Ükspäev oli meil Gerdiga arutelu mingi teema üle. Ma reaalselt enam ei mäletagi mille üle, aga kui ta järgmine päev siia tuli ja see teema jälle jutuks tuli, mainisin ma midagi sellist, et “jaa, Aphrodited ka arvasid, et..”. Te oleksite pidanud ta nägu nägema. Vaene inimene oli vist insuldi äärel.
“Sa rääkisid neile ka MEIE ASJU?”
-“Eii, kammoon, ma ei RÄÄKINUD. Ma kopisin lihtsalt kogu meie vestluse chatti.”
*Järgnes veel suurem insult*
Ja see pani mind omakord mõtlema, et küll need mehed on ikka imelikud inimesed. Nagu mis maailmas oleks võimalik, et mul oleks mingisugune huvitav teema, või issue või olukord, mille üle ma lihtsalt vaikselt omaette nurgas kössidades juurdleksin? LOOMULIKULT räägin ma sellest oma sõbrannadele. Ja minu meelest ainult võimalikult selge ülevaate saamiseks olukorrast ja teemast on viisakas kogu meie vestlust kopeerida, sest kuidas muidu teised täpselt aru saaksid, ah? AH?
Aga noh, selles suhtes, et vaadates meeste omavahelist kommunikatsiooni, siis ega ma ei imesta ka. Te ei kujuta ette, kui palju kordi olin mina insuldi äärel, kui Kardo mõnikord küla pealt koju tuli ja ütles nii muuseas: “Ülo läks naisest lahku.”
-“Mida? Miks? Millal? Mis ta nüüd teeb? Mida ta tunneb? Mida Kati asjast arvab? Kus ta nüüd elab?!”
“Ei no mina ei tea, ma ei küsinud.”
Nagu… vabandage, aga MIDA? Ma ei kujutaks ette olukorda, et mu sõbranna ütleks mulle, et tead, läksin mehega lahku ja ma kehitaks õlgu ja ütleks ok. Ise never enam seda teemat puudutades. Nagu, mis maailmas?!
Samas imestada ei saa – iga jumala kord, kui meil Männikul mu sõbranna oma mehega külas oli, siis vadistasime meie elutoas juttu ja mehed istusid arvutitoas. Haudvaikuses. Nagu reaalselt nad ei rääkinud meie meelest kunagi ühtegi sõna. NULL. Ja siis kui pärast kõik omades kodudes, ohkasid mehed südamest, et no küll oli tore sõbraga aega veeta. Et nagu… mida tehes. Vaikides ja teineteisele silmaauku vahtides või? Kust te üldse teate, et te sõbrad olete, kui te kunagi midagi ei räägi? Ma nõuan vastuseid ja meeste ajuanatoomia ülesvõtteid.
Ma jagan oma sõbrannadega konkreetselt kõike. Eks see osa ole vist ka mõneti seotud mu ATH’ga, mille üheks sümptomiks on overshare’ing, aga ma ei ütleks, et ma teiste kohta vähem tean, kui nemad minu kohta. See tundub mulle jumala normaalne, et kõik räägivad teineteisele oma muredest ja rõõmudest ja mõtetest ja millest iganes, mis pähe tuleb. Mille muu jaoks sõbrad siis üldse on?
Eriti naljakas oli see hetk, kui meil parasjagu Aphroditedega see vestlus oli ja Krissu vahepeal ütles, et mõtle kui armas, et Gert arvab, et räägib ainult sinuga, aga tegelikult seitsme naisega.
“Seitse pead on ikka parem kui üks,” pakkusin mina. Samas ma tegelikult lisasin ka, et ma olen 100% kindel, et ta teab, et ma kõike oma naistele ka räägin, aga näedsa nalja, ei teadnudki. Ups, noh vähemalt edaspidi siis teab.
(See kõlab, nagu meil oleks mingi hullult oluline ja sügavalt isiklik teema käsil olnud, aga minu meelest igatahes ei olnud, nii et… mis seal ikka).
“Oota ja nüüd hakkabki siis nii olema, et sa räägid kõiki asju neile ka?” ohkas vaene inimene.
“Ei, mõnikord ma blogin ka sellest…”.
Aga tõe huvides ütlen kohe ära, et kui keegi alustab vestlust, et “ära seda kellelegi räägi”, siis ma 100% räägin oma peikale ka. See on kahe otsaga süsteem 😀
Kuidas teil see värk on? Kas arutate kõike oma sõbrannadega, või pigem mitte?
66 kommentaari
Heh, mu mehe sõber sai isaks, ei teadnud enne sünnitust, kas tulemas poiss või tüdruk. Kui ükspäev tuli jutuga, et näe, said lapse kätte ja ma küsisin, et kumb siis (kaalu, pikkust jms ei hakanud lootmagi), sain vastuse, et ta unustas küsida. ?♀️
Ei ole nagu põhjust olnud teistega oma suhet lahata. Või vestlusi jagada. Või erimeelsustest pajatada. ?♀️
EI jaga kindlasti kõike sõbrannadega, mis puutub oma suhtesse, sest elu on näidanud, et need parimad sõbrannad ei pruugigi olla lõppude lõpuks need, kes sa arvad. Ainult kaks inimest on suhtes ja mis need teised inimesed ikka selle kohta öelda oskavad, ei tea ju nad elusees kõiki nüansse jne.. Samuti ei jaga abikaasaga kõiki sõbrannade asju, sest no kui nt sõbranna petab ja sa seda peaksid oma mehele rääkima, siis kuidas võimalik olla nt sõbranna ja tema mehega edaspidi koos ühes seltskonnas vms..teiseks mehel tekib arvamus et ah sellised need naised ongi ja tekib ebakindlus, kui sa tahad nt sõbrannaga kahekesi kuskile minna ja midagi teha..et noh kui sõbranna juba “selline”…Need selliseg elus kogetud näited lihtsalt 🙂
Tean, tean. Oma sõbrannaga vahepeal tihedalt kokku ei saanud sest elu oli nii kiire (enne koroonat siis) – kui kokku saime, siis ütles, et arvas et me juba sõpradena lahku läinud sest paar kuud eriti ei suhelnud.
Peiksi parim sõber on aga mees kellega ta vahepeal pea kaks aastat sõnagi ei vahetanud. Okei, peiksi sõber elab välismaal ja on välismaalane, aga ikkagi – kammoooon!
Suurepärane naised vs mehed näide.
Ma olen selles suhtes teistsugune naine arvatavasti, aga ma ei tunne isegi vajadust jagada sõbrannadega mehega arutatud teemasid. See juhtub pigem üliharva kui on mingi lahkheli, millest ma ei suuda nii kergesti üle saada ja tahan ise oma solvumist/pettumust kergendada, aga ma ei tunne siis end hästi kui teist taga räägin, kuidas ta käitus. Kokkuvõttes asjad saavad ikka lahendatud kui mehega neid arutan, miks nt solvumine tekkis ning kõik sõltub ikkagi enda reageeringust, mitte ei ole nii, et mees on otseselt mulle halba teinud. Kõigil on tunded ja tihti mõeldakse asju üle ning nähakse enda vaatenurgast ja alati ei suuda lihtsalt käega lüüa ja asjast üle olla. Ma nüüd kirjutasin lahkhelide seisukohta, aga jah, teisi teemasid sõbrannadega ei aruta praktiliselt üldse.
See on jah ebakindlusest ja vajadusest, et keegi kinnitaks su mõtteid ja tundeid.
Tean, sest olen ise samasugune.
Aga pead aru saama, et kõigile see ei meeldi.
Juba aastaid enam ei aruta, sest olen saanud oma vitsad.. Sõbranna, kes üle 20 aasta oli minuga koos sukk ja saabas, lihtsalt reetis mind ja enam me ei suhtlegi. Kahju, aga samas ka hea tunne!
Räägin enam-jaolt ainult oma mehega neist asjust omavahel ning mõnikord ka ikkagi teise sõbrannaga, kes mulle justkui ema eest ning tean, et tema mind ei reeda.
Elus on kuidagi fun fakt, et kui suhtlen endast 15-20 aastat vanemate naistega, siis tõesti annavad nad hüva nõu ja kuulavad ja tõesti ei lükka nuga selga.
