamisega. Mis seal ikka…Aga ok, me hakkame nüüd koju reisima!
Kui suured tarbijad teie olete? Millega liialdate? Mida üldse ei raatsi?
58 kommentaari
Just tellisin endale mantli, mida mul tegelt vaja pole – mul juba on 3 lahedat mantlit!
Aga samas olen seda konkreetset nillinud juba pool aastat, no ikka nii väga meeldib – ah, kuradile, ostan ära, sai viimaks otsustatud.
Üldiselt ma ei osta palju. See mudel on sees ajast, kui raha üldse polnud ja ainult hädavajalikud kulutused teha tähendas ikkagi, et ta oli kogu aeg täiesti otsas. Vahel viskan pehmeks tõmbunud kohaga tomati ära ja olen ise nii õnnelik – raudselt ma varem lõiganuks pehme koha ära ja toppinuks ülejäänud tomati kuskile sooja toitu, lootuses, et ei anna hallitusemaitset. Nüüd ma võin ära visata, kui on halvaks läinud! Jai!
Paar nädalat tagasi viskasin minema voodilina, mis kärises keskelt täiesti katki. No nii katki, et ma ka kõige suuremas rahahädas poleks teda enam parandama hakanud, tema eluaeg sai lihtsalt otsa. Ja siis mõtlesin, et oi. OI! MA VÕIN OSTA UUSI LINU! iSEGI MITU! MA EI RUINEERI END SELLEGA, EI PEA EMALT KÜSIMA MÕND TEMA VANA, VÕIN UUED OSTA!
Täiesti “vau, kui lahe!”-tunne.
Ostsin. Täielik kröösuse tunne.
Aga muidu ikka sorteerin prügi ja pakendid eraldi, paber-papp eraldi, ohtlikud jäätmed eraldi. Patareidega on lihtne, igas poes on kogumiskast, aga kuhu ma oma katkise rösteri ja säästupirnid saan viia, ega ei teagi. Vbla suve poole uurin. Seni nad lihtsalt kogunevad.
Lastele väikeseks jäänud riided-jalanõud üritan anda neile, kellel vaja, või uuskasutuskeskusse viia. Ma ei viitsi neid raha eest kuskile müüma hakata – jama oleks kõvasti rohkem, kui rõõmu sellest mõnest eurost.
Aga mida nende krdi meigiasjadega teha, ei teagi. Igast kreeme-värke mul väga ei kogune, sest ma tean oma vajadusi ja üle nende ei osta, aint kätekreeme, mis kingitud, on vähe palju. Aga no – ma meigiasjadest kasutan peamiselt silmapliiatsit, BB kreemi, silmaaluste kottide peitjat ja siis vahel ka heledat huulepulka ning ripsmetušši. Vahel-väga-harvaks on sinised lauvärvid, on helendav lauvärvipliiats ja tervelt kaks korda olen ka eredad fuksiavärvi huulepulka tarvitanud viimase viie aasta jooksul. Teine BBkreem ootab vannitoas, aga ma olen oma esimest juba 3 aastat kasutanud ja ikka pole otsas. Kinnine ripsmetušš, ka kingitus, on seal kõrval.
Kuidas üldse inimestel õnnestub mingeid olulisi rahahulki meigi alla panna?! Nagu – ma igapäevaselt kasutan ainult silmapliiatsit. Mul on neid kolm, erivärvilised. Ja kestavad aastaid ja aastaid ja aastaid.
Mul on norkus disaineririietele, neid on mul palju, lihtsalt meeldib stiil ja kvaliteet, ka minu lastele ostan kvaliteetsed riided ja meeldib, et saab valida ja erinevaid asju sobitada.
Väga ilusad toolid muide! Sa ilmselt võiksid toolide eest ka rohkem küsida;)
no ilmselt kui ma ei peaks raha kulutama riietele ja muule nodile, siis raatsiks ise kah osta kallist mööblit jne. kas sul on tõesti KOHUSTUS kõik seda kraami vastu võtta ja arvustusi kirjutada? või oled öelnud ka kunagi et sry.. see šampoon mulle ei meeldi ja ma ei taha seda, ärge saatke :D?
Jah, olen ikka 😀 ma võtan vastu umbes pooled koostööpakkumised 🙂
Mind isiklikult pole häirinud su “ostuhullus”, sest tean ja usun, et saad enamik asju koostööna. On häirinud pigem suhtumine: “pohhui, kui pesus üks või teine asi värvi annab, see on nii odav, et viskan ära siis” vms. 😛
Aga miks see sind siis häirib? Selles suhtes, et ega ma hea meelega ei “värvi” riideid, aga kui juhtub, siis ega ma ju aega tagasi kerida saa 😀
Suhtumine häirib, et asjad poleks nagu midagi väärt. Häirib, sest ületarbimine on niigi suur üleüldse maailmas hetkel.
Kirjutad küll, et tahaksid vähem tarbida, aga niiöelda hooletu suhtumisega ei vähenda seda ka kõige parema tahtmise juures ju. Pesu ju sorteerida pole nii keeruline. 😀 Ma ei mõtlegi seda, et kui kogemata vahel juhtub ja värvib pesu. Võib-olla jäi tookord vale mulje, sest tundus pigem öeldud nii, et “pohhui, isegi ei pea vaatama, kas panen selle värvilise asjaga pessu, sest see on nii odav” vms. Tõesti, võib-olla sain valesti aru, aga see kindlasti ei ole tervitatav suhtumine.
Ega ei saa jääda hädaldama jääda ühe enda väiksema või suurema vea pärast.. tuleb targemana edasi minna ja mitte jääda põdema neid äpardusi, mis juhtunud on. Nii ei jõua kusagile.
Tegelikult isegi saab tagasi kerida. Poodides on olemas selline vahend, mis taastab värvi. Kunagi juhtus et värvisin heledad püksid täiesti värviliseks ja selles vahendis sain tooni tagasi ja täiesti ilusaks. Seda tegin käsipesuga, seal on õpetus juures ja ka pesumasinaga pesemiseks, aga see väga tulemust ei andnud. Seda leidub pesupulbrite juures väike pakk. Eks korralik keemia ole.
https://ecoop.ee/et/toode/99175-dr-beckmann-varvitaastaja-150g/
Üks suurepäraseid viise asjadest lahtisaamiseks on.. kolimine. Kolisin 4 aastat tagasi ühest riigist teise ja sügisel kolisin osaliselt tagasi. Nüüd jagan elu kahe riigi vahel pendeldades. Ja see, distsiplineerib, ikka täiega! Üritan teha nii, et topelt asju selle tõttu ei ole, sh köögis. Et ühes köögis on mõni asjalikum asi (köögikombain), siis teises kodus on selle asemel riiv, nuga, blender.., mis omakorda suvisel ajal maale suvekuudeks kasutusse sõidavad.
RIIDED, JALANÕUD, EHTED
Riideid ning jalanõusid on kahe kodu peale üks kohvritäis (noh, kui jalanõud karpidest välja võtta). Kaks korda aastas sorteerin riided läbi ja kõik mis suur/väike/mitte kantud aasta jooksul umbes, läheb ära andmisele tuttavatele või turvakodusse vmt. Aastas ostan riideid väga vähe. Tavaliselt mõned aluspesuesemed, aastas ehk paari pükse, üle aasta vb uued kevad- või talvesaapad, oleneb, kui palju nad troobata on saanud (kõnnin väääga palju). Kleidid on enamus õmbleja poolt tehtud ja ilusad, pikaajalised ja kvaliteetsed. Ehteid on kõige raskem sorteerida, nendega on ka see, et üks asi võib ära tüüdata ja paari aasta pärast jälle meeldib. Aga siiski, odavat plastmass vmt ehet üritan loovutada. Kuld-hõbe-disainitud jne muidugi hoian alles;)
KOSMEETIKATOOTED
Meigiasju.. ei kasutagi. Mul on 1 huulepulk ja 1 ripsmedush, mis on kingitud, aga.. Ma kasutan neid .. never. Peakski need viimased, mis sügisel kingiti, emale andma.. Kreemi asemel kasutan kehal ja näol mandliõli, pead pesen muna ja õunaäädikaga kord nädalas (mu pikad juuksed on tänu sellele megaheaks muutunud ja ei lange enam välja ja loomulik lokk on mõnus ja frizz on kadunud), kord-kaks kuus teen juustele oliiviõli või kookosrasva maski. Käsi pesen käsitööseebiga. Hambaid ökohambapastaga ja kaenlaalla kasutan kah ökopulka. Hambahari on vahetatava otsikuga ning puidust. Keha koorin loodusliku käsna ja kohvipuruga. Minu “patt” on parfüümid. Neid kingitakse mulle tihti ja nende kollektsioon on suur. Igapäevaselt ei kasuta, aga neid ma ka ära ei kipu andma. Ahjaa, ja ei raseeri, vaid käin kord kuus depilatsioonis.
PABER-PAPP
Must-valged ajalehed lähevad maale küttematerjaliks, muu paber/papp läheb vastavasse prügikogumise kasti. Elame väikses majas 4 korteriga, ent otsustasime naabritega ühiselt juba 10+ aastat tagasi, et sorteerime prügi, kuigi seda kohustust meil ei ole. Kui printida vaja või dokumente-pabereid sorteerime ja jääki tekib, siis kõik mis ühelt poolt veel kasutatav, läheb uuesti kasutusse lapsele joonistamiseks või endale märkmete tegemiseks või ebaolulisema printimiseks. Ajalehti-ajakirju koju ei telli, loeme internetist.
KLAAS, METALL, PLASTIK
Taaskord, meie väikese maja hoovis on selle jaoks kogumine olemas. Väga mõnus, sest nagu ruttu taipasime, tekib meie majas kõige enam pakendeid. Maja peale on kortereid küll ainult 4, aga lapsi mustmiljon ja ka majas elavate perede tarbimisharjumused on väga-väga erinevad. Pakendid saavad puhtaks kraanikausis muus leotusvees, raskemad pakendid/purgid nõudepesumasina “topeltkihina”. Väiksemaid klaaspurke ja suuremaid plastikkarpe (talumesi tuuakse sellistes) kasutame kuivainete säilitamiseks või mooside tegemiseks, suuremad purgid viime Tartusse tuttavatele, kes õunamahla teevad suuremas koguses sügiseti. Neile see abiks ja meile rõõm ära andmisest.
Poes valime tooteid, mis on pakendamata. Nii juba viimased 10-15 aastat. Põhimõtteliselt ei osta kurki, millele on kile peale tõmmatud või kahte paprikat, mis on pakendatud. Wtf nagu. Käin ka palju turul, et vältida selliseid pakendeid. Kellelgi pole seal probleemi minu olemasolevasse alternatiivpakki asjad kaaluda/pakkida.
Tatart, jahu, kookossuhkrut jmt ostame suurtes kottides (10/25 kg jne) – taaskord võimalus pakendit vältida ja tuleb ka soodsam. Salajane unistus oleks suurem panipaik ja suurem sügavkülm, ahhaha, aga tegelikult pole seda vaja.
OHTLIKUD JÄÄTMED
Patareid, elektroonika vmt – korjame keldrisse 5 erinevasse liiki kasti ja 2 x aastas keegi majanaabritest võtab enda kohustuseks kogumispunktidesse laiali viia. Väga mugav.
KALTSUD, VÄSINUD RIIDED
Vanad kaltsud, katkised riided, mis teisele/kolmandale jne ringile ei sobi, voodilinad jne kogume majas samuti keldrisse kokku ja viime 2 x aastas tuttavatele kunstnikele, kes neid oma töömaterjalidena pintslite pühkimiseks jne saavad kasutada.
BIOPRÜGI
Linnas kasutame bioprügikasti, maal kompostime. Komposti tekib meil väga palju, kuna oleme usinad kodus söögitegijad, kogu majarahvas. Praegu kaalume linna hoovipeale kompostikasti süsteemi loomist, aga elame kesklinnas ja peamegi uurima kas-kuidas see võimalik. Kodus kõige suurem mure biokottidega – need on reeglina nii õhukesed, et lagunevad ära jne, hetkel uurimegi uut süsteemi ka selle jaoks. Teises kodus, kus osa ajast elan (üksi), kasutan üldse bio jaoks kasutatud paberkotte.
OLMEPRÜGI
Olmeprügi meil tekib olematu kogus. Konid. Üksikute toidupakendite osad. Mõni väga määrdunud pakend, mille pesemine on mõttetu.
KODUKEEMIA
Kui 90ndatel oli vanemate kodus äkki igasugused Cifid ja Domestosed jne tekkinud, siis 00ndatel tuli mõistus tagasi ja nii nemad kui ise hoolitseme kodu eest looduslike vahenditega. Sooda. Äädikas. Sidrun. Nõudepesuvahendit ise ei viitsi teha, ostame Mahemarketist 5l tünnina, millest jagub aasta+. Sama pesupesemisvahenditega, suures tünnis, mida saab ise kord aastas täitmas käia ja ei teki uut pakendit. Seebina ostame aastas 3 majapidamisseepi.
ASJAD
Kord aastas sorteerime ka asju. Kõigis oma elamistes. Ja meie üllatuseks, alati on, millest loobuda, kuigi me ei osta asju. Kingitakse, laenatakse, tuuakse, ja ajaga muutub ka mõni asi ebavahalikuks. Mahamüümisega ei tegele, reeglina pakume tuttavatele või pakume turvakodusse vmt, kui on mõttetud asjad, siis viime taaskasutusse. Nii oleme kunagi kogutud CD ja DVD suured kollektsioonid minema uhanud, mänguasjad kolmandale ringile saatnud, raamaturiiuleid tühjemaks saanud, rääkimata igasugustest juhtmetest, kaablitest, nõudest, mööbliesemetest. Kord aastas sorteerime ka oma dokumendid, pabermajanduse jne. Iga aasta saab ühe vana aasta raamatupidamise ära visata näiteks. Paberkonteinerisse!;)
MÖÖBEL
Mööbel on meil 95 % vana. St ise taastatud antiik kas siis pärandatud, ostetud, leitud. Üksikud esemed, mis mööblist uued.. No pigem valgustid, kuigi ka need enamus isegi neljanda ringi vanused;)
Muide, ka palju voodipesu on ca 25 aastat vana. Kõlab kreisilt? Nope, kvaliteetsed kangad, millest ise õmmeldud ja usinalt 90 C pestud, valgendatud jne. Rätikud, mis kunagi kalli raha eest ostetud, on vastu pidanud 20 aastat ja näevad väga värsked siiani välja iganädalase pesemisega. Loomulikult oleme vahepeal ka uuemat voodipesu ja rätikuid ostnud (kuna tekkis külalistetuba ja sinna siis fäänsid). Kah juba 5+ aastat vanad ja säravvalged.
