Uskumatu, et mul on kolme päeva pärast sünna. Tavaliselt olen ma juba kaks kuud enne sünnipäevaootuses koostanud 90 kingilisti ja muud säärast. Mitte, et ma sel aastal sünnipäeva ei ootaks, aga mis ma siin ikka rabelen. Vananen ma ametlikult 20. veebruaril, aga pidu toimub 23. veebruaril. See saab kindlasti äge olema ja ma armastan selle pärast just oma sünnasid – kõik sõbrad tulevad kokku ja saame koos aega veeta. Ka need, kellega muidu väga tihti kokku ei satu aasta jooksul.
Kingitusi ma see aasta ei taha. St ma ütlesin sünna evendi lehel, et kes väga tahab, võib ühele kasside hoiukodule raha kanda, sest noh, seal on mädanevate silmadega kassid ka kahju on. Mulle pole nagu miskit vaja, mu silmad ei mädane! Win!
Ma iga aasta mõtlen, et millal SEE vanus tuleb, kus enam vananeda ei meeldi. Siiani pole tulnud. Ma saan 28, aga ma olen suurema osa oma 27dast eluaastast ARVANUD, et ma olen 28, seega see vananemine mulle uudisena ei tule, pigem oleks ma nagu aasta võitnud, sest selle loogika järgi oleks ma pidanud nüüd juba 29 saama, aga vot, tünnng, tegelt olen alles 27!
Naljakas, et kui ma olin mingi 18-19, siis ma arvasin, et juba kahekümneviiesed on mega täiskasvanud ja “suured inimesed”. Nüüd vaatan ennast ja mõtlen, et annaks taevaisa, et ma üldse kunagi täiskasvanuks ja suureks saaks. Või noh, laias laastus pole vahet, milline ma olen. Ma arvan… Lisaks mul on päris palju “suurte inimeste” asju olemas, nagu oma kodu ja lapsed ja abikaasa ja töökoht ja… Selle teooria järgi olen täitsa suur inimene juba. Sellegipoolest vaatan mõnikord oma käitumist kõrvalt ja mõtlen, et issand jumal, mu vaimne areng lõppes vist umbes 15dal eluaastal 😀
Vot, sellised heietused siis tänasesse hommikusse, ega mul siin kaua aega lobiseda ei ole, sest tegelikult ma pean juba 15 mintsa pärast tööd tegema hakkama. Oma stuudio võlu ja valu – enne oleksin ma kolm shuuti umbes kolme tunniga ära teinud, nüüd lisame tund meiki + sinna ja tagasi trippimine = koju jõuan ma täna suure tõenäosusega alles kaheksa paiku. Imelik on TÖÖL käia, nagu täiskasvanud inimene…
Aga ok, see täiskasvanud inimene peab nüüd oma hambad ära pesema!
Peace!
(Krt, kes ütleb tänapäeval enam peace…)
I can’t believe my Birthday is in 3 days. Usually I have made 90 gift wish lists 2 months in advance and stuff like that. Not that I am not looking forward to my birthday, but why stress about it. Offically I age on the 20th of February, but we are celebrating on the 23rd. It will for sure be awesome and I love my birthdays because all my friends get together and we can hang out. Even the people I don’t see very ofther otherwise.
I don’t want any gifts this year. I mean I posted on my B-day event that who wants to can make a donation to a foster home for cats, because there are cats whose eyes are full of pus and I feel sorry for them. I don’t really need anything, my eyes are pus free. Win!
Every year I think when will I reach THE age when I don’t want to get any older. I am not there yet. I am turning 28, but most of my 27th year I have tought I am 28, so turning 28 is no news, rather I feel like I have gained a year, because according to my logic I should be turning 29, but what do you know, just kidding, I am actually just 27!
Funny how, when I was 18-19, I thought people who are 25 are super adults and “grown-ups”. Now I look at myself and pray to god that I at one point would reach adulthood and be a grown-up. Well, it really doesn’t matter what I am like. I think … Plus, I have a lot of the “adult stuff” like my own home and kids and a husband and a job and … according to that I am a pretty grown up person already. Nontheless I sometimes look at my behaviour and think that Dear god, my mental development must have stopped around when I was 15 😀
So yeah, these are my thoughts this morning and I really don’t have any more time to ramble on, because I have to get to work in about 15 minutes. The joys and sorrows of having my own office – before I could’ve knocked out 3 shoots in an hour, now we have to add an hour for make-up plus getting there and back home, which means I will most likely get back home by around eght PM. It’s weird going to WORK, like and adult…
But OK, this adult now needs to go brush her teeth.
Peace!
(FFS, who says peace anymore these days…)
24 kommentaari
Avastasin just lapse päevikust, et 20ndal on Kardo nimepäev ka?. Vahva kokkusattumus teil, oletegi kokku loodud ?
Lugesin paar aastat tagasi mingit artiklit “tarkuseterad, mille 40ndaks eluaastaks omandanud oled” ja seal oli üks punkt “oled aru saanud, et sellist asja nagu täiskasvanud pole olemas”. Sulatõsi – meil võivad olla kodud, lapsed, karjäärid ja millalgi suisa lapselapsedki, aga ikka jääme samadeks inimesteks, kes olime kunagi 8-aastastena ning kes kunagi ka 80-stelt oleme. Ainult pidevalt elukogemuste võrra rikkamaks (ja targemaks) saades. Vanus tõesti ON ainult number, ja praegusel ajastul tõesti ei suruta peale sellist asja nagu enda eakohaselt ülalpidamine 😉 Ja mingid elementaarsed piirid tajub enamik inimesi ehk enda jaoks ise ka ära.
14veebruar sain 20 😀
28 veebruar,sel aastal kui mina sündisin ei olnud ka 29 dat päeva kalendris ?
Minul on 23.veebruar…
01.02 sain 19
Saan päev pärast sind 20 ja tunnen ennast mullana 😀 Õudne on mõelda, et ma ei ole enam teismeline.
9.veebruar oli ,sain 25 . Endal ka täpselt samamoodi et kui vaatasin väiksena ala 25seid siis tundusid nad nii suured ja vanad. Nüüd nagu ei tundu nii?. Endal samamoodi mees laps ja oma kodu olemas nagu täitsa suur juba aga endale tundun veel päris noor veel.?
Mina sain 15.02 30aastaseks. Kõige selle juures ei olnud ei suurt pidu ega isegi klaasi šampanjat isegi mitte. Minu jaoks tavaline päev.
10ndal veebruaril oli sünnipäev. Sain 30 ja ei tunne ka end nii “vanana”. Justkui elan ka täiskasvanute elu (laps, mees, oma kodu), aga tunne nagu oleks 18 veel, aint pidutseda ei viitsi??
Ise ei ole veebruari väljalase, aga emal tuleb 24ndal 🙂
Minu kallis tütar saab 21. 02 juba 10, nii et oleme ka sünnipäeva meeleolus järgmisel nädalal. Kusjuures minuga on ka see naljakas asi, et tunnen numbriliselt et olen vanem, kui tegelikult :D. Saan nüüd 30, see hirmus number aga kuna olen umbes 5 aastat juba rääkinud et olen põhimõtteliseõt 30 aastane siis äkki see poleginii hull. Paar aastat tagasi arvasin reaalselt et olen 28 ja nädal enne tegin avastuse, et olen 27 ikka, et 27 jäi mul nagu vahele 😛
Ma kaa, ma kaa….14.02. 31a kukkus ära seekord…jeerum. ?
Hehhee ? täpselt sama tunne – saan 27, aga enda arust olen ikka veel laps ?
Mul oli 11. veebruaril 😀
29 veebruaril on minu sünnipäev…või õigemini seda väga tihti pole ??..aga jah ja tuleb 30. Mõtlesin ise ühel päeval, et kas see on hirmus ka…aga samas ega see tulemata jää..
Ooo, mul sama lugu! Sünnipäev 29dal, ehk siis sel aastal jääb jälle vahele (ka 30). Igavesti noored! 😀
Ma 17. veebruari väljalase 😀
Palju õnne!!
20. veebruari välja lase aga numbrr kolm juba ees. Ja mõtlesin ka, et 20 jube täiskasvanud kõik. Siis lohutasin, et kui kolm ette kukub noh küll ma siis ka “suureks” saan. Aga noo nüüd kolm ees ja ma ei tea äkki 40.. saan suureks? Muidu ka nagu neid suurte inimeste asju päris juba on lapsed, mees oma hütt…. oeh. Igavesti noor. Vb on see sünnikuupäeva viga lihtsalt.
Tead see su lause:
“Naljakas, et kui ma olin mingi 18-19, siis ma arvasin, et juba kahekümneviiesed on mega täiskasvanud ja “suured inimesed”. Nüüd vaatan ennast ja mõtlen, et annaks taevaisa, et ma üldse kunagi täiskasvanuks ja suureks saaks. ”
Ma just eile mõtlesin sama asja!!!
Sa oled endiselt mu spirit animal ???
olen auga :D:D
28.veebruari väljalase. Ja tavaliselt kui ma seda uutele tuttavatele ütlen tuleb kohe: oooh kui äge, mõtle kui sa oleks 29.sündinud. Ma ei ole sellest veel siiani aru saanud, et mu sünnipäev kuidagi erilisem oleks. Juhtumisi jaa 28 on veebruari kuu viimane päev aga öelda näiteks 31.mai sünnipäevalisele: oh mõtle kui sa oleks sündinud 1.juunil.. oleks vist natuke imelik. ?
Häh on jah nii, see on mega tihti inimeste esimene reaktsioon 😀 Samas sel aastal kui ma sündisin oligi 28 päeva ehk siis polnud mingit ohtu 29 sündida!