Ei saa mina aru, miks beebigrupikeses osad räägivad juba nädalaid, kuidas nad vaarikavarreteed sisse imevad, kükke teevad, vanainimeste asju ajavad ja saunas kügelevad, et ometi beebi kiiremini välja tuleks. Ma ei teaa aru, et miks ometi? Jah, ega mul ka füüsiliselt elukene meelakkumine pole, aga kui mul on valida, et kas mul on suur kõht ja raske olla vs purskun verd, valutan nibusid ja tutti, siis ma valin selle esimese nii kauaks kuni saan. Jajah, teoorias võib ju jopata ja äkki nüüd just seekord on mul sünnitusjärgne max lebo, aga ma sellele panustama ei hakkaks. Samamoodi nagu ma ei hakka oletama, et äkki ma nüüd seekord saan selle beebi, kes öösiti ei maga ja ainult süles karjub. Ei saa, ei saa. Samamoodi ei saa ma pääsu sellest kõigest kohutavast, mis umbes kuu aega peale lapse sündi mind piinab. Mis seal ikka, elab üle ja ei midagi muud. Aga see ei tähenda seda, et ma sellegipoolest veel seda raseduse lõppu nautida ei üritaks.
Üritaks, sest ega sa proovi ise nautida elu, samal ajal kõnnid nagu sul oleks tellis tagumendis ja normaalselt magada ei saa. Kuigi ma sain oma külmetusest jagu, mis on väga suur võit! Ma olen viis aastat ema olnud ja vähemalt neli aastat ikka teadnud, et inhalaator on vajalik asi. Ma pakun, et neli aastat, sest Mari esimesel eluaastal olin ma kõiges üsna…algaja. Aga lastega olen inhalaatorit korduvalt kasutanud, kui nad haiged olnud on. Muidugi ega nad tavaliselt väga ei taha ka, ehk siis see on selline välja näinud, et hoiad seda last 99% ajast väevõimuga kinni ja siis ta karjub ja siis sa loed minuteid, et saaks need soovituslikud 10 mintsa täis, et midagigi mõjuks. Ja alles nüüd taipasin ma ise esimest korda inhalaatorit proovida ja noh, sain terveks. Inimene elab ja õpib.
Igatahes tean ma hästi, et Marta tuleb siis kui tema tulla tahab ja ma ei kavatse mitte midagi teha, et teda ” välja meelitada”. Täna just naersin, et TA on 10 päeva pärast ja kuigi ma siiani pole ühegi lapsega TA’ni välja vedanud, siis teoorias võiks ta sündida ka 24 päeva pärast, sest kaks nädalat on üle minna täitsa lubatud.
Kuigi ma ei arva grammivõrdki, et siin enam pikka pidu on. Ma ei mäleta küll seda, kuidas ma täpselt ennast enne sünnitusi tundnud olen, aga iga päevaga muutub liikumine suht võimatumaks, mitte selle pärast, et ma nüüd nii maru suur oleks, aga no nii valus ja surve hargivahele, et parem kügelen oma tugitoolis ja lasen Kardol jalgu mudida. Muuseas, ta on seda küll 9 kuud iga päev suht teinud, aga raseduse lõpus on ta hakanud seda tegema 2x päevas. Kohe, kui ta näeb, et ma kuskile ähkides maandun, siis tuleb ta kohale ja kukub alaselga, jalgu ja õlgu mudima, et no ÄKKI hakkab parem. Muuseas, hakkab küll, kui aus olla!
Eile oli mul suure tõmblemise peale kõht pikalt ja valulikult toonuses, aga vann võttis õnneks valu ära ja enesetunne läks paremaks. Oli küll hetk, kus ma mõtlesin, et issand, kas see tõesti ongi nüüd see algus, aga ei olnud, TÜNG. Täna hakkas selgroog valutama ja nii imelikult, et ma tundsin nagu alaseljas südamelööke ja iga “löök” oleks nagu hoop selga olnud. See oli nii valus, et mina, va ravimivastane, võtsin nospad ja valuvaigistit, sest ei talunud seda valu ära. Jäin diivanile magama ja ärkasin selle peale, et tundsin sama valusööstu nii teravalt …seal all, et mu esimene mõte oli see, et keegi on mind jalaga hella kohta löönud ? See ehmatas mind nii üles ja ma mõtlesin kohe, et appi, see oleks kõige haigem viis, kuidas sünnitus saaks alata. Et niimoodi järsult ja teravate valudega. Eelnevad korrad on läind sarnaselt ja seetõttu eeldan ma ka, et ka sedapuhku läheb nii:
- hommikul avastan limakorgi tulemise (imelik verine pläga), millega toonuseid ei kaasne.
- päeva peale tekib päevadelaadne valu ja suhteliselt rütmilised valutud toonused…
- mis õhtupoole valulikumaks muutuvad.
- kui neid enam üle ei anna hingata, siis lähen haiglasse.
- oksendan ja saan paari tunni möödudes beebi.
Umbes nii ma seda ette kujutan ja kui mul ka päeva peale mingeid imelikke valusid ja asju on olnud, siis need mind haiglaust kraapima ei pane, sest ma kujutan JUST SAMAMOODI asjade kulgu ette, et kõik tekib rahulikult ja tasahilju ja omas tempos. Küll aga olen ma iga hommik pissil käes põnevil, et noh, kas hakkab miskit pihta või mitte. Ja kui limakorki ei paista (sry, ma vihkan sõna limakork :D) siis olen ma 100% kindel, et jälle üks päev mureta, mil ma ei sünnita. Iga säärane hommik ongi justkui jälle üks päev jälle juurde “võidetud”. Aga praegu on õhtu ja homme hommikul saan jälle “bingot” mängida ?
Selle pärast on mul nii uskumatu ka kuulda seda “ah sünnitasin kogemata kodus” vms, sest mulle on keha alati nii pikalt ja leebelt teada andnud, et Mariannikene, täna on see päev, pane oma piip ja prillid haiglakotti ja võta rahulikult, I got you! ✌️Raudselt nüüd karistuseks sünnitan kuskile Männiku Maxima allahinnatud kauba leti ette vms…
Igatahes vastuseks kõigi küsimustele, et kas ma sünnitan, siis ei, ma ei sünnita. Ei, ma ei tee ka mitte midagi, mis sünnitust esile kutsuma peaks, sest mul pole huvi seda esile kutsuda. Mul on isegi teisipäevaks UH aeg kirjas, muuseas ma ise arvasin kogu aeg, et laps sünnib 5-10, aga ma “eelistasin” kuuendat mingil teadmata põhjusel. Aga ega see on kõik puhas suvaline meelelahutus ja pakkumine, tuleb see laps ikka siis, kui ta tuleb.
Põnevil olen küll. Kuidas see sünnitus algab? Kui kaua kestab? Kas ta on selliste punnis põskedega, nagu pildil oli? Mis moodi Mari ja Lende ta vastu võtavad? Kas ma tõesti saan endale jälle päriseks beebi?! Omg! Saab põnev olema see eluke. Hirmus, aga põnev. Veits lõhestunud tunne on, et nagu põnevil, aga samas pelgan. Aga eks seda tunneb vist iga 9dat kuud rase naine.
Üks päev vana Lende
Üks päev vana Mari
Teate, mis on selle juures jumala äge või. Et ma vaatan oma lapsi ja mõtlen, et appi, nad on niiiii armsad ja ägedad, et no see on küll ainult puhas õnn, et neid niimoodi puhtamuidu enda sees valmis teha saab. Milline äge-äge värk! ❤️ Ja ma ei hakka eitama seda ka, et ma naudin iga minutit, mil Kardo mind nagu kuninga kassi poputab ja hellitab. Mitte, et ta seda muidu, rasedusevabal perioodil, ei teeks, aga no ikka praegu veits teine tera?
55 kommentaari
Ma sünnitand aind 1 lapse ja 27.nov saab 2a 🙂 Mul ei tulnud seda limakorki või ei pannud tähele ja isegi vett ei tulnud alles pressimise käigus ja 2.5 päeva valutasin 5min vahedega
Hei Mallu! Sain eile teada, et ootan ka beebit. Kuna olen su blogi juba nii kaua lugenud, oskan juba päris paljudele erinevatele asjadele mõelda ja tean, milleks ja kuidas vaja valmistuda. Isegi elukaaslasele toon pidevalt näiteid, et Mallul oli nii ja Kardo tegi seda-toda 😀 jõudu sulle ja juba tahaks Martat näha 🙂
No kuule, mis minust, palju õnne!! :))
oeh,neli loomulikku ja paris kiiret synnitust seljataga,ei enam .Rase ei jaksaks ka enam olla,vanust 35.Tagantjarele moeldes ilusad ajad ,isegi synnituslaual olles valude kaes,teades voi lootes,oodates,pingutades,et kohe kohe akki naeb oma ilusat beebit,Ja mis veel haid malestusi tekitab ,on koos beebiga esimene öö haiglas.Ma ei tea kas voib ennustada,Arvan,et sinu laps synnib 10 .nov .
Neid beebide pilte vaadates, tuleb heldimus peale. No on tõesti imetabased, armsad, nunnud, pehmed, niiii tillukesed kägisevad beebid.Oehhh! Pilte vaadates tuleb küll tunne, et tahaks ka uut beebid, kuid annan endale aru, et praegu pole sobiv hetk. Kolmas tuleb kindlasti, kuid mõne aasta pärast.
Sulle, aga ma ennustaks 08.11 kuupäeva 🙂
Uhh, ma olin juba unustanud, et mul rasedana lõi enne magamaminekut selline valu sinna alla, mõtlesin et lapsel mingid lõikeriistad järsku kasvanud? See oli kohutav valu, et ma ikka korralikult röögatasin. Umbes tunni-kahe pärast tulid ka veed 😀 Tänks, et meelde tuletasid!! 😀 noot…
Sulle aga soovitud kuupäeval limakorgi tulemist siis! 😀
Ma punnitasin esimest kaks ööpäeva. Teine tuli konkreetselt sõidu pealt. Mees juhtis autot, mina võtsin taga istmel beebi vastu. Me olime nii liikluses kinni, et ei saanud normaalselt tee kõrvale ka tõmmata. Kiirabi oli vastu tulemas ja üritasime parklasse jõuda. Elu nagu filmis 😀
Mina oleks äärepealt teise lapse kodus sünnitanud, kuna sünnitus lihtsalt kulges nii palju kiiremini, kui ma oleks osanud oodatagi. Esimene sünnitus oli 44h ja seetõttu mõtlesin, et küll see teine ka vähemalt 24h kestab. Esimesega tuli limakork ilusti ära ja hakkasid valud tasapisi, aga teisega tekkisid kõik asjad korraga ning valude vahed läksid ruttu viie minuti ja kohe ka kolme minuti peale. Mina aga mõtlesin, et oh ei ole veel miskit, aega küll. Kui ma siis kodus voodis juba presse tundsin, siis mõtlesin ikka veel, et oh ei need küll ei saa pressid olla. 😀 Õnneks sai siiski haiglasse mindud (elan Pelgu lähedal). Jõudsin vaevu ukse vahelt sisse ning enne kui ämmakas jõudis palatisse joosta oli mul juba pea välja pressitud.
Seega korduvad sünnitused võivad väga kiirelt kulgeda ja eelnevad sümptomid ka ei pruugi nii rahulikus järjekorras tulla.
Lapses on niiii Oma nägu juba esimesel päeval ? aga see ei hirmuta sind, et Marta nii suur võib olla? Mina selle suuruse pärast tahaks, et tuleks võimalikult vara(al 38 nàdal siis). Mida rohkem lapsi, seda paremini tahaks end tunda Peale sünnitust. Minu esimene 3850g lõppes keisriga ja teine 3240g tõmmati vaakumiga välja 😀
sinul korralik abivägi, et Sind see jälle ei kõiguta eks 😀
Aga jõudu ja jaksu, loodan, et läheb sul kergelt taas ???
Aga ta ei ole ju “nii suur” vaid jumala tavalises suuruses oli 😀 Kui teisipäevani vastu pean, siis saan uue UH ja siis saan teada, kui suur või väike ta nüüdseks on. Aga isegi kui ta oleks suur, siis ega minu tahtmise peale ta enivei enne ei tuleks 😀
See lapse kaal oli ainus, miks ma teise raseduse lõpus mõtlesin, et võiks pigem varem sündida, mitte üle kanda. Esimene laps 3400g tundus täitsa ok. Teine laps oli 3720 ja no vahe oli selgelt (loe: valusalt) tuntav. Oli hetki, kus tundus nii ilmvõimatu teda endast välja pressida :/ :/ Aga jällegi. See mõtlemine ajab ainult ennast kettasse. Nagu nii midagi sinna teha ei saa, millal laps sündida tahab..Tuleb kui heaks arvab ja sündimata ei jää ka 5k-sed lapsed… Kui see kedagi lohutAB 😀
Mul on kõik 4 sünnitust väga erinevalt alanud. Esimesega tulid järsku öösel veed ära, teisega oli kõige normaalsem, hommikul hakkas tasapisi valutama ja õhtuks oligi laps käes. Kolmandaga oli kantud juba 41+4, kui veed hakkasid veidi nirisema, aga midagi muud ei toimunud, nii kiirendati järgmisel päeval ravimitega. Neljas seevastu ei tahtnud üldse tulla, libakaid oli hästi palju, aga päriselt asjaks ei läinud, nii et lõpuks kutsutigi esile. Kolmanda ja neljandaga proovisin küll igasugu asju esilekutsumiseks, sest oli juba tähtajast palju üle, ilma tulemuseta. Kuna esimesed kaks sündisid üsna tähtajal, siis ei jõudnud veel kannatamatuks muutuda ega üritanud midagi kiirendada. Neljandaga ma mõtlesin ka igal õhtul, et peaks veel homme vastu, et saaks mingid asjad tehtud, sest arvasin, et taastumine võtab väga kaua aega ja siis ei tee midagi, samas tahtsin, et sünnitus oleks juba läbi. Kolmandaga kaotasin 2 liitrit verd ja kartsin päris hullusti selle kordumist. Läks aga oodatust palju paremini. Kuigi esilekutsumine ja üle 4 kg laps, oli sünnitus kõige kergem ja kiirem, taastumine ka kõige kiirem ning esimest korda sujub imetamine ilma probleemideta nüüd juba 1,5 kuud. Nii et igasugu variandid on võimalikud ?
Minu esimene sünnitus kestis megakaua. Õrnemad valud olid 22h (mitte nii hullud kui õiged aga piisavad, et ei saaks magada) ja juurde 9h hulle valusid. Veed tehti haiglas lahti. Teine sünnitus oli aga täiesti teine. Ma ei uskunud, et mul veed ise ära tulevad. Aga öösel kl 4 kui vetsust voodi kõndisin, hakkasid voolama, tund hiljem hakkasid valud ja 3h hiljem oli laps käes. Totaalselt teine. Pressid olid esimesega ka mingi 1,5-2h aga teisega läks kiireks ja pidin ühe pressiga pea ja teisega keha välja saama. Sain tehtud ?.
Sul on mõlemad lapsed varem tulnud ja ilmselt seetõttu ei taha ka protsessi kiirendada aga mul läks nt teine rasedus 8 päeva üle ja julmraske oli ja iga päev üle tähtaja oli lihtsalt nii masendav. Mu sisetunne ütles, et tuleb enne tähtaega ja olin juba 38 nädalal valmis minema. Ma usun kui sa 41 nädalal ikka veel ühes tükis oled, siis mõtled teisiti ?
Mul oma lastest UH pilte pole, aga nii palju või vähe kui neid UH-dest nägin võin öelda küll, et juba 20 nädalal oli pilt selge, millise näoga tuleb laps 🙂 Teise raseduse 20. nädala UH-s vaatasime mõlemad mehega, et jumala minu ninaga laps. On kah 🙂 Sünnib Marta ka sellisena nagu sa teda juba näinud oled 🙂
Minu meelest Mari ja Lende pole üldse enda UH pildi sarnased ?
Ma Mari pilti ei leidnud, aga Lende UH pildi leidsin küll üles ja no ma näen küll sarnasust, päris palju isegi 🙂 NIi sellega, milline Lende praegu on kui sellega, milline Lende sündides oli. Kardo moodi, sellest saab ka juba UH pildi järgi aru 🙂
me just täna arutasime Kardoga, et absull ei näe ise kumbki sarnasust Kardo ja laste vahel 😀
Olek on see, mis Lende Kardole väga sarnaseks muudab. Mõlemad on sellised vahel kergelt altkulmu piidlevad muhedikud. Kõigutamatu rahu paistab silmist välja.
Sina ja Mari olete aga rahutud nähvitsad, särtsu ja kilkeid ääreni täis. Sulkuste peal väljas.
Esmarasedatel on jah kombeks naba paigast pingutada, et jumala eest lapseke juba sünniks. Või noh, ma pakun siiski, et kui sa ka juba 2nd üle kannaks,siis selleks ajaks on omal ka kopp ees. Ehkki jah, kel lapsed juba on, neil pole ikkagi väga aega ja mahti tegelda selle beebide väljameelitamisega. Neil on suurepärane teadmine sellest, et sündimata lapseke nagunii ei jää ning et elu värske beebiga ei pruugi olla ka üldsegi mitte meelakkumine. Aga see viimane on raskem avastus jällegi esmakordsetele emadele. Esimest last meelitasin ma isegi kõikvõimalikku moodi välja, teisega oli sama, et ära palun niipea sünni!!! 😀
Mu kaks sünnitust on erinevalt alanud ja veidi erinevalt ka kulgenud. Üks algas selle korgi eraldumise ning nõrkade tuhudega, see kõik kulmineerus 2 päeva hiljem lõpuks sünnitusega. Pikk piinlemine. Teine rasedus lõppes öösel vete puhkemisega. Tuhusid ei kaasnenud. Umbes 10h oli muretu, üksikud valukesed käisid külas. Käisin veel lapsega õues ja elasin tavapärast elu. Magada/puhata muidugi ei saanud,sest ärevuse lõi max üles. Mingit limakorgi värki polnud. 10h hiljem hakkasid valud ja muutusid suht kiirelt regulaarseks, vahed ka lühenesid üsna lühikese ajaga. Haiglasse poleks selliste valudega veel läinud, aga vete tulekust oli 12h möödas, pidin minema. Koju enam ei lastud, avanemine oli kiire ja väljapressimine mega valus. Plussiks see, et vähemalt sai kõik kiiremini läbi, u 4h hiljem oli beebi käes. Aga olin küll nii sant, et kõndidagi korralikutl ei saanud. Enda üllatuseks muidugi taastumine oli ka väga kiire. Ikkagi kolmandat sünnitust ma nüüd kardan. Mäletan selgelt, kuidas peale teise lapse sündi vandusin iseendale, et never again, ma ei taha seda enam kunagi läbiteha!! Haha, aga elu käib ikka oma soodu, pole kolmandast korrast ka pääsu 😀
Mõnusat (veel vähemalt) ühte päeva sulle!! 🙂
Hahaha, ma ka arvasin peale Lendet, et never again, aga näed, siin ma olen. Tänahommikune loto ütles, et täna ei juhtu veel midagi, seega mõtlen, et peaks vb asjalik olema ja lastetoas riidehunnikud ära sorteerima ?
😀 😀
Tee seda muidugi! 🙂 Sest tead, nagu siin juba palju kirjutatud, kõik variandid on võimalikud. Ma ka sünnituseelsel õhtul tundsin, et oh, lebolt vean veel 2 nädalat välja, kui öösel plõks käis ja voodi veest lainetas. Üks vihje enne magamaminekut siiski oli, tabasin silmaga ära hetke, mil laps vajus järsku hästi.hästi alla. Tundsin seda liikumist muidugi ka. Aga see on ka selline asi, et keegi ikkagi ei ütle, kas laps sünnib homme või nädala pärast eks. Südamerahus läksin magama ilma igasuguse aimduseta. Niiet…. iial ei tea 🙂
Mul hetkel on null tunnet 😀
No just, ka see võib olla märk millest iganes 😀 🙂
Mina pole ikka veel oma triipe kätte saand. 🙁 Tänasest peaks uus tsükkel pihta hakkama, eks paistab, kas hakkab kh või hoopiski saan lähipäevil esmakordselt triibud kätte 🙂 nii ootan juba… aga tekkis hoopis selline küsimus, millega oled eelnevatel kordadel ja millega plaanid seekord haiglasse jõuda? Kutsud kiirabi? Kasutad taksot, sest tead, et suure tõenäosusega ei hakka sa taksos anyways sünnitama? Mina elan Tartu linnast mitukümmend km kaugemal ja tegelikult juba enne rasedust mõtlen sellele, et KUI elukaaslast pole parasjagu kodus, siis mis oleks minu parim variant linna jõudmiseks. Esmasünnitajana ei ole mul ju aimu ka, kui kiirelt minu sünnitus kulgeda võiks.
Hoian sulle pöidlaid! Ma olen mõlemad korrad jah taksoga käinud, mul ju ITK vaid 10 mintsa kaugusel, kaugemalt ma ei teagi, mis teeksin. Seekord mõtlen üldse, et äkki lähen oma autoga? 😀
Hull pääst? 😀 Kui keset sõitu lööb valu kõhtu, mis siis teed? Ma küll rase pole veel olnd, aga päevade ajal ka aeg-ajalt niimoodi äkilised valukrambid kõhtu löönud, et sõit kipub sel sekundmomendil jääma teisejärguliseks… Sõidukogemust mul 6 aasta jagu ja kontrolli sõidu üle küll neil momentidel ei kaota, kuid lihtne see pole. Ja mis veel siis maxrasedana? Iga väiksemgi kõks võib lõppeda väga kurvalt. Milleks riskida? Vb oledki suuteline ise kohale sõitma, aga igaks kümneks juhuks ei soovita 😀 Vähemalt mina ei sõidaks ise, ammugi siis mitte seda mitukümmend kilomeetrit, mis mul endal sõita tuleks…
Jaa, ei mitukümmend kiltsa ei sõidaks küll, aga kui ma arvestan nende valudega, mis mul tookord olid, siis nendega saaks lebolt sõita 😀 aga no eks näis, mis fiiling on, taksoga saab alati minna ju. Ma lihtsalt mõtlesin, et mul on lihtsam pärast koju tulla kui auto seal.
Kas sa oled muidu alati pärast sünnitust kohe lebolt istuda saanud? Sest juhul kui normaalselt istuda ei saa, siis ühe kannika peale toetudes ka vist autot väga mõistlik juhtida pole 😀 No muidugi on neid, kes saavad kohe istuda, aga no lihtsalt tuli selline mõte, et see kojutulek ei pruugi pärast selle võrra lihtsam olla, et oma auto olemas seal… No ja muidugi haiglasse minnes tuhudega auto juhtimine tundub ka ohtlik ja kohati võimatu 😀 Ma lihtsalt proovin mõlemat pidi mõelda 🙂
Ma olen oma mõlema lapse sünnitamisele ise sõitnud ja pärast tagasi koju ka 😀
Ma 5 kuud tagasi sõitsin samuti ise olude sunnil Oma teist last sünnitama ? Õnneks mul samuti haigla max 10 min kaugusel.
Mul hakkas paar päeva enne sünnitust selg valutama. Ma ei väida, et sul nüüd ka, aga mine sa tea?. Anyway näed hea välja, jõudu ja kiiret sünnitust sulle!
Paar päeva on lai mõiste 😀
Mina küll päris kodus ei sünnitanud aga haiglasse ka ei jõudnud. 😀
Nimelt olid valude vahed 20 minutit ja täitsa üle hingatavad ja haiglasse soovitatakse ju korduvsünnitajal minna, kui vahed mingi 5 minutit on. Aga ei, järsku hoopis hakkasid pressid. Mees kutsus kiirabi ja 20 minutit pärast presside algust sünnitasin ma kiirabiautos. Mees jõudis haiglasse enne mind. 😀 Kiirabi ootasime 10 minutit ja oleks neil veidi kauem läinud, oleks ka kodus sünnitanud. Nii, et ma nüüd mõistan, kuidas see kodus sünnitamine võimalik on. 😀
Eks jah, elu õpetab 😀
Nii põnev on siia tulla iga päev kiikama, et noh, kas on juba uudiseid! Elan kaasa. Ise kolmandat ei soovi, aga tore on sind jälgida.
Minul läksid mõlemad rasedused kaks nädalat üle. Tähtajal hakkasin mõlemal koral jooma ka vaarikaleheteed, aga miski ei aidanud.. Lapsed tulevadki, kui on valmis. Esimene sünnitus algas vete nirisemisega ja teine korgi eraldumisega. Esimene vajas ikkagi lisaks esilekutsumist, teine erakorralist keisrit. Mu rasedused polnud füüsiliselt kuigi rasked, aga see tähtajast üleminek oli vaimselt väga raske, täiesti lootsetu tunne tuli peale.
Sulle soovin mõõdukat ootusärevust.
Aitäh, eks ma elan vaikselt edasi 😀
Aasta tagasi samal ajal ootasin ma kannatamatult et sünniks see laps juba ära, sest see lõpurasedus on nii raske… nagu suur kõht, ükski asend pole hea jne ja muidugi tahtsin ju hirmsasti oma beebiga kohtuda. Esmarasedana ma ju ei teadnud ka, mis mind pärast sünnitust täpsemalt ees ootab, nii palju kui vaid olin teistelt kuulnud jne. Seega olin ka juba seisus, et peaks kuidagi üritama “aidata” teda välja meelitama 😀 aga lõpuks ei teinud seda. Samuti olin arvamusel, et ma tunnen selle õige hetke siis ära, kui veed ära tulevad, aga lõpptulemuseks tulid veed sünnituslaual 😀
Rasedusel omamoodi võlud, millal muul ajal saab sellist poputamist ja tunda end kui kuninga kass. 😀
Mul isegi pole enam nii raske, ma ei tea, kas keha harjus ära piinaga, või kuidagi kergem on 😀
Ma olen mõlema lapsega kujutanud ette kuupäeva kuna nad sündida võiks.. Ja nii nad sündinud ongi 🙂 (ühega 15, teisega 25) ega see “ise esilekutsumine” aitagi.. Laps tuleb siis kui ta tahab, mitte, et saunas seksides shampust jood ja voilaa.
Mul esimene algas aevastamisega öösel kell pool 1. Mõtlesin, et lähen magama, et äkki läheb valu üle. No ei saanud magama jääda. Iga natukese aja tagant tulid valud. Kuskil 6 paiku läksin haiglasse ja 9:28 sündis. Teisega ärkasin keset und valu peale üles öösel kell 2. Naljakal kombel olid valud kohe iga 3-5 min tagant. Mõtlesin pikalt, et minna haiglasse või mitte, saadetakse veel koju, kui alles hakkas pihta. Haiglas vaatas iga töötaja lolli näoga otsa, et mida sa siin teed, kui alles kell 2 valud hakkasid. Haiglasse jõudsin umbes 3:15. Sündis 3:58. Kummagagi limakorki ei näinud.
Mu suurim hirm on see, et kui tahaks magama minna, et peaks selle asemel väsinuna sünnitama minema 🙁
Minul juhtus ka see, et tahtsin magama minna, aga ei saanud, sest üks tahtis sündima hakata. Olin ikka eelnevalt mõelnud, et aitan liikumisega hästi palju kaasa, proovin kükitada ja püsti olla ja õõtsuda jne, aga reaalsus oli see, et olin kogu aeg voodis: valude ajal käpuli ja valude vahel magasin, aga no seda ei saa õigeks magamiseks nimetada 😀 Õnneks mul ikkagi tohutult vedas ja sünnitus ei veninud pikale ja kulges üsna lihtsalt, aga oi see väsimus… Polnud üldse hirmutamiseks mõeldud see jutt tegelt 😀 Küll ta sul muretult välja lupsab 🙂 Ja seda ikka haiglas sünnitustoas, mitte kuskil maxima põrandal 😀 Jõudu!
see on kehva kyll…….endal koik lapsed keset ood syndinud ja poeg enne seitset,esi´mene tytar syndis 3 labi oosel,teine tytar tahtis siis syndida,kui just magama keerasin,kolmas ,peaaegu kaheseks saav tytar syndis ohttul pool yheksa,no ka peaaegu magamamineku ajal,poeg………..esmasyndinu,syndis viis minutit enne seitset hommikul.Valud algasid keskööl.Koikide lastega lainud kokku 3,5 tundi,Esimses lapsega oli koige valusam ja tunduseid koige kurjemad ammaemanda olema.Ju oli vaja kuri olla,kuna poeg kannatas hapnikupuuduse kaes ja see annab tanapaevani kovasti tunda tema kaitumist.Poeg on 14
Ma lugema asudes mõtlesin, et kui on pakkumine, siis pakuks 6.11 MK sünniks.
Kuigi jah 11.11.18 oleks päris äge, noh järgmine nädal ta tuleb!
Mul kolm kôik tulnud ka enne TA. 39+2 , 38+3 ja 38+2
A vat kaalult on mul køik väiksemaks läinud, pikkusest ka.
Esimese ja viimase vahe kaaludel 780gr
Pikkuste vahe esimesel ja viimasel 4cm
Mitte et sa ei teaks, kui hea mees sul on! Tervitused Kardole!
Tänane postitus paneb lihtsalt õhkama.. heldima.. Nii mõnus on mõelda, et jälle uus beebi.. tahaks ka beebi naha lõhna tunda ja udukarvasele nahale pai teha! Aga mulle praegu kahest mugulast aitab! Naudin mõttes su beebijutte.
Ps! Pisiplikade pildid on niii armsad! ?
Varsti näitan jälle tutikat beebit 😀
Mina olen 1 neist, kes kodus diivanile sünnitanud on. Seda sel lihtsal põhjul et öösel pool 3 ärkasin naljaka alakõhu valu peale, arvasin et seedimisprobleemid ja muudkui istusin wc poti peal ? ca 40 min hiljem tuli ikka selline valu, et sain aru , et okt misasja , see on sünnitus ju. Ajasin mehe üles ja 20 min hiljem oli beebi sündinud 😀 ei jõudnud me haiglasse ja ei jõudnud ka kiirabi kohale..
Vähemalt kiirelt käes 😀 Aga kas siis üldse peab haiglasse minema või võib koju jääda?
Ma eeldasin ka et kolmas sünnitus on teistega samasugune, et saan päev läbi inimlike valudega ringi jalutada, õhtuks ebainimlike valudega haiglasse ja ööseks beebi kaissu. Aga kolmas algas hoopis täpselt selle valutorkega nagu sa kirjeldasid. 6 tunni pärast oli tita kaisus. Kusjuures taastumise juures kõige hullem asi, mida mitte keegi mulle ei maininud, olid emakakokkutõmbed, mis lähevad iga sünnitusega aina hullemaks. Eelmistega nagu polnud hullu midagi, aga kolmandal korral olid need sama jubedad kui sünnitus ise!
Emakakokkutõmmetest – esimene kord olid KOHUTAVAD ja kestsid mitu päeva. Teine kord oli 1 kokkutõmme haiglas, super intensiivne, arvasin, et lausa oksendan, aga rohkem ei tulnud ka. Eks näis, mis sedapuhku on.
Kusjuures mul polnud ühtegi kokkutõmmet peale lapse sündi ?
Ei kujuta ettegi, kui rõve see veel olla võib.
ikka väga rõve 😀
Kusjuures, minu esimesed kaks sünnitust algasid vete tulekuga. Ja nüüd kolmas algas limakorgi eraldumisega. ?
Äkki tuleb Kardole isadepäeva kingitus 🙂 11.11.2018
Mina ka ei teinud mingeid nö esilekutsumise rituaale. Mulle meeldis rase olla ei ühtegi valu, uni oli hea ja saapapaelad aitas mees kinni ?
Haha, sesoses sellega, siis Kardo just ütles ükspäev, et võiks siis 7dal sündida, isadepäevakingiks. Ma olin nagu… nojah, või siis 11.11, mil päriselt ka isadepäev on ?