Ma olen nõus, et parem on mitte (üle)jagada. Ja tegelikult kas jagame äkki hoopis harjumusest? Kindlasti on mõnikord hea saada kellegi teise perspektiivi mingile situatsioonile näiteks, AGA ka selle jaoks pole ilmtingimata alati vaja teisi inimesi kaasata – teedki sisemonoloogi, analüüsid ja kaalutled enda sees. Lihtsalt point on selles, et jagamise hind on see, et avad akna oma suhtesse ja piltlikult magad voodis oma mehe ja sõbrannadega…. Energeetiliselt lased nad sisse ju. Mina olen oma vitsad saanud. Naiivsusest ja noorusest tingituna ei saanud aru, et jagamine oli mul saanud harjumuseks, mitte et reaalselt hüva nõu saaks ning tagantjärgi oli nii mõnigi endine sõbranna nö kurja silmaga minu asju kuulamas ja ehk ka kadestamas. Õnneks on elu toonud minuni naised, kes ongi minust poole vanemad ja nii uskumatu kui see ka pole – ma tean, et saan neid päriselt usaldada. Sest endavanustega ju jääb see konkurents… 🙂
Meil pole sõbrannadega kindlasti mingit konkurentsi 😀
Enda vanustega jääb konkurents? ? siis mis konkurents? Sellest ma küll aru ei saa. Need naised on mu arust peast lihtsakesed kes kogu aeg oma konkurentsi igal pool ette kujutavad.
Mul on omakorda raske aru saada, kuidas ei saada nö arhetüüpsest konkurentsist aru ning kuidas saab kohe kedagi lihtsakeseks tituleerida, kui ISE aru ei saa. Konkurents pole ainult mingi armukolmnurk või hirm, et mu kaaslane ära krabatakse vms…. Konkurentsi saab võtta ka kui kõige inimlikumat alateadlikku võrdlust inimese enese sees teemal kas, miks ja kui palju naabrinaisel/sõbrannal läheb paremini kui endal. Arusaamine, et igaühel on oma elutee ja kedagi ei saa võrrelda on juba gramm kõrgem pilotaaz, aga ikkagi on üsna inimlik, et mingi kerge ärategemine käib. Inimesed on sotsiaalsed loomad ja konkurents on igal pool – mitte ainult majanduses. Hästi egopõhine muidugi, aga kuidas muidu seletada ideaalseid sotsiaalmeedia pilte ja suurt tarbimislaenude võtmist eestlaste poolt? Palju on teistele näitamist, võrdlemist ja “naabrist paremat näimist.”
Ma loodan, et keegi ehk mõistab nüüd paremini.
Sina võid ju kõiges näha konkurentsi ja arvata et ilusate sotsiaalmeedia piltide naised tahavad sulle ära panna ja sinust paremad olla. See on lihtsalt sinu enda peas kinni. Miks on enda vanune sõbranna kuidagi rohkem konkurent kui vanem naine? Sest vanema naise elu on elatud ja ei taha enam ilus välja näha või 😀 ei ma tõesti ei tunne mingit kahjurõõmu oma enda vanuste sõbrannade edu üle suhtes ja ükskõik kus. Elusees ei tule ennast pähe võrrelda nendega sest meil on nii erinev elu jne. Peab ikka jube raske elu olema kui ei suuda isegi naistega sõbranna olla sest on vaja võrrelda. Palun räägi enda eest eks!
Veidike väljendasin valesti, tähendab ma ei tunne kahjurõõmu kui neil miski viltu veab ja kindlasti rõõmustan nende üle kui hästi läheb. Võib olla on ka asi selles, et mul isiklikult on nii võrd norm elu endal ja rahul sellega et pole vaja mingit mõtetut kadedust tunda. Ja ma ei usu et seda teevad ka naised üleüldiselt. Ma ei taha lihtsalt uskuda. Enda sõbrannad on küll hoopis teistsuguse mõttemaailmaga.
Sorry, not sorry, aga selline suhtumine oma kaaslasesse näitab seda, et sa oled peast paras tita veel. Ega ikka ei räägita küll asju edasi. Täiskasvanud inimesed ei tee sedasi. See on reetmine ja teist osapoolt alandav. Te olete nii erineval lainepikkusel. Sina oled selline lopa-lopa-lefa-lefa tyyp aga kaaslane on sygava hingemaailmaga ja täiskasvanu. Sa teed talle sedasi haiget oma käitumisega ja varsti ta ei usalda enam. Parem panusta oma suhtesse, ja ära kaasa sinna oma 7 Aphroditet, kes on täiesti suvalised inimesed teie kahe suhtes.
