LAPSED PILDID reisimine

need tänamatud nunnud lapsed

31. mai 2018

Kas pole mitte igal vanemal nii, et tahaks, et lastel oleks hea ja tore? Et ostad neile ilusaid riideid, et nad saaksid kenad välja näha, soetad neile arendavaid ja põnevaid mänguasju, et nad saaksid ikka kenasti areneda, mängid nendega koos, viid neid huvitavatesse ja kaunitesse kohtadesse, meisterdad neile vahvaid asju ja proovid kogu nende lapsepõlve kenasti jäädvustada. Teoorias on see nii ja ma üritan kõike seda teha, aga päris elus… Päris elus on minu lastel lastel jumala suva – seisku ma kasvõi peapeal.

KUJUTLUS: Lähme reisile, kus me iga päev idülliliselt ringi jalutame ja naudime uut kultuuri. Õhtul paneme lapsed magama ja naudime koos kvaliteetaega ja vaatame mingit head filmi. Lapsed ei jonni kunagi, vaid naudivad 7 päeva jutti naeratades Maltat.

TEGELIKKUS: Esiteks, mida lennukisse võtta, et neli ja pool tundi üle elada? Kes millal magab? Vähemalt esimesed kaks päeva elame me uude kohta sisse, laste uneajad on totaalselt paigast ära ja nad hüppavad hüsteeriliselt kella üheni voodis üles-alla, enne kui magama jäävad. Võimalik, et ka üks (või mõlemad) täiskasvanud vajuvad selle saatel magama ära.

Ülejäänud päevadel alles tutvume kohaliku toidukultuuriga ja üritame aru saada, kus müüakse mida, mida lapsed süüa võiksid ja tahaksid. Iga sihtpunkt peab olema välja planeeritud ajaliselt (kes, millal magab), millal tagasi jõuame, kui palju jala käia tuleb, kas kaasa võtta vanker või kott (või mõlemad?), kas snäkid ja niisked salfakad ja vesi on kaasas? Aga midagi juhuks kui igav hakkab? Aga vahetusriided?

Tenerifel paadireisil delfiine vaatamas. Mari armastas iga sekundit, nii põnev oli ju! Lende oli rahulik kuni ta kotis magas. Ärgates tahtis ta mööda paati käputada ja üle parda kukkuda. Katsed teda kinni hoida lõppesid röökimisega. Päris hea meel oli, kui maha saime :D

Ärge saage valesti aru – mulle meeldib lastega koos väga igal pool käia ja kui neid pole, siis ma istun kogu aeg ja mõtlen, et kui tore neil ikka siin oleks ja mida nad küll teevad, aga puhkus lastega on hirmus-hirmus väsitav ja üks suur planeerimine. Kindlasti läheb see ajaga lihtsamaks, sest kui meil oleks ainult Mari, siis oleks juba vägagi lihtne. Lende on aga täpselt sellises eas, kus ta ei taha, et teda kinni hoitakse, ehk siis lennukis teda paigal hoida on tõeline õnn ja rõõm. Lisaks on ta avastanud, et kui midagi vähegi ei meeldi, saab valla lasta sellise kriiske, nagu keegi pussitaks teda noaga. Taktika on järgmine: kriiska, kuni su soovid täituvad. Kõike on vaja teha ISE. Kui ta ISE ei saa, tuleb jälle kriisata. Aga ise tehes läheb jook särgile, toit mööda elamist (ja last) laiali – ühesõnaga Lende ISE = suuremat sorti läbu, mida saab lubada vaid koduseinte vahel.

Lende tagasihoidlikult ISE jäätist söömas

Ehk siis iga päev on suuremat sorti kalkuleerimine ja ajastamine ja planeerimine ja järgi jooksmine ja “PEA PADJA PEALE, TUDUAEG!” korrutamine ja lõpuks kui sellelt reisilt tagasi tuled, siis on tunne, et oh jumal, armsad vanemad, palun võtke natukeseks lapsed, me tahame 12h vaikuses istuda ja lakke vaadata :D Kui me matk+Aegviidu+Pärnu tripilt tagasi jõudsime, siis oli küll reaalselt selline tunne, et MIDA ma küll siis veel teen, kui meil kolm last olema saab, aga noh, õnneks siis kõik lapsed natsa suuremad.

Sellegipoolest olen ma homse reisi ees põnevil. Esiteks juba selle pärast, et ma kavatsen seal teha NII vähe tööd, kui võimalik. Kõik suured tööd on nüüdseks tehtud ja saab peale seda kiiret aega vähemalt tööalaselt hinge tõmmata. Kui seda lastetralli just hinge tõmbamiseks nimetada saab, aga teha pole mitte midagi muud, kui proovida võimalikult hästi ette valmistuda ja põhiline – tsill olla. Sellega mul õnneks probleeme pole, sest ma olen juba ammu alla andnud selles ideaalsuse taga ajamises, eriti elus lastega. Seega olen ma juba eos harjunud, et keegi kukub kuskil põlve sodiks, keegi läbustab ära oma kõik varuriided just siis, kui me oleme hotellist võimalikult kaugel ja ei jõua tunde tagasi. Et keegi kuskil transpordis keti maha paneb. Et keegi solvub ja pikali viskab. Et keegi tahab kõike ISE. Õnneks on meid veel kaks kahe vastu  – saame hakkama küll.

Aga see on ka tõsi, et no venita endal nende nimel kasvõi naba paigast, kas neid huvitab? Ei. Näiteks eile tegime seda maja ja veekööki neile eks. Alguses kui valmis sai, siis keeldusid nad isegi lähedale minemast, lõpuks 10 min mängisid ja siis tatsasid batuudile hüppama. Ehk siis ma näen 7h vaeva, et neile midagi teha ja nemad lustivad rahumeeli batuudil, mis 3 aastat sama koha peal seisnud on. Tere tali!

Või kui me tahame neile pakkuda kauneid mälestusi, mis neile igaveseks alles jääks, kas nad aitavad sellele kaasa? Vastus on EI. Ma küll mõtlen, et oleks küll tahtnud lapsena mingeid ägedaid perepilte ja oleksin praegu nende üle väga õnnelik, aga kahjuks on minu lapsed sellised, et normaalse perepildi saamiseks peaksin ma nad ükshaaval puu külge siduma ja siis ise sinna kõrvale seisma. Siis ehk oleks võimalus, et nad pildile jäävad. Tõsi, peale pikka taaka, järele jooksmist, meelitamist, ähvardamist ja anumist võib ühe normaalse pildi saada:

Aga tegelikkus oli see, et üks jooksis ühte metsanurka, teine teisele poole, üks nõudis kommi, üks EI TAHTNUD, et õde pildile tuleb ja Lotte… see tuias seal niisama ringi ja vaatas valele poole, või asetas pildile ainult tagumise otsa. Hiljem tegime veel suurema vea ja läksime karjääri äärde, kus Lotte tormas vette, Lende kukkus vette ja Mari kiskus ennast alasti, et trikoo selga panna. Jooksed, rabeled, meik voolab – õudukas! Aga FBi jõuab ikka lõpuks tore pildike, kus kõik naeratavad ja inimesed saavad kommenteerida, kui nunnu perekond te olete. Aww! Aga tegelikult on enamus pildid sellised:

Või sellised:

Või sellised:

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

24 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply sellestmison 1. juuni 2018 at 20:18

    ELu kahega – paras hullumaja. Elu kolmega oli hulga lihtsam! Aga minu kolmas sündis, kui esimene oli 7 ja teine 5. Sain rahulikult beebile pühenduda. Väikelastega ongi elu paras hullumaja, aga see läheb mööda. Öeldakse küll, et suurte lastega suured mured. Eks olegi teised mured, kuid igapäevane elu-olu on siiski lihtsam ja ei pea kandma mingi 100-liitrist seljakotti kogu aeg. Vahetusriiete ja kõige muuga, mis igaksjuhuks on kaasa võetud, sest kui pole, läheb raudselt vaja.
    Ma mõtlen, et müts maha, et viitsid nendega reisida ja mässata. Praegu see nii ei tundu, aga olen kindel, et neid vilju maitsed sa siis, kui nad juba suuremad on. Muuhulga ka tänulikkust :)

  • Reply Anett 1. juuni 2018 at 09:51

    Kodus kasvamas kolm last- 6a, 5a ja 3a. Elu nendega.. multitasking on vist kõige parem sõna. Tuled toime, pidevalt higisena ringi tormates, närvitsedes ja muretsed et kas said ikka kõik tehtud või midagi veel. Teed neile lasteaiast vaba päeva, siis 24/7 vanemad õed kisuvad omavahel või vinguvad. Ilusaid hetki on muidugi ka, lahedad kujud on nad tegelikult aga reaalsus on ikka paras kaos:D Kui ma nendega üksi olen, siis liigume reeglina taksoga ja ikka küsitakse.et kuidas te nendega toime tulete. Pikka meelt sulle tulevase kolme lapse emana.

  • Reply A. 1. juuni 2018 at 09:23

    Hahahha, aga mulle meeldib neist feilinud piltidest kõige enam see keskmine :D :D Ehkki ma saan aru, et see oli vaid üks hetketabamus ja ilmselt sa väga pikki mõtteid tol ajal ei mõelnud, siis see sinu näoilme jäädvustus on nii kõnekas, ilmekas ja paljuütlev, et lausa kulda väärt ? Lapsed täiendavad kõike seda, mida su näost võib välja lugeda ?? Tänks, et naeru jagasid:)

    • Reply A. 1. juuni 2018 at 14:06

      Lahe silmapete on ka, sul oleks nagu tillukesed lapsejalad :D (mis tegelikult kuuluvad Marile).

  • Reply aadu 1. juuni 2018 at 08:49

    Huvitav, et Lende istub samamoodi kui Mari, jalad W asendis

  • Reply eq 1. juuni 2018 at 06:26

    Võiksid kirjutada sellest, kui palju umbes selline reis teie perele maksma läheb. Ma ei ole elu sees nii kaugel ja soojal maal reisil käinud, kuid kunagi peab selle teekonna ka ette vōtma. Oleks hea teada, palju kulub lastega perel raha selle jaoks.

