Mulle tuli täna mingi imelik jõulutuhin sisse. Mul on enne suht suva olnud sellest teemast, tundub kuidagi nii kaugel olevat siin lihtsalt. Umbes nagu hakkaks jaanipäeval jõuludest mõtlema, ei hakka ju. Aga eile läksin ma Kardoga kohalikku Bazaari pesukuivatusresti otsima ja ostsin endale kaks jõulehet. Need on nii ilusad valged ja pehmed öökullid oksakese peal ja ma kohe mõtlesin, et ma annan need kullid Maigretile Eestisse kaasa, et kui ma koju jõuan, siis nad mind juba kuuse peal ootaksid. Ma ise kujutan ette sellist valge-kollase kirjut jõulupuud, mmm!

Ahjaa, Maigretist rääkides, siis tema oli ka esimene, kes mult jõulukingi kätte sai. Nimelt kinkisin ma talle piletid, et ta meile külla tulla saaks. Muidugi oli tegemist lihtsalt sellise kokkusattumusega, et oli saada üks viimase hetke pakkumine otselennule ja Maigretil oli aega ja…Ma olin just teada saanud, et siin maksaks üheks õhtuks lapsehoidja nii keskmiselt sott. Kuna ma veel Kardoga koos välja tahaks minna, siis võib öelda, et kaudselt on odavam nendeks paariks õhtuks “lapsehoidja” Eestist kohale lennutada, hehe. Lisaks sellele kulub mul siin alati “oma” inimesi ära, niiet ma ei olegi kindel, kui väga ma selle pileti talle tema rõõmuks kinkisin, versus häbitu omakasu tõttu. Win-win igatahes. Ma olen nii põnevil, et ta juba täna tuleb!!

Igatahes kui ma eile oma kuusele mõtlesin, hakkasin ma ootamatult mõtlema ka jõulukinkidele. Mul on tegelikult suht suva nendest jõuluvärkidest, aga Mari on lõpuks täitsa kõnelev inimene (väikeste mööndustega :D) ja ta vaimustub nii väikestest asjadest, et patt oleks talle jõulurõõmu ja tuhinat mitte tekitada. Seega sündis mul mõte, et kuigi ma arvasin, et ma ei hakka talle see aasta ka päkapikku tegema, siis mõtlesin ümber. Selles suhtes, et kui arvestada seda, et päkapikud käivad ainult nendel lastel, kes kenasti sõna kuulavad ja kokkuleppeid täidavad, siis võib üsna kindel olla, et iga päev see vaene päkapikk seda sussi enivei üles ei leia.

Arutasin Kardoga, et peaks siis kiiresti kuskilt mingi sussi sebima ja mõtlema, mis me sinna paneme ka. Ei taha siin niiväga tavaari kokku ka osta, aga küllap ma mingeid meisterdamisasju Bazaarist ikka leian. Mingit kommi ei hakka ka kogu aeg sinna panema, aga lapse rõõmuks võiks ta ju sealt paar korda üllatusmuna leida. Üllatusmunast ta nagunii tahab ainult seda sisemust, niiet ma võin sinna iga päev kasvõi uue väikse pudi panna. Nagunii ütleb Mari avades “vauuuu, vaata vaid!” :D

Kui kellelgi on ideid, mida ma talle siin panna võiks, siis olen üks suur kõrv, sest ma ei olegi Marile enne päkapikku teinud, omg omg, mu esimene kord.

Marile mõtlesin tegelikult jõulukingi ka välja ja seda tänu Britile, kes blogis kirjutas, et tema lapsele väga meeldib Sylvian Families tegelastega mängida. Marile meeldib ka kogu aeg nüüd selliseid nn rollimänge mängida ja muudkui laulab, mida ta teeb. Pole üldse kummaline, kui Mari istub oma nukuga diivanil, nukk rinna kohal ja leelotab: “Mani annab tita piim, tita piim, tita pii-iii-iiim”. Ma kujutan ette, et selline majakene tegelastega, kellega saab nn argipäeva mängida, meeldiks talle hirmsasti.

