Suur aitäh Lotta, et viitsisid teha blogijatele ägeda jõulukalendri, kus iga päev mingi uus teema blogimiseks ootamas. Paljud teevad ka seda väljakutset, kus iga päev väikse video teed, aga no siin ma võin neid videosid teha, aga üles laadimisega on nii palju raskusi, et ei hakka isegi jamama sellega. Rõõmustan lihtsalt Lotta kalendri üle.  Ma tahtsin juba eile kaasa lüüa, aga jäin hoopis kogemata Lendet magama pannes ise ka põõnama ja nõnda kadus mu õhtune blogimise aeg sootuks ära. Mis seal ikka, teen siis takkajärgi. 

EESMÄRGID

Päris huvitav mõttekoht, mis on mu eesmärgid. Lühiajaliselt võiks öelda, et mu eesmärgid Tenerife ajaks oleks võimalikult palju raamatuid lugeda, ma olen sellest kohutaval kombel puudust tundnud. Hetkel olen lugenud paari lastekasvatus teemalist raamatut, Raua eestlaste raamatut, Minu Tenerifet, Minu New Yorki ja ühte jubedat raamatut Bali vanglast. Kas kedagi huvitaksid ka raamatuarvustused? Apollo saatis mulle paraja paki raamatuid, mul siin lugemist on küll ja veel!

Ma tahan ka, et ma suudaksin adekvaatsemalt kasutada väljendit: “mul on kiire”. Tead kui tihti ma Eestis Marile ütlesin, et mine küsi issilt, mine tee issiga, emme teeb praegu tööd. Nagu, jeesus kristus, kui raske on siis töö tegemine (blogimine või töötlemine) pooleks tunniks lõpetada ja lapsega lihtsalt mängida?

Nii äge on see, et siin on see kuidagi nii sisse kodeeritud, et töö ei ole nii oluline, lapsed on olulised ja nendega koos on palju toredam tegeleda, kui tuimalt klaviatuuri toksida. Mis siis, et laps võib ju natukene oodata, aga eks ta on oodanud piisavalt ja ei tee ma ju midagi nii kiireloomulist, et ei saaks nüüd lapsega palli loopida või peitust mängida. Siin näiteks on kohalikud sellised, et pere ja lapsed tulevad ALATI enne tööd. Töö on tavaliselt viies või kuueski, sest enne tulevad veel sõbrad ja hobid ja muud põnevad asjad ;) Imelik, et siin on seda palju lihtsam teha, kui Eestis diivanile kerra tõmmatuna. Igatahes tahan ma praegust mina Eestisse ka tuua ja ma loodan, et see õnneks läheb. Mulle on vist tõesti tundunud, et lastele hunniku asjade ostmine on neile kuidagi nagu huvitav ja põnev tegevus, aga tegelikult mängisime me eile Mariga jumala pikalt kiviga jalgpalli, ehk siis, pole neid asju nii väga vaja ka, kui ma ise ainult rohkem valmis mängima olen. Õnneks on Kardo alati selline olnud ja eks mul on temalt palju õppida :)

Üldse te ei kujuta ette, kui palju Mari meil siin rääkima on hakanud! See on täiesti uskumatu, kui palju ta lobiseb ja kõike meelde jätab ja iga päevaga muutub tema jutt aina sisukamaks ja tublimaks. Ta on minu käest juba kaks korda “miks” küsinud, ma arvasin, et meil ei tule seda aega mitte iial :D Aga no tõesti nii tubli on mu Marikene siin – muudkui käib ringi ja tervitab kõiki “hola!” ja kui poes midagi saab, siis tänab müüjat “grasias!” ja restoranis kui toidu saab, siis ütleb ikka “thank you!”. Mul on kuidagi seda nii raske seletada, sest kõik sõnad tulevad nii korraga ja ootamatult, aga nüüd igatahes suudab Mari ennast 90% ajast arusaadavalt väljendada, või noh, vähemalt meile arusaadavalt, kõik sõnad veel ei tule nii hästi välja, aga eks kõik tuleb omal ajal.

Eestis ootab teda ju uuest aastast ka logopeediga varustatud tasandusrühm, kus areng kindlasti kiiremini tulema hakkab. Mida ma tahan aga meelde jätta iseendale ja mis on eesmärk omaette, et kõiki väikseseid asju tuleb alati hinnata. Võib-olla see Mari kõneprobleem mulle selle võimaluse just andiski, sest noh, ma poleks iial muidu uskunud, et ma suudan nii väikeste sõnade üle, nagu “EMME” olla NII õnnelik. Mõelda vaid, mari oli mingi kaks ja pool, kui ta esimest korda oma esimese “emme” ütles. Võrldusena siis Lende, kes päris tihti seda ütleb, kuigi enamasti kutsub ta mind “papaks” :D

Aga nüüd võtan ma iseenda sõnasabast kinni ja kahman raamatu kaasa, ning lähen basseini äärde. Mari seal midagi toimetab ja tahab arvatavasti seltsi, minu pekk seevastu tahab aga praadimist. Kui saab veel paar lehte raamatutki lugeda, siis on juba eriti õnnestunud päev!

Ps! Meie maja kõrval toimub täna 19-24 mingi mega pralle, kus saab veini ja tapaseid mekkida, keskööl ilutulestik ka, can’t wait!

Rääkige oma eesmärkidest, on teil mõnda? 

Jaga: