Mäletan, et kui Mari, meie esimene laps sündis, oli mul kindel eesmärk, et ta hakkab sööma esimesed viis eluaastat vaid enda kasvatatud ja valmistatud toitu, kus pole grammigi soola ega suhkrut – no selline klassikaline “minust saab parim ema ja ma ei tee iial midagi valesti” tüüpi värk, nagu esmastel emadel ikka mõnikord on. Paraku kõik nii ideaali lähedaselt siiski ei läinud ning praegu tagasi vaadates saan kindlalt öelda, et tegelikult oleks võinud ju veel paremini.
Lende ajal olin ma esiteks juba teadlikum, ilmselt ka veidi vanem ja targem kah. Sest ma alles hiljaaegu mõtlesin, et Mari oli viiekuune, kui me Kardoga kaheks ööks Saaremaale puhkama läksime mu sünna ajal. KAHEKS ÖÖKS! Viiekuuse lapse kõrvalt? Ah, ma ei tea, kas ma olen ajaga kanaemaks läinud, aga no Lende kõrvalt oli see mõeldamatu, sest ta ju ei võtnud luttigi, pudelist rääkimata. Kui ma väga mööda ei pane, siis ta oli ikka umbes kaheaastane, kui ma esimest korda öösel tema juures ei olnud (ja ilmselt oli ta Lea juures, ehk siis 5 meetri kaugusel ). Ma tegelikult üldse ei kritiseeri emasid, kes nii väikse lapse kõrvalt peavad/tahavad ööseks eemal olla, ärge saage valesti aru, eks. Ma lihtsalt ise enam ei kujutaks ette, et ma nii teeks, aga näed tol ajal kujutasin küll ja ei pidanud seda üldse suureks asjaks. Nojah, ma olen aru saanud ka, et ma olen iga lapsega aina kanaemamaks läinud. Hea, et ma neljandat ei saa, seda ma vist kussutaks ja tissitaks 20da eluaastani, sest ta on mu viiiiii-iiiimane beebi.
Sedasama “minu VIIMANE beebi” mõtet mõtlen ma iga kord, kui ma Martat hoian ja vaatan. Ei, ma ei ole loomulikult veel ühekski ööks temast eemal olnud, kuigi sõbrannad on korduvalt pakkunud, et minge Kardoga kuskile spasse, et me hoiame lapsi jne. Ma EI SAA. Füüsiliselt ei suuda. Isegi nii on olnud, et Marta magab Lea juures ja me tassime ta ikka keset ööd koju, meie voodisse, sest mul hakkab nii kahju mõelda, et see väike nohisev beebi minu kaisus ei ole.
Aga okei, räägime nüüd teemast ka. Toit. Nagu öeldud, siis mul oli kunagi illusioon, et ma olen selles toiduvärgis hästi hea ja kõik orgaaniline ja blaablaa. Marta on praegu üks ja loomulikult on ta ammu kommi ja jäätiski saanud. Olgem ausad, esimesed magusad ampsud tulid mitte minu, vaid hoolitsevate õdede käest. Ja no loomulikult ei ole ta neid mai tea mis kogustes söönud, lihtsalt ütlen, et ta on saanud, kuigi kunagi mõtlesin, et nii beebile ei annaks KUNAGI. Aga näed, siin ma olen ?♀️
Ega jah, muidugi saab Marta muud sööki ka, kui maiustusi, haha. Eile vitsutas ta nii hakkliha-kapsa hautist, ükspäev sõi vanaema juures vinegretti nii, et ei teinud teist nägu ka. Et ühesõnaga, sööb nagu suur inimene. Isegi ISE tahab ta süüa, aga see näeb konkreetselt välja nagu midagi oleks ta lähiümbruses plahvatanud. Noh, nagu see pilt, mis ma ühes postituses jagasin. Suured õed olid jogurti koos lusikaga lauale jätnud ja tulemus on siin – pildil näha pole, aga see käsi, mis topsis on, hoiab kramplikult lusikat ja nii ta ennast sööta üritas. Ma usun, et reaalselt sai ta sealt kätte heal juhul paar ampsu, sest söök ei püsi veel eriti korralikult lusikal ja suhu läheb see sinder ka alati valetpidi, aga noh, las laps harjutab.
Paar kuud olen aeg-ajalt andnud ka RPA’d. Enne kasutasin “hädaolukordades” väljapumbatud rinnapiima või seda Aptamil 2, mida poes pisikestes pudelites müüakse, mida lihtsalt loksutad ja saad kohe lapsele anda, aga siis avanes mul võimalus olla üks esimestest, kes prooviksid oma lapsele anda uuenenud Aptamil 2 jätkupiimasegu. Võib-olla olete ka ise märganud, et Aptamil 2 jätkupiimasegud on teinud läbi uuenduskuuri ning seda mitte ainult pakendi välimusel – segule on lisatud juurde rinnapiima oligosahhariidi ehk HMO-d, mida leiab naturaalselt ka rinnapiimas. Igatahes Marta võtab seda hea meelega, kuigi ma annan talle seda pudeli asemel otse tassist juua, ta ei tundu enam niiväga titt, et talle pudelit anda.
Siin jõuamegi minu probleemini. Ta tundub mulle vahepeal ka mitte niiväga titt, et talle enam rinda anda. Mul otseselt ei ole selle vastu midagi ja Lende sai ju rinda 1a3k (kuni loobus ise täiesti lambist päevapealt). Ainuke asi on selles, et ma tean, et niiöelda toidu mõttes sööb ta ju päris toitu ja joogi mõttes joob ta vett. Ja lootuses, et ta õhtul rinnata magama jääks. saab ta ka aeg-ajalt tassitäie Aptamil 2 jätkupiimasegu mis tegelikult töötab. Öösiti aga vahel ikka tissitan teda, sest see on kõige mugavam viis teda unetundidel rahustada. Nagunii magab minu kõrval, asi see siis ta kaissu tõmmata ja süüa anda on, ise jäin nagunii kohe magama edasi. Nüüd on aga Martal tekkinud kaks väga ebameeldivat “hobi”.
Näiteks ta tuleb minu juurde, kui ma kuskil istun, või kui ma ta sülle võtan ja kisub lihtsalt mu pluusi alla, ise karjub “tsssss! TSSSSS!”. Nagu… suht ebameeldiv. Teiseks ta ei hakka enam rahumeeli sööma, vaid keerutab ja sikutab ja hammustab ja lollitab seal imemise asemel. Konkreetselt teeb sama, nagu see kutsikas siin videos. Ja mul ka sama nägu…
Et üks osa minust tahaks juba võõrutada, sest ta on juba 1a1k ja saab mujalt oma toitained ja joogid kätte ja ma olen kindel, et kui ma jätkan talle veel mõnda aega Aptamil 2 jätkupiimasegu andmist, siis ei tohiks tal ka mingisuguste toitainetega probleemi olla, aga teisalt tundub mulle, et ma teeksin seda isekusest. Et ma lihtsalt EI VIITSI ja taha enam, mis on ka kohati tõsi, et ma lihtsalt olen nii kaua kogu aeg rase olnud ja imetanud ja rase olnud ja imetanud ja rase olnud ja imetanud ja lihtsalt ma tahaks vahepeal lihtsalt MINA olla. Ehk siis mul oleks teile paar küsimust:
- Kui kaua teie imetasite? Mis põhjusel lõpetasite?
- Kas olete ka Aptamil 2 uuenenud jätkupiimasegu proovinud? Kuidas see teie lapsele sobis?
*Postitus sündis koostöös Aptamil 2 uuenenud jätkupiimasegu kampaania raames.
61 kommentaari
Imetasin mölemat last umbes 9/10 kuud. Imetamine iseenesest meeldis mulle ja oli armas lapsega kontaktis olla ja öised söötmised kindlasti ka kordades lihtsamad kui rpa andes ntx. Aga lihtsalt mulle ei meeldinudki see möte, et mo beebi, kes polegi enam nii beebi ( vanem laps hakkas 10kuuselt käima) tuleb mo juurde särki tirima ja tissi nöudma . Ja no eks seda piima polnud ka enam selleks ajaks nii lademetes, et oleks kahju olnud et nn raisku läheks hea saak.
Önneks lapsed ise vötsid seda ka väga kergelt ja löppkokkuvöttes oli see nn vöörutus vist mulle endale keerulisem, kui lastele. Kuna isegi kui see minu otsus oli ja teadsin miks löpetada tahan siis ikkagi oli ju nii armas kaisutada ja tissitada magama last.
Laps hetkel 1,5a ning saab veel rinda aga vaid unega seoses (st enne und, öösel ja hommikul une pikendamiseks). Vaikselt võõrutame st öösel pakun alguses vett ja saab rinda kui küsib.
No mis te pabistate selliste “väikeste” asjade pärast… ! ?
Minu kõik kolm last said rinda ca 8-9 kuud ja lõpp oli alati sujuv. Esmalt lõpetasin öised, et saaks ise magada ja varsti ei tahtnud ka nad päeval enam ise. Ja kusjuures täitsa normaalsedja terved lapsed on kasvanud neist! ? 12, 9 ja 4-ne! Pigem on oluline, et mida nad hiljem söövad ja milliseks suudate nende toitumis- ja liikumisharjumused kujundada!
1 a ja 10 kuud. Ootasin, et laps ise loobuks, aga tissisõltuvus aina süvenes ja ööuni halvenes, sest ta kasutas rinda lutina ja nõudis tissi igakord kui ühest unefaasist teise üle läks, nii et 6 x öö jooksul. Ma olin lõpuks nii kurnatud ja ei tahtnud enam lutt olla. Võõrutamine läks raskelt ja võttis vähemalt kuuaega, seega teisega on plaanis imetada umbes 1 aasta ja siis lõpetada. Milleks ikka ennast piinata kui võõrutamine niikuinii üks õudus on.
Ma lõpetasin imetamise siis, kui mu lapsed käima õppisid, sest see tundus kuidagi õige. Enda poolest oleksin saanud veel jätkata. Aptamilist polnud siis keegi kuulnudki.
Ei vasta küll pooleldi küsimusele, sest polegi lõpetanud, aga mul laps 1.märtsil 3 ja tissitab mõnuga ??
Esimene sai aasta, sest nii tol ajal väideti, et rohkem pole vaja (15 a tagasi). Ise olin noot ja loll, et kuulda võtsin teiste arvamust. Võõrutus oli jube, laps karjus mitu mitu ööd järjest, jäi haigeks jne. Mingit jätkupiima ei saanud. Ja nüüd teisega, kes on 2,5 aastane ja saab siiani rinda, sellist jubedat võõrutust ette ei võta. Nüüd lähiajal läheb lasteaeda, eks see tiss ka ununeb tasapisi. Absoluutselt ei häiri, et imetan kaua, vastupidi, väga tugev side on lapsega ning ma näen kui väga ta vajab seda lähedust ja turvatunnet. Eks iga ema ise teab, kaua ta tahab ja saab imetada.
Aga jätkupiimas erilist mõtet küll ei näe, eriti kui laps on harjunud kõike sööma.
Mina imetasin 10 kuud, sellest kuskil viimane kuu ainult öösel. Tundus täiesti viimane aeg lõpetada, kuna endal sai juba jaks otsa, laps lihtsalt sõna otseses mõttes “imes tühjaks”. Kui laps öösel ärkas, siis andsin lihtsalt pudelist vett juua. Päeval sai jätkupiimasegu. Läks suhteliselt valutult see võõrutamine. Mina arvan seda, et kui üle aastast last veel imetada, siis see on lapsele pigem nagu sõltuvus või nauding, vajalikud toitained saab ta nagunii juba muust söögist. Eriti, kui ta seal tissi otsas ainult lollitab ja mida kauem anda, seda raskem on jälle võõrutada. Nii et kui laps juba üle aasta vana, siis pole põhjust ennast süüdi tunda, et enam rinda ei anna.
Esimest last imetasin ca 5-6 kuud. Soovisin kiiresti beebikilodest lahti saada ja madal kaloraaz ja kõrge intensiivsusega treeningud aitasid kiirele piima kadumisele kaasa ( +mitte teadlik toitumine). Teist last imetasin kuni esimese aasta sünnipäevani ja siis lõpetasin päevapealt. Meil kerkisid ka juba päevakorda minu riiete kakkumised, mis mulle kuidagi ei meeldinud. Peale rinnapiima andmise lõppu olen proovinud igasuguseid jätkupiimasegusid aga lastele ei maitse need ja nad mõlemad on nendest keeldunud.
Mina toitsin rinnaga 2 a . Tagant järele mõeldes väga hea meel, et nii pikalt suutsin. See ikka eriline aeg! 🙂 ja WHO soovitab väga teisel eluaastal jätkata. Vähem allergiaid ja üldse stressi! Laps rõõmus ja roosa 🙂
Mu lapsed seni ise võõrdunud, ka nii umbes 1a3k vanuses. Aga lõpp otsus on olnud ikkagi rohkem minu isekusest tulnud. Et vot, nüüd enam ei saa ja kõik. Lapsed lihtsalt leppisid et ok, kõik on. Minu arvamus on, et kui ikka juba miski häirib ja laps nagu tegelt millestki väga ilma ka enam ju ei jää, siis võib natuke isekas ka olla.
Praeguse bebei peal pole kasutanud ei Aptamilli ega ka mingeid muid asendajaid. Pole seni lihtsalt vajadust olnud. Nii et sobivuse kohta ei oska kaasa rääkida.
Loen ja imestan. Olen alati arvanud, et imetamise võõrutamist on superhea alustada just öiste söögikordade ärajätmisest. Perearst rõhutas ka minu magamatust nähes alati, et 6-kuused lapsed ei vaja enam öösiti tegelikult süüa. Öine imetamine on sel ajal juba midagi muud kui söögikord. Seega oma ööde nimel jätsin mina lõpuks umbes 9-kuuse lapsel öised söögikorrad ära, see oli jumala õnnistus, laps hakkas üleöö terved ööd ärkamata magama. Lõpuks täieliku võõrutamiseni jõudsin lapse u 11-kuuseks saamisel, kui oli jäänud veel vaid õhtune imetamine. Imelihtsalt läks kõik. Siis sai kuni 1,5 saamiseni Aptamili, hommikul ja õhtul.
Praegu imetan teist last ja kindlasti proovin suunata teda juba peagi öiseid söögikordi ära jätma. Praegu beebi 2-kuune ja sööb öösiti 2 korda. Rohkem ei ärka ka. Ei kujuta ette, et peaksin 10 korda ärkama ja teda imetama. Kuidas nii üldse ise magada saab…. Ja miks ometi beebi 10 korda peaks süüa öösel tahtma?? Kas tal ei saa kõht täis? Minu jaoks veidi segane ja arusaamatu teema, aga eks beebisid ja emasid ongi erinevaid. 🙂
Marta võib enda vanuses vabalt tavalist piima juua.
Mis vanuses see tavaline piim hea olema peaks
Üle aastasena…? 🙂 Või oli retoorika? Ma sellisel kellaajal väga ei adu.
No lehmapiim pole ju inimese jook ?♀️
Laps 1a9k, seni on rinda saanud, aga nüüd paar päeva ei ole enam andnud. Sest noh, olen rase 22ndl ja nii hell ja tundlik on kõik. Samas, ta enam tükk aega ei joonud otseselt piima, vaid imes seda enda rahustuseks/lõõgastuseks enne lõuna-ja ööund. Kahju on küll, sest minu esialgne plaan oli imetada kuni 2a vähemalt ja siis oodata, millal ise võõrdub. Aga ma tõesõna ei suuda enam seda ebamugavust ja valu kannatada ? nii et jh, oleme võõrutamisfaasis hetkel.
Poolteist aastat imetasin; lõpetasin sellepärast, et läksin juureravisse ja probleemne hammas läks just paar päeva enne visiiti nii hapuks, et mul oli lõpuks sees valuvaigistite kokteil, mis oli vist juba endale ka ohtlik, lapsest rääkimata. Teoreetiliselt oleks võinud muidugi need paar päeva pumba ja sügavkülmapiimaga mässata vms, aga imetamine oli selleks ajaks juba niikuinii vaikselt hääbuma hakanud, poolteist aastat tundus täitsa okei aeg ja hambaravi oli lihtsalt see viimane vajalik tõuge. Ehk sellest emotsionaalsest poolest on raskem endal üle saada kui lapsel – teoorias on jah “siis ise võõrdub, kui õige aeg on”, aga reaalsuses on jube lihtne neid vaikselt võõrdumise märke mitte tähele panna, sest imetamine tekitab endale kah vaikselt sõltuvust. Üldiselt oli minu suhtumine see, et aasta võiks imetada ja kõik edasine on boonus.
Imetasin 11 kuud, laps ise loobus. Muidu oligi plaanis kuni aastani imetada. Ta ärkas öösiti maru palju ja uinus ka ainult rinnaga, niiet osalt oli lõpetamise plaan ka “minu isekus”, sest kopp oli juba väga ees ? Aga laps õnneks valis minu eest ise ja ei pidanud teda sunniviisiliselt võõrutama. Sai tollel ajal ka lisaks Aptamili, aga loobus sellest samal ajal kui rinnast ja läksime veidi enne aastaseks saamis peretoidu ja poepiima peale 🙂
Ma teen tandemit 2.5a ja 5k vanustega. Lõppu ei paista niipea 😀
Ma olin ka üsna staašikas tissitaja, teine ja kolmas laps said mõlemad 1.6a rinda, kuni endale kopa ette viskas-rippusid koguaeg tissiotsas, kratsisid pluusi, väänlesid ja tegid igast aeroobikat tissi otsas et jube. Magama pani lapsi mõnda aega isa, et nad ei tuleks mu tisse kratsima ja virisema. 😀 Esimene laps sai ca 4 kuud rinda ja edasi piimasegu.
Kuidas oli see alguses? Vanem laps oli nõus öösel jagama nooremaga?
Imetasin vaid 6k, enne seda juba sai aptamil 1 paar korda. Sealt edasi aptamil 2 ja nüüd saab uuenenud aptamil3 2x päevas 🙂
Esimene laps sai 4 kuud piima. Olin värske ja roheline ema, ei teadnud paremini ja nii see asi rappa imetamisega läks. Teine laps sai kuni 1a3k, kui ma nüüd mööda ei pane. Seda sel põhjusel, et võtsin ravimeid, millega imetada ei tohtinud järgnevad 48h. Neid ma võtsin tegelikkuses päris pikalt ja nii sai vahepeal päris palju välja pumbatud ja pudelist antud, kuni mingi hetk enam lihtsalt ei jaksanud. Ravimid olid migreeni vastu ja kuna mul migreenid olid nii hullud ja nii tihedad (3x kuus, iga hoog 6päeva), siis enda säästmiseks sai mindud igapäevaste ennetavate ravimite peale, millega siis imetamine välistatud oli.
Aga ma ütleks, et mõlemad terved ja tugevad poisid. 🙂 See kõik on ikka omas tunnetuses kinni ja ka emadel on õigus “ise enda kehale”
Esimene laps sai ca kuu aega, teine 7-8 kuud kuniks ise loobus päeva pealt ja viimane beebi 3 kuud kuna hakkas streikima ja see hoidis meid magamistoas vangistuses kuna ma ju tahtsin talle ikkagi rinda anda kuniks teine laps hakkas, siis kodu uksest välja käima olles ise alles kolmene. Siis sain aru, et pean midagi muutma. Tavalised rpad meile ei sobinud ja arst kirjutas allergikute aptamili välja. Eile oli kutil aga viimane minisünna ning alates 1.eluaastast enam retsepte ei väljastata. Siis pean vast poe aptamili ikka katsetama kuna päeva pealt last piimata ei jäta. Dairon on üldse väga suur piima armastaja ja eelistab seda alati mingile muule toidule.
Mul laps lõpetas rinnast imemise ära, kui ta oli 8kuune ja kuni aasta ja kahekuuni sai aptamili, mite seda uut, sest siis ei olnud seda ?
Esimene laps sai 6 kuud teine laps sai 1 aasta ja kolmas laps saab 6 januaril 2 aastaseks ja saab veel rinda.Kui kaua ei oska öelda kuna ta täiega tissikas vaatame kaua ise jaksan anda.
Oli plaanis imetada niikaua kuni laps kõndima hakkab.. et siis juba piisavalt suur ja aitab küll. Aga laps võttis jalad alla 9 kuuselt ja siis mõtlesin, et natuke liiga väike veel et rinnapiima katkestada. Sai 11 kuuselt viimast korda ja siis võõrutasin paari ööga, peale seda magas laps terve pika öö ärkamata ja sain ise ka inimese moodi magada üle hulga aja. Sinnamaani oli mitu korda öösel vajadus tissi otsas rippuda ja see oli päris väsitav.
Laps saab kohe 1a6k. Hakkasin otsi kokku tõmbama kui ta oli 11k ja aastaselt oli tissivaba. Algselt plaanisin imetada kauem kuid kui laps oli 10k siis sain teada, et olen rase ja arst soovitas tungivalt imetamine lõpetada. Uurisin, miks võib see kahjulik olla ja tegelikkuses ei näinud selles probleemi imetada ka rasedana edasi. Tehakse ju tandemimetamisi ja midakõike. Miks ma otsustasin aga lõpetada oli see, et ma konkreetselt enam ei näinud enam sellel tegevusel mõtet ja lapsel tundus ka suhteliselt savi olevat, seega võõrutamine läks libedalt ja nagu kokkulepitult :D.
Esimest kolme last imetasin väga vähe, mitte üle kuu. Tagantjärgi mõeldes oli kahel esimesel põhjuseks see, et mul oli midagi peas veidi sassis. Ma lihtsalt ei suutnud, ei tahtnud, see tundus vastik ja ebameeldiv. Tollal ei julgenud ma sellest eriti rääkida, sest kohe hakatakse hukka mõistma. Kolmandaga oli kindel soov imetada, eelmiste sünnist oli omajagu aastaid möödunud, aga läks nii, et sünnitusel tekkis probleeme, minul, mitte lapsel ja ma olin lihtsalt nädalaid veel väga nõrk ning lihtsalt andsin alla, sest füüsiliselt ei jõudnud iga paari tunni järel ärgata. Kohutavalt valus oli ka. Ja kui laps siis pudelist hakkas piimasegu saama, ei viitsinud ta enam imeda ning lõpuks jäigi ainult pudel. Neljandaga läks aga hoopis teisiti. Sünnitusest taastusin ka hästi kergelt, imetamine polnud valus ning kuigi vahepeal tuli ka 1-1,5 tunni järel ärgata, oli kuidagi lihtne vastu pidada. Eelmisi kogemusi arvestades endale väga suuri ootusi ei pannud ehk eesmärgiks oli 6 kuud, aga läks nii, et lõpetasime , kui ta oli 1a 2 k. Ta ise hakkas järjest vähem huvi ilmutama, mingil hetkel ma ei hakanud ka enam pakkuma ja nii meil mingit võõrutamist otseselt polnudki.
Esimene tütar sai 10k. Lõpetasin ise ära sest tollel ajal oli see loomulik, et üle aasta ei saa(17a tagasi). Kuidagi oli pere ja arstide suhtumine, et kaua ikka kui sööb muud toitu ka. Teine tütar sai 1a10k kuigi olin kindel, et üle aasta ei anna. Nüüd viimasega loodan ka aasta, mitte rohkem. Millegi pärast seekord imetamine aegajalt ebameeldiv. Tahab palju tissi ja siis inimluti tunne. Kahjuks lutti ei võta. Aasta on minu meelest väga hea saavutus. Alla nagu vähe aga üle pole enam eluliselt vajalik.
Laps sai just 2 aastakseks, endiselt imetan, valdav enamus kordi siis, kui laps seda soovib. Imetamise lõpetamisse ma sekkuda ei plaani, lasen tal võõrduda, kui ta ise selleks valmis on 🙂 Piimasegu sai ainult pärast sündi haiglas natuke, paraku.
Kõige tähtsam on see, et lapse kõht saab täis ja nii sina kui laps olete rahul ja tunnete ennast hästi. Punkt. Marta sul juba üsna suur ka, pole üldse põhjust ennast halvasti tunda.
Esimene laps sai kuni kahe aastaseni ( st, et jäi rinnaga magama, muul ajal ei saanud). Praegu tundub see ulmeliselt….. kaua?? Nii suur laps ja saab tissi! Teise võõrutasin 1,5 aastaselt.
Mõlemad korrad on olnud KOHUTAVAD kogemused. Ma olen nad “jõuga” võõrutanud. Olen koos nendega nutnud… Mul on piima alati olnud nii palju, et võiksin vabalt ammeks olla. Pole kumbki vabatahtlikult loobunud. Nad pole ka piimasegusid võtnud – kõiki proovisin. Ja lutti ka ei võtnud. Seega tiss oligi nende lohutus ja rõõm!
Aga mulle meeldis rinnaga toita. Vaatasin neid see aeg heldinult. Minu jaoks väga eriline ja püha aeg ?
Mina lõpetasin esimese lapsega imetamise siis,kui laps oli 1a1k ja põhjus oli selles,et laps nõudis koguaeg öösiti tissi ja ärkas väga palju ja seetõttu olin nii väsinud ja peale seda kui tissitamise ära jätsin ,siis hakkas laps ka terve öö magama .Teine laps on 5k praegu ja kavatsen samuti 1a kindlasti imetada .
Mina imetasin 1a2ndl umbes. Kuna andsin ka viimased kuud ainult öösel, siis lihtsalt ei viitsinud enam ja lootsin, et ehk hakkab see maailma kõige halvem magaja lõpuks magama. Esimesed 2 ööd olid natuke raskemad, nuttis ja pidi lohutama, aga kolmas öö magas juba oma voodis ja tiss oli unustatud! Läks palju kergemalt, kul ma loota julgesin.
Rpad ma ei ole kordagi andnud, kuna nii suur laps kûll enam seda ei vaja. Sööb ju tavatoitu ja piimatooteid, nii et ei ole vajadust näinud pudelit anda.
Mul on esimene laps hetkel 9-kuune ja ta on koguaeg veitsa suurem olnud teistest lastest (sündides oli 4kg 720g), 9kuuselt hetkel 12 kg ja poolenisti ikka rinnapiima peal. Sööb muud toitu ka ilusti, aga lemmik ikka piim ja mul rinnad venitusarme täis, tal on hambad ka (5tk) ja hammustab, lollitab samamoodi vahepeal, keerutab ja jookseb minema.. endal ka siin juba tükk aega sama tunne, et ma ei jaksa enam.. Aga samas need head korrad, kui ta ilusti sööb ja ei lollita, jääb magama nii armsalt, siis nagu mõtlen, et annaks veel kaua kaua talle rinda.. ma ka ei tea noh ??
Esimesega lõpetasin 7 kuuselt, sest laps näitas mulle öösel keelt selle asemel, et rinna külge end imeda. Andsin siis vett juua ja jäi magama. Ja rohkem polnudki vaja, magas terved ööd, päeval ta enam ei tahtnud. Siis sai edaspidi anda Hippi kuni aasta 3 kuuseni vist.
Teisega lõpetasin 11kuuselt, kuna uni oli liiga väärtuslik mu jaoks. Öised ärkamised 10x öö jooksul oli minu piir ja kuna sõi ka juba kõike siis polnud enam kahju. Siis kuskil 2 või 3 pakki Aptamili sai ära tarvitatud ja edasi läkski tavatoidule täielikult. Ei mingeid probleeme.
Aastane Marta on piisavalt suur, et lõpetada imetamine kui sa tunned, et enam ei suuda. Ei tasu põdeda. Saab ju laps kõik, mis vaja, mujalt. ?
Esimese lapsega imetasin 11 kuud. Enda ideaalsoov oli aasta imetada, kuid laps oli selline, et mingist vanusest ei suutnud enam normaalselt süüa, kui kuskil midagi kuulda-näha oli, enamvähem ainult kahekesi magamistoas oli okei. Too aasta oli aga mega kena suvi ja me olime enamuse ajast kukskil kodust väljas, kus tal oli ilmselt nii põnev, et rinda ei võtnud. Läbi häda pudelist veidi sõi. Ja no kuna ta ainult öösti ja õhtuti rinda võttis, siis ükshetk polnud ka enam öösel sealt midagi võtta.
Teine laps hetkel kohe viie kuune ja mõtlen sama, et vähemalt aasta tahaks ikka rinda anda.
Laps saab kahe päeva pärast 1,2 aastaseks, imetan siiani ja päris tihti. Tavatoidust viimastel kuudel enam huvitatud pole kavõi pool päeva istub näljas aga vot ei söö miskit peale rinna. RPAd ei taha anda (minuarust laps juba nii suur et pole mingit segu talle vaja). proovin anda tissi vaid enne päevauinakuid (2tk) ja ööunne jääb rinnaga, öösel ka sööb usinalt. Vahepeal olen mõelnud võõrutamisele kuid ma ise pole valmis selleks ja tundub et ka laps mitte. Kui võimalik siis tahaks imetada kuni 2 aastaseni, ( laps läheb olude sunnil 1.5 aastasena lasteaeda, rind jääks harjutamise prrioodil lohutuseks alles).
Mallu, imiku piimasegu reklaam on Eestis minu teada keelatud – nagu relvade, tubaka jms. Guugelda reklaamiseadust või küsi mõnelt teadjalt üle. Ei taha, et sul jamasid tuleks.
Number ühe reklaam on tõesti keelatud, kahe reklaam mitte 🙂
Imetasin 1a1k ja lõpetasin kuna lihtsalt enam ei viiiiitsinud. See oli selleks hetkeks lapse poolt veidi selliseks tissikontrolliks muutunud aga süüa otseselt ei tahetudki. Kuna ta oli selleks hetkeks mõned kuud paralleelselt ka jätkupiimasegu saanud, siis aastavahetuse ööl otsustasin, et luban endale ka veidi vabamalt võtmist ja rinda ei anna, vaid saab pudelit. Täiesti lambist tekkis aga olukord kus ta esimest korda magas terve öö…ei nõudnud ei tissi ega pudelit ja siis ma sain aru, et nüüd on kõik ka. Ehk siis suht päevapealt tegin sellega lõpparve… paar esimest ööd peale seda vb oli rahutum aga mulle saabus sellega teatav vabadus ja nii laps kui mina hakkasime lõpuks ööotsa magama. Muidu käis 8x ööjooksul mingi tissi otsimine ja jorramine.
Esimene laps (17 a tagasi) sai rinnapiima vaheldumisi seguga esimesed max 3 elukuud. Käisin ülikoolis jne jne, noor ja värki, ei viitsinud vaeva näha ja pudeliga oli oluliselt lihtsam. Teine klutt (nüüd 2a6k) sai rinda 10 kuud ja natuke peale. Lõpetas ise päevapealt ära ja rohkem ei tahtnud. Ja nüüd tutikas, saab järgmine nädal 1 kuu vanuseks, saab ainult rinda ja plaan seda teha hetkel niikaua kuni vähegi ise tahab. Eks ta tüütu on, iga kord planeeri, et kauaks saad jalutama minna või poodi, enne kui jälle süüa tahab, aga… Ma ka see kanaema variant vist ??
Esimest last imestasin 1a1k, siis jäin haigeks ja lasin arstil sellise AB ravi määrata, millega imetada ei tohi, sest ma olin sellest kurnatud ( aasta ema!).
Teisega lõpetasin, kui beebi vanust oli 7 kuud. Päeval ei tundnud ta huvi ja mina ei näinud öösel vajadust. Samas hakkas varakult püreesid ja tavatoitu sööma, seega ma ei viitsinud palju muretseda ka. Vahepeal andsin RPA-d, aga mitte uuendatud versiooni ja enne aastat hakkas lehmapiima jooma.
Ma arvan, et sa oled endast piisavalt andnud ning kui tunne ka selline, siis milleks märtrit mängida? 🙂
1.5a imetasin. Siis päevapealt otsustasin, et EI! Enam ei taha. Mul oli hull tissipuuk ka + kiskus samamoodi särki igalpool ja nõudis.
Aga rahul, et nii kaua vastu pidasin. 🙂
Jou!
Värske teema ka mulle 🙂 Lõpetasin nüüd äsja 1. jaanuarist täielikult tissitamise ära, laps 1a1k, päeviti ta ei saanud enam ammu aga öösiti oli ikka pidevalt rinna otsas, niisis saigi 1. jaanuari öösel läbi see pull, panin aptamil3-ga ööunne ja uskumatu, aga ta ei otsinud ka tissi enam. Nüüd juba kolmas öö tissita ja magab paremini ja tundub, et tegi minuga koostööd tissitamise lõpetamisega. 😀 (ennem kasutasin ka aptamil2 ja paar pakki sai seda uuendatud versiooni ka proovitud, aga lähtudes manuaalist, siis läksime 3-le üle, sest nii on kirjas ??♀️?)
Mina ei saanudki peale sünnitust väga rinda anda tervise halvenemise pärast aga rinna piima pumbasin kuuaega välja kuniks lihtsalt ei jõudnud enam ja siis hakkasin andma rpa, üldiselt kas aptamili või tuttelit. Aga kahjuks pidin jääma aptamil comforti peale, kuna gaasid olid ja muu ei aidanud. Andsin rpad 1a2k-ni siis hakkasin andma tavalist 3,5% piima.
Imetasin aastani, sest ta tundus juba niii suur laps aga tegelt ma olin öösiti nii kurnatud juba ka ja normaalselt enam ei oskand olla tissi otsas. Kiskus ja rahmeldas rinna otsas ja üldse läksid ajad eriti lühikeseks. Beebist peale sõi aind 5min korraga ja lõpuks läks see minuti kahe peale. Andsin öösel kell 5 rinda ja siis läksin teise linna kooli 5ks päevaks. Paar nädalat sai rinnapiima veel õhtuti, mis sügavas olid ja siis oli kõik. Rpa ei hakkand andma, sõi nagu normaalne inimene.
Ps: see 5 min beebina söömist võib tunduda vähe aga ta võttis esimestel kuudel 1,2kg juurde, näljas polnud ?
Ma vastan kõigepealt teisele küsimusele ära ja see on, et minu lapsed ei ole Aptamili saanud.
Minu esimene laps, tütar, sai rinda umbes 9 kuud ja seda sellepärast, et ta ise ei tahtnud enam. Et ta sõi muud toitu ka selleks ajaks kenasti (pooleaastaselt hakkas rinnale lisa saama), siis ei näinud ma probleemi. Piiga sai mõnda aega mingit rpa-d, mille nime ma ei mäleta, ikkagi 21 aastat tagasi, tavatoidule veidi juurde ja kõik oli okei.
Minu teine laps poeg, sai rinda umbes ainult 6-7 kuud, sest haigestusin ise tõsiselt ja ravimite pärast pidin lõpetama. Et lisatoidu söömisega alustanud poeg võttis sekunditega omaks igasugused uued maitsed, siis toitainete puuduse üle ma ei pabistanud. 9 kuu vanusena sõi poiss igasugust toitu ja sõi koguseliselt rohkem kui mina… Rpa-st ta keeldus ja lutipudelisse läks keefir, kõige tavalisem magustamata keefir, mida ta tarbis tubli liiter, vahel rohkemgi, päevas. Seda siis tavatoidule juurde. Söögiisu puudumise üle selle lapse puhul kurta ei saanud ja nüüd 18-aastasena on tema söögiisu sama hea kui titena.
Noorim laps, tütar kaldus teise äärmusesse. Lisatoitu ta omaks ei võtnud, keeldus kodus tehtud kraamist kui ka poes müüdavast beebide valmistoidust (neid asju ei tahtnud ükski mu lastest). Ka magus kraam ei läinud peale. Perearsti soovitusel jätkasin rinna andmisega ka pärast tütre 1-aastaseks saamist. Seda kraami sõi laps ainsana isuga! Kui tütar oli 2 saanud, siis viisin ta haiglasse uuringutele, et miks ta ei söö ja ei räägi. Koostöös perearstiga sai sellest haiglasolemisest ka rinnast võõrutamise periood. Mu 12-aastane tütar oli ise oma 2-aastase õega haiglas. Jah, võõrutatud laps sai, aga sööma ei hakanud ikka… Ainult näksis ja lapse kaal kukkus… Siis läks piiga lasteaeda ja teiste laste eeskujul tuli ka see kauaigatsetud söömine. Pääsesime nii mõnestki jubedast asjast, nt lapse sonditoidule panemisest. Okei, ta ei söönud nii palju kui oleks võinud, aga siiski sõi ja arstid jäid rahule. Söömine on nüüdseks 10-aastasel piigal endiselt suht niru ja see kõik on tinginud tal mõned eluaegsed terviseprobleemid, mis teatud dieediga (mitte kaalulnagetamisedieet!) on kontrolli all.
Leian, et kui Marta sööb kõike muud toitu kenasti, siis võib vabalt rinnapiima andmise lõpetada.