Eks see kõik võib paljudele tunduda kreisi, aga see on meie jaoks harjumuseks kasvanud ja üritame elada nii, et ei ole oma asjade orjuses. Nende harjumuste juurutamisel ei ole seganud lapsed, töö, vanemad jne, kõik on endas kinni. Mõningaid harjumusi on ka muudetud tagasi, mis pole praktilised tundunud ja osade harjumuste puhul me kõik ei nõustu ehk (nt isa juures külas käies, ta keeldub bioprügi jaoks biokotti kasutamast, sest need lasevad läbi…ja nii ta kasutab musta kilekotti arusaamata, et see ei lagune..).
Äge postitus, aitäh!
Kas see Pärnus taaskasutus oli see, mis seal Port Arturi juures on? Või kuskil veel miskit põnevat?
Ma olen täiesti vastupidinr. Mul on kaks paari teksapükse (ühed sinised, teised mustad), üks käekott (lisaks kaks nö clutch stiilis kotti pulmadeks ja pidudeks – üks hele ja teine tume), üks paar päikeseprille, üks arvuti (pole tahvleid ega midagi), jne. Isegi elektrilist veekeetjat kodus pole kuna otseselt pole vaja. Aga see-eest kulutan asjadele mis mul on mõne meelest tohutult raha.
Aga suurpuhastust teen ka tihti. Isegi kui otseselt nagu ei ostakski midagi siis kuidagi koguneb pahna. Aga õnneks võin silma pilgutamata kasutuid asju ära anda.
Tahan et kodus oleks täpselt nii palju kui otseselt tarvis. Ja mida tihedamini mingit asja kasutan seda parema kvaliteediga nad peavad olema. Näiteks me sööme päris uhketelt taldrikutelt ja joome kohvi ja teed disaintassidest. 😀
Kingad ja kleidid jätavad külmaks. Ostan seda mida vaja, kingad kannan puruks enne kui uued märkan osta. Aga raamatud ja reisimine. See on mu rahakoti haud. Mõlemat ja hästi palju.
Väärtused on paigas 🙂 Tore lugeda!
Minule näiteks ei meeldi väga reisida, pigem olen kodus 😀
Mina olen paadunud lõhnahoolik. Ei suuda elada ilma,et iga kuu ei ostaks endale uut kallist parfüümi. Mõtlen küll,et kõik,aitab, enam ei osta. Mingi hetk olen ma jälle poes avastamas uusi lõhnu ja siis kui otsustada ka ei suuda veel millist osta, läheb kassast läbi kaks (rohkem ei kannata lihtsalt raisata ühes kuus parfüümide peale) Mida ma selle parfüümi hunnikuga peale hakkan, ma ei tea…. need ju ka kunagi aeguvad.
Mul oli vahepeal sama asi, nüüd pole ammu lõhnahullust olnud 😀
Kui sul kunagi meiki üle jääb, siis oleksin ma nii-nii õnnelik selle üle. Rahaga pole priisata ja siiani olen endale ühe huulepulga ning peitekreemi lubanud. Varem tegin peedist ja liimist huulepulga, puudrina kasutasin jahu+kakaopulber+natuke vett aga no see süsteem töötas vaid tunnikese..
Ei liialda vist millegiga. Ei raatsi raisata liigsete riiete jne peale. Tarbijana ka väga suur pole 🙂
Oi, vaene inimene 🙁
Kle meigiasjade müük on hea idee))). Kui soodukaga saab head kraami, siis ostjaid kindlasti jagub!
Hea meelega võtaksin su parfüümid endale, mida sa ei kasuta! :DD
Jalatsite peale võin veitsss rohkem raisata.
Reservedi riided kõik nii lahedad ja ilusad, aga miks tõmbuvad need pesus kokku? Isegi 20*C juures tavalised puuvillased särgid..
Mallu müü maha mulle hea hinnaga oma meigiasjad ??
