AVALDAN ARVAMUST Lapse üles kasvatamine LAPSED

vahel tahaks lihtsalt head nõu, mitte sõimata saada*

21. mai 2021

Ma olen ema olnud kohe kaheksa aastat ja võiks arvata, et praeguseks on mul kõik käpas. Aga no ei ole nii üdini midagi. Kuni tänase päevani leidub seoses lastega teemasid ja valdkondi, milles ma end täieliku võhikuna tunnen. Või noh, tegelt ikka suht iga päev käib ühel või teisel hetkel peast läbi, et pagana pihta ma ei händli neid asju üldse nii hästi kui saaks. Aga lapsed kasvavad ja mured-rõõmud on ka pidevas muutumises. Eks ta umbes nii ongi, et saad ühe asja käppa ja siis lendab kohe mingi uus asi peale.

Puhas õnn, et kaheksa aastat tagasi, kui mu emaduse teekond alles algas, nii yolo olin nagu ma olin. Võtsin asju täitsa tuimalt ja tegelt läkski kõik alati hästi. Nüüdseks on neid hoope igalt poolt meediast ja foorumitest nii palju tulnud ja eks ma ise olen ka inimesena kasvanud, et erinevad sõnad torkavad kuidagi tuntavamalt. Olen hakanud endas palju rohkem kahtlema ja kui siis keegi veel ütleb ka, et “vaata kui valesti teeb”, siis noh. Ikka ja jälle leian end juurdlemast, et äkki neil interneti-inimestel ongi õigus… Aga päriselt ma ju tean, et mu lapsed on õnnelikud ja pole neil häda kedagi.

Mida ma näiteks beebigruppides näinud olen või kasvõi oma blogis millegi kohta lugejatelt küsides, on see, et küsija suu pihta lüüakse küll ja mitte vähe. Ei ole sellist asja, et ükski küsimus pole liiga rumal – emad on omavahel halastamatud. Kui ikka püstitad küsimuse, näiteks et kas neljakuusele tohib kartuliputru anda, siis fakt on, et sa saad sõimata. Isegi kui sa jumala siiralt ei tea, sest kindlasti kõigile suur üllatus – lapsega koos ei tule manuaali. Nii et küsimusi küsides pead end paraku kõigepealt peksuks ette valmistama. Ja siis lootma, et äkki siis kusagilt sealt vahelt saad mõne mõistliku vastuse kah.

Emade foorumid ja grupid on kõige suurem sõjatander üldse. Alati on keegi, kelle meelest sa teed liiga vähe või liiga palju, aga kindlasti mitte õigesti. Absoluutselt igas aspektis on kuus tuhat erinevat õiget vastust, mida internetitäis inimesi korraga suruma hakkab. Niimoodi ei ole väga raske lõpuks absoluutselt kõiges kahtlema hakata. Mida ma kahetsusväärselt sageli teengi.

Minu puhul on asi võib-olla selle võrra veel hullem, et blogi võimendab kõike. Kui näiteks naljaga pooleks mainin et “hahha lapsed on ikka põrsad küll”, siis sünnib sealt kümneid eri teooriaid alates sellest, et ma oma lapsi ei pese kuni selleni, et tõenäoliselt nende üle irvitan. Väga keeruline tundub seda mängu n-ö võita. Keegi suudab iga jumala kord ükskõik mille mu öeldu mu enda vastu keerata.

Ja eks mul on lastega erinevaid muresid ka olnud, mille kohta päriselt olen oma lugejatelt küsinud, et ehk keegi oskab nõu anda. No näiteks kõne hilistumine oli pikalt aktuaalne teema. Tagasiside varieerus alates “see kõik on normaalne, ära pabla” kuni “sa oled emana täielik tont ja oma lapse elu ära rikkunud!”. Kui keegi teist juhtumisi arvab, et nende kahe vahel jube osavalt laveerida oskasin, siis oh ei, sõbrakesed. Vahepeal olin veendunud ühes, siis teises. Nagu orav autoteel. Enamasti kaldusin vist ikka selle teise poole, sest ma ei tea… Kas see on äkki emadele kuskile sisse programmeeritud, et kus võimalik, sealt tuleks ikkagi iseennast süüdistada? Väga tundub sedasi.

Aga seda pidevat valesti tegemise tunnet on ka palju väiksemates asjades. Annad lapsele magusat – täis värdjas. Ei anna lapsele magusat – miks talle toredat lapsepõlve ei võimalda?? Paned 1,5-aastaselt hoidu – a miks said selle lapse, kui temaga koos ei viitsi olla? Ei pane last lasteaeda – saad aru, ta ei sotsialiseeru sul enam kunagi, palju õnne, kanaema!

You get the point. Täpselt niimoodi see emaks olemise maailm pöörlebki, kui vähegi nina internetti julged pista.

Õnneks on olemas ka kohti, kus hoitakse väga tugevalt seda suunda, et kogu suhtlus peab olema toetav ja ma ei tea… Kus jagatakse päris kogemusi, millest päriselt on tolku. Niisama omavahel pröökamisest, ma ütlen kohe ära, super palju kasu ei ole. Kui üks ema on mures näiteks gaasivalude, tahke toiduga alustamise või mis tahes muul teemal, siis tal ei ole vaja verbaalset keretäit, vaid konkreetseid kogemusi ja nõuandeid. Meil on vist nagunii kuklas kogu aeg see tunne, et kõik teised teevad ja teavad paremini, kuigi päriselt ju pole nii. Eks mõned teavadki, aga enamus ma pakun teevad kogu seda asja ikka suht puusalt.

Hea ema saab olla tuhandel eri moel ja kellegi teise kritiseerimine, kui ta oma lapsele just selgelt ohtu ei valmista, on lamp. Viitsid roni oma kõrge hobuse otsast alla ja mõtle korra. Sa oled ise ka vahepeal mitte osanud või mitte teadnud. Alati tasub mõelda sellele, et kõigil pole ümber suurt sõbrannade ringi ja võib-olla internet ongi tema ainus koht vastuste saamiseks. Kui ta sealt ka minema peksta, siis ta ongi täiesti üksinda oma murega. Kellel sellest midagi võita on.

Neid kordi, kus mina olen tundnud, et olen konkreetselt ainus ema, kes ei OSKA, on olnud loendamatu hulk. Aga piisab ühest inimesest, kellel on sarnane kogemus või sama tee läbi käidud, kui tegelt tundub kõik juba lihtsam ja tehtavam. See on see asi, millele me rohkem keskenduma peaksime. Niisama targutamise ja mölisemise asemel hoopis normaalse inimese kombel oma kogemusi jagama ja las siis igaüks nopib endale vajaliku sealt ise välja. Sest pidevalt mingeid vastuseid otsime me nagunii kõik.

Kes end siin kuskil ära tundis ja on ise ka ühe või teise küsimusega kimbatuses olnud, siis meie kõigi rõõmuks on loodud selline leht nagu Ema Blogi. Nende tegemistel ja lugudel saab silma peal hoida ka Facebookist Hingega lehel. Ma olen ise seal juba sirvinud ja tegu on vähemalt kümme korda tervislikuma kohaga kui näiteks mõned konkreetselt eluisust tühjaks imevad “emadele loodud foorumid” khmPerekoolkhm. Ema Blogis ei ole ainult mingid basic igapäevased teemad, a la et kas enne anda lapsele bataati või kõrvitsat, vaid kohati päris keerulised lood väga rasketest emadusega seotud kogemustest. Ja kõik emadelt otse meie ümbert, siit samast Eestist…

Kellele tüli ei tee, rääkige, kas te olete mõne jumala ausa mure korral internetist abi ja vastuseid otsides justkui peaga vastu seina jooksnud ja vaata et sõimatagi saanud? Kui jah, siis mis see “ekstreemselt loll küsimus” oli, mille eest teid nahutati?

*Postitus on sündinud koostöös Ema Blogiga

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

46 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Inimene 31. mai 2021 at 09:30

    Olen autistliku lapse ema ja mulle on öeldud, et ma olen selles ise süüdi, kuna olen külm ema. Selliste ütluste taust sai selgemaks, kui läksime lapse teisme-eas uue psühhiaatri jutule, kes suurema osa visiidiajast pühendas sama teooria arendamisele, lapse endaga suhtles ainult veerand tundi. (Laps räägib ja suhtleb vabalt). Kui juba vana, elukogenud psühhiaater nii räägib… No siis võivad ja peavadki kõik sellisele emale puid alla panema.

    Mina panin sama lapse juba mõnekuusena eraldi magama, lihtsalt tõusin paar-kolm korda öö jooksul imetamiseks, nii et ju ma olengi see… Snaige külmik. Aga lapsele sobis. Ma olen siin vahest ikka mõelnud, et äkki lapsed ongi lihtsalt erinevad, mh, ah? Mõnel on tikid ja ta väldib pilkkontakti, teine sodib pliiatsitega seinu, kolmas vedeleb vannis kuni lestad sõrmede vahele kasvavad, viies vihkab vett… Hirmsad lood, eksole. Ei tea, kuhu see maailm niimoodi jõuab.

    Aga Perekooli erivajadusega lapse rubriigist olen küll palju abi saanud, seal nii ei lahmita.

  • Reply Carol 28. mai 2021 at 13:57

    Muidu ma ei kommenteeri väga, aga kuna ise sain korraliku šokiteraapia, siis jh…
    Nimelt ootasin oma esimest last, ja nagu ikka, kõik tore ja uus ja põnev. Tahad kõike teada ja uurid võimalikult palju. Nii ka mina…
    Lõpuks uurisin kärude kohta ja huvi pakkus just 3in1, sest tundus mõistlik. Rõhutan, et olin alles uurimas seda asja!
    Ja pühajumal küll… Need vastused, no pm mul mees tuli õhtul koju ja ma olin mingi täiega paanikas ja ära nutetud. Sest põhiline oli see, et kas ma tahan oma last ära tappa ja üldse, mida ma mõtlen ja noh, enam vähem, et ma tapan kohe kindlasti oma lapse ära. Et jh… Sellega lõppesid mu püüdlused midagi enam uurida.

    Lisan, et ei ostnud 3in1 käru, laps sai omale MC hälli ja Roan Bass vankri 🙃

  • Reply Helen 26. mai 2021 at 11:39

    Kui esimest last ootasin, siis ikka vaatasin erinevaid foorumeid aga üsna varsti sai selgeks, et sellel pole mõtet. Ainuke asi , mis aitas ning foorumis oli, kookosõli baasil D-vitamiin välja vahetamine oliivõli vastu (lapsel gaasid) , aga see oli jää mäe tipp. Laps sai aastaselt tsöliaakia diagnoosi ning hiljuti tuli välja (ta nüüd 3), et tal on ka pten geenimutatsioon. Sain ka vahepeal teise lapse ka tal on kaalu ja kasvuga probleeme, ning ootan tema geeni analüüside tulemusi. Kuna siiani elame arsti visiit arsti visiidi järel, mis on üldjuhul iga 2-3 kuu tagant, siis kui mure pigem küsin nõu sealt. Seega ma olen oma muredega pigem üksi ja enda vaimse tervise huvides ei küsi ega käi foorumites.

  • Reply Sandra 25. mai 2021 at 22:02

    Pole lapse asjus kordagi internetist midagi küsinud, pigem küsin emalt või sõbrannadelt.
    Nüüd tuleb küll teemast välja jutt, aga enne lapse saamist olin täielik kassiemme. Olin siis kuskil kasside grupis ja lisasin ühest oma kassist sinna pildi. Ta oli punnis silmadega ja täiega naljakas. Pildi pealkirjaks lisasin midagi sellist “Mu vaimuhaige.” Oi kuidas ma sain eest ja tagant, sest kassil oli kellukesega kaelarihm. 😀 “Ilmselgelt on kassil närvid läbi, kui see kelluje kaelas on”, “kassid kuulevad palju paremini kui inimesed, pane endale lehmakell kaela, vaata kas on hea”… Noh.. küsisin siis mingit teadlaste poolt valmis vorbitud artiklit selle kohta, et kassidele kellukesega kaelarihm halvasti mõjub. Keegi ei saatnud. Kõige haigem selle juures on see, et ma ostsin kaelarohmad loomapoest 😀
    Loodan, et nüüd kui oma beebile beebipoest asju ostan, et siis need kahjulikud talle kuidagi pole 😀

  • Reply A 25. mai 2021 at 11:25

    Olen otsinud internetist kuid perekooli pole ma sihilikult läinud kuna see pigem nagu klatsimooride ja kiusajate kohvilaud mitte “PEREKOOL” Fb beebigrupid ka suht samu tegelasi täis, on mõned sõbralikumad ja asjalikud grupid nagu Marianne Tobro “Külalt külale”…. aga noore ja hapra esmaemana võib küll kogu sellest interneedusest rohkem kahju kui kasu olla.

  • Reply Triinu 24. mai 2021 at 21:17

    Tegelikult on jumala kurb näiteks, et mõni naine kes on esimest korda saanud emaks ja tal ei olegi kuskilt abi ega nõu küsida, läheb küsib/ uurib- mis peaks olema just positiivne, et INIMENE tunneb huvi ja tahab oma lapsele parimat, saab kuskilt persetäie sõimu. Need grupid ju sellisel eesmärgil just peakski olema loodud, või olen ma millestki valesti aru saanud?
    Aga kui lugeda näiteks perekooli, siis paneb küll imestama, et issand kas sellistel inimestel üldse on lapsed ?

  • Reply Lila 24. mai 2021 at 21:04

    Ma ei postitanud küsimust, vaid hoiatasin, rääkisin oma lapsega juhtunud õnnetusest. Sain kommentaariks, et lapsed kukuvadki ja kõik asjad, mis pole põranda või seina külge naelutatud, võivad ohtlikud olla.
    Tahtsin vastata, et kas te arvate, et kõik need 9 kuused ronijad peaks nüüd ise selle läbi kogema või teil on kodus kõik toolid mängumatid ja pesukorvid põranda külge naelutatud. Või mis selle kommenaari point oli.
    Teine asi on mitte need kes julgevad küsida, vaid need kes ongi sündinud emad ja ei pea midagi lugema ega küsima vaid teavadki, et nende lapsega ei juhtu midagi, kui alla aastasele soolaseid toite ja jäätist anda… Ja siis veel annavad oma enda kogemusest “hüva nõu” sest nende lapsega ei ole midagi halba veel juhtunud. Need teadusuuringud on niigi välja mõeldud ja vanasti käisid asjad teistmoodi

  • Reply Kätlin 24. mai 2021 at 19:35

    See vana hea vaktsiini teema.
    Pole eriti aktiivne kirjutaja/küsija beebigrupis ja siis see üks kord, kui võtsin julguse küsida Rota vaktsiini kohta… Ja noh oh issand 😂 Sain sellist romaani lugeda, et mulle jäi mulje, et ma olen emana täielikult läbikukkunud ja üdini loll ka ja üleüldse võiks ise oma last kasvatada, mitte teiste arvamuste järgi teha 😆
    Siis ma mõtlesin, et rohkem ma nendes gruppides oma suud lahti ei tee, jääb mingigi enesekindlus alles. Et jah, tükk aega võttis sõnatuks, kuidas täiskasvanud naised üksteisele nii halvasti võivad öelda. Jõhker.

  • Reply KaSu 23. mai 2021 at 18:33

    Pole küll ema ja lõpp-küsimus polnud just selle teema kohta püstitatud per se, aga soovitan pöörudada välismaisetesse allikatesse, nt reddit. Välismaised keskkonnad näivad olevat viisakamad. Eks sinna eksib ka nõmedikke, aga pigem on kogemus vastupidine olnud.

    • Reply Jaanika 26. mai 2021 at 22:54

      Jah!! +1 kohe kindlasti, ma ei tea miks see täpselt nii on või mida see meie inimeste kohta ütleb, kuid isegi keerulistel või delikaatsetel teemadel suheldakse rahvusvahelistel platvormidel hoopis taktitundelisemalt ja hoolivamalt. Isegi sõimatakse leebemalt, ja vabandatakse kui vaja – olen isegi redditis n-ö kaklema läinud ja kahe kommentaari pärast leidsime kohe ühise keele ja teineteisemõistmise. Seda miskipärast meil oma rahva seas väga tihti ei juhtu..

  • Reply meow 22. mai 2021 at 17:35

    Tuletas meelde Hitler-emmede postitust… 😂😂

  • Reply Maarja 22. mai 2021 at 11:36

    Endal otsene kogemus puudub, aga selliseid olen näinud küll. Ühesõnaga oli meil kunagi beebigrupis arutelu, kus siis läks väga tuliseks vaidluseks ja üks “musterema” oma arvamust väga peale surus ja pehmelt öeldes sõimas. Minu jaoks oli see nii vastuvõetamatu, et pidin ka midagi ütlema, et tal suu kinni panna. Nimelt postitas üks ema küsimuse “kes annab lapsele juba sama toitu, mis ise sööte”. Seal all aga tekkis uus arutelu, kus enneaegse lapse ema postitas uue küsimuse. Kuna laps oli väga enneaegne ja kõik need muud jutud sinna juurde, siis lastearst soovitas hakata püree sisse näpuotsakesega soola panema, et laps hakkaks kaltsiumi soolast saama. Küsimus seisneski selles, et kui suur siis see näpuotsake on ja kas kellelgi on ka kogemusi. No võite juba ette kujutada, mis seal toimus. See nö “musterema” hakkas siis pihta oma “issand 10k ei tohi veel soola anda, anna selle arsti nimi, sa ajad pada, et arst soovitas, alles 2-aastasele võib soola anda, kas te olete segased, tekivad maksa ja mao kahjustused, kolesterool ja kõik muu mis kurnab ja surmab.
    Kes sa oled, et ütled selliseid asju? Kas sinu sõna on nii õige, et kaalub üle lastehaigla lastearsti oma, kes võib-olla tulevikus ka sinu last ravib?? INIMESED! TULGE MÕISTUSELE. Igatahes… Kuna minu ema on pereõde ja käis too hetk just uutel koolitustel seoses väikelaste toitumisega, siis teadsin täpselt mida sellele emmele öelda. Ütlesin siis, et “Lihtsalt lisaks sellele, et siin see soola teema, siis… Mu ema käis just arstidega beebide toitumise koolitusel ning seal ei soovitata ka banaani ja spinatit enne essat eluaastat palju anda, kuna sisaldab liiga palju nitraate, aga ometi me kõik anname seda ikka. Just saying (trendid ja uuringud muutuvad) 🤷‍♀️😆”. Ja mis te arvate, mis oli vastus sellele?
    Ta ütles, et ei viitsi googeldada ja mida see siis teeb? 😂🤦‍♀️🤦‍♀️🤦‍♀️ Sa tuled siia Facebooki gruppi õiendama ja sul on aega küll ja veel, et siin teisi sõimata, aga vot googeldada ei viitsi! Minu jaoks ütles see kõik. Googeldasin siis talle vastuse ja tegin copy-paste. Peale seda oli aga ilus vaikus ning suu lukus 🤣.

    Kes tahab teada siis:
    Beebi jaoks liigselt nitraate sisaldavad ntx peet, redis, Hiina kapsas, spinat ja üldse lehtsalatid. Neid nitraadirikkaid köögivilju ei ole soovitatav pakkuda alla kuuekuusele lapsele. Ettevaatlik võiks aga olla kuni esimese eluaastani välja – kui pakkuda, siis väikeses koguses.
    Ka kaalikas, naeris ja banaan on pisikesele beebile liiga nitraadirikkad. Nitraadid muutuvad inimese organismis nitrititeks, mis võivad verest raua endaga sidumise tõttu häirida organismi hapnikuvarustust ja samuti suurendavad riski vähile. Kuna beebi on pisike, juhtub see temaga palju väiksema nitraadikoguse puhul kui täiskasvanuga.

    Siit loo moraal – iga asi on lapsele ohtlik! Ka kuuma tassi lauale jätmine, sest ta võib selle endale kaela tõmmata. Olge mõnusad ja ärge materdage üksteist maha! Igaühel on oma lugu ja kõik ei saagi kõike teada. Arutlemine on alati lubatud, kuid ära mine labaseks ning sõima või mõnita! ❤💕

    • Reply Mallu 22. mai 2021 at 12:28

      Jaaa, eks iga asjaga võib titegruppides tuliseks minna ja tegelikult on ju nii, et keegi ei tee KÕIKE 100% õigesti. Aga hea on kobiseda teiste puhul asjade üle, mida ise nn õigesti teed 😀

      • Reply K 24. mai 2021 at 23:04

        Muidu täitsa nõus. Nii sellega, et ei tasu materdada ja banaani jutuga (anda/mitte anda, palju/vähe) jne. Aga vot kui üks arst tuleb ütlema, et söögisoolast (NaCl) kaltsiumi saab, siis läheks mul ka häirekell tööle. Olgu lastearst või mitte, ka neilt võib tulla kahtlaseid/aegunud soovitusi. Ehk on asjal tõsi taga ja mina ka momendil googeldada ei viitsi 😅 aga esimese mõttena tundub küll vägagi kahtlane. Eriti hoolsalt uuriksin antud soovitus enneaegse lapse vanemana, aga seda juba mitte enam foorumist/fb grupist.

    • Reply Stella 26. mai 2021 at 10:39

      Kaltsiumi küll soolast ei saa. Enneaegsetele beebidele antakse ka haiglas mitu korda päevas natuke füsioloogilist lahust ehk lahjat soolalahust ning seda ikka naatriumi saamiseks (naatriumkloriid ju) 🙂

  • Reply Lotte 22. mai 2021 at 00:48

    Aastaid tagasi FB imetamise grupis sain sõimata, kuna julgesin küsida, mida teha, kui last söötes teine rind lekib. Kuna mul polnud piisavalt piima, siis oli iga tilk kulla väärtusega. Seal siis nähvati, et kas ma ei tea, et lekkimise eest kaitsevad rinnapadjad ja pm pole selline asi üldse võimalik, et piima pole piisavalt, aga rind lekib. No kehva värk küll. Nüüd mul teine laps ja sama jama. Seekord olen igaks juhuks vait sel teemal, et julgen lapsele ka RPA-d juurde anda 🤦‍♀️

    • Reply Mallu 22. mai 2021 at 12:34

      Vot see on põhjus, miks ma ei ole suutnud nendes gruppides kauem kui paar kuud olla 😀

    • Reply Kristi 22. mai 2021 at 22:45

      Medelal on sellised piimakogumise plastikust asjad, mida saad kasutada ja kuhu jookseb ja saad pärast säilitada. https://www.prismamarket.ee/entry/medela-rinnapiima-koguja-2-tk/7612367003520
      Mind aitasid, mul jooksis 30-40ml iga toitmiskord teisest, sellesse nii palju ei mahu, aga saab ju vahepeal tühjendada, kui vaja 🙂

  • Reply Betty 22. mai 2021 at 00:03

    Hohoo, klassika – auto turvavarustus lapsele! Kui sa ei osta 1000€ maksvat turvatooli, siis oled sa sitt ema, sest lapse elu pole koht, kus kokku hoida. Ja kelle jaoks sa lapse tegid, kui selliste väljaminekutega rasestudes ei arvestanud?! Ehk siis kohati on targem mokk maas hoida ja leida internetis vastuseid eelnevalt teiste poolt esitatud küsimustele… Sest nemad on juba verbaalselt peksa saanud selle kanakarja käest 😀

    • Reply Mallu 22. mai 2021 at 12:35

      Jah, ega selles suhtes muidugi, et päris mingi 20a vana odavat jurakat pole jah mõtet osta, aga tegelt on turvalisi variante igas hinnaklassis 😀

      • Reply K 24. mai 2021 at 23:09

        Ma saan aru, et siin on sihilikult liialdatud. Aga kas on mõtet? Ei oska küll kohe hoobilt 1000 maksvat tooli välja mõelda, vb mõni eridisainmudel? Üldiselt soovitatakse sinna alla saja jäävate kahtlaste toolide asemel valida midagi mis on testitud ja maksavad paarisaja kandis. Kuna tegemist ei ole tõepoolest mitte ainult istme kõrgendusega, et laps paremini aknast välja näeks, siis võiks hoolsamalt valida küll. Aga 1000 vaevalt et keegi seal välja käia käsib 😅

        • Reply Mallu 25. mai 2021 at 11:03

          Ma ka tegelt tonnist tooli ei tea, kui nüüd mõtlema jään jah 😀

        • Reply Kaija 26. mai 2021 at 21:29

          On olemas selline uus tool nagu Axkid One, mis maksab u. 800-900€. Isofixiga kinnituv ja pöörlev ning oli vist kuni 6a. kasutatav.

    • Reply Mari 23. mai 2021 at 13:19

      Ma käisin vahepeal ekstra seal gruppides Joiet soovitamas inimestele, kes viitasid, et hind ikka määrab, aga grupp kallemiad toole survestas. Kui ei jõuta nii palju guugeldada, võib see ära ehmatada, et issand, peabki tonni välja käima või… Lõpuks tulin grupist ära, endal tool olemas ja teiste maderdamist ei jaksanud enam vaadata 🙁

  • Reply M 21. mai 2021 at 22:22

    Pole küll midagi ekstreemset, aga viimane asi mis meelde tuli, oli seotud lapse juustega. Nimelt laps on kahene ja tal on ülimalt õhukesed ja pea olematud juuksed. Kuid needki olid meeletult pusas. Soovisin nõu saada, et kas on mõnda šampooni või lastele mõeldud palsamit, mis teeks imesid. Enamus vastused olid sellised, et miks ma ainult vett ei kasuta jne, nagu ma peseks oma last ei tea millega ega oleks osanud ise sellepeale tullagi, et peaks vett kasutama 😀

    Kuid kõige rohkem jäi meelde kommentaar, kus kirjutati, et see on tekkinud mütsi kandmisest ja magamisest ning et see on mu lapse juuksed ära rikkunud ja et nüüd tal jäävadki selliseks ta juuksed kogu eluks. No tule taevas appi, kas ma tõesti ei pane ka talvel lapsele mütsi enam pähe või käsin püsti magada… Igatahes mitme kommentaari peale tuli lõpuks ainult üks ainus reaalne soovitus, mis ka päriselt toimis. Nii et õnneks ma ei peagi tal laskma palja peaga ringi käia ja magama võib ka minna 😀
    Aga eks neid erinevaid “pirne” on veel olnud. 😀

    • Reply Mallu 22. mai 2021 at 12:35

      Issand su laps magab LAMADES V??? Okei, lastekaitsele teavitatud!

    • Reply Merilin 25. mai 2021 at 08:01

      Olen muidu siuke, kes lihtsalt loeb ja imestab. Ei küsi ega kommenteeri suurt midagi. Ma ikkagi teadvustan endale, et inimesi on igasuguseid ja igaüks elab enda elu nii nagu talle sobib.
      Kõige rohkem imestangi tavaliselt nende üle, kes mingi küsimuse peale teist sõimava või mõnitama kukuvad. No tõesti, milleks kellegil terve päev ära rikkuda? Võib olla inimene on nii hella hingega ja pärast nädal aega nutab patja selle sõimu pärast? Inimesed ei mõtle sellele. Mina küll oma südamele ei taha seda tunnet, et kellelgi on hiljem minu sõnade pärast ei tea kui kaua aega halb olla. Mind ennast nt vaevavad alati kõik tegemata asjad jms kui nt keegi on tühjast tüli teinud. Ma lihtsalt ei mõista, miks peab mõni kogu aeg kuskil kellelegi hinge si**uma. Jah, olen ka lugenud selliseid totraid küsimusi ja mõtteavaldusi, mis reaalselt panevad faceslapi tegema, aga ma saan aru, et inimene vo reaalselt ongi natuke teistmoodi, selle pärast ei pea teda sõimana. Võibki talle siis natuke jagada seda elutarkust ju (kas või omaette mõeldes, et on ikka rumal), mitte ei pea teda avalikult lolliks sõimama jne. Mehega tavaliselt arutame, et näed- jälle kellelgi nii palju aega, et võõrast internetis sõimata. “Musteremadel” kipub seda aega kuidagi palju olema teiste sõimamiseks ja targutamiseks. Ei teagi kuidas nad oma lapse/laste kõrvalt jõuavad 😀
      Aga vot jah. Olen siis selline hall mass natuke. Vahel ikka kirjutan ka mõne kommentaari (nagu praegu, hahaa). Siiski mõtlen pikalt kuidas kirjutan kui midagi kommenteerin, sest üritan sõimulaviini vältida. Neutraalselt saab ju ka. Aga eks palju furoori tekitab ka see, et inimesed ju ei oska kirjutada õigesti- ilma kirjavahemärkideta jne jääb tihti mõte, et kas inimene nüüd üritas sõimata ja halvustada või tahtis midagi kenasti oma arust öelda 😀

      • Reply Mallu 25. mai 2021 at 11:03

        Nii armas sinust :D!

      • Reply Alice 25. mai 2021 at 11:48

        Olen Sinu paadis. Õnneks ei ole mul enamasti aega ega huvi foorumites seigelda, kuid kui vanasti oli “sõpra tunne hädas” siis tihti on täna esimene valik “Google-it tunne hädas”. Kuigi vahel tundub, et tahaks kellegi mures kaasa rääkida, oma kogemusi jagada, siis peale hetkelist mõttepausi on selge, et pigem ei – superemade jutte lugedes tekib paratamatult tunne, et kõige arukam on mitte sekkuda.
        Tänu sellele ei ole ma õnneks ühtegi konflikti sattunud, kuid see mida ja millest kohati pajatatakse on nagu naaberrahvas armastab öelda “prosto fantastika”.

  • Reply Liina 21. mai 2021 at 22:04

    Triibufoorum on ka väga hea ja kokkuhoidev foorum 🙂

  • Reply Sandra 21. mai 2021 at 21:36

    Ma olen päriselus saanud väga negatiivseid pilke ja kommentaare selle kohta, et beebi magab meiega suures voodis. Eriti meeldib see, et nt kommenteerib 40ndates lastetu poissmees.

    Beebigrupis aga läks tüliks sellepärast, et üks ema küsis, milliseid kanalid või programmid beebidele meeldivad (sel ajal ~5kuused). Ossajuudas, ma enne ei teadnud, et see nii hell teema on. Küll saime nahutada, et mõnel ei tea beebi, mis on telekas ja ilmselt rikume lapsed ära ülestimuleerimisega jne. Peale seda olen nüüd kuu aega peaaegu üle päeva ikka veel sellele mõelnud ja endas kahelnud, kas see tõesti teeb mu halvaks emaks? Mina olen harjunud, et telekas käib kasvõi taustaks ja tunnen end ebamugavalt, kui mul kodus vaikus on. Ega beebi terve aja ju telekat ei vaata. Vahet keerab pea sinna poole, kui mõni lõbusama muusikaga reklaam on. Kas see teeb mind halvemaks kui teised emad? Võiksid ehk isegi postituse sel teemal kirjutada, ilmselt läheks tuliseks 😄

    • Reply Mallu 22. mai 2021 at 12:35

      Mul Marta siiani minu voodis, ups 😀

      • Reply Mari 23. mai 2021 at 13:22

        Soovitus on tõesti mitte palju ekraaniaega lastele anda, AGA väga oluline on ka see, mida sealt vaadatakse. Ehk, kui sisu on kontrollitud, eakohane jne, siis on juba päris hästi.

  • Reply Pliks 21. mai 2021 at 20:56

    Ma ükspäev ütlesin beebigrupis, et mu laps magab oma voodis, ma ei taha enda kõrvale võtta, et saaksime mõlemad välja puhata. Ja selle peale pandi algul mitukümmend kurja nägu ja üks kirjutas, et kui sa oma lapse endast eemale lükkad, siis ta tahabki päeval rohkem tähelepanu saada 😯 Ma vahtisin suu ammuli, et nagu päriselt v 🤣

    • Reply Mallu 22. mai 2021 at 12:36

      Ausalt, minu respekt kui sa seda suudad, ja kui ära teed, anna teada kuidas. Marta ilmselt magab 18nda eluaastani minu kõrval 😀

  • Reply Ema 21. mai 2021 at 20:47

    Kõige hullemad on minu arvates igasugu erilise spetsialiseerumisega grupid. Nt Barefoot ja lapsekandmisgrupid jne. Seal saad megalt sõimata ja väljendid “ei hooli lapse elust ja tervisest” on tavalised, kui julgesin küsida midagi tavaliste jalanõude või mitte-ergonoomilise kandekoti kohta. Õudsed kohad. Brrrr.

