Nii, nüüd kus ma olen hästi igava pealkirjaga inimesed eemale peletanud, saab rahus kirjutada. Või noh, ma tegelikult ei valeta ka, sest siit hakkab kohe tulema nii spoilereid kui ka hala. Seega, kui sa ei ole veel vaadanud sarja “You” või oled sellega kuskil poole peal ja ei taha teada, mis juhtuma hakkab, siis ära edasi loe. Igaks juhuks. Mina näiteks ARMASTAN isiklikult spoilereid. Vanasti tegin ka alati nii, et lugesin raamatu viimase peatüki alguses ära, et siis raamatu ajal silmad lahti hoida õigete kohtade peal. Ja filmides/sarjades mulle meeldib ka teada, mis juhtub, sest siis ma saan terve filmi vältel väikestest nüanssidest aru, mida minusugune tumba iial muidu ei mõistaks, haha.
Ei olnd see taevaisa helde, kui mulle mõistust jagas, mis teha, tuleb kuidagi edasi elada.
Igatahes olen ma häbitult kaks päeva vait olnud ja põhjus on selleks väga lihtne – ma käisin meie ainsa Tenerifesõbraga väljas, sest Kardo oli juba pmst iga õhtu ise väljas käia saanud ja mul tekkis tunne, et ah, läheks ka. Live a little või nii. Noh, ütleme nii, et oleks võinud veidi VÄHEM elada. Või vähemalt nende roosade shottidega kuidagi rohkem piiri pidada, sest kogu see õhtu oli üks suur pidu ja tants ja roosad shotid ja… Ei no lõbus oli, aga ma ei tea, kas see lõbu seda väärt oli, et ma terve järgmise päeva surija moel diivanil lamasin ja isegi täna terve päeva toas molutasin.
Okei, kaks päeva mul nüüd ka pohmelli ei olnud. Lihtsalt eile ei olnud niisama lebada kuigi huvitav ja kui Kardo lapsed õue mängima viis, otsustasin mina sarjale nimega “You” võimaluse anda. Nii paljud on seda taevani kiitnud ja kuna mul nagunii midagi paremat teha ei olnud, avasin aga netflixi ja kukkusin vaatama.
Esimese osa poole peal halasin sõbrannadele, et issand, NII igav, kes seda vaadata suudaks?
Ütleme nii, et kaks päeva pmst nonstop kõikide koduste toimetuste kõrval muud ma teinud ei olegi, kui vaatasin kaks hooaega jutti üksteise otsa ära. Ja ei suuda ära ohkida KUI HEA SARI. Tõesti kogu aeg on põnevus ja pinge laes, kordagi pole igav. Vahepeal lausa röökisin siin teleka taga suurest ärevusest, et no KUIDAS SAAB olla nii, et murrad kuskile majja/korterisse sisse ja siis superrahulikult lappad ta asjades ja vahid õndsalt ringi. Et kas ei võiks kuidagi ise ka natukene pinges olla, mitte rahus kuskil aega parajaks teha. Ja seda juhtus sarja jooksul nii mitu korda, kui ma Kardole (kes pmst isegi ei vaadanud seda) käratasin, et no JUMAL KÜLL, MIKS TA JUBA KIIREMINI EI TEE JA SEALT MAJAST NAAKSU EI LASE?!
Kardo vahepeal tegelikult vaatas ka, aga ütles, et see on selline naistekas vist rohkem, sest kogu aeg mingi seksivärk käib. Ega jah, ütleme nii, et seda nühkimist ja ohkimist oli seal tõesti omajagu ja üldse äkki jah rohkem naistekas? Ma ei tea, mulle igatahes väga meeldis.
Ja nüüd spoiler teisest hooajast!
Igatahes seal sarjas on üks mees Joe, kes muutub hästi kiiresti naiste suhtes manikaalseks ja on nende jaoks valmis kõike tegema. Ala tapma ja jälitama ja süüdi lavastama ja mida iganes veel. Et nagu täielik saikar, aga samas üli hea ja hoolitsev peika, et muidu võiks iga naine sellisega rahul olla, kes alati toetab ja aitab ja mõistab ja armastab. Noh, kui suudad vaadata mööda sellest pisikesest faktist, et ta on mõrtsukas.
Ja teises hooajas armub ta siis kolmandasse naisesse. Esimese kohta ta arvas, et ta tappis ta (kogemata tüli käigus), teise lõi ise mättasse ja siis kolmandaga selgus, et .. see naine on nagu tema! Et ta ise tappis ka Joe eest, kui vaja oli. Sest noh, ta armastas teda. Ja nad jäidki kokku kenasti, ning see pani mind mõtlema, et mõelda vaid, kui vaba suhe neil nüüd on. Et kõik see, mida nad alati on pidanud teiste eest varjama, et see on nüüd nende vahel täitsa okei ja üldse mitte midagi varjamisväärset.
Igaühel on ju mingisuguseid saladusi. MIDAGIGI, mis paneb meid mõtlema, et hmmm, see vist küll normaalne käitumine/mõtlemine ei ole. Ja millne rõõm, kui sa lõpuks leiad selle kellegi, kellega koos sa võid olla sina ise, isegi kui sa oled obsessive jälitajast mõrtsukas ? Nii vahva ju, et igale potile oma kaas on.
Ühesõnaga, väga väga huvitav sari ja olen super nördinud, et uus hooaeg alles selle aasta lõpus tuleb. Ilmselt selle pärast, et ma ei vaata seda raudselt kunagi enam edasi. Mul on selline imelik komme, et mulle võib miski TÄIEGA meeldida ja siis lambist olen nagu okei, I’m done with this ja ei vaata seda enam kunagi ?♀️ Ma tegin isegi grei anatoomiaga sedasama! Nagu… ma armastasin grei anatoomiat ja ühel hetkel lihtsalt ei tahtnud enam vaadata. Ma ei tea, mis mul viga on, haige inimene olen vist.
Muudel teemadel rääkides ja algusesse tagasi minnes – ma küll vandusin endale, et ma enam mitte kunagi ei joo, aga tegelikult tuleb mulle nüüd riburadapidi sõbrannasid külla ja kui ikka vein nii odav on, siis loomulikult tuleb ju koos sedagi rüübata. Lihtsalt never again neid hirmsaid maasikamaitselisi shotte. Ma päriselt arvasin, et magusate shottide aeg sai mul 10 aastat tagasi läbi, aga näed, ju siis tahtsin ennast veel noorena tunda, et ehk keha ikka peab vastu, aga ta oli nagu…
Mis seal ikka, proovin kuidagi ikka hakkama saada selle eluga, aga kui ma jälle mitu päeva ei kirjuta, siis teate nüüd edaspidi ise, et ma olen jälle kuskil sellele roosale õudusjoogile küüned taha saanud. Ega ma uhke ei ole, aga no pulli ja nalja vähemalt sai. Mis seal ikka valetada ja salata. Aga jätke ikka meelde, et alkohol ON saatanast ja pidage sellega ikka piiri!
#sorrynotsorry
Kommentaarid puuduvad