  • Reply Hel. 31. mai 2018 at 21:39

    Kas see Mari kleidike+kummikud outfit oli ta enda valitud? :D

    • Reply Mallukas 1. juuni 2018 at 05:37

      Jah?

  • Reply Kätlin 31. mai 2018 at 21:32

    See on minu arust kõigi vanemate unistus ja soov, et lastel hea oleks. Osta ja tee täpselt kõike sedasama, mida sinagi ja siis istud maha ja mõtle milleks või kelle jaoks. Peas lood ilusa ettekujutuse ja tegelikkus on…..Kui palju kordi olen ma youtube kaudu lahedaid meisterdamisideid katsetanud või ostnud arendavaid mänge või õue läinud lootuses, et teeme ilusa jalutuskäigu. Paaahhhhh….vastu taevast – ma ütlen :D
    Ilusat reisi Teile!

  • Reply Maria 31. mai 2018 at 19:45

    Elu kahe beebiga oli lill, elu koos kahe pooleteiseaastasega oli ka lill…..seda jätkus seniks kuni saabus puberteet.
    Päriselt.

    Mitte miski ei sobi, mitte keski ei sobi, sest kõik on lollid, uksed pauguvad ja erinevad sõnad lendavad. Tunnen, kuidas närvid kaovad …

  • Reply Kelly 31. mai 2018 at 17:36

    Sajeerum, kuidas mulle meeldib su “Või sellised…” pildiseeria!

    Ja tegelikult olen sulle tükk aega juba öelda tahtnud, et sinus on miski, mis mulle meeldib.
    Jää endaks.
    Ausalt.

    • Reply Mallukas 31. mai 2018 at 21:26

      krt just tahtsin kellekski teiseks hakata :D

  • Reply M 31. mai 2018 at 15:05

    Japp,thats life? Kõige hullem on see et see kamm ei lõppe enne kui nad ära kolivad omaette elama ?. Peale ”jubedat ” väikelapse iga tuleb see armas pubekaiga ,kus laps avastab iseend ja teisi ja …oma vanema värve .Reisil olles vahitakse vihase näoga oma telefonen, tänamatuse tipp ma ütleks ?

    • Reply Mallukas 31. mai 2018 at 16:04

      Ega see jah parim ei tundu :D

  • Reply Kristi 31. mai 2018 at 13:57

    Korra nädalas jõuan blogisse lugema ja siis loen ikka nädala jagu postitusi järgi ? ootan ka saadet väga ?
    Te olete lihtsalt nii ehedad ja armsad ? tore on sellist reality life jälgida :) seda roosilise ja täiusliku kavandiga uudiseid ja postitusi on niigi liiga palju :D
    Ja ise olles ka 2 tirtsu ema, siis oi, kui palju on äratundmisrõõmu nii heas, kui halvas, naerus ja vingumises :D ilusat puhkust teile ja jätkake samas vaimus :) su printsessidel on ikka väga vedanud vanematega :)

    • Reply Kristi 31. mai 2018 at 14:06

      Ja see tänane live oli niii hea :D ???
      Hea on vahel lihtsalt naerda :D viimasel ajal seda kuidagi vähe.

  • Reply M 31. mai 2018 at 13:14

    Viimased pildid ülisuper.
    Mulle hullult meeldib ka vahest mõelda et issand kui nunnu pilt tuli aga tegelt reaalselt kuidas see tehti:)
    Meil on abikaasaga üks üliarmas pilt tehtud aga tegelt olime me räigelt tülis sellel hetkel aga punnitasin ära.Nyyd vaatan et nii südamlik pilt kuidagi siiralt kukkus välja :))

  • Reply Evalyna 31. mai 2018 at 13:07

    tüüpilised lapsed
    õnneks veel mõned aastad ja siis tuleb veidi rohkem mõistust neile ja nendega lihtsam hakkama saada
    aga sa kange eesti naine D:D:D
    kes saab kõigega hakkama

  • Reply Vaike 31. mai 2018 at 13:03

    Jumala lahedad pildid on ju! :)

  • Reply Eveli 31. mai 2018 at 12:54

    Oled väga tore Ema,Marian!???

  • Reply Triin 31. mai 2018 at 12:47

    Hahaa see viimane pilt :D

  • Reply A 31. mai 2018 at 12:34

    Nii mõnus postitus ? Täpselt selline see eluke ongi. Ainult et mina ei julge küll rohkem kui üht last saada. Vb alles siis, kui esimene koolis käib :D

  • Reply E* 31. mai 2018 at 12:15

    Me käisime ka mai algul 1a ja 3a lastega perepilte tegemas. Tegu oli ikka tõelise kaosega. Lõpuks pilte nähes ei suutnud ma imestada, kust fotograaf nii palju nunnusid pilte ikkagi välja võlus :)

  • Reply Külli 31. mai 2018 at 12:10

    Issand, see Lotte sabaga “perepilt” :D Hea, et ma hetkel üksi kontoris olen :D