Üli ammu aega tagasi (talvel) olin ma kimbatuses, et mida oma väikevennale jõuludeks kinkida. Ma langesin isegi nii madalale, et googeldasin “mida kinkida 13-aastasele”. See viis mind muidugi kuskile foorumisse, kus teemaalgataja läbi sõimati, et ta ise midagi välja mõelda ei suuda ja üldse miks on kogu aeg midagi kinkida, sest kinke tehtavat hoopis siis, kui tekibki konkreetne mõte, mida kellelegi kinkida võiks, või mis talle meeldida võiks. Okei, ma nõustun sellega, et lihtsalt kinkimise pärast punnitada mõtet pole, aga leian ikkagi, et lapse puhul päris kinki tegemata ka ei jäta. Lihtsalt mul polnud õrna aimugi, et millega need tänapäeva noored tegelevad.
Jeesus, kas ma saaks veel vanamutimana kõlada?
Ma hakkasin mõtlema, et kui ma olin 13, siis mida paganat ma tegin? Kui ma õigesti mäletan, siis ma käisin Rocca al Mare ees mingil rulaplatsil hängimas, sest seal oli mingi rulataja nimega Dima, kes mulle meeldis 😀 Aga ise ma küll otseselt millegagi ei tegelenud.
Samas sellised õues tegutsemise ja aktiivse värgi soosimine on ju hea. Nagunii istutakse kogu aeg toas arvutis ja telefonis, hea ju kui laps vahepeal õue ka läheb. Minu vennaga väga seda probleemi pole, sest talle meeldib tõukerattaga sõitmas käia. Siis mul tuligi mõte, et oh, kingin talle selle tasakaaluliikuri (LINK).
Mulle on nagu silma jäänud, et see on päris popp värk, nendega ringi liuelda. Muidugi täitsa ausalt ütlen, et minu jaoks tundus see mega keeruline, aga kuna Riki on selline osav, siis ma kujutasin ette, et küllap tema selle selgeks saab. Ega ma ei eksinud ka. Jõululaupäeva õhtul proovis ta paar tundi toas sellega sõita ja järgmisel päeval oskas ta juba lebolt sellega edasi-tagasi sõita ja ringi tiirutada.
Kardo sünnale võttis Riki oma liikuri kaasa ja ma tegin väikse video ka. Olgem ausad, proovin ka ise selle peal seista ja ma EI SAA ARU, mismoodi seal peal võimalik olla on? Vaatad Rikit, tundub mega lihtne. Ma lihtsalt kartsin kõik oma hambad välja kukkuda. Ja noh, kui Karts mind kinni poleks hoidnud, siis vist olekski kukkunud.
Ma ise mõtlesin, et selle liikuriga mina ei õpi nagunii kunagi sõitma, küll aga jäi mulle kodukal silma elektriline tõukeratas (LINK). Mul kunagi oli tõukeratas, aga elektriline oleks kohe eriti äge! Muidugi ma ei välista seda, et ma ka sellega oma hambad välja kukuksin ja ülejäänud elu hambutuna veedaksin. Samas vähemalt on seal kuskilt kinni hoida ja tundub selline äge asi. On keegi sõita proovinud? On väärt kraam?
Kas kellelgi on kodus tasakaaluliikur või elektriline tõukekas? Kes sellega peres sõidab?
16 kommentaari
Tasakaaluliikur on meil rootsis väga popp mitmeid aastaid. Palun pange ( nii lApsed kui täiskasvanud) kiivrid pähe kui sellega sõidate. Mul tuttav töötab kiirabis ja te ei taha teada ka kui ohtlik see vidin on . Sellega on isegi autole ette sõidetud ja nii sinna alla jäädud .
Endal monoratas, mitte see liivakella taoline asi ;D
http://www.monoratas.ee
Ma kukkusin oma poja liikuriga selili…vist sirge jala pealt lihtsalt pikali, igatahes väga jube oli.
Ei saanud sõitu selgeks, rohkem ei püüa ka!
Aga mis on selle mõnusa laulu nimi mis videos kuulda on siis kui Riki sellega ringi sõidab? 🙂
Olen selle tõukerattaga sõitnud ning see on üks maailma kõige mugavam sõiduvahend. Tahtsin selle ka sõbralt ära osta, aga ta polnud nõus, muidu sõidaksin sellega igal poole, mis sellest, et see võib-olla vanusega kokku ei käiks 😀
Tõukeratas võiks olla suuremate ratastega, siis saab kergemini konarsutest üle. Välismaal paljud täiskasvanud sõidavad tõukekaga. Ma sõitsin ka selle tavalisega, isegi nii sai, et panin kolme aastase peale seisma ja ma sõitsin. Kui kopa ette viskas tal, siis panin lenksu madalale ja sõitis ise.
Olen ise proovinud.
Harjutama hakkasin toas kus olid seinad suureks abiks. Sai siis lõpuks ka õue mindud aga kuna meil maja ümber üsna konarlik tee siis polnud vaja kaua oodata kui tuli mats ja maa ühendus.
Kuid lastel tuleb väga hästi välja julgevad kindlasti rohkem kui mina katsetada ?
Tasakaaluliikurit tahaks! Sain just uleeile proovida ja 15 minutiga suutsin aeglaselt mooda tube juba veereda. Eks see ilmselt paari paevane vaimustus. Endal mottes osta nuud, sest elukaaslasele ka vaga meeldis. Arvad, et oleks motet?
Ma ei oska öelda. Selles suhtes, et ma mõtlen, et… täiskasvanud inimesena, kus sa läheksid sellega? Või kus sõidaks :D? “Kallis, ma lähen maja ette tasakaaluliikuga mängima!”? 😀
Hei!
Jah, mul just eile mees proovis tasakaaluliikuriga sõita. Arvas, et jube hästi tuleb välja ja hetke pärast maandus kauni kaarega selili asfaldile. Sellise huvitava pöördega õhulennu tegi enne… pauk oli jõhker, riided puru, küünarnukid lõhki ja lõpptulemus oli see, et EMOs pandi vasak käsi õlast sõrmeotsteni kipsi kuueks nädalaks! Küünarnuki murd või misasi…
Nii et… kui sulle tundub, et väga ebakindel asi see liikur siis ma jätaks proovimata!
Issand, kiiret paranemist!
Muidugi tasub osta ja lastele kinkida kõik vidinad, kus ei pea ise lillegi liigutama. Ja siis imestame, et miks lapsed on paksud jne.. tasakaalu hoidmine ei nõua suurt energiakulu, seega las aga sõidavad sellega, et ometigi ei liiguks mõne sammu ise.
Milline kummaline kommentaar. Selles suhtes, et vavealt, et laps nüüd 24/7 selle tasakaaluliikuriga edasi-tagasi veereb, et enam üldse ei liigutaks. Ma pigem mõtlesin, et vähemalt on see siiski selline õuetegevus, mitte toas passimine. Ratas, tõukekas ja muud sellised “kus peab ise liigutama” on tal lihtsalt juba olemas.
Juba tasakaalu hoidmine on ju tegelikult nagu trenn 🙂 lihased ikkagi pingul ja töös. Sest lödi spagetina sellega sõita ei saaks ?
Seda tegelikult ka, et ega see mingi elektriline ratastool ole 😀
googelda ja leiad et tasakaaluliikur treenib isegi jalatalla lihaseid.