JUMALAITA

appi, aidake pliis!

6. mai 2021

Ma olen mõnda aega juba tahtnud siin teile sellest ATH värgist rohkem rääkida, sest mida rohkem ma selle kohta loen ja uurin, seda rohkem ma saan aru, et ma olen tõesti peast natukene segi. Tänane hommik on sellest ehe näide. Mu peas on umbes miljon mõtet ja ma lihtsalt ei suuda nendest ühtegi nii-öelda kinni haarata, et sellega tegelema hakata.

Ja ausalt see ajab mind NÄRVI. Seda enam, et ma saan ju aru, et praegusel hetkel on mu peas selline pudru ja kapsad, et ma peaks lihtsalt kuskilt pihta hakkama. Aga mida teen mina? Googeldan ATH pilte, mida siin postituses kasutada. Obv ju.

Mu viimase aja hyperfocus (ma ei tea isegi, mis see eesti keeles on) on blogimine ja täie rauaga töö tegemine. Nagu te ehk märganud olete, eks. Selle tulemusena on mul praegu mustandites 14 postitust, millest osad on valmis ja osadel on veidi juttu puudu ja osadel pildid puudu. Veel eile tundus mulle suurepärane, et nii palju asju on ette ära tehtud ja valmis ja teemad on ägedad ja head. Täna aga tekib mul kergemat sorti ärevushäire, kui vaatan seda poolikute asjade listi. Isegi kui ma tahaks sealt midagi lõpetada, siis on mu mõte sekundiga kuskil mujal. Leian end hoopis süüa woltimas (kuigi ma ei tohiks!) ja Netflixi vaatamas. Või ühe postituse jaoks fotoshuuti planeerimas. Või mõtlemas, mida ma õhtul süüa teen või kaalumas, et äkki ma peaks juba reisiks pakkima hakkama.

Või siis hakkan googeldama koroona sümptomeid, sest ma üsna kindel, et raudselt mu tänane test on positiivne ja ma ei saa reisile (kuigi mul pole midagi viga) ja vahepeal nunnutan siin Priitu ja siis tuleb meelde, et shit, ma ju pidin blogima! Ja vahepeal tuleb pähe, et ma juba igatsen lapsi, sest nad tänaseks Kardo juures ja siis meenub jälle, et halloooo, need postitused, mis sa pidid ette valmistama! Ja need allikad, mis sa Naistelehele leidma pidid! Ja need riided, mis sa ära sorteerima pidid! Ja üldse tahtsin ma magamistoa (või lastetoa…või ükskõik mis toa!) ümber tõsta, sest… Ma ei tea miks. Ja see tähendaks seda, et ma peaks mõõtma tuba ja asju, aga ma ei tea, kus on mõõdulint, aga kui ma seda otsima hakkaks, võiksin ma juba esikukapi ära koristada, sest kuskil seal see on.

Ja millal ma viimati põrandaid pesin?

Ja lastetoas võiks ka suurpuhastuse teha, sest seal on nii palju pisikest pudi ja sodi, mida nad ei kasuta ja millega nad ei mängi. Ja üldse krt ei taha siin üürikas elada, tahaks oma kodu ja krt ma üldse siin midagi ümber tõstan ja sätin kui see pole minu oma, seega võiks rahus tund aega kinnisvarakuulutusi vaadata ja siis aru saada, et see ei anna mulle midagi, sest ma ei saa midagi nagunii kohe osta ja üldse ma ei tea, kuhu ma ostan ja palju laenu ma saan ja kuidas ma üldse veel saaks oma sissetulekuid suurendada… Eee ahjaaa, blogides. Et siis need blogipostitused.

Tahaks lihtsalt magada, aga magamine on ajaraiskamine, seega peaksin ma hoopis kuidagi kasulik olema. Aga paratamatult tekitab see mõttesodi mu peas tunde, et ma enivei ei oska kuskilt alustada, ega ka mitte kasulik olla. Ja üldse, äkki mul ei olegi ATH, vaid ma olen lihtsalt mingi debiilik, kes ei oska keskenduda? Nagu väike laps, tähelepanu kaob ära, unustan asjad, mida pean tegema, murran lubadusi, jätan teistele mulje, et mind ei huvita mitte miski ja…. HELP, aidake keegi mind mu mõtetest asap välja.

See on täna NII hull, et ma võtsin esimest korda elus lampi just kaks Concertat sisse. Pole seda ammu võtnud, saati siis veel kaks tükki korraga, aga mul on tunne, et mu aju plahvatab ja ma mingit muud lahendust ka ei osanud välja mõelda, kui kogu see jutt siin oma peast blogisse välja paisata. Äkki te saate siis aru, kui faking nõme ja sitt mul selle krdi aju ja ATH-ga elada on. See ajab närvi ja tekitab mulle vahepeal tunde, et ma olen saamatu ja aeglane ja tont. Ühesõnaga. Kogu see jama, mis ma praegu siia kirja panin on 1/10dik sellest, mis mu peas keerleb ja ma ei oska seda vait saada. Kuidas see normaalsetel inimestel käib?!

Et peaks siis neid tube ümber tõstma v.

Also kui ma nüüd ennast kogemata overdose’isin ja insuldi saan, siis teate küll, mida mu hauakivile raiuda lasta tuleb: “Krt, oleks tahtnud kauem elada…”

Loe ka neid postitusi!

18 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta Morgie 13. mai 2021 at 12:21

    Lugesin paar aastat raamatut “Tugev aju. Kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad.” ja nüüd olen veendunud, et iga vaimse häire vastu aitab, kui (aeroobikatreeneri reipalt häälel) teha vähemalt kolm korda nädalas vähemalt 20 minutit aeroobset ja/või intervalltrenni! Hurraa! (Küsimus on pigem selles, kuidas suuta ennast selleks sundida)
    Kui sul peaks olema Elisa raamatuäpp, siis seal on ka see raamat olemas.

  • Avatar
    Vasta Tyy 12. mai 2021 at 01:18

    Sa ütled , et Magamine on aja raiskamine – see on kogu TERVE närvisysteemi alus !!!
    Sa oled saanud JÄRJEST 3 last ja sul on ATH!
    Nr 1 mida sa tegema peaksid on palju magama ! Elama elu kindla reziimi järgi! IGAPÄEV !
    Alati samal ajal voodi, mis ei ole kesköö , eks!
    Lühike lõuna uni selle haigusega pole ka kurjast. Võib ka pikem kui see ei sega õigeaegset öist uinumist.
    Muide olen enda peal täheldanud , et liigpalju arvutit teeb ka uinumise õhtul keerukaks. Millegipärast on siis kerge tekkima ka rahulolematuse tunne ise endast. iSEGI HEA MUUSIKA LIIGA HILJA tegelikult ei aita lõõgastuda uinakuks. Võimlik et see on vaid minu eripära. Lihtsalt panetähele mis sinu ärevust ja keskendumist segab .

  • Avatar
    Vasta Grete 7. mai 2021 at 12:50

    Aga miks sa siis stabiilselt ravimeid ei võta? Alguses ongi raske kuni aju nendega ära harjub. Võtan ka juba palju aastaid psühhiaatrilisi ravimeid ja olen paar korda lõpetanud (raseduse ajal näiteks) ja uuesti alustades on esimesed paar nädalat alati jubedad, aga see tuleb üle elada, hiljem on juba chill.

  • Avatar
    Vasta Marite 7. mai 2021 at 10:57

    Soovitan uurida ja proovida mediteerimist ja mindfulness harjutusi, mind on need keskendumisvõime parandamisel (ja liigsetele asjadele mitte mõtlemisel) kindlasti aidanud. Ning kui toas/arvuti taga keerleb miljon mõtet ja ei tea, kust alustada või millise ülesandega jätkata, siis üks rahulik tunniajane jalutuskäik värskes õhus aitab mul alati mõtteid korrastada ja mingi tegevuskava paika panna.

  • Avatar
    Vasta Hanna 7. mai 2021 at 09:55

    Ma pole mingi ekspert ega ka kogemusega, aga vb kui järgmine kord aju hakkab muudki keerama ja jätkama, siis proovi äkki tund aega joosta või muud intensiivset trenni teha? Sport pidavat ajule hea olema. Äkki lülitab ärevuse/milhon mõtet väljaku? Minu tavaaju puhul see igatses aitab.

  • Avatar
    Vasta Ingrid 6. mai 2021 at 17:13

    Ma olen endale ammu ATH diagnoosinud.
    Näiteks tean, et mul on korralikult asju teha ja selle asemel, et nendega tegeleda. Vedelen voodis ja scrollin telos ja lükkan asju edasi.
    Palju tegevusi tekitab stressi ja närvilisust.
    Aa ja samas teen ostukorvi e-poes ( endal külmkapis hiir end juba üles poond) ja paar hetke hiljem olen juba kusagil x lehel lollakaid meeme vaatamas.

  • Avatar
    Vasta Lotte 6. mai 2021 at 16:34

    Mul küll pole ATH’d( enda teada), aga samuti on 10x korraga käsil. Ühk hetk jooksid kõik kokku ja ma tunnen, et ajast jääb puudu. Samas ma EI PEA ju endale miljonit asja kuhjama ja neid kõiki tegema. Eriti veel, kuna mul on kodus 3kuune beebi, kelle kõrvalt ma siis mässan. AGA, ma ei oska elada ilma, et mul mingit kirvest peakohal pole… Enne oli selleks oma kodu. Nüüd on see suur asi olemas ja hoopis miljon väikest asja tahab tegemist. Samas ei saa ma ka niisama istuda ja vedeleda, kuigi mõnes mõttes tahaks. Siis on aga süümekad, kui seda teinud olen ?‍♀️ ise ka ei tea mida tahan
    Mis ma aga tegin on see, et panin endale lihtsalt kirja, mis ajaks midagi tehtud peab olema. Igaks päevaks/nädalaks natukene ja vaikselt teen. Kuna ma olen ka selline, kellel tuleb mõte ja see on vaja KOHE teoks teha, siis selline pikemalt planeeritu annab mõtlemisaega.

  • Avatar
    Vasta Anna-Liis 6. mai 2021 at 15:10

    Loen seda postitust ja tunnen nii mõnegi koha peal ära ennast varasemast ajast. Praegu olen ma oma elu muutnud täpselt sellisesse suunda, et alustasin ise ettevõtlusega ja minu tuleviku visoon on just aidata ning anda nippe inimestele, kes oma eluga natukene tupikuse jooksnud on. Muidugi on praegugi veel selliseid hetki, et mis ja kuidas ikka saab aga üritan enda jaoks sättida asjad korrapäraselt paika, teen neid aegamööda, üks asi korraga ning see tõesti toimib. Soovitan ka juba soovitatud nimekirja ja listi, isegi ajaline graafik mingite asjade jaoks on suurepärane abimees ja aitab järjel püsida. Loodan, et kõik ikka laabub ja läheb jonksu. Vahel on meil kõigil mõni halvem päev, homme on alati parem!

  • Avatar
    Vasta Andra 6. mai 2021 at 15:01

    Naljakas, ma pole kunagi väga hästi millelegi keskenduda suutnud, mälu on mul väikseks peale jama olnud (ei taha teadagi mis vanana saab). Aga elu käib mul juba ammusest ajast suht paberi peal. Mul lihtsalt läheb meelest ära kõik. Viimasel ajal on üldse ka nii haige see, et ma võin nt terve mingi postituse vms asja läbi lugeda, aga ma lõpuks ikka ei saa aru mida ma lugesin või millest jutt käis. Samamoodi ka kui kellegiga näost näkku nt räägin, ei saa aru ka miks vahepeal kas ei kuula vms, aga jutt käiks nagu mulli sees ja mitte midagi ei saa aru. Kuigi samas millegist muust ka nagu ei mõtle, aga lihtsalt aju ei võta vastu seda mida teine inimene räägib? Tahaks raamatuid ka lugeda, aga hetkel pole väga mõtet vist, mitte et mul väga aega oleks selleks ka ? aga noh nagu ma juba aru olen saanud, siis mälu probleemid võivad tuleneda beebina tehtud narkoosist ning epilepsiast, samamoodi ka igasugu keskendumine jms.

  • Avatar
    Vasta pipi 6. mai 2021 at 14:45

    No täitsa hirm on su postitust lugeda, täpselt minu kohta, sada asja vajab tegemist ja ma vahin aknast välja ja mis iganes muud, et ainult ei peaks kusagil otsast oma tegemata tööd virna lahendama 🙁 JA mis kõige hullem, ma pole mitte iial ka mõelnud, et mul võiks mingi häda olla. olen end lihtsalt püsimatuks ja tsipa laisaks arvanud. No ja see kuhugi minemise teema, jumaldan ka plaanide katkestamist korraldaja poolt. No vot ja nüüd mõtlen et äkki peaksin ka kusagil mingid testid läbima ja saama aru et ma polegi lihtsalt jube laisk vaid see tohutu pingutus mis ma teen millegi alustamiseks on hoopis diagnoosiga.. ja ma olen juba 46. Kuidagi olen end siiani vedanud ja ise olen kogu aeg arvanud et millal nad tööl aru saavad et ma ju ei oska midagi, no ehk sisemine ebakindlus kah veel. PS. kui ma su selle ATHD diagrammi lõppu jõudsin ja seda suurt rohelist diagrammi lugesin, sain aru, et täpselt nii ongi: see keskmise diagrammi teine tulp on liiga pikk et lugeda 😀 😀 Huvitav kas see ka mingi diagnoos alla läheb, et ma võin kogu kommentaari ühe lausena kirjutada, või ükskõik mille, ma ei armasta lauseid punktiga katkestada… 🙂

  • Avatar
    Vasta Mall 6. mai 2021 at 14:19

    Seda lugedes tekib tunne, et mul on ka ATH. Seni olen arvanud, et sellised tunded on normaalsed ja kõikidel on nii! 😀
    Dr Google, siit ma tulen! 😀

    • Mallu
      Vasta Mallu 6. mai 2021 at 14:24

      Tuleb välja, et… nad ei ole. Okei, mingil määral kindlasti on mõnikord kõigil nii, aga see ei tohiks päriselt elu härida

      • Avatar
        Vasta OhLaa 6. mai 2021 at 14:49

        Ära tõsta tube ümber! Su närvilise aju jaoks oleks vist tore kui midagi oleks stabiilsem. Miks mitte su ümbrus? Pealegi ei muuda toa ümber tõstmine midagi, kui siis ainult seda, et sul võib tekkida tahtmine remonti teha ?
        Lase endal rohkem lihtsalt olla, vedele diivanil, selle asemel, et seda mööda tuba edasi-tagasi lohistada. Ja tee nimekiri, eespool keegi juba soovitas. Väga hea soovitus. Minu nimekiri on vahel jube detailne ja mees irvitab seda lugedes, et mis mõttes on isegi pesu masinasse panek ja pesu sealt välja võtmine kaks eri punkti, kuigi võiks olla ainult “pese pesu”, aga näe, mul on nii lihtsam.

      • Avatar
        Vasta Mirru 6. mai 2021 at 14:51

        Mul täna ainult üks ülesanne- neetud toad ära koristada. Aga mida mina teen. Scrollin telefonis, vaatan poole silmaga telekat, mängin lapsega, mõtlen mida süüa jne. Ühesõnaga teen kõike muud, aga ei korista. Ühe asja sain siiski ka tehtud. Oli vaja vanema lapse arenguvestluse aeg panna ja sinna lähen homme. Enne muidugi uurisin, et ega ma seda kuhugi kaugesse tulevikku lükata ei saa, sain ise ka aru, et parem kiirelt kaelast ära saada ? Enda teada mul ATH-d ei ole ?

      • Avatar
        Vasta P. 6. mai 2021 at 15:35

        Mhhhh. Olen ka normaalseks pidanud. Lihtsalt arvanud, et ju on teistele nii palju parem organiseerimisvõime ja nii palju tugevam iseloom ja nii palju teadlikum eluviis. Ja nad kõik on need ‘päris täiskavanud’, kes täiskasvanu kombe kohaselt sellisest kaosest ja tunnetest muidugi mõista üle on. Jessas…. Mida diagnoosi saamine võiks muuta? Muudaks midagi? Ainsana seda, et siis saan teadmise, et see on millestki muust tingitud, mitte mu oma “laiskus” või ebaküpsus? Või see mingite rohtude krõbistamine tegelt ka aitab natuke rohkem rea peal olla?

    • Avatar
      Vasta SIIL 6. mai 2021 at 14:29

      just mõtlesin ise sama haha 😀

    • Avatar
      Vasta Piret 6. mai 2021 at 20:02

      Mul oli sama tunne… ?

    • Avatar
      Vasta Jaana 7. mai 2021 at 08:50

      Samad mõtted ja tunded.
      Aga ok, saadan nüüd oma Lelo garantiisse. Peale koristamist. Peaks ka toa ümber tõstma.. Mmm, hommikukohv! Krt, enne pesu vaja sorteerida ja nõud masinasse panna, muidu ei saa nautida :/
      Samas, nõme ilm, voodis ka mõnus oma aega nautida. Deem, Lelo!!?!