Mingi hetk kuulsin sellisest asjast nagu 5AM club. Ma täpselt ei tea, aga loogika oli vist selline, et kui ärkad hästi vara, näiteks viis, siis on sul hommikuti kolm tundi oma aega lihtsalt passida, kohvi juua, üksi olla, toimetada jne. Et enamik inimesi (eriti emasid) kipuvad seda oma aega öösel unetundidest võtma, aga tegelikult eks ma saan ise ka aru, et see öine üleval passimine on kehva.
Selles suhtes ma pean nentima, et pole midagi paremat, kui see, et lapsed magavad ja sina lihtsalt istud ja vahid, teed, mida tahad, ilma, et keegi sinult aina midagi sooviks või küsiks. Aga samas kui mina neid öiseid üleval passimisi teen, siis mul tiksub kogu aeg peas, et krt, ma tegelikult peaksin ju magama! Selline süümekas on peal, sest lapsed üldiselt ärkavad (kui neile võimalus anda ise ärgata) umbes 9 paiku. St Mari ärkab ja oma lobaga ajab kõik teised ka üles. Lende on ainukene unimüts, see mõnikord ütleb lihtsalt “EI”, tõmbab teki üle pea ja põõnab edasi. Et jah, ma võin ju öösiti üleval passida, keegi mind keelata ei saa, aga samas siis on pärast unevõlg nii suur ja järgmisel päeval on selline zombie tunne peal, et noh… oleks võinud ikka magada, nagu normaalne inimene.
Muidugi ma ei kujuta ette, et mis kell ma magama peaks minema, et sinna 5AM klubisse jõuda. Lastega koos kell kaheksa õhtul? Samas kui nüüd aus olla, siis mida ma õhtuti ikka muud kasulikku teen, kui vahin ka niisama netis enamasti. Või telekast mingit sarja/filmi. Et teoorias ma ju võiks sellel ajal magada kah, poleks üldse probleemi. Aga ega ma ei kujuta ette, et ma seda nüüd päriselt harrastama hakkaksin. Lihtsalt kell on praegu pool 9 ja ma olen juba kaks tundi üleval olnud*. Teised kõik magavad ja niii mõnus on siin kuusevalguses ja kaminasoojuses üksi passida. Mõlgutan siin mõtet kohvi rüübata ja niisama TLC pealt paksusaadet vaadata. Näete, isegi blogima jõudsin!
suvaline telefonipilt mu olustikust ühel hommikul siin ilmas, jõululaupäeval, ihuüksi
Kas teie olete rohkem õhtu- või hommikuinimesed? Ma vist olen ikka õhtu, aga see hommikune ülevalpassimine tundub siiski mõistlikum, kui öine. Seda enam, kui seda loogiliselt teha, et lähed normaalsel ajal magama. Samas kui lapsi ja kohustusi pole, siis võid poole ööni üleval ka olla ja magada nii kaua kuni tahad. Mulle ei tulnud see variant pähegi esimese hoobiga, tundub utoopiline, haha.
Üldse, mida ilma lasteta inimesed teevad? Kogu aeg seda mida nad ise tahavad v? Siis, kui ISE tahavad?????!?!?!?!?!
Samas kui ma pean hommikul ärkama, siis ega meeldiv pole, aga ma saan hakkama ja funktsioneerin ikka. Ei ole selline, et enne tassi kohvi minuga rääkida ei võiks või midagi. Samas Lende on selline, et kui ta ei saa ise ärgata, siis ta võib mega närvi minna, teki üle pea tõmmata, “EI” karjatada ja edasi magada ?
*See oli eile kirjutatud.
Kommentaarid puuduvad