eilne päev ja Gerry Weber*

On aeg järjekordseks Malluka elu update’iks. Teid kindlasti max palju huvitab, aga noh, ma ise elan siin lootuses, et ma umbes aasta pärast loen neid postitusi ja olen nagu ouumaiigaad, kuidas üks inimene sai nii kaua kassida, selle asemel, et lihtsalt oma elu elada või nii. Seega siit ta tuleb:

Eile ärkasin ma konkreetselt puust jalgadega. St jalad olid endiselt visuaalselt inimese omad, aga käia nendega ei saanud, sest kann ja reied olid nii hellad. Me käisime Andraga üleeile EMS trennis, mille kohta olin kuulnud, et ah, 20 mintsa teed seal midagi nats ja üldse raske pole. Uskuge mind, need, kes seda ütlevad, valetavad. Samas ei saaks öelda, et treening tõhus ega lõbus poleks olnud. Ma reaalselt järgmine kord filmin seda, see on NIII naljakas, kui see elekter üle keha käib, ma pool aega vingerdasin seal naerust, sest mul oli lihtsalt nii kohutavalt kõdi, haha. Enam ma igatahes ei naera, sest tänaseks on kannivalule hakanud tunda andma mu selg ja mu käed, nii et jah, tere tulemast fit life vol 55535378.

Igatahes eile ärkasin ma hommikul puust jalgadega ja pidin siis ennast üles ajama, sest lapsed oli vaja aeda viia. Marta juba tuias rõõmsalt mööda korterit ringi, seega ma eeldasin, et ju siis kell kuskil sealmaal on, et võiks ärgata. NALI. Kell oli 5.50. Samas üleeile ärkas ta kell KOLM öösel, seega võiks öelda, et areng on tohutu. Kuna ma juba üleval olin, siis ei hakanud uuesti magama ronimagi, tegin siin lastele hommikusööki ja koristasin veits kodu. Mingi hetk viisin nad aeda, tulin koju tagasi ja koristasin edasi: kuna mul pole siin väga palju kohti, kus asju hoida, siis pean ma super kreatiivne olema, et laste riideid normaalselt paigutada. Ma olen selle jaoks võtnud kolm suurt kasti, kus ma neid siis võimalikult organiseerituna hoida püüan, aga noh… Ütleme nii, et see läheb suht kiirelt lappesse. Seega sain ma hommikul riideid lappida ja pesu pesta ja prügi välja viia ja isegi külmkapi koristasin ära.

Mingi hetk pidin kargu alla ajama, sest mul oli LPG massaaži aeg kirja pandud. Jällegi – ei viitsinud, aga vot läksin ikka. Jala ja puha. Mu valutavatele lihastele oli see tõesti mõnus, seega ma ei kahetse, et üle ei lasknud, mida ma 100% teha tahtsin. Win! Lasin hoopis iseennast üle.

Peale seda sain Andraga kokku ja läksime Gerry Weberi poodi, kust ma endale jälle hunniku ägedaid riideid skoorisin. Nagu ma ütlen, et see oli ausalt see, mida mul praegu vaja oli, sest kodus istun ma enamasti siin nagu mingi kodutu mauk, aga vahelduse mõttes on ju tore endale ilusad riided selga tõmmata ja hea välja näha. Tekitab kohe sees veits parema tunde kah.

Näitan siis teilegi oma saaki:

Ja nagu ikka – Gerry Weber tahab ka teile kingituse teha. Eelmise loosi võitja sai endale ise kingi valida, milleks oli seelik (Marilinkukk@gmail.com) ja pood võttis temaga ilmselt juba ise ühendust. Ka seekord võite kommentaaridesse jätta, mis riideese teile kõige rohkem meeldib ja juba HOMME loosin ma ühe võitja välja, teeme sellise kiire loosikese.

Aga okei, edevusminutid on läbi, ma räägin oma päevast edasi.

Koduteel käisin ma raamatupoest läbi ja ostsin endale kolm raamatut. Kaks luuleraamatut ja ühe selle sama, mida ma juba instas kiitsin. Eelmise laenasin välja enne, kui isegi läbi lugeda jõudsin, seega lihtsam tundus endale uus osta, kui vana taga nõutada.

Koju jõudes oli mul plaan liikumatult lamada, aga selle asemel pesin ma veel pesu, koristasin, võtsin tolmuimejaga korteri üle, küürisin üle vannitoa ja tegin ära kaks tööasja. Nagu… seda kõike puust jalgadega, saate aru jah?!

No siis läks õhtu suht casually, et tõin lapsed ära ja olin veendunud, et ma tellin neile Wolti, sest mu kehas oli -9% energiat, aga kuidagi sujuvalt vaatasin, et külmikus on just vajalik kraam olemas ja ma tegin lastele kale krõpse (millest pool ära kõrbesid, aga teine pool fine oli) ja ahjukana juurikatega. Olgu öeldud, et mitte keegi neist ei tahtnud ampsu ka mu tehtud toidust, aga noh, see on nende oma probleem, mina vähemalt tegin selle valmis. Ja peale vanni sõid kõik kahe suupoolega, mis siis, et enne vinguti, et tahaks jäätist hoopis. Nagu püha jeesus, mis saksapreilideks mu lapsed ennast peavad, ah?! 😀

Lugesime veel raamatuid, mängisime kleepimismängu ja ühte lauamängu ja tegime legodest torni ja mina üritasin teeselda, et ma olen kurt, sest iga viie minuti tagant tekkis konflikt Lende ja Marta vahel, kes parasjagu mida ISE teha saab, aga oh well.

Ma tõusin oma eilsest edust nii ära, et mõtlesin õhtul veel, kui lapsed magavad, raamatut kirjutada, aga lõpuks ei suutnud enam voodist tõusta. Mul on viimasel ajal selline asi, et keha on MEGA VÄSINUD, aga vot magama ei jää. Tahaks lihtsalt aju kuskilt nupust välja lülitada, aga no teps ei saa. Vähemalt leidsin ma rõõmu väikestes asjades elus: kui ma magan enda voodi jalutsis, samal ajal kui Lende ja Marta laiutavad, siis ma saan endale luua illusiooni, et ma magan üksi… kägaras… jalutsis. Aga no abiks ikka, miski peab ju inimesele rõõmu ka tegema.

Lapsed tegelt muidugi teevad ka. Ma ei taha isegi väga vinguda, sest tegelikult on nad tublid ja nunnukesed mul, lihtsalt mina ise olen praegu nii sodi omadega, et ma pean ikka väga teadlikult ennast sundima tegema ja olema ja funktsiooneerima. Mis tähendab seda, et see hetk kui ma lapsed aeda ära viskan, sõidan ma üldiselt nutta lahistades koju tagasi, sest finally saab üksi olla ja mitte teeselda, et I got my shit together. Õnneks koju jõudes on mul jälle nii palju asju teha, et pole aega siin väga kassida, tuleb juba tegudele asuda. Või siin blogida – see ka tegemine, eks.

Palun väga, kaunis detailne päeva update teile siin. Ahjaa, tahtsin lugu ka jagada – ma täna autos mõtlesin sellele, et vanasti ikka sõbrannadega hullult jagasime oma lemmiklugusid, aga nüüd ei jaga enam keegi mulle neid. Seega panen teile siia paar tk mis viimasel ajal täiega meeldivad, võite mulle enda viimase ajal lemmarit ka soovitada. Kuigi lugudega on see, et olenemata sõnadest saab igaüks neist erinevaid asju välja lugeda ja suhestuda, imelik eks. Mul on paar lugu, mis on minu jaoks täiega hea tuju lood ja sõbranna jaoks mega maseka lood. Igatahes, on mis nad on, neid ma kuulan viimasel ajal täiega.