Võin vist öelda, et ma peaaegu ei tarbigi midagi 😀
No söök muidugi kuid sellele ka kulutan minimaalselt. Riideid pole juba ammu ostnud, kuid nüüd rasedana ja tunduvalt suuremana ei pitsita enam väga midagi selga. Umbes 3-4 komplekti riideid on mida kanda ja tee mis tahad, uusi ei raatsi ikka osta. Meik on mul aastast 95 😀 Ostan ainult siis kui miski otsas. Õnneks peale ripsmeka, kulmupliiatsi ja jumestuskreemi muud ei oska kasutada ka.
Tõenäoliselt oleks tarbimine hoopis teine kui oleks oma sissetulek, aga hetkel elame mehega tema palgast, millest naljalt peale arvete ja toidu üle ei jää.
Kui omamine ei näi enam nii vajalik, siis kas kaaluksid voimalust hoopis rentida. Näiteks riideid nagu on voimalik USA-s (latote.com jms)?
Ma kardan, et ma ei julgeks – ehk rikun ära vms.
Meil on kõik kodus sorteerimises. Õnneks on uues koduvallas olemas keskuses kõik vajalikud konteinerid ja isegi ohtlikud jäätmed (meigitarbed, elektroonika, külmikud, you name it, saab sinna viia, KÕIKE, va eterniiti) Õnneks on endal kodus võimalik ka biojäätmeid kompostida, seega on valla nõusolekul ka luba mitte tellida prügiautot 🙂 St meil ei ole endal eraldi prügikasti, mis on minu arust päris vägev saavutus.
Kui ma poes käin, mõtlen alati, kas saan selle asja hiljem pakendikonteinerisse visata ja kui ei ole sobilik (peaks minema nn tavaprügisse) siis ma ei osta seda, leian alternatiivi.
Ma olin kunagi hull ostleja. Igasuguseid asju oli mul tarvis. On ka praegu, mil kodu renoveerimine ja igasugused ägedad ideed õues ja toas mõttes on. Ma ei keela endale soovitud ja väga ihaldatud/läbimõeldud asja ostmist AGA mulle on oluline teada, et saan selle hiljem kas põletada, taaskasutusse/töötlusse või komposti saata ehk hindan peamiselt naturaalseid asju: puit, plekk, kangas mille hävitamisel või lagunemisel on võimalus ning need asjad ei jääks elu lõpuni mulla sisse samal kujul 🙂
Hindan TOHUTULT taaskasutust ning 99% meie asjadest on toodud/saadud sõpradelt, taaskasutuspoodidest, ise tehtud. Muidugi hindan ma kas asju mis on uued ja toredad ent ainuüksi rahaliselt ei näe ma sel mõtet, sest tänapäeval on kõik nii nii ülehinnatud. Ja asjadel puudub pikemas perspektiivis väiksem “hing” kui see mis on juba tulnud pärandina või kellegi teise soojast kodust või veel parem, enda tehtuna 🙂
Alles nüüd olen õppinud, et asjadel ei ole kuigivõrd väärtust! Ja milleks ma neid kogun kui suurem väärtus on keskkond kus elan 🙂
Selle prügi koha pealt…
Meie prügi konteiner on õues seisnud pool aastat – lõpuks on ta täis saanud.
Kuhu me siis oma prahi paneme?!
Paber läheb pliidi alla.
bio jäätmed komposti kasti – sealt tuleb paari aasta pärast jälle muld mida kasvuhoonesse juurde viia.
Plastik ja muu pakkekraam, kõik mis on vähegi plastik – linna vahel on konteinerid mis ongi selle prügi jaoks mõeldud – jah, minu ülesanne on see ekstra sinna viia, aga ma tean et see töödeldakse ümber ja tuleb uus asi sellest.
Klaas – ka selle jaoks on konteinerid kuhu seda viia saab.
Riided – korralikud kogumiskastidesse, kaltsud ahju.
Neid asju mis reaalselt oleks vaja prügi konteinerisse visata – neid on väga vähe, sest ma ei suuda saapaid jalanõusid puruks kanda korra nädalas vms…
Mõtle sinagi, mis saab ära teha sorteerimine koha pealt! 🙂
kusjuures kaltsudest … kui viitismist on, siis kunstikoolidel võib neist kasu olla;) maalijatel tihti kaltsust puudu, kuhu oma pintsleid sopsutada-kuivatada..
Masendus tuleb peale seda lugeda. Kóht on tühi.
Mina enda peale ei kuluta peaaegu üldse. Kuna mehe palk on ainus sissetulek, siis olen enda kulutused minimaalseks tõmmanud. Ma lihtsalt ei raatsi endale midagi osta. Viimati ostsingi Cropist 6eurosed teksad, paar kuud tagasi, sest midagi peab ju jalga panema. Meigitooteid samuti ei osta. Need mis on, on ka miljon aastat vanad. Just ükspäev soojendasin kuumas vees ripsmetuši, et kuidagigi kasutada saaks. Mees ütleb küll, et misasja ma jaman, miks ma midagi ei osta kui on vaja. Aga poes vaatan ka paarieuroseid pluuse, panen juba korvi ja siis ikka otsustan, et ah ei ole ikka vaja, mis ma ikka kulutan ja panen tagasi. Lapsele ja mehele ei ole muidugi millestki kahju, neile ikka saab vajalikud asjad ostetud. Niiet kui Sa Mallu tahad oma rõivastest niisama lahti saada, siis olen käpp(ok nali.) ?
Ettevaatust seismajäänud kosmeetika tarbimisega! See ripsmetušš viska küll ära ja osta ikka uus, nende kasutusaeg ei tohiks ületada 6 kuud.
Mina ei oska absoluutselt söögiga arvestada. Kui üksinda elasin, siis viskasin meeletutes kogustes toitu ära, nüüd õnneks hävitab kaasa võimalikult palju enne ära, kui asjad halvaks lähevad. Ma üritan küll osta näiteks nädala söögi ette, aga enamasti tuleb juba 1-2 päeva pärast jälle poodi minna, mistõttu lendab ostukorvi ka asju, mille järgi on lihtsalt isu.
Riietega ja muu sellise pahnaga on suhe paremaks läinud – ma lihtsalt enam ei raatsi AGA kuna elan nüüd kaasaga koos, tahaks kogu aeg koju uusi sisustuselemente osta :D. Nagu füüsikaseadus – energia ei kao vaid kandub ühelt esemelt teisele :D.
Vähemalt üks positiivne külg mul on – ma vihkan kilekotte. Jah, tunnistan, et neid pean aeg-ajalt siiski ostma, aga teen seda väga minimaalselt. Ma olen tähele pannud, et kilekotid on nüüd kallimad, kui paberkotid, varem oli minu mäletamist mööda vastupidi. Lisaks on paberkotte palju parem prügikottidena kasutada – hoiavad kuju.
Pole ammu saanud endale uusi asju lubada, sest seoses lapse sünniga omal sisse tulek puudub kuna õpin veel ning ainus kulutamine ongi toidule .
Sa võiks oma kirbuka kraami soodsa hinna eest fb’s maha parseldada, oleksin väga huvitatud 😀
Ma ikka kaldun kah üle tarbima. See hilpude kuhjamine on vist enamikule naistest omane siiski kahjuks. Ja kingad. Ja meigiasjad. Lisaks on me pere sur toidu peale kulutaja ja kahjuks läheb tihti palju asju kätte vanaks ja täiesti tarbimata tooted leiavad oma otsa prügikastis ja mul tegelt iga kord süda tilgub verd seda tehes. Oma osa mängib vahel kindlasti see tühja kõhuga poes käimine – tahaks kõike, aga reaalselt ei jõuagi paljude asjade söömiseni. Lisaks on muidugi nädala menüü üks hea asi, mida ka aeg ajalt üritame praktiseerida, AGA ma vajan, et mul on kappides ka nö SOS asju.. neid asju ka kipun üle kuhjama ja mis seal salata.. ära viskama
Toit on tõesti asi, mida mõnuga tarbin ning kvaliteedi pealt kokku ei hoia, teised asjad pigem mehhh. Kodu sisustamine on tore, aga paraku on mul kutsikas, kellel ikka vahest üksi igav hakkab ja mõnd mööblinurka veidi näksib, seega tuleb sellega ka oodata.. Riietest ostan enamasti uusi, aga alede ajal kvaliteetseid ja vähe, taaskasutuses võib leida häid leide, aga enamasti on palju kasutatud ja ülehinnatud kraam siin kandis. Kantud H&M särk 5 euri, samasugune ale ajal uuenda 4 euri.
Me mehega mõlemad hingelt minimalistid. Ei meeldi, kui kodus on liiga palju asju. Laps ka parajas eas, et vahel viskab kõik asjad põrandale laiali. Kui siis astumisruumi enam pole, on aeg jälle üks kotitäis asju heategevuspoodi viia. 😀
Tegin just eile postituse meie kahe nädala prügist. Täna oli prügipäev ja asjad olid mul nagunii kastidesse valmis pandud. Hea meeldetuletus iseendale, et kõik need üksikud igapäevased topsid, paberid, karbikesed jne teevad kahe nädala peale kokku ikka päris korraliku hunniku.
Kahju, et nii vähesed inimesed sorteerivad prügi. Meie tänaval tavaprügikastid alati pilgeni täis ja näiteks täna, kui viiakse ümbertöötlemiseks mõeldud prügi, siis on ainult vaevalt pooled prügikastid väljas.
Prügi sorteerimine saab nii ruttu tavaliseks päeva osaks, vajab lihtsalt natuke harjumist ja hoolimist.
Aa ja mida ma ise liiga palju ostan. Ma ostan iga nädal lasteraamatuid. Üritan suurema osa kasutatuna heategevuspoodidest osta. Vahel juhtub muidugi tavapoest ka mõni näpu vahele.
Ja hea toidu eest pole ka kunagi kahju maksta. Käime iga nädal väljas söömas ja koju ostame enamasti ainult mahedat toidukraami.
Ma tahan sulle vaid öelda, et sul on NII ARMAS tütar! 😀 Nii asjalik ja tubli tundub blogi põhjal 🙂
Aitäh! On tõesti väga asjalik. Vahel ei suuda ära imestada, kuidas minusugusel lapsikul inimesel nii asjalik tütar saab olla üldse. 😀 Ja sinu lapsed on samuti imearmsad!
Sorteerin prügi: paber ja taara. Ülejäänu läheb ühe. Muid pakendeid väga ei teki.
Enamus raha kulub elamise remondi peale. Palju läheb poja väljasõitude ja laagrite peale. Ma ei taha, et ta millestki ilma jääb. Eks see seni kesta, kuni plika ka käima hakkab. Siis tuleb jagada.
Asju ma vihkan ja neid leiab minu kodust minimaalselt. Riietega on sama lugu. Täpselt nii palju, kui vaja on. Siis ka jäävad pooled asjad kandmata.
Toidu peale üritame samuti minimaalselt kulutada. Sellegipoolest toitume mitmekesiselt ja tervislikult. Poest igasugust jama koju ei tari. Mees läheks vist ilma minuta pankrotti ? Mina olen see meie pere säästja ja kalkuleerida.
Paar, kolm korda aastas käime terve perega puhkamas ja siis luban keskmisest rohkem kulutada.
Ma lihtsalt ei saa nii, et tuleb mis tuleb. Mul peab olema raha pagasis. Kunagi ei tea, mis juhtuda võib.
Kui sul on mõnda vahvat meigitoodet nt paletid jne, siis mina oleksin küll huvitatud nende ostmisest. ???
Kõige vähem raatsin kulutada endale…kuigi see pole vb õige, kuid lapsed on esikohal, aga ajaga olen muutunud ses mõttes hindajaks/arutlejaks, et kas kõike ikka on vaja, mida silm silmab!?
Kõige rohkem kulutan loomulikult toidule ja perega kooskäimistele/üllatustele, mis mu kallitel silmad särama lööb….see on hea tunne ?
Jutt kõik õige. Meil siin Saksamaal on see pakendimajandus nii räme, et paraku teisiti ei saa, tekib seda…Samas prügi sorteeritakse sajaprotsendiliselt ära ka…Eraldi autod iga eri sorti prügi jaoks, mitte nagu Eestis, sirteerid küll kodus hoolsalt, aga endiselt üks auto ja üks sodi, suht pointless.
Sarapuu kirbukale viisin isegi kaupa, aga hindadest nii palju, et siltidega korralike firmakate eest ei saa ma paraku palju vähem küsida…Kui laps on saanud kalli (Marc o Polo) kostüümi korra kanda, siis sorry, ma ei saa seda müüa paari euroga ?. Müüki panin enamasti vähe kantud või üldse mitte kantud asju, aga mõnel rebisin sildi ära suure hurraaga ja kasutamata jäi ikka ??. Niipalju siis tarbimisest, kirbukast, ja hinnapoliitikast.
Meie sordime nt prügi ja viime jäätmejaama vastavasse konteinerisse. Pakendid, papp ja kile eraldi. Samuti on meil kompost aianurgas eraldi. Loomulikult eraldi ka patareid ja taara.
Meil on ka kompostihunnik, aga viimasel ajal seda nii palju ei kasuta. Kui Lea veel ka meiega elas, siis meil oli nn “solgiämber” biojama jaoks, aga nüüd seda pole.
Suurem osa inimesi tahab teha õiget asja ja prügi sorteerida, kuid see peab olema lihtne, odav ja lõhnavaba. Maxairi kompostikorv on suurepärane toode toidujäätmete kogumiseks. 6l korv, kuhu sisse käib täielikult lagunev biokott. Kuna nii kott, kui korv lasevad õhku läbi, siis vee arustumise tõttu väheneb biojäätmete kaal juba kodus, toas, igapäevaselt 20%-30% võrra. Biobag toodete kile on 100% taimsest materjalist, mis tähendab, et see laguneb sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest 10-45 päeva jooksul täielikult (ei saasta täna levinud kilekottide kombel keskkonda.)
Isiklik kogemus ütleb, et prügi tuleb niiviisi palju harvemini välja viia.
