Ma vannun, et Marta magab ilmselt 20da eluaastani minu kõrval. Ja tead, see oleks isegi okei, kui ta tahaks mu KÕRVAL magada, aga tal on vaja magada konkreetselt kaisus. Nii, et mu käsi on ta ümber ja siis ta lausa surub seda veel kõvemini enda vastu. Iga jumala kord, kui öösel külge keerab ja ma julgen teda mitte hoida, ajab ta ennast istuli ja pomiseb “kaiiissssu tahan!”.
Ühest küljest on mul suva. Mul tegelt pole selles suhtes probleemi uuesti magama jääda (st magama jäämisega on, aga kui ma lõpuks JÄÄN, siis öö jooksul uued ärkamised on suva, ei registreeri neid väga). Aga see on kohutavalt ebamugav ja mul on varsti tunne, et mu käsi hakkab õlaliigesest lihtsalt välja tolknema, sest ma magan iga öö nagu mingi ebarik.
Mul ei ole ka kunagi olnud seda kindlat visiooni, et vot, minu laps minu kõrval ei maga ja asi ants. Las inimene magab, jumala eest. Ise ka ei tahaks kuskil üksi magada, kui läheduses on keegi, keda ma armastan. Ikka tahaks kaissu. Ja tundub lausa ebainimlik väiksele lapsele, kes nunnult kaissu palub, ära öelda. Nagu kuidagi ebaemalik lausa, haha. St ma ei kritiseeri neid, kes ei maga oma lapse kõrval, jumala eest mitte. Ma usun, et teil sada korda mugavam magada. Aga mul endal pole lihtsalt südant talle ei öelda, mida ma siis edasi tegema peaks?
Mul oli lootus, et uues kohas ma ostan suurematele nari ja Martale mingi väikse voodi ja harjutan teda ka eraldi magama, aga see tundub pehmelt öeldes utoopiline. Samas tundub ka utoopiline, et ta elu aeg mu kõrvale jääb. Seda enam, et ega ta ainus soovija pole. Mari ja Lende tahavad muidugi ka, aga nad on praegu leppinud teineteise kaisus magamisega ka. Ehk siis kõik tahavad ju kellegi kaissu ja lähedust ja värki. Kuidas ma seda keelata saan? Mis monstrum ma olema peaks?! St. mu küsimus on pigem, et kuidas selleks monstrumiks saada, haha.
Ei saa midagi teha. Väike nunnu ja nohisev Marta kaisus on ikka nii armas ja need lapsed kasvavad ju nii kiiresti, et varsti ta enam äkki ei nõuagi kaissu ja ma käin oma lastele altkäemaksu andmas, et keegigi mulle aeg ajalt kaissu poeks?
Ah, ma ei tea. Ega see nii ajakriitiline ka ei ole, lihtsalt mõtlesin, et kaua teil lapsed kaisus magasid? Sest eelmised magasid teise eluaastani umbes – ehk siis kuni uus titt peale tuli. Ja siis ma ka pääsesin, sest mina olin titega ja Kardo tegi selle teises toas harjutamise värgi ära. Aga nüüd kuidas? Jumal seda teab.
Ja ega see lastega ühes toas nüüd nii kehva ka pole. Iga õhtu räägime voodis veel juttu ja ma kuulan armastusavaldusi ja avaldan armastust vastu ja Lende mainib mulle iga õhtu, kuidas ma olen tema nunnu tibuke ja väga ilus, nii et sellest ei tahaks ka nagu ilma jääda.
Krt, miks mul on ihus null protsenti tahtejõudu ja 100% empaatiat, et MINU lapsed tahavad MINU kaissu. Ma ei saa ju ei öelda. Ma pole suutnud never neid unekoole ja asju teha, et kui tahavad kaissu ja sülle, siis tulgu. Aga no, kui kaua…
*Avapildil Marta nägu, kui ma talle ütlen, et ta ei saa tegelt terve elu minu kõrval magada…
40 kommentaari
Kuidas sa ta rinnast võõrutasid, mul ka kaisukas, aga rind ka liiga teemas 😀
Ma olin väga kurb kui pidin oma viie aastase teise voodisse ära saatma. Uus beebi saabus. See on terve minu pika elu jooksul nii lühike aeg kui lapsuke väike on ja mu kaisus nohiseb. Pole mul kiiret teda minema ajada ja mul kahju, et see aeg nii kiirelt möödub.
Esimese ja teisega enam vanust ei mäleta. Nüüd nad 10 ja 7 ja võin vaid loota, et nad kaissu ronisid öösel ?
3a aga tuleb absoluutselt igal ööl. Ma ei keela aga lõppu sel ka ei paista.
Vahel vaatan keset ööd reaalsema vabama pinna ja magan jalutsis nagu koer ?♀️
Kui ma olin noor ja lastetu, olin kindel, et lapsed peavad olema tapeediga toon-toonis (et ei segaks täiskasvanuid), ütlema “tere”, “aitäh” ja “palun” ja absoluutselt kindlasti magama oma voodis, ärkamata, kogu öö.
Ja siis nad saabusid. Sain oma emakarjääri teisel ööl aru, et kui ma tahan oma elus veel kunagi magada ja mitte kulgeda nagu trammijuht edasi-tagasi sama liini mööda, on mõistlik see väike inimene oma kõrvale magama võtta. Ei noh, mees on mul ju ka ja ta oli väga tubli ja ärkas koos minuga, aga ega temast piima-andjat kasvatada ju ei õnnestunud. Kaks ja pool aastat hiljem saabus teine beebi (kuidas see küll juhtuda sai, eksole?).
Otsime oma esiklapsele enne tema saabumist suure lapse voodi, pidasime tiraadi sellest, kui hea on üksi oma voodis magada jne. Tulemuseks: kahejapoolene, vastsündinu ja kaks täiskasvanut ühes 140 cm laias voodis ja õhtuti “tõmbasime traktoriga teki peale”. Mingil hetkel see meie armas esmasündinu siiski oma voodisse kolis – siis kui talle tundus, et võiks ju kah. Või siis aitas veenda see meie viimatisündinu, kes kannatas unepaanika ja öiste nutuhoogude käes ja üldse eriti ei maganud. Too meie viimatisündinu hakkas kogu öö ärkamata magama siis, kui ta kaheksa aastaseks sai. KAHEKSA! Ma proovisin isegi vaimude väljaajajat. Lõpuks loobusin ja jäin ootama päeva, kui ta naise võtab, kodust välja kolib ja tolle juures öösiti nutuga ärkab. Oma voodi oli tal olemas ja ta isegi läks sinna õhtul magama ka (no ütleme et kolmanda eluaasta paiku), aga seda momenti ma ei fikseerinud, kus ma oleks võinud öelda, et ta hakkas oma voodis magama. Õhtul läks oma voodisse, aga seda, kus ta ärkas (või kus ta vanemad ärkasid), oli võimatu ette ennustada.
Nii et ma pole kuigi hea nõuandja teemal: kuidas lapsed kaisust ära saada. Samas ma usun, et kuna keegi neid otseselt kaisust ära ei ajanud ja nad said oma voodisse kolida siis, kui neile sobis, on nad täna mõnusad teismelised inimesed. Ei klähvi, ei pauguta uksi, oskavad kriitiliselt mõelda jne jne. Nad on lausa ebatavaliselt normaalsed inimesed. Mulle meeldiks mõelda, et need vanemate kannatuste-aastad on selle normaalsuse taga. 🙂
Olen 65, neli poega üles kasvatanud. Loen ja olen suures segaduses: miks teie lapsed-tited magavad teiega koos? kas teil pole ruumi nagu vanadel eestlastel, kus titeema ja tema pesakond veetis suurema osa ajast sängis. Kas teie toas on külm, et peate lapsi ihusoojusega soojendama. Tundub nagu oleksin Euroopast ürgaega sattunud kommentaaride põhjal. Siis pole ime, et 7 aastane poiss ei suuda koolis kohaneda (tahan tissi ja emmet) Kui teil pole ruumi lastele eraldi voodeid osta, siis püüdke seda korvata narivooditega. Minu 7 lapselast (viis veel koolis) on õnneks saanud magada oma voodites. Muidugi on “tore” kujutleda aega, kui teie lapsed soovivad kaaslasega voodit jagada ning voodi nurgal istute teie. Teema hakkas huvitama ehk mõni psühholoog annab nõu. Ma ei teadnudki, et teid nii palju on.
Jah, sest ainuke põhjus, miks laps ema lähedust tahab on ruumipuudus!
65sele prouale ütleksin, et olengi ka selline ebard. Esimene laps magas oma voodis ja usun, et seda selle pärast, et sai ka pudelist toitu. Teine laps sai rinda ja vajas üldse lähedust rohkem. Mul omal oli ka mugavam, kuna ei pidanud öösel püsti ja pikali tatsama. Kui laps ärkas sai kohe tissi suhu. Ma poleks muidu suutnudki magada. Nüüd on ta 5 ja mul nyyd uus beebi ka( uus kaisukas). Muidugi tahaks suurem preili veel kaissu ja kui võimalus, siis pressibki. Ja tõesti nad vist magavadki igavesti kaisus? Mul samamoodi, et käsi ära silitatud ja ise voodi otsakesel vahel. Minu laps kyll sellest kyll mingiks iibakaks pole muutunud. Ta on väga sotsiaalne ja väljaspool kodu üldsegi mitte klammerduv. Samas on meil emotsionaalneside palju tugevam, kui esimese lapsega.
Võibolla pole see õige, aga teen nii nagu mul lihtsam ja mugavam. Ja ma ei pea õigeks ka nõukaaegset distantsi lapsega, kus syya sai kellaaja pealt ja mitte minutit ka varem ning ema kaissu ja hellust sai ainult söögi ajal.
Ehk leiate mulle psühhiaatri?!?
Olen 3 lapse ema, tütar pisikesena kaisus ei maganud. Kuidagi kujunes siis, et ei võta kaissu (olin 19) . Ja eks siis oli vaade veidi teine.. kui sündis teine laps, siis algselt oli temagi nagu kord ja kohus oma voodis, kuni hakkasid hambad tulema( 8.kuuselt) , siis võtsin enda kõrvale, et saaksin veidigi magada, seat temal tulid need põrguvalu ja 40.e palavikuga.. ja eks sealt ma lasin ka ise rihma lõdvaks.. lõpuks oli see nii normaalne , et ta minu kõrval magab. Ja ma nautisin ka, seda pisikest nunnukat keset ööd ise kallistada ja musitada ?.. arvasin ju, et ta on pesamuna , las ta siis olla kaisus.. aga kuna tuli uus beebi, siis olude sunnil pidi keskmine laps enda tuppa kolima, algul kartis üksi minna, saatsin, rääkisin 5 minutit juttu ja tulin alla korrusele( seletasin, et väike venna võib nutma hakata ja ma pean minema vaatama, , et tulen kohe kohe tagasi.. igapäevaga jäin kauemaks alla) ühesõnaga. Arvasin isegi, et tema magab surmani minu kaisus ?, ta lubas oma tulevase naise ka minu voodisse tuua minu kõrvale, sest tema ära ei koli, kuna ma olen olemas ja milleks talle üldse naist on vaja?! ? poiss ise on 6.aastane ..
“Beebiga” , kes on 9 kuune, oli alguses nagu loterii. Läks kell 9 magama ja magad 6.30ni ideaalselt enda voodis. Aga nüüdseks on see ainult ilus helge mälestus ja ta magab ainult paar h enda voodis, siis ennem magama ei jää kui vean enda kaissu..
Hetkel mõtlen küll, et kui vähegi mõikama hakkab, siis kepsleb oma voodisse nagu ennemuiste, kuid elame-näeme, kas ma olen siis nii kõva mutt ja suunan teda sinna või läheb süda haledaks ja magab nagu suur vennagi emme kõrval kuni enam me ühte voodisse ei mahu ?
Anna siis teada paari aasta pärast 😀
Mul 6-aastane pesamuna on kaisus magaja. Enne arvasin, et olen suht ainuke selline, aga hea lugeda, et minu suguseid on veel 🙂
Oi, mul tulid oma lapsepõlve traumad meelde… Kui öeldi, et kaissu ei saa mind valdas jube paanika ja ärevus, ema oli niigi koguaeg ära ja kasvasin vanavanaemaga suurem osa ajast. Mingi hetk leiutas ta mulle oma voodi ja mäletan kuidas ma siis ettevaatlikult pea iga õhtu üritasin läheneda, et “mamma, kas ma tohin täna sinu kaissu..” ja oh seda rõõmu kui lubati. Paraku kui ei lubatud kogesin mitu tundi oma voodis hirmu ja ei suutnud jääda magama. Olin vast nii 7-8, vat siis kummalisi lugusi
no ma mäletan umbes sama, et niiii kartsin omaette ja oma voodis olla, et kui sai ema kõrvale, siis oli selline HALLELUUJA tunne 😀
Ma magasin veel gümnaasiumiski ema kõrval. Aga ainult olude sunnil. Pisike olin ja lähedust tahstin, siis ei saanud seda. Lõpuks ei julgenud enam isegi välja näidata ega öelda, et tegelt üks kalli ja headöödmusi aitaks ka üliväga. Kaisus magamisest rääkimata.
Oma lapsed luban alati kaissu, kui tahavad. Kama kaks, et ebamugav. Aga tõesti, kui nad juba ise suuremad on kui mina (ma väike naine), siis nagu enam väga ei taha neid kõrvale laiutama 😀 Praegu juba laiutavad (suurim 5a). Esimesed masuurikad lõpetasid igapäevase kaisusmagamise nii umbes 2a ringis. Viimane põngermann on 1,4a, tudub kaisus ja ega ma väga hästi ei usu, et temaga 2a paiku see mingi klõps ära käib ja ta nõus üksi oma toas oma voodis olema on. Aga ma ei kurda kohe üldse, sest noh.. see tähendaks siis tema toast välja kolimist ja pmst olen siis oma toata 😀 Ma üldse olen kõigi lastega ise kolinud nende tuppa ja elanud seal niikaua kui vaja. Seni veel on olnud see nn oma tuba, aga nüüd on elamine kitsaks ära jäänud ja viimane vaba tuba läheb noorimale. Omal tuleb elutoa diivanil hakata magama. Loogiline, et ma lapse kõrvalt ära ei kiirusta, haha. Aga meil just vastupidi. Et mina tahaks vahel seda kaisutamist, aga lapsed ei taha otseselt kaissu haaratuna magada. Pikalt on see tõesti maru ebamugav, aga mdea… uinuda nii on ju pris ok:D nagunii juba varsti hargnevad kõik unepealt laiali oma mugavasse asendisse.
Ma magasin ise suht kaua, mingi 10 aastaseni äkki. Ja siis emaga samas toas, aga teises voodis, kui mingit õudsat unenägu nägin, siis ronisin ikka 13 aastaselt ka veel kaissu. Praegu beebjd on oma voodites, eraldi toas kogu aeg olnud. Meie voodi on hästi kõrge ka, kui nad jalad alla saavad, siis ma arvan ,et ohtlik sinna sisse välja ronida.
Mul on 3 last, poiss 15 tüdruk 10 ja pisi pesamuna poiss 2 ja tema on täiega kaisu, ma lausa ise ei taha teda oma voodi panna, sest ma lihtsalt ei taha, et ta suureks saaks ? aga samas tüdruk tahab ka siiani minu kõrvale, tulla? eks ta ikka vahest on saand ka, kui pisike, on oma voodis magama jäänd. ?
Mul poiss tahab siiani kaisus magada.. Ja ärkab ka öösel ja ütleb, käsi, siis hoiab käevarrest kinni. Sündis teine laps, tema panin eraldi magama, sest noh.. Suurem muidu võib ta ära magada, aga tundub, et väiksemal pole nii suurt vajadust ka, sööb ära ja magab kenasti oma voodis, aga poiss ei maganud, kuigi proovisin nii ja naapidi. Hetkel laps 4, eks näis kaua see emmekas kestab. Väsitav on küll.
Mul varsti plika saab 2 aastaseks. Iga kord ma panen ta tema voodisse magama ja hommikul on ta minu kaisus. Vahest ta tuleb juba öösel kaissu ja siis on küll väsitav, tahab ka et pidevalt hoiaksin kätt tema ümber. Minu õnneks kui ta magama on jäänud võin käe ära võtta.
Mu väiksem keeldus pisikesest peale kaisus magamast. Ja neljasena hakkas venna kõrval magama. St ta ei maganud ka kellegi kõrval vaid üksi, ka haigena.
Ja nüüd siis venna sobib. Mina ka kui tema magab minu voodis ja mina kolin diivanile 😀
Ahjaa üks varahommik tuli emme ja issi juurde st mina kolisin diivanile aga issiga kõlbas magada.
Samas hommikul tuleb jooksuga meie voodisse ja lebotab seal kaisus tundide viisi. Ka diivanil mreldib kaisutada aga samas voodis ei maga.
meil sündis laps siis kui sul Lende. Meil ei tulnud uut beebit peale ja laps oli kaisukas kuni 3a 😀 siis valis ise endale voodi ja oma lemmikvoodisse ümber kolimine läks väga valutult, kohe hakkas seal magama. Vahel tuleb nüüd aasta hiljem ka kaissu, aga see pigem nunnu. Igal juhul ei taha lapsele armastust ja lähedust keelata, kui ta seda vajab <3
Laps läheb õhtul oma voodisse magama ja siis millalgi öösel või vastu hommikut poeb mulle kaissu. Niii nunnu on koos ärgata ? Mind see ka ei sega ja las ta tuleb mu kaissu nii kaua kui soovib.
Mul titt saab homme kuue kuuseks ja on nüüdseks augustist saati oma voodis maganud, ehk siis kolmandast elukuust. Tema sündides me elasime kolmetoalises ja tema voodi oli eraldi toas aga no kuda ma vastsündinu teise tuppa kupatan? Ja kuna ma lapseisaga koos ei ela siis oli lebo beebi enda kõrvale pesasse panna. Augustis kolisime uude korterisse ja nüüd on magamistoas ruumi ka tema voodi jaoks ja esimesest õhtust peale panin oma voodisse, tähekestega projektor käima, white noise youtube’st põksuma ja uks kinni ja ongi kogu muusika ? ütleme nii, et vbl korra nädalas on kord, kus ta kohe magama ei jää ja pean minema näiteks lutti tagasi panema, sest talle meeldib selle lugiketiga jebida nii, et see lendab kurat teab kuhu ??♀️ Öösel suudab selle ise endale ilusti tagasi toppida, kui kuhugi kaugele pole lennanud. Hommikul ärkab korra nii 7-8 ajal ja on vast tunnikese üleval, siis võtan ta enda kõrvale veel paariks tunniks, sest noh- not a morning person siin ? Siis tukume veel mõned tunnid ja siis hakkavad juba Simpsonid ja peab ennast üles ajama ? Nii, et minul läks ikka väga lebolt see asi! Ega ma ei andnud talle väga valikuvarianti ka, kui aus olla ? Ja ta magab seal väga hea meelega, öösel kolme paiku saab pudeli ja selle tõmbab kah suht läbi une sisse ja magab edasi. Ta on muidugi alati ebareaalselt hea magaja olnud. Kass mul ahistab mind palju rohkem selle kaisus magamisega, rääkimata üksi vetsus käimisest ? Temal on palju suurem see pidev lähedusevajadus… Pidevalt ärkan kassisaba suus pms ?
Minul on esimesed 2 last maganud minu kõrval kuni järgmise sünnini,seega hetkel 9 aastane sai kaisus magada 2.8 aastat, hetkel 7 aastane aga 4.6 aastat. Ning kuna hetkel kasvatan üksi oma 4 last viimased 10 kuud,siis piigal vedas ning peale väikevenna sündi sai edasi emme kaissu jääda ? Nii me siis magame, ühel pool 2.7 aastane ja teisel pool 3 kuune beebi. Kuna suurem nõuab kaissu vaid kuni magama jäämiseni,siis võtan voodi minnes tema kaissu ja kui ta magama jääb siis pööran selja ja võtan beebi kaissu ? Voodi on üsna suur 160×200 seega ruumi on, oleks rohkem kui piiga nii tuuleveski poleks .Ilmselt meest ma endale enam ei võta,enne kui pesamunad välja kolivad,sest no pole lihtsalt ruumi kellegile rohkem minu kõrval ?
Mina ka alati võtan lapse kaissu suurem laps magasgi kuni 10a siis sündis teine laps hetkel 4a samuti kaisus (magab ka ilmselgelt kuni täisealiseks saamiseni kaisus)…mitte kunagi ei suudaks teha oma lapsele unekooli see tundub nii julm ??
Minu meelest kaa 🙁
Minul suurem laps saab kohe kaheseks ja magab sünnust saati kaisus, ei suuda ma teda oma voodisse samuti panna kui nii väga kaisus tahab olla. Väiksem laps kolmekuune ja samuti magab kaisus, meil suur voodi 200×200. Suurem viimasel ajal tahab oma voodisse, jääb ilusti sinna magama, aga siis ei saa mina und. Tahan koguaeg teda jälgida jne? Mina ei sunni neid oma voodis magama, varem või hiljem tahavad eraldi magada, seega ei põe ja naudin seni kuni saab?
Õige suhtumine :D!
Mul kolmene ja viiene. Vahest ikka tunnistavad oma voodeid ka aga enamasti ikka minu kaisus. Kusjuures väiksem veel harrastab jalad minu jalge vahel magada?
Ma tahaks loota, et koolimineku ajaks magavad oma voodites
Elame-näeme 😀
Ma olin äkki mingi 15 või 16 kui ema kaisus enda 12 a vennaga magasin.. Ta väga heaks ei kiitnud seda, sest me tohutult laiutasime, pöörlesime öösel voodis, tirisime tekki ära jms, aga ära ka ei ajanud. ? Ma olin niii õnnelik tegelikult selle üle, andis nii palju lähedust ja turvatunnet juurde. Samas nüüd olen 20 ja ise emaks saamas kohe ja tegelikult aeg ajalt tunnen, et tahaks ikkagi enda ema kaissu pugeda kogu maailma halva eest, aga mu ema suri aasta tagasi ja kahjuks pean elukaaslasega leppima.. Minu arust võib mu laps mul 60nesena ka kaissu ronida, kui ta vaid ise soovib.
Noh, aeg-ajalt kindlasti, aga hunnikut teismelisi ma küll enda voodis ette ei kujtaks 😀
Mul on tütar kohe 12 saamas, kui mees on mul komandeeringus nagab tütar kaisus. Peale sündi oli oma voodis, aga mida vanemaks sai seda raskem oli teda oma voodisse sundida ja endal oli ka öösel mugav ei pidanud toitmise jaoks voodist välja ronima ja nii ta on jäänud. Küll ta ise millalgi otsustab kui tahab ainult oma voodis magada ?
Olen ka veidi pehmo sellel teemal. Praeguseks 4ne poisslaps magas vähemalt 3 aastat ja pisut kauemgi kaisus. Ühel hetkel hakkas küll magama jääma oma toas koos suurema vennaga, aga igal ööl ärkas ja soovis kaissu. Ei olnud minul südant teda keelata 🙂 nüüd viimased kuud magab omal soovil ainult enda voodis.. Mõnikord kui öösel ärkab ja pissil käib, siis kutsun teda oma kaissu, aga ei tule 😀 nuuks..
Suure tõenäosusega ei jää nad keegi igaveseks kaissu magama, naudi neid ilusaid (magamisasendi mõttes ebamugavaid) hetki 🙂
Mul on 8 aastane tüdruk ja magab minu kaisus ?Mina ei näen probleemi ja see kes näeb,see on tema probleem. Ema rääkis, et magasin ise 10nda eluaastani emme kaisus ?
ma ise magasin ka mingi 9da eluaastani 😀
Mu 3a 9k tütrekesest pesamuna tuleb òòsel autopiloodi peal kaissu . Ei tea kaua veel, aga ei suuda võõrutada ka.
Ah, väike veel ka alles 😀
Mul magavad 4.a ja 9.a tütred kaisus.
Mu 1a8kuune magab ka kaisus. Ja laiutab nii palju, et mees loobus ja magab teises toas. Kui laps magaks rahulikult ‘oma poole’ peal, oleks super, aga ta magama jäädes enne võimleb mu otsas igatpidi, nuiab tissi jne. Öösel ka veel tahab ca 2-3x rinda, olen üritanud, et ei anna ja proovin võõrutada, aga ta hakkas rääkima ja nüüd kaupleb öösel. “No emme, teeme tissi-tissi. Palun teeme” Annan lõpuks, aga kuna piima on juba vähe, siis ta üldjuhul mainib ka ikka, et otsas on ja nüüd tahaks teist tissi. See on naljakas tegelt ? Mul ka sellega selline love-hate suhe, et on armas, kui ta kaissu poeb ja kudrutab, et emme on nii arrrrmas ja pehme, aga samas tahaks terve öö magada ilma taidlemata ?
See öine imetamine on üldse minu meelest nii surena MEGA ebamugaaav 🙁
HAAH 😀 nii nunnu 🙂
Minu pisike on alles 4-kuune praegu, aga magab ka meil voodis kahe vahel öösiti, ma üldse ei raatsi teda kuhugi eraldi magama panna 😀