    • Reply Mallu 22. mai 2021 at 12:36

      Haha jep 😀

  • Reply Marju 21. mai 2021 at 18:36

    Ma olen absull iga murega enne internetist otsinud ja lugenud ja siis sõbrannadega (kellel lapsed on) suhelnud ja siis uuesti korra netist vaadanud just in case 😀 Ainuke koht, kus ma põhimõtte pärast siiani ei käi on Perekool 😀

  • Reply Aili 21. mai 2021 at 18:16

    Ma sain peapesu selle eest, et tahtsin ära anda rinnapiimaasendaja, kuna esimene laps otsustas olla 100% rinnapiimalaps ja ei teadnud, et sellel on ka lahti võetuna n-ö säilivusaeg. Oli vist kuni kuu aega ja siis minema viskamimisele. Aga mina hoidsin seda vist mingi poolteist kuud kapis kuni mõtlesin, et ehk keegi tahab. Öeldi jah, et ma täitsa napakas, et tahan vanaks läinud rinnapiimaasendajat ära anda ja rohkem minuga ei tahtvat tegemist teha. Nojah. Värske emana oli see siis üsna valus löök, et ma selles ajast saadik ma ei olegi rohkem nõu küsinud.

  • Reply L 21. mai 2021 at 17:10

    Kunagi pea kümme aastat tagasi uurisin FB grupist, et kuidas toimida, kui laps eelistab vasakut kätt, et kas suunata vms. Sain vastuseid a la kas pean oma last nüüd kehvemaks kuna ta vasakukäeline vä?? 😀
    Õnneks seletati asja normilt ka, et tegelt pole suunata vaja ja kõik timm, kui tahab vasakukäeline olla ja tänapäeval puha spets pliiatsid ja värki.

    Aga meelde see kogemus jäi, edasi ma ise pole naljalt küsinudki kunagi miskit.

    • Reply Mallu 21. mai 2021 at 17:21

      Jah, ega endal on ka tihti see tunne, et suva, ma ei julge isegi küsida 😀 Õnneks alati leidub ikka neid ka, kes aitavad 😀

    • Reply A. 22. mai 2021 at 14:48

      Olles ise vasakukäeline, tundub see küsimus ka mulle ausalt öeldes natuke naljakas. Muidugi eks vastata ja tagasisidet anda saab alati nii ülbitsedes kui viisakalt ja ilmselgelt tuleks olla kõigiga viisakas, lihtsalt kuidagi imelik on mõelda, et see, kumba käeline laps on võiks üldse mingeid küsimusi tekitada. Hiljuti kuskil tutvustati mingit raamatut ka, mille pealkiri oli umbes et “Kuidas kasvatada vasakukäelist last” vms ja ma siis ka kohe tundsin, et vasakukäelisust presenteeritaks nagu mingit puuet. Et ise ma küll üles kasvades enda meelest mingit “erikohtlemist” ei vajanud 😀

      • Reply Tyy 11. juuni 2021 at 12:27

        AA minu laps ei osanud kätt valida, eelistada. Pani mõlemaga võrdselt. Siis oli kooliminek ja ikka sama moodi aga seal öeldi et peab valima käe. Ma ei teagi kas õpetaja mõjutusel või kuidas ta valis siis parema käe. 4 aasta pärast uude kooli minnes olid klassis kõik vasaku käelised ja tema ka tahtis olla. Päeva pealt hakkas siis selle käega kirjutama ja on siiani suuteline kasutama võrdelt mõlemat kätt. Vot selline tegelane mul.

  • Reply Annika 21. mai 2021 at 16:49

    Ma sain lihtsalt mürgise kommentaari osaliseks sõbranna poolt, kui ütlesin, et saan beebile riided tuttavatelt kasutatud ja mulle teatati, et tema ostab ikka uued asjad, kas ma ei tahagi oma beebile parimat?

    • Reply Mallu 21. mai 2021 at 17:21

      Haha, ma olen ka kuulnud nendest, kes lastele ainult uusi asju ostavad ja ausalt öeldes ei ole see minu meelest ka halb, ostku kui tahab. Aga teiste valikuid kommenteerida (veelgi enam, et keskkonnasõbralikumaid) on ikka täis tont 😀

      • Reply Annika 21. mai 2021 at 20:57

        Minul polegi vahet, kas inimene ostab ainult Armani riideid lapsele või koob ja heegeldab oma lapsele, peaasi, et laps on riides ja soojas 😀