Ok
Hakka või blogi pidama, saaks ka ehk teada, kuidas elama peab.
See pole kahjuks päris töö
Aa, õigus jah. Töö õilistab.
Mina ei tea sellest kahjuks midagi…
Privacy is power. What people don`t know, they can`t ruin.
A private relationship means nobody knows y`all business but everybody knows y`all together, don`t get it confused.
Pole väga lobiseja tüüpi ja ei pläkuta enda isiklikest ega teiste isiklikest asjadest kolmandatele-neljandatele isikutele arutamiseks. Kõik ei pea olema kursis kõikide asjadega, et mis elus toimub jne. Kui midagi tahan teada või arvamust, siis kas vastused tulevad ise minuni või küsin/räägin üldiselt, mitte aga konkreetselt kedagi/midagi välja tuues, et aru saada oleks, kellest/millest täpselt jutt vms. Mulle meeldib privaatsus ja mida vähem inimesed teavad seda parem. Jäävad ära igasugused klatsimised ja teiste valikute kritiseerimised ja mis iganes asjad veel. Olen ise niigi enda suhtes ülisuur kriitik, milleks siis veel vaja teiste kriitikat. 😀 Kuigi, kes klatšida tahab, see vast leiab alati midagi, kasvõi väljamõeldisi ja esitlevad nii, et ise jääksid puhtaks lammasteks. Kadedaid inimesi ja mitte head soovijaid on maailm täis. Klatšimine polnud küll teema siin, aga see selleks. Igastahes, ise hindan privaatsust ja kui olen ise kellegile midagi usaldanud, siis loodan, et see jääbki ainult minu ja selle inimese vahele, aga ega see pole nii läinud, isegi kui olen palunud, et seda mitte edasi rääkida. 😀 Kui keegi on mulle midagi isiklikku või olulist usaldanud/rääkinud, siis tõesti ei lähe sellest suure suuga lobisema teistele. Olgu need teised nii usaldusväärsed kui üldse olla saab. Kui inimene ise pole konkreetselt luba andnud selleks, et rääkida teistele, siis võiks inimest nii palju austada ja ka sellest kinni pidada. Ja pole oluline on see tühine teema/asi mida ei peaks/pole vaja privaatselt hoida, aga kui inimene ise nii soovib, siis võiks ka nii jääda. Kõik oleme erinevad inimesed ja erineva privaatsuse vajadusega ning tunnistan, et paraku olen ka ise selle vastu minevikus eksinud, kuid ammu on põhimõtted selles osas muutunud ning üritan hoida sellist suhtumist, et teiste eludes liialt mitte või üldse mitte sorkida, et mitte teisi ebamugavasse olukorda panna ja tunnetada selle teise isiku piiri teatud teemades jne. Iseendast eelistan ka jagada võimalikult vähe või nii palju, kui tunnen, et ise tahan ning kõigil meil on see õigus iseenda suhtes, kuid meil pole õigust jagada teiste inimeste asju, kui pole eelnevalt selleks luba küsinud või läbi rääkinud, kui palju ja mida on okei arutada/nõu küsida teistelt jne. 🙂
Hahaa, see blogipost võtab ilmekalt kokku, miks ma oma meessoost tuttavaga kogu aeg tülli läksin – tüüp oli hingepõhjani solvund, et ma elukaaslasele tema mingit minu arust tavalist asja edasi jagasin.
Ja sama ka elukaaslasega, ta võib öelda mingi naiste mõistes pommuudise ja rohkemat ta ei tea, sest ta ei küsinud.
Ja ilmselgelt käib asjade arutamine sõbrannadega, võib-olla tuleneb see sellest, et naine nagu saab vastused asju lahti seletades, aga mees analüüsib ise oma peas valmis ja kui soovib, siis alles jagab.
Naisena ma arvan, et see on lihtsalt vale. Suhe on isiklik asi ja kui sa kōike jagad oma sōbrannade grupis siis why. Ja kui on tülid/mured/probleemid siis nemad näevad su kallimat ju sinu loodud pildi vaatevinklist mitte nad ei arvesta mōlemat osapoolt. Tundub, et sul on lihtsalt vaja, et 7 inimest ütleks sulle, et sul on ōigus, mitte temal. Milleks see ebakindlus..
Tegemist polnud õigus-vale olukorraga isegi, nii et su süvaanalüüs läks veits lappama 😀
Nojah, kui sul edaspidi üldse on kelle asjadest rääkida…Mõne meelest (nagu mina, ehkki naine) on see lihtsalt usalduse reetmine. Ilmselgelt su mees asjast häiritud, aga nagu näha, siis sa ei tee välja. Minu jaoks on suhteasjadest teistele rääkimine tabu ja sellise kaasalsega koos olla ei sooviks, kes meie asjadest teistele räägib. Ja nagu näha, siis ka su mees pole sellest vaimustuses. Mehed võtavadki seda nii, et naist ei saa usaldada, mis on täiesti mõ’istetav. Kõik detailid ja isiklikud asjad räägitakse veel mingile 7 sõbrannale. Ka minu meelest pole see normaalne, nii et toetan Gerti. Ehkki naine.
Ma kuidagi aastatega olen hakkanud järjest rohkem asju endale hoidma. Just mingi päev mõtlesin selle peale et pole sellist vajadust enam ammu kõike arutada ja rääkida enam kui kunagi. Kuigi mul on väga head sõbrannad olemas keda usaldan aga kuidagi minu elu motoks on saanud et räägi asjast alles siis kui see on tehtud. Ja probleemide korral, kui päris aus olla siis vahel vahva arutada küll mõne teema üle aga tegelikult ma tean ikka ise kõige paremini mismoodi toimida. Ja nii ma olen küll hea suhtleja ja nõuandja aga mu eraelu on jäänud järjest rohlem minu eraeluks. Võiks isegi öelda et inimene kellega ma kõige rohkem asju läbi arutan ongi mu mees.?
MITTE KUNAGI ei räägi oma sõpradele/sõbrannadele/perekonnale enda ja peika isiklikke asju või vestluseid. 😀 Ja ma oleksin veidi üllatunud kui tema oma sõpradele meie isiklikest asjadest räägiks.
Ja meil on seltskonans meesisikud sama jutukad kui naissoost. Aga samas me ei koondu ka naiste gruppi ja meeste gruppi. Kui kokku saame on alati kõik korraga koos – mehed ja naised ühe laua taga ja jutustavad koos samadel teemadel. Kui mõni meessoost isik on ma tüdruksõbrast lahku läinud siis ikka ka teised mehed tunnevad huvi, et miks ja kuidas ja kuidas läheb. Ja küsitakse üksteiselt ja üksteise naistelt nõu.
See ju ammu teada et mehed on teiselt planeedilt. Loogiline loogika on liiga Loogiline selleks et nad mõistaks.
Mehi väga ei huvita vist see mingi oma pereelust ja suhetest vatramine. Ükskord igavusest vahtisin, mis chatte mees siis oma messengeris on ajanud (ta ise istus kõrval, mitte et ma oleks salaja nuhkind). Klissisin kohe lahti jutud, mis oli teiste naistuttavatega. Ja igas vestluses, kus keegi uuris, kuidas naisel/lasytel/perel läheb, eiras mees küsimust ja ajas oma mingit põhiteemat (poliitika, ühiskond jms) edasi. Okei. Üks vestlus oli erand. Seal ta vastas inimesele “hästi”.
Aga muidu mul pole palju sõbrannasid. Need üksikud, kes on, neid ei hakka ka oma eraelu detailidega üle ujutama. Kui tahan midagi rääkida, teen üldise kokkuvõte. Kui miski rohkem huvitab ja see põhjalikumas lobaks muutub, siis eks jah koorub sealt igast asju lõpuks välja. Aga mingeid screene chattidest jne.. No ei. Milleks, kellele 😀 ? Jessas noh… Mul muidugi mehega pole enam ammu värske suhe ka. Messengeri jutud on saada veenäit ära, too pakk ära, mine lastele järgi, kus sa krt oled, kas elutuppa sobiks rohkem see või too jms. Värsked suhted, värskemad jutud kindlasti 😀
Lojaalsuse puudumine viib nii mõnedki suhted lahku, ka sõbra suhted, samuti töö suhted. Selline kõige jagamine pole üldse enamikule talutav. Sinu suutlikkus end KÕIGES igale poole avalikult jagada on siiski ebatavaline. Samas see ongi sinu “kaubamärk”
Oma emale oled sa lubanud, et teda sa blogis ei lahka ega kommenteeri või midagi taolist oled kirjutanud sel teemal. Nüüd kui su uus peika sama soovib, tekivad suured käärid su elu blogimisse, kuidas teda välja jätta või kus on piir ? Raske teema ilmselt ?
Sõpradega enda elu jagamine, seda mõni nimetab klatšiks, teine aga nõustamiseks, kolmas suhtluseks, aruteluks, arvamuse vahetuseks.
Selline meeste – naiste “nali” – ühe ja sama info rääkimist naiste vahel nimetatakse klatšiks ja meeste vahel info vahetuseks. 🙂 🙂
Mul oli terve see postitus suur muie näol ja skriinid lendasid naiste chätti et ihihi nagu meie. Lõpuks saatsin juba lingi..ei viitsi tervet postitust skriinida. Nii hea 5+ ????
Kunagi ,kui ala 17 veel olin ,siis kindlasti lobisesin sõbrannadega kõigist ,aga enam kindlasti mitte ! Jag ,võin öelda asju nagu “ me ******* käisime eile kinos ,vaatasime seda filmi jne “ ehk siis casual asju ,aga elusees ei laterdaks oma sõbrannadele oma mehe privaatelust ,ala kuidas tal tööl läheb ,mis ta sellest inimeseat arvab ,mis talle voodis teha meeldib ,terviseprobleemid või sarnast .Igal inimesel on õigus privaatsusele ja ma ei saa aru miks mu sõbrannasid peaks selline asi üldse huvitamagi ?
Millest me sõbrannadega siis räägime . Ja kõigest muust kui ona lähedaste privaatelust .
Nii palju on huvitavat arutada elus ,ilma ei peaks liigselt teistest inimestest lobisema ?
Aga eks me kõik ole erinevad .Mulle näiteks ei meeldiks kui mu mees arutaks minu töö asju ,mu tervist või isiklikke probleeme ,arvamusi jne oma sõpradega. Ikka ise tahaks ju valida ,kellel minu elust teada on vaja ja kellel mitte .
Jah, eks need inimeste privaatsustasemed on erinevad, nagu näha, siis mul pole absull probleemi sellest, kes minust mida teab. Mis ma nii eriline ikka olen, et jube ainulaadne oleks 😀
No mul ka väga vahet pole, kes minust midagi teab. Ma saan iseenda üle otsustada, aga ma ei saa otsustada teise inimese eest, kellel võib- olla on vahet, kes temast midagi teab.
Eriti veel kui mu kaaslane ei soovi, et ma tema asju oma sõbrannadega arutaks. Elementaarne austus teise soovide suhtes.
Minul võib ju olla vajadus kõike jagada, aga kaaslase vajadus võib olla elada privaatsemat elu.
Jagada võin siis kõike, mis puutub ainult isiklikult minusse ja suhteteemasid võib ju vahel üldisemalt arutada, aga liigsed detailid võiks välja jätta. Saab ju mehega läbi arutada, et mis maani on tema jaoks ok, kui see naisele tõesti nii oluline on, et neid asju vahel sõbrannadega arutada.
Ma ka saadan screene sõbrannadele ja arutan asju. Abikaasal pereliige just lahutas ja ma siis uurisin, et kus elab nüüd, miks lahku mindi ja kes see uus inimene on. Sellepeale vastati:Ma ei küsinud. Nagu midaaaaa, kõige põnevam informatsioon ju. Uurisin, et millest siis rääkisite ja vastus oli… autodest? Eee, keda huvitab kellegi uuuus auto, millest räägitakse pool tundi aga sõnagi lahkumineku kohta??? Suhte alguses mul ka mees aru ei saanud, miks ma meie asju ( mitte kõike), sõbrannadega arutan. Kellega siis veel?? Ok abikaasaga ka ikka, aga tüdrukutega saab mõnikord ikka kiruda ka kui vaja
Mehed… 😀
Hahah konkreetselt see Ülo naisest lahkuminek ja lihtsalt selle fakti teadmiseks võtmine ning rohkem mitte midagi küsimine võtabki 100% mehed kokku ja minu aju ei suuda seda seedida kuidas mehed ei oska? taha? ei pea vajalikuks? normaalselt suhelda. Meil kodus kogu aeg teemaks see ja mees ütleb tavaliselt mu hunniku küsimuste peale, et “see ei ole ju minu asi” või et “ma ei taha teiste elus sorkida”? Kammoon kui su sõber ütleb sulle, et naine ta maha jättis siis mulle tundub sitaks loogilisem, et ta ootab su tuge ja huvi, et mis siis täpsemalt juhtus…. aga ei, meeste maailmas tuleb ilmselt lihtsalt noogutada ja öelda “Oi, kui kahju, mis kell me homme piljardisse pidime minema muidu?”??♀️
arutan mõne sõbranna või pereliikmega, olenevalt teemast, aga PROOVIN rohkem siiski partneri endaga asju läbi rääkida. vahel on vaja oma emotsioonid kolmandale osapoolele välja elada, tunda, et keegi mõistab ja on olnud samasuguses olukorras, otsida uut perspektiivi kuidas asju lahendada, aga kui üks osapool tahab, et suhe oleks privaatne ja teine seda ei austa, siis see on ju tegelikult väga solvav ja ebaaus. it’s a very thin line ja kui ikka tunded üle keevad, siis saab sellest ka üle astutud, aga sellistel juhtudel hoian lihtsalt telefonil silma peal, et väikesed libastumised ilmsiks ei tuleks, ups.. mehed on VÄGA tundlikud igasuguse kriitika üle, mis puudutab nende käitumist (eriti suhtes), sest oma arust teevad nad ju kõike õigesti.. selleks ajaks, kui märkavad, et ei tee, ja vabandust paluvad, oled ilmselt end juba sõbrannale tühjaks halanud ja hakkad seda ‘ok, never mind’ sõnumit trükkima 😀
aga mehed ja naised on tõesti erinevatelt planeetidelt, seega kannatlikkust ja empaatiavõimet läheb palju tarvis 🙂 jõudu!
No partneriga räägid ju ka nagunii, aga mõnikord on hea kõrvaltvaataja pilgu läbi asju analüüsida, minu meelest. Ma kardan, et sellised paarid ei pea kaua vastu, kui nii basic asi erinev on nagunii 😀
Kunagi arutasin kõike sõbrannadega, nüüd juba mitu aastat hoian mehega seotud küsimused enda teada. Väga väga äärmisel juhul arutan läbi, aga meeldib kui meie elu jääb meie kahe teada 😀 Ei ole vaja kõigil teada, mis mured meil on, kui me neid ise oskame ka lahendada 😀
Mis siis juhtus :D?
Mees käib kord kahe kuu jooksul bändiga proovis. Kõige kaugemad liikmed tulevad 500-700km kohale. Sel nv-l oli taas proov, 2×24h veetsid koos. Tuli koju, küsisin iga inimese kohta, et kuidas neil läheb. Vastuseks sain: “I don’t know, I think all good.”
Lisaks sellele on proovid ühe bändiliikme kodus, kellel 3 last. Küsimuse peale kuidas sel naisel ja lastel, sain vastuseks: “Seemed ok, living”.
Nagu what answer is that?
Haha 😀
Sellest mehest oled sa varsti ilma, sest sinu elukorraldus ja mõttelaad ei liigitu tema meelest normaalsete alla. Aga eks elu näitab.
Otsusta ära siis, kas olen ilma või aeg näitab ?
Aamen! Ma mõtlesin kaks päeva tagasi sama asja. Mees helistas sõbrale, kellega polnud 2 kuud suhelnud. Rääkisid pool tundi. Ma küsisin, et mis sõbral siis elus uut? Mees vastas, et ei saanud palju rääkida, ta sôber läheb kohtingule. Mina olin “OOTA MIDA, kellega? Kas ta on eestlane? Kus nad tutvusid? Aga ta oli ju abielus?” Mu mees kehitas ka õlgu, ütles, et ei tea, ei uurinud. Kuidas ei tea?! Need ju kõige magusamad detailid! I need answers!
Ma loodan, et ta takkajärgi ikka uuris 😀
Ei tunne küll vajadust kõiki isiklikke ja suhteasju rääkida. Mul on küll üsna palju sõbrannasid, aga ainult ühele räägin rohkem oma asju. Pigem räägin suhteasju ainult siis, kui olen kuidagi väga suure emotsionaalse pinge all ja on vajadus pinge ära maandada. Arvamust küll väga ei küsi ja õnneks mu sõbranna pole ka selline, kes ilma otseselt küsimata arvamust avaldaks.
No krt, miks ma siis tunnen 😀
Meil oli just samal teemal vestlus mõni päev tagasi ? Kui keegi ütleb “ära seda kindlasti kellelegi räägi”, peab ta arvestama, et see tähendab “võid rääkida mehele ja kolmele parimale sõbrale” ?
just!
Me paarina teame väga paljude meie sõprade saladusi ja meie suhtes on vastupidi, mina hoian oma suu lukus aga mul kutt käib kellab kõigile, et “kas kuulsite juba, X ja Y saavad lapse?! Aaa veel ei teadnud? No nad ei lubanud öelda ka aga no niikuinii paari kuu pärast saate ju teada” Või et “kleeeeeee ma ei tahaks sulle öelda, aga sa ikka teadsid, et L on alkohoolik jah?” Või et “ma tean, et ei ole küll minu asi aga mis sa sellest arvad, et K ja H on swingerid. Nad küll ei tahtnud, et ma kellelegi ütleks, aga ma nii tahtsin su arvamust teada” ?
ma tegelt tean ka ühte meest, kes suurem lobamokk kui ta naine, aga see pigem erand mulle tundub 😀
Kõike ikka ei aruta sõbrannadega. Suhtleme harva ja siis räägime oma möla ära?. Mehega arutan ikka suht paljusi asju. Mõnikord teda üldse ei huvita aga kuulab ikka?.
Issand, ma suhtlen iga päev pmst terve päeva 😀
Eile mees saatis uhte grupichatti pildi, mille peale sobranna kysis midagi seal ja siis mees kohe ” sa oled midagi raakinud seal tudrukute grupis, et ta nii kysis va” ?? aga mehele ma raagin kyll koik edasi? + ta vahel kirjutab ise mu telefonist seal tudrukute chatis, kui ma ei viitsi? nt keegi küsib midagi, et mu mehe arvamust vaja.. no krt kirjutagu ise. Ega ma trükimasin ei ole??
Ja obv sobrannadele kurdan ka muresi?
ma olen aru saanud, et meeste grupichatid on mingi väga kahtlase sisuga piltide ja videode saatmiseks 😀
Jaa haha ? tal õnneks pole ? st me suht ühistes gruppides, v.a see tüdrukute chat mul ?
See on täiesti õudne mis meeste chattides toimub. Mulle aeg-ajalt ikka näidatakse ja edastatakse väga “mahlakaid” pilte ja videoid ?
Mehed ikka kõik ühesugused ma saan aru 😀
Kui siin pühad olid uurisin mina sõbrannadelt mis nad oma lastega meisterdavad vms aga abikaasa saatis oma sõpradele paljast mehest jänese kõrvadega midagi, mul meenub see ikka ja kahjuks ka jõuluvana pole ununenud, kelle põhjapõdrad olid mullu paljad naised?
Ma jagan palju sõbrannadega aga mitte päris kõike ja iga päev. Annan mõne puhkepäeva ka neile, mul lapsi rohkem.. ju vist juhtub rohkem, kuigi aega jagamiseks peaks jälle vähem olema
Ee ii ole tegelikult.
Mul oli kunagi peikalaadne toode, kes ütles mulle, et no way tohin ma rääkida meie asjadest sõbrannadele. Ta keelab! Pfff… 😀 Aga kui maolen lubanud, et ei räägi kellelegi, siis ei räägika peikale. Seega, ma luban parem harva. 😀
No ma kohe mainin ära, et “ma ei räägi kellelegi, aga obv talle räägin” et üllatusena see tulla ei saa 😀 Samas mulle jätaks mulje, et kui keegi KEELAB rääkida, et siis ilmselt tal on plaanis nii sitasti käituda sinuga, et pelgab seda, et sõbrannad ütlevad, et kle see pole normaalne 😀
Mul just oli hiljuti, kus mees läks sõbra juurde ja tagasi tulles ütles, et sõber läks naisest lahku. Nagu miks, kuidas.. I need information! Aga ei, ega ta ei küsinud ometi. Mehed noh..
Pärast ikka küsis siis v :D?
Mehele ALATI, kui just talle mingit üllatust ei orgunni, aga sõbrannadele väga harva 🙂