Mu keha veab mind alt. Keda ei huvita igasugused jutud päevadest ja muust rämedast, siis pange ruttu aken kinni. Igatahes hakkasid mul üleeile kolmandat korda peale Lentsu sündi päevad. Esimesed kaks olid ühe kuu jooksul ja mingid eriti imelikud ja lühikesed, aga need mis üleeile hakkasid nägi välja, nagu mu siseorganite vahel oleks vähemalt massimõrv toimunud ja verd lahmas kahte lehte. Ma reaalselt arvasin, et kuskil oli mingi eraldi koht, kuhu keha iga kuu verd kõrvale pani selle aja eest, mil päevi ei olnud ja nüüd kallas selle ämbriga välja.

Ok, ma rohkem rämedaks minna ei oska :D

Igatahes on need ühed haardkoor päevad ja nõnda juhtuski eile, et istusime ema, ämma Kiku ja Kardoga aias, kui ma tõusin ja samal ajal 400 liitrit verd välja pahises, kuigi ma olin nagu JUST tampooni vahetanud. Kuna veits mark oli verisena nüüd püsti tõusta, siis teatasin Kardole, et mul on abi vaja, nii et samal ajal kui mina selg ees toa poole tagurdasin, pesi Karts aiavoolikuga tooli. Selline kirglik ja romantikat täis suhe meil ongi.

Ühesõnaga ma ei mäleta täpselt, mis sõnadega ma laua äärest lahkusin, aga kui mu ema juba koju läinud oli, siis selgus ämmaga rääkides tõsiasi, et KUIDAGI tekkis mu emal arvamus, et ma olin ennast täis sittunud :D Nagu… for riil arvas mu ema, et ma istusin rahumeeli aiatoolil, sittusin ennast täis, Kardo casually pesi tooli puhtaks, mina panin teised püksid jalga ja ei teinud teist nägugi :D Ja MIS SURVEGA mu ema arvab, et ma ennast täis situn, et lausa läbi pükste, mitte ainult püksi :D

Tänks, ema.

Ja kui ma juba emakast juttu teen, siis täna pandi mulle spiraal ja mu emakas nii valutab. HELP!

Lisaks ei ole mul aimugi, miks ma seda kõike teiega jagan.

Jaga: