Uus päev on käes ja mina polegi hinge heitnud. Hoopis maitset hakkasin tundma ja praegu on ainsateks sümptomiteks räme köha ja peavalu. Issand, kui ebameeldiv on peavalu. Mul on see au seda vaid mingi paar korda aastas kogeda, aga no iga kord loodan, et ega see kaua kesta ja ei võta ega võta rohtu, kuni valust kopp juba mega ees on ja siis läheb valu kohe ära. Muidugi seejärel mõistan ma alati, et oleks võinud ammu võtta, aga mulle lihtsalt ei meeldi tablette süüa. Ainult läbi häda.

Ma unustasin teile rääkida, et kui Petra Tallinnas käis, siis me mõtlesime kogu aeg, et mida huvitavat ja lõbusat teha võiks. Esiteks oli Petra oma õele toonud USAst kaasa sellised kaardid nagu “Cards Against Humanity“. Mul on raske seda mängu seletada, aga tõeliselt lõbus on see siis, kui kogu seltskond on sarnase (musta) huumori austajad. Meil oli igatahes seda väga äge mängida ja ma tahtsin kohe endale ka osta, aga Eestis seda ei müüda. Mõtlesin, et tellin siis nende ametlikult kodukalt, aga seal on saatmiskulud lausa 34€. Arvestades, et mäng ise 25 doltsi maksab, siis ei raatsiks seda küll välja käia #kooner. Kui äkki kellelgi mu lugejatest on see mäng ja enam ei viitsi ise mängida, siis parseldaks selle hea meelega teie käest ära.

Päris 10 päeva jutti kaarte ei mänginud, kaks korda käisime “seiklemas” ka. Petra nii tahtis minna ja mina kohe viisin ka. Esimesena läksime me Emotion Factorisse. Reaalselt, ma ise arvasin, et see on ka mingi põgenemistuba, aga tegelikkuses on see mingi õuduste allee :D Ma ei hakka siin midagi reetma, aga noh, põhimõtteliselt pannakse teid pimedasse angaari ja ehmatatakse teid iga nurga peal. Seal on pime, creepy ja mega õudne, nii et kellel südamega probleeme, siis ma soovitaksin mitte minna. Mul küll ei ole, aga poole peal tekkis tunne, et ma hüüan seda turvasõna ja anun, et nad mind sealt välja laseks, sest ma kartsin NII RÄIGELT. Sellest oli Suvesangarites ka juttu, aga ma ise seda osa ei näinud. Igatahes, kes tahavad sõpradega midagi väga ägedat ja hirmsat koos teha, siis Emotion Factory on just teile.

Paar päeva hiljem käisime Escaperoomis. Meid pandi pommituppa, kust me pidime siis tunni jooksul välja saama. Ütlen kohe ära, et me ei saanudki sealt välja :D Ju siis ei ole nii loogilise mõtlemisega inimesed, aga no ma ei saanud ikka maad ega mütsi aru ja kui seal oleks ainult mina olnud, oleksingi ma sinna esimesse ruumi jäänud ja oodanud, kuni 60 min täis tiksub.

Tegelikult on seal õnneks see asi ka, et kui edasi ei oska kuidagi minna, siis saad raadiosaatja teel vihjeid küsida, mida me ka paar korda tegime. Aga noh, päris välja need vihjed meid siiski ei aidanud. Ma olen sellistes põgenemistubades varem kaks korda näinud, nime enam muidugi ei mäleta, aga oleme alati välja saanud. Nüüd olime nagu kamp peata kanasid. Aga noh, mis seal ikka. Õnneks ikka “pomm” ei plahvatanud ja meie saime pärast seda Petsiga kahekesti Seafood Bari sööma minna.

Kui ma peaks võrdlema, et kumb ägedam oli, siis…ma ei oska. Need olid lihtsalt nii erinevad asjad. Üks oli selline hirmutamise peal väljas ja teine mõistuse kasutamisele suunatud. Igatahes on need mõlemad sellised mõnusad tegevused, et võtad sõbrad punti ja lähed teed vahelduse mõttes midagi teistsugust. Miks mulle see üldse täna meelde tuli, on see, et mul sõbrad lähevad Escaperoomi ja kutsusid mind ka, täiega oleks tahtnud minna, aga ma istun selle asemel oma laatsaretis edasi.

Ütleme nii, et igav on küll haige olla, tahaks juba kellelegi külla minna või ise kedagi võõrustada ja head sööki teha. Ja üldse tahaks mingit ägedat lauamängu endale soetada, mida te soovitaksite? On kellelgi midagi änksat? Ma ise võiksin veel soovitada sellist mängu nau Exploding Kittens (link), mis on päris naljakas kaardimäng. Ja praegu googeldades tuli mulle ette mingi selline mäng nagu The Voting Game (link), mis tundub ka päris äge. Ehk on kodumaal ka midagi sama vahvat tehtud, või pean ikka väljamaalt tellima hakkama.

Mis teie tavaliselt sõpradega kokku saades teete? 

Jaga: