Roheliste Väravate Tänava tsill

Ma olen juba 4 aastat Nõmmel elanud, aga RVT’l pole veel käinud. Kuna täna olin porinat täis, siis mõtlesingi ikka kargu alla ajada ja hoopis perega uudistama minna, mis see siis endast kujutab. Esimese laksuga põrutasime Hiiu staadioni juurde, kus asus mingisugune… Lõvi majade hoov? Issand, ma ei tea. Igatahes müüsid lapsed seal oma mänguasju ja olid ka kaks telki püsti – ühes sai Jesper Parve meisterdatud põdraburkse ja teisest kooki-suppi-limonaadi.

Hoovis oli ka ülimadal purskkaev, mis oli puntras lapsi täis (kuigi vahepeal röökis seal mingi väike tüdruk, et seal EI TOHI olla ja ajas kõik välja, aga üsna pea parvetasid lapsed vette tagasi. Suur batuut oli ka, Mari tormas kohe sinna ja Lende muidugi basseini, tollel hetkel röökivat tüdrukut polnud, nii et seal ta minu protestist hoolimata solberdas.

Ühel hetkel paterdas Lende keset purskkaevu ja istus rahulikult vette. Olgu öeldud, et vahetusriideid meil eriti ei olnud ja Kardo seisis rahumeeli burksijärtsus. Nojah, mingi pusa oli kaasas, tõmbasime siis selle peale ja vahetusmähkme kah. Üritasin teda vankrisse suruda, aga inimene ei tahtnud, no okei, jalutasime siis niisama ringi. Praegu mõtlen, et miks ma teda KOTTI ei pannud? Me just ostsime uue toddler suuruses Tula, mis on mega mugav, aga no ei tulnud selle peale. Läksin hoopis uurima, et mida seal lapsed müüvad, sest Lendele oli vaja midagi selga panna. Kahjuks oli seal ainult beebiriideid, aga küll leidis Mari endale suure saagi –  kalaprintsessi ja liblikaprintsessi, nagu ta neid ise kutsub.

kalaprintsess oli Mariga vannis hetkel.

Kui me lõpuks burksid kätte saime, siis ma olin mega pettunud, sest mulle ei maitsenud see üldse. Leiva vahel mingi pooltoores plönn tomati ja kapsasalatiga. Aga kuna Kardole maitses, siis sai tema kaks süüa, nii et tema võit või nii. Ma vahtisin niisama ringi ja nägin mega paljusid inimesi tittedega, kes kandekotis. Pooltel oli BB kõhukott, kus laps hargivahet pidi, nägu väljapoole rippus ja nii kahju oli vaadata. Isegi üks tuntud naine oli oma Ergobabysse lapse valetpidi sisse pannud. Aga eks see vist ole teadmatuse värk, ei usu, et kellelgi pohui oleks, et lapsel võiks mugavam olla. Ilmselt ei arvaks, et poes müüdaks midagi ebasobivat ja nii kantaksegi. Oleks vist imelik ütlema ka minna olnd, et kle … sebi parem kott 😀 Aga et ma siin kuulsuste kallal ainult ei vinguks, siis Tanja Mihhailova oli ka seal ja tema beebi oli nii kenasti, õiget pidi linasse mässitud ja nägi väga nunnu välja!

Ühesõnaga liikusime sealt edasi, sest Lende suutis välkkiirelt UUESTI ennast märjaks teha ja nõnda oli lapsele midagi selga vaja. Õnneks müütas keegi seal kohe samas paari hilpu ja Lende skooris endale Dadamora body/kleidi. Pükse küll mitte, aga no ega seda oligi liiga palju palutud.

Kuna meil kaarti polnud, siis liikusime niisama rahvamassi järgi, siit-sealt midagi proovides. Mina ostsin näiteks mingisuguste laste käest rabarberikooki ja ma ei tea, kas nad olid selle ise teinud, aga see oli NIIII hea. Ma õnneks suutsin koju ka seda kaasa osta, muidu oleks küll kahetsenud.

Ühe leti peal müüdi laste tehtud lima. Kõrval oli silt: “Meie moto on, et me garanteerime, et see ei kuiva kunagi ära!”. Sellise müügitöö peale ostsin Marile ühe topsiku. See oli nii vedel ja püdel, et kodus sai see küll ära visatud, aga ma usun, et see poleks kunagi ära kuivanud.  Ahjaa, laste müügitööst veel, üks tüdruk hüüdis: “Ostke rabarberit! 10tk 3€! Suusad kauba peale!”. Ja tõepoolest, paar suuski olid tal kõrval. Ühes teises hoovis müüdi riideid, silt oli kõrval: “Iga ostuga kaasa kurk!”. Ma ostsin ühe pluusi, kaasa sain tõesti ka ühe salfakas hapukurgi. Hea kurk oli, nad oleks võinud neidki müüa.

Mingi hetk hakkas Lendele uni peale kippuma ja Mari kogu aeg minema uitama, seega tegime vahetuse – Lende kotti ja Mari vankrisse. Lende jäi kohe magama ja Mari istus aga vankris ja dikteeris, kuhu poole minna.

Ma selle kotiga nii rahul, palju mugavam on Lendet seal kanda, kui FTG’s. Samas ma pole kunagi selle FTG “paneele” muutnud vms, siis vb see oli ammu liiga väikse peale seadistatud 😀

Niisama jutu jätkuks ütlen ka, et see BR Indie on lihtsalt parim käru ever. Ma tahtsin uuele beebile ka BR uut käru (seda) tellida ja kirjutasin isegi sinna, et kas on täpsemalt teada juba, et millal see müüki tuleb. Kodukas ütleb, et 2018 lõpus, aga see on väga lai mõiste ja ma tahan teada, kas ma jään seda ootama või vaatan midagi muud. Mitte, et mul titaga üldse väga käru vaja oleks – nagu ma talvel kuskile kärutaks. Võib vast rahulikult ostuga oodata kevadeni. Lisaks on ju meil kandekotid, seega saab hakkama nagunii.

Igatahes väga mõnus tripp oli niimoodi Nõmme vahel ja lisaks leidsin ma uue lemmiku: meeste moos. Seda oli kolmes kangusastmes, esimene (kõige lahjem) oli nagu suvaline poe magushapu kaste. Keskmine oli ideaalne. Kohe nii ideaalne, et koju jõudes tegin sellega kanawrappe. Nüüd vaatasin kodukat, et juurde tellida ja mis ma näen. Laadal oli purk 5€ ja kodukal 4.90. Mitte, et see 10 senti nüüd oluline on ja arvatavasti on tal seal  mugavam ka müüa nii, et ei pea sentidega arveldama, aga ma tunnen ennast petetuna 😀 Oleks võind siis kohe kodukalt tellida, aga noh, ma ei teadnud seda enne üldse, nii et poleks välja mänginud. See meenutab mulle seda korda, kui ma ostsin ka kuskilt laadalt vms Marile mingisugused Javerilaadsed kaunad, nime ei mäleta, jäätised olid peal. Laadal maksid 10€ rohkem kui kodukal! Tagatipuks läksid nad peale kolme kandmist katki..

Igatahes olen ma nüüd nii väss, et lähen vedelen natsa vannis ja siis vaatan, kas jõuan õhtul raamatut kirjutada või heidan heaga magama, sest meil on homme pikk võttepäev ees, kust tormame otse Krisi sünnale ja siis on mul veel juuksur kah, nii et koju jõuan ma umbes kaheksa paiku. Oh õnne ja rõõmu!

Tore oli, aga no nüüd on veel selline jõutus peal, et Mari kemplemine ei tee just olekut paremaks. Ma nimelt julgesin talle mainida, et Lende nimi on Lende Liis ja tema sai aru, et Lende on VIIS.

“Lende ei ole VIIS! Lende on ÜKS! Mari on viis!” kisab ta siin nuttes.

Ma isegi ei hakka temaga vaidlema, kas ta on viis või mitte.