Minu poiss sai rinda ainult 6 kuud. Põhjuseks, ühest rinnast kadus piim lihtsalt ära ja nägin ebard välja. Kuidagi ei meelitanud mõlemat rinda funkama ilusti. Ja jätsingi ära, sest toimiv rind tahtis plahvatada ja väga eba oli olla endal. Kui enne ei võtnud see laps ei lutti ega pudelit, siis peale otsuse tegemist, et ei mingit rinda enam võttis ta ilmselt hirmuga nälja ees pudeli vastu. Seega ma arvan, et sa niigi tubli ema ja ei peaks üldse muretsema.
Esimene laps sai 2 kuud rinda ja edasi Aptamili kuni aastaseks saamiseni (minu tervislikel põhjustel). Siis enam ei tahtnud lihtsalt. Teine laps sai umbes 1a3k rinda. Pudelist keeldus. Ma olin nii läbi sellest. Iga öö sõi paari h tagant nagu päris beebi ikka. Samuti hammustas ja lollitas pidevalt. Mul oli ka nii kõrini. Lõpuks mõtlesin, et kuna ma niiguinii magada tissitamise pärast ei saa, siis mis vahe sel on mille pärast ma öösel üleval olen. Et hakkan võõrutama. Ja ime kombel läks väga hästi. Andsin vett nii kui siplema hakkas. See vee joomise harjumus oli tal siiani (1a8k). Ja kõige juures igatsesingi veel kõige rohkem, et mu rinnad on MINU omad.
Mina andsin ainult rinda ca 7 kuud, siis oli mingi streik ja sealt edasi läks kuskil 11 kuuni rind ja rpa kordamööda või umbes nii. Siis sai rinda lõpuks juba kord paari päeva jooksul ja kuna ma imetamist lõpuni totaalselt vihkasin ja valus oli ka, siis noh… ei hakanud pingutama ka. Nüüd on laps 1.5a ja saab siiani seda Aptamil 2 (kui sai 1a, siis andsin 3, aga see lõhnas nagu mingi karamellijook, kahtlane, läksime 2 peale tagasi), saab seda kuskil 2-3x kolme ööpäeva jooksul (mõnikord 0, mõnikord 2, kui öösel ilma ei uinu).
Esimest last imetasin 1a 3 k teine laps hetkel 7 kuune seda uuenenud ei ole proovinud muidu ta ei taha neid segusid kui olenn teinekord hädajuhul andnud kui ise olen ära olnud.
Mina imetasin oma beebit aasta ja peaaegu üks kuu. Lõpetamise soov tekkis alguses soovist öösel rahulikumalt magada. Kuni aastani sai rinda nii palju kui soovis, nii öösel kui päeval. Siis üks öö jätsin toitmise ära. Kisa ta sellega ei tõstnud ja tundus, et talle sobis, siis juba varsti jäid päevased toidukorrad ära. Jäi veel varahommikune ja enne magama minekut. Ja ükspäev jäid ka need ära. Tundus, et meile nii sobis. Aga alguses kui rind täitsa ära jäi, siis paar nädalat oli läheduse vajadus lapsel hästi suur, ei tohtinud temast kaugele minna muidu oli kisa. 😀 Jätkupiima segusid laps pole saanud ja tavatoitu sööb väga isukalt.
Üle aastasele pakutakse tassist tavalist piima, mitte suurkorporatsiooni piimapudi. Imetamise lõpetamine on sinu enda südameasi, suur töö, mille üle väga uhke olla, on tehtud ja kellegi luba või heakskiitu pole nüüd võõrutamiseks küll vaja.
Ma ei arva, et see tavaline piim oluliselt parem oleks
Nagu see tavapiim ei oleks suurkorporatsiooni sodi eks. Tasub nõukaajast välja ronida ja uurida veidi, mis mõju lehmapiim inimese tervisele tekitab, olgu öeldud, et positiivne see ei ole.
Esimene laps sai 4.5kuud rinnapiima ja teine sai 2 päeva 4 kuust vähem. Lõppes ise ära rinnast piim. Ja käisin mitmeid kordi imetamisnõustaja juures ja tegi mulle rinnapiima analüüsi ka ja tuli välja, et lahja rinnapiim oli.
Aptamil sai esimese lapsega proovitud, aga tekitas koolikud ja gaasid ning tutteli lõpuks sobis ja jäime truuks tuttelile nagu ka teise lapsega, et tema ka tutteli RPA laps.
Minu rinna andmise teekond sai alguse juuli 2017 kui tütar sündis, tema sai rinda terve teise raseduse kuni siiamaani ja nüüd siis ka 4k kaksikud. Tütar saab nii vähe rinda, et see pole väsitav aga kaksikud alles nii pisid, et oeh. ? Ei jõua ka ära oodata kuni nad üks kord selle ära lõpetavad ja saab enda keha tagasi. ?
Mina imetasin enda last paraku vaid 6 kuud. Laps ei saanud enam kõhtu täis ning võis iga tunni tagant öösel ülesse ärgata ja siis röõkida. Lõpuks proovisin siis ka aptamil 2e (siis veel ei olnud see uuenenud). Laps hakkas ilusti võtma ning probleemi ei olnud. Hetkel uue lapse ootel mõtlen, et sooviks ikka aasta aega täis saada imetamisega, aga eks paistab. Ehk õnnestub, ehk mitte. Midagi vägisi ja pisar silmi ma tegema ei hakka.