Konteineri kasutamise kohta näete videot siit: https://www.youtube.com/watch?v=aBP4kPHmq6U
Meigiasju võid mulle jagada 😀 Mul parasjagu sugulased mäkerdasid end nendega ära ja kogu mööbli ka 😀
Usun, et olen keskmisest suurem tarbija, eriti võttes arvesse asjaolu, et olen tudeng ja võrreldes teistega paistab see kuidagi eriti silma. Või siis äkki tarbin normaalselt, aga kuna teised mu ümber ei tarbi põhimõtteliselt üldse, siis lihtsalt tundub mulle, et ostan palju?
Üks asi, millele alati raatsin kulutada, on söök ja jook. Mul on mitmeid sõpru, eriti meessoost, kelle menüü koosnebki makaronist, tatrast, ketšupist, leivast ja odavast õllest ning kes söövad korralikult vahel siis, kui nad kodus käivad, aga ütlen ausalt – mina nii ei saa. Käin väljas söömas, okei, mitte megakallites kohtades, aga pitsat või caesari salatit saan omale ikka lubada, samuti teen kodus/ühikas süüa niipalju kui see võimalik on (salatid, pastad, wokid jne). Välja minnes eelistan pigem paari käsitööõlut või ilusat kokteili sixpacki kaanimisele külmas pargis. Enda meelest mõistlik, teiste meelest raiskamine, ei tea.
Riideid ja kosmeetikat ostan ka päris palju, riideid enamasti küll teisest ringist (keskkonnasääst+põnevam valik), samuti raatsin kulutada raamatute ja teatri peale. Ilusalongi luban ka vahel, värvin juukseid ja käin massaažis, kuigi nt geelküünte ja ripsmepikenduste teemat ei mõista. Üks asi, mille peale üldse ei kuluta, on kodusisustus ja muu selline, peamiselt küll seetõttu, et elan ühikas, aga samas pole väga tunnet ka, et tahaks nüüd hullult pesa punuda. Ok, mõned ilusad asjad on ikka, dekoratiivpadjad ja voodikate ja vaibad ja plakatid jne, aga mingid lauad, toolid ja tapeedid, tänan ei.
Hobidest on rahanõudvamad kindlasti matkamine ja reisimine, kust väga hinnaalandust teha ei saa, nii et kui jälle mingi mõistlikum summa raha koos, kulub see koti, saabaste, mõne rõivaeseme vm varustusjupi peale. Ja odav see lõbu ei ole, kuigi jah, saaks ka rohkem rõhuda taaskasutusele, aga tahan, et asjad, mis peavad tõesti vastu pidama, oleks uued ja kvaliteetsed.
Selle kõige kõrvalt olen tegelikult päris öko ja loodussõbralik inimene. Autoga ei sõida, kodukeemia on ökopoest, kilekotte ei kasuta, kohvi papptopsis ei osta, suvel armastan korilusega tegeleda ja sügavkülma marju-seeni koguda. Samas on šoppamine siiski vahel mõnus, kuigi tõsi, ilmselt saaks millegi muuga selle vajaduse kompenseerida.
Vau, kust selline sissetulek? Puhas huvi tekkis.
Mis mõõtudes laud on ?
Ma nii peast öelda ei oska 🙁
Kodu peale kulutada raatsin nii et vähe pole! maja tahab soojustamist,aga seda ei raatsi? raha ju nagu oleks küll kui TAHAKS 😀
Kevadel soojustamegi 🙂
Malluuu, ole hea, räägi mulle ka! 🙂
Tolmuimeja, milline/kust? olen ka just otsingul ja ei suuda valida, mida võtta 😀
Mina olen ka täiesti hull kodupoodides shoppaja. Riideid ei osta juba mitu aastat, kuna mingil ajahetkel sai neid iga kuu ostetud ja nüüd kannan lihtsalt kõike, mis kappi kogunenud on ja vahest imestan isegi, mis asju sealt kõike leida võib.. 😀 Teen ainult hädavajalikke oste, nagu näiteks jalanõud mis kipuvad kuluma kiiremini kui muud esemed.
http://www.mallukas.com/2016/08/04/koristusfriik-on-tagasi/
Siin! Neil on nüüd e-pood ka, ma tahan seda masinat:
http://www.pesumati.ee/tellimiskeskkond/puhastustehnika/tolmuimejad/tolmuimeja-vp300-eu-eco-detail
Mul tekkis selline tunne, et nagu ma ise kirjutaks seda postitust…?Mul sama teema, asju on niiiiiiiii palju ,et pidin ostma ühe SUURE riidekapi juurde. Annan ka koguaeg asju ära mida ei kasuta aga millegipärast ma suudan kapid asju täis kuhjata ja lapse mänguasjakast ajab üle. Õudne ?
Surnud ring 😀