Need majad on jumala kallid ja ma esmapilgul ei suuda e-poodide järgi aru saada, et kas ja kus neid üldse kõige soodsamalt sai. Tundub, et kõik on üsna sama hinnaga. Mul alles just praegu tuli see mõte, aga ma arvan, et esialgu piisab majast ja ühest komplektistki, need on sellised head vidinad, mida jooksvalt saab juurde ka kinkida. Vaatasin, et Aliexpressist saab tegelt mitukümmend euri odavamalt ka sellist väikest pudi-padi täis maja, aga eks ma hiljem uurin, ehk on hoopis kellelgi oma laste oma ees ja tahab mulle maha müüa. Nagu see taaskasutamise reegel oli, et enne kui ostad, uuri, et ehk on kellelgi hoopis üle. Kui on, või teate kedagi, kellel oleks müüa maja või neid erinevaid loomi, andke märku, olge meheks. “Mani” oleks väga õnnelik. Ma juba kujutan ette, kuidas ma kõik need jupid eraldi pakiks ja kuuse alla asetaks, niimoodi, et iga pakki avades oleks elevus, kui saab selle majja paigutada.

Lende, vaene hing, ei saa mitte kui midagi. Mul lihtsalt ei tule pähe midagi, mida tal üldse vaja minna võiks, kui mitte arvestada mõnda uut riidehilpu. Ma kardan, et tema eelmises suuruses kampsunid ja pusad on juba väikseks jäänud, aga see ka mõni jõulukink või asi. Enne jõule ma selle nimel igatahes kuskile poodi ei torma, ehk tellin kuskilt e-poest, et saaks ka kuuse alla pakiks jätta Lentsule, aga oluliselt prioriteetne see ei ole, sest Lendel on õnneks vaja ainult väga vähe ja ühtegi neist ei anna ära pakkida. Okei, ma ennast võiks põhimõtteliselt ära pakkida, aga see tundub veel suurem jeblamine, kui kampsuni pakkimine, seega jätan vahele. Jumal teab, äkki annab ikka neid eelmiseidki selga venitada ja polegi üldse midagi vaja. Siis pakin talle karbi viinamarju ära, need meeldivad talle ka. Kuigi me oleme vist nii kaua ära olnud, et lastele on kõik kodused mänguasjad ka nii “uued”, et võiks suvalt neid ka ära pakkida ja vaadata, kuidas lapsed rõõmsalt pakke avavad.

Ise olin ka kindel, et no mida mul ikka vaja oleks. No ei tulnud pähe, kuniks ma peale Pandora pidu hakkasin mõtlema, et ma tahaks mingit ilusat sõrmust saada. Ma võiks selle muidugi ise ka osta, aga Kardo nagunii tahab mulle raudselt midagi kinkida, seega Kardo, kui sa seda loed, siis näed, ole lahke. Ootan seda sõrmust kuuse alt. Ma tõesti ei ole mingi suur ehteinimene, aga abielu- ja kihlasõrmus on mul nagunii kogu aeg sõrmes, miks siis see ka lisaks olla ei võiks? Üllatav, et mulle nii bling sõrmus meeldima hakkas, aga näed, juba päris pikalt olen seda vahtimas käinud ja mõtlesin, et no jah, jõuludeks (või sünnaks) võiks ju selle saada küll. Pole mingi must-have asi, aga kui juba midagi peaks välja mõtlema, siis ega paremat ideed ka ei tuleks.

Muidugi kingituse ootamine eeldaks ka Kardole kingituse tegemist ja kuna ma laias laastus tean, et ta nagunii midagi ei taha, siis tal on vist üsna suva. Kuigi nüüd mulle nagu häguselt meenuks mingi lause, et …”mul oleks vaja”. Aga MIS see oli, seda ma küll ei mäleta, seega palvetan taevaisa poole, et mul mingigi idee tuleks.

Teistele ma väga kinke tegema ei hakka. Nagunii ei viitsi kaks päeva enne jõule mööda poode tormama hakata ja need vähesed kingitused, mis ma teha tahan, tellisin ma sõpradele ja perele juba kuu tagasi ära, seega on nüüd põhimõtteliselt täitsa mureta ja saab rahus põnevusega oodata seda, kui Kerli mu kodu üleni jõulurüüsse sätib ja ma kolme nädala pärast lõdisedes koju astun. Kui joppab selle Mari kingitusega, siis joppab ja kui ei, siis ega ta asjapuudusesse kindlasti ära ei sure.

Lõpetuseks paar videokest meie saabumisest ja esimestest päevadest Tenerifel, mil meil absoluutselt jõulutunnet ei olnud ;)



Jaga: