JUMALAITA KARDO

kuidas Marta meie suhte päästis

20. november 2019

…ja Kristina seda hävitada püüdis. Aga no alustame algusest. Nimelt sai esmaspäeval selgeks, et mul on haiglasse minek. Kristina tähtaeg oli teisipäeval ja esmaspäeva õhtul pull pihta ka hakkas. Mina olin aga valmis esimestest väikestest valupoegadest saadik, ehk siis esmaspäeva hommikust. Tegime kõik asjad poole jooksu pealt ära, iga hetk oli selline ärevus sees, et kas ma ikka jõuan, mis saama hakkab jne. Olgu öeldud, et kõik läks super hästi ja öösel vastu teisipäeva jõudsin ma koju ise nutta lahistades, et ma tahan ka ju beebit! Töötlesin siin pilte ja panin videot kokku ja ise samal ajal muudkui läksin vihasemaks. Et mis ma pean Kardo maha jätma ja uue mehe võtma, et beebit saada?

Krt, see Kardo teab mind liiga hästi, lasi endal mugavalt munajuhad kuskile kõhuõõnde kinni õmmelda, nüüd pean mina ilma beebita elama terve elu.

Nagu KUIDAS ma pean sellist piinarikast elu elama, ah? Krissu beebi oli niiii pehme ja pisike ja nunnu ja tudus nii armsasti ja konkreetselt mu emakas ütles inimkeeli, et Mariann, me peame seda tegema. Ma vannun. Nii ta ütles. Aga no mis ma nüüd teen, või no pigem kellega eks. Ja teise mehega tunduks maru ebamugav lapsi saada, ehk siis ma istusin siin ja nutsin ja olin pahane ja halasin oma beebita elu üle. Marta on ju NII suur. Ta saab juba reedel aastaseks! Mis beebi ta enam on, pmst otsapidi oma elu peal.

Ja olgem ausad, nelja lapsega oleks ju lasterahad ka ikka tunduvalt suuremad, jumal ja netikommentaatorid ju teavad, et ega ei mina ega Kardo kunagi tööle ei lähe, ainuke variant oleks olnud siin oma koloonia luua, aga nagu ikka, rikkus Kardo kõik ilusa ära. FAIN!

Kuskil nelja ajal kebisin voodisse, et õndsat und magada. Kes aga ei tahtnud õndsat und magada, olid lapsed, kes kõik üles ärkasid (lastetoa remont, ehk siis oleme kõik ühte tuppa pressitud). Marta röökis, nagu keegi pussitaks teda kintsu ja rabeles täiel rinnal. Juua ei tahtnud, süüa ei tahtnud, piima ei tahtnud, lutti ei tahtnud. MIDAGI ei tahtnud. Ainult kisada ja karjuda tahtis. Ma olin ise nii pool une ja ärkveloleku vahel, et ei saand enam midagi aru. Üritasin seda Martat kuidagi rõõmustada, aga ei õnnestund teps mitte. Ise olin kooma vajumas. Mingi hetk ütlesid närvid nii üles, et ma olin sekundi kaugusel täiest kõrist karjumast: “ISSSAND JEEESUS KRISTUS, JÄÄÄÄ MAGAAMAAA. MIDAAAA SA TAHAD???!!”

Seda aga takistas Mari, kes oli terve aja vait olnud, kui äkki kostis: “Emme…”

-“NOH?”

“Tita nutab.”

Tol ööl magasin ma vist kokku 2-3h. Hommikul tuli siia ehitusmees ja aknavahetusmees ja Mari pidi teraapiasse minema ja Lende lasteaeda ja Mari veel hambaarstile ja ma olin niii läbi omadega. Ise pidin veel kiirelt haiglasse minema, et Kristinast veel mõned pildid teha. Või no tegelt ikka beebist. Igatahes tulin ma kunagi koju ja olin terve päeva sellises imelikus staadiumis, kus uni lihtsalt murdis suva hetkedel ja ma ei saanud ise ka enam aru, mitu korda ma lõpuks 10-20 minutilistesse unedesse vajusin. Lihtsalt võimetu midagigi tegema, ainult kooma vajuma.

Mingi hetk vaatasin, et ooo, kell on 8, saan Martaga magama minna. Kas ta jäi? Ei. Ta kriiskas samamoodi nagu eelmisel õhtul, kuni me lõpuks taipasime talle suhu vaadata ja avastada, et ta kasvatab mingit miljonit tagumist hammast, mis ilmselt täiega haiget teevad. LISAKS suutis ta endale ohatise hankida! Nagu… vaene laps!

Ehk siis tänane öö oligi lõpuks nii, et mina ja Kardo kordamööda beebit solgutamas ja üritamas tema nutmist takistada kuidagigi. Igemegeelid ja isegi Panadol läks mängu, aga ei midagi. Ta on super magamata ja viril ja …ja mina olen magamata ja viril ja nii oma närvilisuse viimase vinna peal, et järgmine inimene, kes minult midagi tahab… Siis ma…

Ehk siis ma jõudsin kenasti järeldusele, et a) ma ei funktsioneeri ikkagi ÜLDSE ilma magamata (kuigi ma vahepeal väitsin, et suva on, aga äkki ma jäin vahepeal vanaks) b) ma olen unisena mega vihane, ärrituv ja poolhüsteerias c) MUL ON BEEBI. Mul pole rohkem beebisid vaja. Palun aidake mind olemasolevategagi! d) kui ma saaks uue beebi, siis ma läheks Kardoga lahku. Esiteks sp et ma oleks ilmselt selle saamiseks vale noku otsa koperdama pidanud ja teiseks ma olen tema vastu unisena selline bitch, et ma täna läksin närvi, sest ta üritas mulle mooncupi kasutamise nõu anda ?

Et siis jah, ma ei ole surnud, lihtsalt ma olen omadega nii ajahädas kõigega ja kõik ajab mind nutma ja ma tahaks vähemalt Kristina beebit hoida, aga paraku on vist imelik kolmandat korda inimese kolmandal elupäeval külla pressida, seega ma istun siin kodus ja valutan kuulmekilesid.

Aaa. Vangi ei pandud. Sain lihtsalt e.maili kohtust, et ala me ei jõudnud, vastuse saate 28.11. Tänks, et jumala eest hommikul ei öelnud, laske ikka inimesel õhtuni praadida.

Tahaks veel halada, mis närvi ajab, aga sai vist juba küll.

Tsau.

 

Loe ka neid postitusi!

23 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta maisa 21. november 2019 at 20:09

    Enamus õnnetused juhtuvad autoroolis,sest inimene on väsinud.

  • Avatar
    Vasta Liis 21. november 2019 at 12:53

    Homöopaatia aitab hammaste tuleku ajal ideaalselt. Ohatise vastu ka. Tallinnas Väike Uba.

  • Avatar
    Vasta jaa 21. november 2019 at 09:57

    Sa ei ole selline kes meest petaks, et selles mõttes võib Kardo rahulik olla 🙂

    • Mallu
      Vasta Mallu 21. november 2019 at 10:39

      konkreetselt ei viitsiks ilmselt küll jah 😀

      • Avatar
        Vasta Kylli 25. november 2019 at 13:45

        Kui sul titetuhinsiis ma võin jagada sulle oma 1kuuvanuseid kaksikuid.
        ??? Tule aint ja nunnuta.

  • Avatar
    Vasta Sirts 21. november 2019 at 08:35

    Tere, nii huvitav lugeda. Hetkel just sama teema. Minul muidugi veel on võimalus saada juurde. Mul järjest 3 last. Ja jeerum, nad on armsad ja tublid ja mõneti kasvavad nii kiiresti, teisalt jumal tänatud, et kasvavad ja mõistus tuleb. Kuid tahaks nagu veel neid, samas kui need rasked ööd päevad tulevad mõtlen et nii nüüd võtan ette ja aitab. Lõpetan asja ära et ei teeks seda viga et veel saan neid juurde. Ses suhtes hea, sul asi otsustatud aga nii moodi kahe vahel on väga jube ka.

  • Avatar
    Vasta Marie 21. november 2019 at 02:27

    Aga kuidas seda mooncupi peab siis kasutama? Ma tahan ka teada kas ma olen ikka õigesti kasutanud?! =D

  • Avatar
    Vasta Kaie 21. november 2019 at 02:09

    Jälgin sind ikla vaikselt ja noo pea alati saab naeratuse näole blogi lugedesja tihti on ka äratundmisrõõmu igapäevaelus lastega. 

    Aga noh seekord mul meenus enda suvisest olukorrast lugu kus mu aastane no ei magand vähkles ja vähles ja ei tahtnud juua ega süüa. Huulel villike mis tundus nii tyhine ohatis. Panin hammaste tuleku arvele selle jorina. Aga paari päeva jooksul olid igemed väga punased ja paistes ja villid suus. Stomatiit oli. Ei taha kanaema olla ja mingi targutaja aga hoia suul silm peal 🙂
    Muidugi loodan et teil ongi ohatis vaid ja hammaste tulek 🙂

    • Avatar
      Vasta Kats 23. november 2019 at 10:39

      Jaa, meil oli peaaegu sama jama… ajasin kõik nende hammaste süüks… järsku avastasin et mingi muu kala ikka suus! Ei olnud päris stomatiit, aag mingid haavandid’. Need siis olid lisaks veel sellele et need tagumised ülemised ja alumised hambad kõik korraga tulid, pluss veel 3-päeva palavik, kohati üle 39kraadi… oi kui kahju oli beebsust! Süüa ta ka absull ei tahtnud see aeg! Tissida oli valus, muuud alla ei läinud! Vett ainult vahepeal

  • Avatar
    Vasta Eksu 21. november 2019 at 01:13

    Ära igemegeeli väga sageli kasuta. Mu lapse neuroloog ütles, et see muudab lapse verepilti üleannustamisel. See on paha-paha.
    Selle tõttu ongi igemegeelide infolehel lubatud väga väike kogus, et suurem teeb lapsele palju halba.

    • Mallu
      Vasta Mallu 21. november 2019 at 02:45

      Ega ma olengi seda tema puhul enne vaid paar korda elu jooksul kasutanud, aga praegu tundub tal niiiiii hull, et panin ikka.

  • Avatar
    Vasta Mari-Liis 21. november 2019 at 00:15

    JUBE JUU

  • Avatar
    Vasta täpii 21. november 2019 at 00:12

    sulle 4-5 last oleks miinimum, hetkel kolm võrdub tavainimese jaoks 6-ga , seega juhad taastada ja tittesid treima

    • Mallu
      Vasta Mallu 21. november 2019 at 09:35

      ma pole tavainimene v 😀

  • Avatar
    Vasta Annu 21. november 2019 at 00:04

    Vasektoomia puhul peaks mu teada olema võimalik ka sellele nö UNDO teha. Just saying….. Haha.. Lõpuks olete nagu Radfordide pere 😀 https://www.youtube.com/watch?v=FvBhRihocdY&t=660s Üsna sageli, kui mulle tundub, et ma oma kolmega hullun, siis vaatan selle suurpere toimetamisi. Ja tunnen jälle, et küll on hea ainult kolmega 😀

    • Mallu
      Vasta Mallu 21. november 2019 at 09:35

      Kardole öeldi et ei saa 😀

  • Avatar
    Vasta meow 20. november 2019 at 22:41

    Omg, beebiaeg oli niiiii õudne, et kuidas keegi suudab üldse seda igatseda?! Oehhhh…. judinad 😀

  • Avatar
    Vasta Kats 20. november 2019 at 17:52

    Oh, sa oskad ikka hästi sõnastada… peaks vist su raamatu läbi lugema, ehk saaks mõnusa ligemise, muidu oota nagu pooletoobine su postitusi 🙂
    Aga jaa, need krdi lapsed kasvavad nii kiiresti 🙁 kuhu see aasta kadus?
    Ja sama, need tagumised/ v purihambad ikka tulevad mega vihaselt, meil mitu nädalat trall nendega juba! 😉 nii et,edu!
    Nb! Vaata et vale noki otsa ei komista siis 😀

    • Avatar
      Vasta Liis 20. november 2019 at 23:01

      Hmmm. ? Mis head nõu oskas Kardo sulle mooncupi kohta anda.? ??

      • Mallu
        Vasta Mallu 21. november 2019 at 02:47

        Arvas, et sellel peaks pikem “saba” olema, et kergemini välja saada ?

  • Avatar
    Vasta Mar 20. november 2019 at 17:36

    Mina kasutasin oma lapsel valuvaigistit (ibustar või nurofeni) hammaste tulekul ja ööd olid ikka kordades rahulikumad ?

  • Avatar
    Vasta Mari 20. november 2019 at 16:09

    Meestel on siiski seemnejuhad, mitte muna ?

    • Mallu
      Vasta Mallu 20. november 2019 at 18:06

      mu aju enam ei tööta, sry 😀