Öeldakse, et kui sa täiega tahad rasedaks jääda, et siis sa ei jää. Lihtsalt “ära mõtle sellest” ja siis kindlasti kohe jääd! Olete kuulnud seda? Noh, olles ise olnud selles olukorras, kus sa TÄIEGA tahad rasedaks jääda, siis on päris keeruline sellele mitte mõelda ja lõpptulemusel mõtled sellele nagunii kogu aeg.

Seksid. Mõtled, et ooo, äkki ma nüüd jäingi rasedaks? EI! Ära mõtle sellele! Aga noh… äkki ikka jäin? ÄRA MÕTLE, MUIDU SA EI JÄÄ! Ja nädal enne päevi mõtled kogu aeg, et kas nüüd peaks juba seda eriti varajast testi tegema või mitte, ei suuda olla nii, et ah, ootame-vaatame. Igatahes mul oli küll nii, et mida vähem ma tahtsin rasestumisele mõelda, seda rohkem ma sellele lõpptulemusena mõtlesin.

Mulle tundub, et kaalulangetamisega oli sama teema. Märtsi alguses kaalusin ma 74 kilo. Ma ei tea, kuidas jumala eest nii palju, aga kui me Kätuga spas käisime, siis seal oli põranda sisse kaal ehitatud ja kui ma sinna peale astusin, sain ma küll minisüdari. Nagu… KUIDAS?

Minu meelest ma eelmise aasta lõpust saadik muud ei teinud, kui ainult mõtlesin sellest, mida ja millal ma süüa võin. Asendasin coca Värskaga. Saia enam ei ostnud. Sõin kahe suupoolega pähkleid ja no olgem ausad, mulle väga isegi ei maitse pähklid. Lihtsalt nagu – palun jumal, ma tahan ka peenike olla!

Ja siis vaatad netis neid edulugusid, et oo, kaotasin siin poole aastaga 30 kilo, ainult muutsin kõiki oma toitumisharjumusi ja hakkasin 7x nädalas trennis käima. Nagu… öelge mulle nüüd, et prioriteedid ja muu, aga KUST SEE AEG TULEB? Ma kindlasti leiaks iga päev kaks tundi, et trenni minna (või tunni, et kodus omaette midagi sabistada), aga kui mul on korraga vaja veel sinna päeva mahutada töö, lapsed, kodu ja muud asjad, siis selle tunni-kaks võtan oma OMA ajast ja nagu te aru saate, ma ei taha sellest loobuda. Ühe korra nädalas? No okei. Aga rohkem? Ei tänan, ütlengi siiralt, et mul pole aega!

Rääkisime ükspäev just Dakiga ka samast teemast ja naersime, kuidas näiteks Paljas Porgand räägib tihti, et nii lihtne on leida päevas ikka seda trenniaega, kuidas ometi teistel pole. Unustades, et teiste töö ei seisnegi jõusaalis ilusate pepupilte tegemises (mitte, et ma arvaks, et see ta ainuke töö on, aga no osa sellest kindlasti). Kui näiteks pildistamine kuidagi kaalu langetada aitaks, siis ma võiks ka uhkelt öelda, et kuulge, kuidas teil pole seda aega päevas kolm tundi pildistada? Miks?! :D Aga kahjuks titate nunnutamine ja pildistamine ei alanda kaalu, vaid paneb ainult heldima ja tutiplutitama.

Lihtsalt nii kopp on ees nendest trennipiffide hashtagidest mingi… #minaehitansuvekeha #minaviitsinmikssaniitontoledjaeiviitsi #makõhnasapaks. Iga kord kui ma sellele mõtlesin ja enda volte vahtisin, siis tekkis selline torge, et no persse. KÕIK saavad, aga mina, mina ei saa.

Ja siis. Enam ei mõelnud sellele. Jajah, ma käisin rasvaimus ka, et päris mingi jeesuslik salenemine siin ei toimunud, aga rasvaimu ei langetanud mul grammigi kaalu. Sama palju, kui ma enne seda kaalusin, kaalusin ma ka peale seda. AGA ma lõpetasin põdemise. Võtsin mõnikord võikut, kui isu oli. Isegi pitsat sõin, peale seda paastunädalat. Ja ükskord käisime hessis ja… Kommi olen söönud! Absoluutselt ilma põdemata, et no kuidas ja miks ja nii ikka ei saa. Ja ma vannun, et kui ma enne kommiaurugi sisse hingasin, võtsin ma juba kilo juurde.

Täna hommikul kaalusin ma ennast ja kaal näitas 65,8 kilo. Nädal tagasi käisin ämmaka juures, seal olin ma veel 66.6 kilo. Ja märtsi alguses olin ma 74 kilo! Ma ei ole teinud trenni, ma ei ole midagi muutnud oma toitumisharjumustes, va seda, et enne passisin ma tihti poole ööni üleval ja ikka midagi nosisin, nüüd lähen ma kell 9 voodisse, mis tähendab seda, et peale üheksat süüa ei saa. Kas tõesti SEE saab kaalu nii palju langetada? Et tee, mis tahad, aga ära peale üheksat söö? On see loogiline? Või on ikka kaaluga sama asi, et kui mõtled sellele mega hullult, siis ei lange, aga kui ei mõtle, siis langeb nagu naksti?

Muidugi ma olen vist iga raseduse algus alla võtnud endale teadmata põhjustel. St ma saaks aru, kui ma muudkui oksendaks ja ei suudaks midagi süüa, aga minul võtab iivelduse ära ainult sai ja magusad asjad, nii et selle teooria järgi peaks ma juba 182 kilo kaaluma.

Ah ma ei tea, tahtsin lihtsalt kaalujuttu rääkida.

6 nädalat peale rasvaimu.

Teiste seksikad peegliselfid vs minu omad – lapsed näpuga kõhupekki sorkimas, teine kriitiliselt pealt vaatamas, ise kõrrejooki joomas :D Noh, olgu öeldud, et ma ei üritanudki sellist teha, mis vasemal on :D

Jaga: